2-19-10964/34 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Helina Luksepp

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

12.11.2021, Tallinn

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-19-10964

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi MEDISOFT hagi Eesti Vabariigi (Tervise

ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse kaudu) vastu

409 793,28 euro ja viivise nõudes või alternatiivselt

348 035,62 euro ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

454 253,04 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Aktsiaselts

MEDISOFT

(registrikood

10047646, asukoht Räägu tn 35a, 13417 Tallinn, e-post

medisoft@medisoft.ee);

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Raul Talts

(Advokaadibüroo

Talts

&

Partnerid,

e-post

raul@abtalts.ee)

Kostja:

Eesti

Vabariik

(Tervise

ja

Heaolu

Infosüsteemide Keskuse kaudu, asutuse registrikood

70009770, asutuse asukoht Uus-Tatari tn 25, 10134

Tallinn,

asutuse

e-post

info@tehik.ee),

asutuse

esindusõiguslik isik K R (isikukood xxx).

Asja läbivaatamine

10.11.2020 kohtuistungil, osalesid hageja lepinguline

esindaja Raul Talts ja kostja lepinguline esindaja Marko

Kaevando ning kostja jurist Kerli Lubja;

03.05.2021 kohtuistungil, osalesid hageja lepinguline

esindaja Raul Talts ja kostja lepinguline esindaja Marko

Kaevando ning kostja jurist Kerli Lubja; tunnistajad J H,

T P, K R ja M K;

08.03.2021 kohtuistungil, osalesid hageja lepinguline

esindaja Raul Talts ja kostja lepinguline esindaja Marko

Kaevando ning kostja jurist Kerli Lubja.

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hageja 19.11.2020 taotlus 10.11.2020 toimunud kohtuistungi protokolli

parandamiseks osaliselt ja parandada protokolli lk 3 hageja tunnistaja J H nimi

õigeks, milleks on J H. Taotlus lisada protokollile lause: „Ükskõik, kui palju

programmeerijaid oleks hageja kasutanud, tööd ei oleks tähtajaks valmis

saadud“ jätta rahuldamata.

2. Jätta hagi rahuldamata.

3. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

3.1.

Jätta menetluskulud hageja kanda.

3.2.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lg 1 p 2 alusel määrab kohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast käesoleva

kohtuotsuse jõustumist.

4. Otsus toimetada pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses

sätestatud

alustel

võib

menetlusosaline

taotleda

riigipoolset

menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja

viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Menetluse käik

1. Aktsiaseltsi MEDISOFT (hageja) esitas Harju Maakohtule 23.07.2019 hagi Eesti Vabariigi

vastu Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse kaudu (kostja) vastu 409 793,28 euro ja viivise

nõudes või alternatiivselt 348 035,62 euro ja viivise nõudes (hagi täpsustatud 19.08.2019).

2. Kostja esitas 16.09.2019 vastuse hagiavaldusele, milles palus jätta hagi rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

3. Hageja esitas 25.10.2019 seisukoha kostja vastusele ning taotluse tunnistajate

ülekuulamiseks. Sellele vastas kostja 25.11.2019, esitas täiendavad tõendid ning palus jätta

hageja taotlused rahuldamata.

4. 10.11.2020 toimus tsiviilasjas kohtuistung.

5. Hageja esitas 19.11.2020 taotluse kohtuistungi protokolli parandamiseks (nime parandamine

ja täiendava lause lisamine). Kostja vaidles 24.11.2020 seisukohas vastu protokolli

täiendamisele hageja poolt esitatud lausega.

6. Hageja esitas 08.01.2021 seisukoha ja taotlused tunnistajate ülekuulamiseks ja tõendite

kogumiseks. Kostja esitas sellele 08.02.2021 vastuse, milles palus jätta hageja taotlused

rahuldamata.

7. Hageja esitas 26.02.2021 täiendava seisukoha.

8. Tsiviilasjas toimus 08.03.2021 kohtuistung, milles kohustati kostjat esitama tarneteatised

hiljemalt 15.03.2021. Kostja esitas tarneteatised tähtaegselt.

9. Tsiviilasjas toimus 03.05.2021 kohtuistung, milles andsid ütlusi ka tunnistajad.

10. Hageja esitas 17.05.2021 kohtuvaidluse kirjalikud seisukohad ja menetluskulude nimekirja.

11. Kostja esitas 17.05.2021 oma kirjalikud seisukohad ja menetluskulude nimekirja.

Hageja nõue, hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja selgitused

12. Aktsiaseltsi MEDISOFT nõuab kostjalt hankelepingu alusel tasu 409 793,28 eurot ja

viiviseid või alternatiivselt sama lepingu alusel tasu 348 035,62 eurot ja viiviseid.

13. Hageja toob hagi alusena esile järgmised asjaolud:

-

Pooled sõlmisid hankelepingu tulemusena 16.02.2018 töövõtuleping (hankeleping), mille p

1.1. järgi pidi hageja looma ravimitega seotud menetlusprotsesside infosüsteemi

(SamTrack). Lepingu p 1.4. kohaselt oli tööde teostamise periood 16 kuud alates

22.02.2018, seega tööde teostamise lõpptähtaeg oli 21.06.2019.

-

Lepingu p 3.7. alusel oli tööde teostamine ja üle andmine jagatud neljaks etapiks ning tööd

tuli üle anda lepingus toodud tähtaegadel.

-

Hageja esitas 17.06.2018 kostjale ettepaneku muuta etappide tähtaegu ja muuta tööde

jaotust etappides. Tellija lepingu muutmisega ei nõustunud.

-

Hageja esitas 20.07.2018 vastuvõtmiseks I etapi arendustööd. Kostja teatas 09.08.2018

kirjaga, et ei nõustu allkirjastama töövõtja edastatud akti, sest töö on puudustega.

-

Hageja esitas 21.09.2018 uuesti vastuvõtmiseks I etapi arendustööd. Kostja teatas

28.09.2018 kirjaga, et ei nõustu allkirjastama töövõtja edastatud akti, sest töö on ikka

puudustega.

-

Hageja esitas 28.11.2018 järjekordselt vastuvõtmiseks I etapi arendustööd ning samal

kuupäeval ka vastuvõtmiseks II etapi arendustööd. Kostja teatas oma 14.12.2018 kirjaga, et

ei nõustu allkirjastama kumbagi töövõtja edastatud akti.

-

28.11.2018 toimus koosolek, kus võeti vastu otsus, et hankelepingu esemeks oleva töö

vastuvõtmine toimub tervikuna, mitte vaheetappidena. Sellest tulenevalt lepiti samuti

kokku, et tellija tasub töövõtjale mitte vaheetappide kaupa vaid siis kui töö on valmis ehk

lepingu lõpufaasis. Seega lähtus AS Medisoft hankelepingu lõpptähtajast, s.o. 21.06.2019

ning kavatses kõik lepingus kokkulepitud tööd täielikult ja nõuetekohaselt esitada hiljemalt

hankelepingu lõpptähtajaks.

-

Kostja esitas 15.03.2019, s.o enne lepingus kokkulepitud tähtaja saabumist, hagejale

lepingust taganemise avalduse. Kostja tugines taganemisel lepingu p-dele 9.2.6 ja 9.4 ning

VÕS (Võlaõigusseaduse) § 116 lg-le 1 ja lg 2 p-dele 4 ja 5, ehk siis sisuliselt järgmistele

asjaoludele:

(i) töövõtja on vähemalt kahel korral rikkunud tööde teostamise vahetähtaega ning

(ii) tellija hinnangul ei ole lepingu tähtaegne täitmine võimalik.

Kostja sulges ka hageja ligipääsu töö tegemiseks vajalikku ühisesse projektikeskkonda,

kuhu oli salvestatud kogu hageja töö.

-

AS Medisoft vastas kostja avaldusele 12.04.2019 leides, et taganemisavaldus on toimetu ja

sellest ei tulene lepingupooltele õiguslikke tagajärgi.

-

Hageja toob välja, et 15.03.2019 seisuga oli hankelepingus sätestatud töödest teostatud

73,02 %. Ülevaade teostatud töödest edastati ka kostjale. Hageja on teostanud arendustöid

10 392 tundi ning tööde lõpetamiseks kulunuks veel vaid 3 840 tundi. Teostatud

arendustööde maksumuseks on 290 029,68 eurot ilma käibemaksuta. Teostatud tööde

maksumuseks koos käibemaksuga on 348 035,62 eurot.

-

VÕS § 118 lg 1 sätestab, et taganemiseks õigustatud lepingupool kaotab õiguse lepingust

taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui: 1) ta sai

olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama; 2) täiendavalt määratud

täitmise tähtaeg on möödunud. 14.12.2018 kirjas nõudis kostja hagejalt I etapi tööde

üleandmist viivitamatult ning andis hagejale täiendava tähtaja II etapi tööde üleandmiseks

hiljemalt 25.01.2019. Lepingust taganemise avalduse esitas kostja alles 15.03.2019 ehk I

etapi tööde üleandmise esitamise tähtajast ca 3 kuud hiljem ja II-etapi tööde esitamise

tähtajast 1 kuu ja 20 päeva hiljem. Õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et kui

taganemist pikema aja jooksul pärast tähtaja möödumist ei järgne, võib teine pool uskuda,

et rikkumisele tuginedes taganemist ei toimu ja lepingu täitmise jätkub. Arvestada tuleb ka

seda, et 28.11.2018 leppisid pooled kokku, et hageja ei pea esitama etapiviisilisi tööde

üleandmise-vastuvõtmise akte ning võib tööd üle anda ühe aktiga lepingu lõpus ja kostja ei

pea maksma töövõtutasu osade kaupa, vaid alles siis, kui kõik tööd on talle üle antud ning

ta on saanud üle kontrollida, et need vastavad lepingule. Vastavat asjaolu tõendavad

tunnistaja J Ha 03.05.2021 kohtuistungil antud ütlused. Samuti tõendab suulise kokkuleppe

saavutamist tööde korraga üleandmise osas M K ja T P vaheline skype-vestlus, millest

nähtub, et poolte projektijuhid on saanud enda tööandjalt teabe, et kõik neli etappi võib

korraga üle anda. Viidatud tõendid kinnitavad, et pooled saavutasid suulise kokkuleppe ning

muutsid lepingus sätestatud tööde etappe ja nende üleandmise korda. Lepingu suuline

muutmine on õiguspärane.

-

Kostja käitumine on vastuolus ka hea usu põhimõttega TsÜS (Tsiviilseadustiku üldosa

seaduse) § 138 ja VÕS § 6 alusel. Hea usu põhimõttega ei ole kooskõlas olukord, kus

võlausaldaja on oma vastuolulise käitumisega jätnud võlgnikule mulje, et ta ei kavatse

pärast täiendava tähtaja möödumist lepingust taganeda. Samuti tuleb arvestada, et Ha ja P

ütlustega on tõendatud, et pärast 28.11.2018 ei esitanud hageja kostjale enam tööde

üleandmise-vastuvõtmise akte ning kostja ei nõudnud nende esitamist. Kostja 14.12.2018

kiri oli aga esitatud vastusena hageja 28.11.2018 aktile, mis esitati enne kui pooled lepingut

suuliselt muutsid.

-

Teiseks taganemisaluseks oli väide, et kostja hinnangul ei ole lepingu tähtaegne täitmine

võimalik. Taganemine enne kohustuse sissenõutavaks muutumist on lubatud VÕS §-s 117

sätestatud alustel. VÕS § 117 lg 1 näeb ette, et kui enne ühe lepingupoole kohustuse

sissenõutavaks muutumist on ilmne, et see lepingupool paneb toime olulise

lepingurikkumise, eelkõige, kui ta teatab, et ei kavatse lepingut täita, võib teine lepingupool

lepingust taganeda juba enne kohustuse sissenõutavaks muutumist. Seega peab teise poole

poolt toime pandav oluline lepingurikkumine olema ilmne. Sättes on märgitud, et eelkõige

on selliseks olulise lepingurikkumise toimepanemise väljenduseks rikkumise toime paneva

lepingupoole teade, et ta ei kavatse lepingut täita. VÕS § 117 lg 2 näeb ette täiendava

eelduse taganemiseks enne kohustuse sissenõutavaks muutumist. Nimelt, taganeda

kavatsev pool peab teisele lepingupoolele oma taganemise kavatsusest teatama, et

võimaldada tal kohustuse täitmist tagada või kinnitada. Alles siis, kui kohustuse täitmist ei

tagata ega kinnitata mõistliku aja jooksul pärast taganemise kavatsusest teatamist, võib

kavatsusest teatanud lepingupool lepingust taganeda. Käesoleval juhul ei esine asjaolusid,

mis annaks aluse lepingust taganeda enne kohustuse sissenõutavaks muutumist: AS

Medisoft ei ole kordagi keeldunud oma lepinguliste kohustuste täitmisest. Hageja on

korduvalt kinnitanud, et ta täidab oma lepingulised kohustused. Viimati kinnitas hageja seda

oma 08.03.2019 e-kirjas kostjale. Lisaks ei ole kostja hagejat eelnevalt teavitanud lepingust

taganemise kavatsusest. 03.05.2021 kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja R ütlused antud

küsimuses olid üldsõnalised. K ütlustest tuli välja, et tegelikult ta ei osanudki hinnata

tegemata tööde ajalist mahtu. Seega on kostja esitanud VÕS § 117 kohaldamise eelduseid

kinnitavate tõenditena ebamäärased ja üldsõnalised seadusliku esindaja seletused ning

tunnistaja ütlused, milles too selgitab, et tema arvamus tööde tähtajaks mitte

valmisjõudmise osas ei põhinenud mitte teostamata tööde analüüsil, vaid pelgalt minevikus

aset leidnud viivitustel.

-

Hageja märgib taganemisõiguse analüüsi osas täiendavalt, et kostjal puudub õigus tugineda

hageja kohustuse rikkumisele ning kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid

olukorras, kus kohustuse rikkumine on aset leidnud kostjast tuleneva asjaolu tõttu. Ka

õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et VÕS § 117 alusel ei või tellija lepingust

taganeda, kui tema suhtes esinevad VÕS § 101 lg-s 3 sätestatud asjaolud. Antud juhul on

kostja oma 03.10.2018 kirjas hagejale omaks võtnud, et viivitusi tööde teostamises on

tekkinud kostjast tulenevatest asjaoludest. Muuhulgas nähtub antud kirjast, et korduvalt on

viibinud kostja juhiste andmine hagejale. Hageja on T.P 03.05.2021 ütlustega välja toonud

ja tõendanud, et tööde teostamine lepingus sätestatud etappide kaupa oli ebamõistlik ja

vastuolus andmebaasi programmeerimise põhimõtetega. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et

lepingu kohaselt pidi hageja muutma ja täiendama tööde aluseks olevat A OÜ poolt 2016

koostatud äriprotsesside analüüsi ning hageja seda ka tegi. Äriprotsesside analüüsi ca 90%

ulatuses ümbertegemise tulemusena muutusid ka lepingu lisaks 1 olnud Tehnilises

kirjelduses olnud etappidesse jagatud tööde järjekord. Algne tööde järjekord ei arvestanud

andmebaasi ülesehitust ehk ajalise ja loogilise programmeerimise järjekorda. Hageja juhtis

sellele korduvalt tähelepanu. H selgitas 03.05.2021 kohtuistungil kostja küsimustele

vastates, et kui on ebaprofessionaalne tellimus, on eesmärk teha valmis toode või teenus,

mida soovitakse. Ka Riigikohus on asunud seisukohale, et kui tellija on töövõtjale

riigihanke raames andnud sootuks valed andmed või andmete puudulikkus on võimalik

avastada alles töö teostamise käigus, siis ei saa eeldada, et sellest tulenevat riski kannataks

töövõtja.

-

Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et tellija lepingust taganemise õiguse hindamisel

tuleb muuhulgas arvesse võtta ka VÕS §-s 111 sätestatut. VÕS § 111 lg 3 järgi ei või

kohustuse täitmisest keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks

hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või

oluliste puudusteta täitnud. Ha ning P ütlustega on tõendatud, et hageja oli 15.03.2019

seisuga teostanud oma tööd ca 3/4 ulatuses (hageja on tuginenud asjaolu, et tööd olid valmis

73,02% ulatuses) ning kostja on esitanud vastuväiteid üksnes vaheetappide tähtaegsuse

osas. Sellises olukorras on taganemisõiguse kasutamine hea usu põhimõttega vastuolus ja

sellest tulenevalt lubamatu.

-

Hageja nõuab kokkulepitud töövõtutasu VÕS § 655 lg 1 alusel. VÕS § 655 lg 1 sätestab, et

tellija võib töövõtulepingu igal ajal üles öelda. Kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud,

on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu

ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas

või oleks võinud mõistlikult omandada. Lepingu p 9.5. sätestab kostja õiguse leping igal

ajal ühepoolselt üles öelda. Lepingu ülesütlemise korral vabanevad pooled ülesütlemise

hetkest kõikidest lepingust tulenevatest kohustustest. Asjaolu, et kostja soovis

töövõtulepingu üles öelda, kinnitab konkludentselt ka kostja tegevus, sest 15.03.2019

taganemisavalduse edastamisega samaaegselt sulges kostja AS-i Medisoft ligipääsu

Confluence-projektikeskkonda, milles hageja lepingu esemeks olevad kõik tööd teostas.

Seega isegi toimetu taganemisavalduse korral ei soovinud kostja ilmselgelt lepingulise

suhte jätkumist. Hagejal ei olnud pärast projektikeskkonda juurdepääsu sulgemist võimalik

tööde teostamist jätkata. Hageja seisukohta toetab ka kohtupraktika (nt Riigikohtu

21.09.2011 otsus nr 3-2-1-64-11 p 11 ja 13: kui ei ole täidetud eeldused lepingust

taganemiseks, saab kostja tahteavaldust lepingu lõpetamiseks pidada ülesütlemisavalduseks

VÕS § 655 lg 1 järgi ning sellest tuleb lähtuda. Seejuures peab hageja tõendama, et tööd,

mille eest ta kostjalt tasu nõuab, olid lepingus kokkulepitud, samuti nende tööde eest

lepingu järgi makstava tasu suurust. Tähtis ei ole see, kas kostja on need tööd ka vastu

võtnud.

-

Töövõtutasu sisaldub lepingu punktis 4.1 ja selle suuruseks on 397 200 eurot (+km).

Lepingu esemeks olevad tööd on sätestatud lepingu lisas 1 „Tehniline kirjeldus“ koos

lisaklausliga, et edukal pakkujal tuleb läbi viia täiendav äriprotsesside analüüs.

Äriprotsesside analüüsi viis hageja läbi ja selle üle ei ole poolte vahel vaidlust. VÕS § 655

lg 1 kohaldamise kontekstis ei ole oluline kui suures osas hageja lepingu täitis, s.h pole vaja

tuvastada milline konkreetne töö sai tehtud ja mis jäi tegemata. Küll aga tuleb töövõtutasust

maha arvata see, mille hageja lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis. Hageja on

töövõtutasu nõudest maha arvanud tema poolt säästetu alates 15.03.2019 kuni 21.06.2019

(lepingu täitmise tähtaeg). Hageja poolt tehtud mahaarvamise arvestus on lahti kirjutatud

hagiavalduses.

-

Kostja väitele, et hageja oleks saanud K H, T P, L D, R J, M V, K V, K E töötunde müüa

60 eurot/tunnis alates 15.03.2019 kuni 21.06.2019, on jäänud tõendamata. Kostja ei ole

esitanud oma väite tõenduseks ühtegi asjakohast tõendit, s.h ei ole kostja seostanud

konkreetset töötajat ühegi konkreetse võimaliku hanke/projektiga, milles töötaja oleks

võinud rakendust leida.

-

Hageja leiab, et tema tasunõuet ei väära see, kas üksikud tööd teostati tähtaegselt või mitte.

Riigikohus on 25.06.2009 otsuses nr 3-2-1-6709 (vt p 14) märkinud, et ekslik on seisukoht,

et töövõtja õigus nõuda tasu sõltub sellest, kas töö tegemisel rikuti lepingutähtaega või

mitte. Arvestades eeltoodut tuleb hageja töövõtutasu nõue summas 409 793,28 eurot ja

viivisenõue rahuldada.

-

Hagejal on kostja vastu ka töövõtutasu nõude tasumata jätmisest tulenev viivisenõue. Kostja

ütles hankelepingu üles 15.03.2019, kuid tehtud töö eest tasu maksnud ei ole. VÕS § 113

lg 1 tuginedes nõuab hageja viivist VÕS §-s 94 sätestatud määras. Seisuga 22.07.2019 oli

kostja viivitanud 130 päeva (15.03 – 22.07.2019). Viivise suuruseks ühes päevas on

89,817705 eurot (409 793,28 x 0,08 / 365). Seega on viivisenõude suuruseks käesoleva

hagiavalduse esitamise seisuga 11 676,30 eurot (130 x 89,817705). Hageja palub kohtul

TsMS (Tsiviilkohtumenetluse seadustiku) § 367 alusel välja mõista viivised otsuse

tegemiseni kindlas summas (s.h hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavad viivised) ja

sealt edasi seadusjärgses viivisemääras, s.o. protsendina 8% aastas, põhinõudelt summas

409 793,28 eurot kuni põhinõude täitmiseni, kuid viivised kokku mitte suuremas summas

kui 409 793,28 eurot.

-

Alternatiivselt nõuab hageja töövõtutasu teostatud tööde eest VÕS § 189 lg 2 p 1 alusel.

Hageja on esitanud alternatiivse nõude juhuks kui kohus tuvastab, et lepingust taganemine

oli materiaalselt õiguspärane. VÕS § 655 lg 2 sätestab, et lõikes 1 sätestatut ei kohaldata,

kui tellija on lepingu üles öelnud seetõttu, et töövõtja rikkus lepingut. Samas ei välista VÕS

§ 655 lg 2 töövõtja tasunõuet juba tehtud töö eest (vt ka Riigikohtu 05.06.2013 otsuse nr 3-

2-1-59-13, p 14.). Juhul, kui tellija on töövõtulepingust kehtivalt taganenud, saab töövõtja

nõuda eelkõige üleantu väärtuse hüvitamist VÕS § 189 lg 2 p 1 järgi. Lepingu esemeks

oleva töö tellijale tagasi andmine on asjaoludest nähtuvalt (mh materjalide ja töökulu osas)

olemuslikult välistatud. VÕS § 189 lg 2 p 1 kohaselt peab lepingupool tagastamise või

väljaandmise asemel hüvitama üleantu väärtuse, kui tagastamine või väljaandmine on

üleantu olemuse tõttu välistatud. Ka Riigikohus on asunud seisukohale, et töövõtulepingu

esemeks olevate tööde korral tuleb tellijal tagastada töövõtjale üleantu rahaline väärtus (vt

Riigikohtu 08.02.2019 otsuse nr 2-10-12908, p 14). VÕS § 189 lg-st 3 tuleneb, et kui

üleantu hind on lepingus määratud, loetakse see VÕS § 189 lõike 2 tähenduses üleantu

väärtuseks. Riigikohus on ka märkinud, et lepingust taganemise sätted ei näe üleantu

väärtuse tuvastamisel ette võimalust teha lepingus määratud hinnast mahaarvamisi (samas).

AS Medisoft on teostanud lepingus sätestatud töödest 15.03.2019 seisuga 73,02 %. Hageja

tõendab oma väidet Ha ja P 03.05.2021 ütlustega. P märkis, et kohtuistungil talle näidatud

hagiavalduse punktis 1.17. sisalduvas tabelis olevad tööde valmiduse protsendid on tõesed

ning tabelis rohelisega kajastatud tööd on valmis, kollased on pooleli ja punasega on tööd,

millega polnud 15.03.2019 seisuga veel alustatud. Ta lisas, et tööde funktsionaalsus on

arendatud ehk tegevused, mida programm peab võimaldama, need on arendatud. Ple näidati

kostja 15.03.2021 menetlusdokumendi lisadeks 1-5 olevaid tarneteatisi ning tunnistaja

selgitas iga tarneteatise osas, mida üle anti. Ühtlasi lisas tunnistaja, et tarneteatiste osaks on

ka failid, mis üle anti ja mis on juurdepääsetavad tarneteatisel olevalt lingilt. Olulise

momendina selgitas tunnistaja, et „rakenduse kood GitLab all anti üle selleks kuupäevaks

arendatud

funktsionaalsus

või

kirjutatud

programmikood.

Kood

realiseerib

funktsionaalsust.“ S.t rakenduse kood ongi Töövõtja töö tulem ja rakenduse kood GitLab

on mitmel korral täiendatud variandis (lisatud funktsionaalsustega) kostjale üle antud.

Hageja märgib, et kõik failid on kostjal olemas. Kostja on võtnud hagejalt juurdepääsu

failidele alates 15.03.2019. Samas väärib märkimist, et kostja ei ole vastu vaielnud hageja

väitele, et hageja on tööd teinud ja kostjale üle andnud andmebaasi osaks olevaid osiseid.

15.03.2019 oli selge, et lepinguga kokku lepitud töö teostamise mahuks on 14 232 tundi

ning töövõtutasuks 397 200 eurot ilma käibemaksuta. Töövõtja teostas 10 392 tundi

arendustöid. Teostatud tööde hinnaks on seega 290 029,68 eurot (397 200 / 14 232 x 10

392), + km. Seega on kostjale üleantu rahaliseks väärtuseks VÕS § 189 lg 1 p 1 tähenduses

348 035,62 eurot (290 029,68 x 1,2). Hageja palub rahuldada töövõtutasu nõue 348 053,62

eurot ja viivisenõue, kui kohus leiab, et lepingust taganemine oli õiguspärane.

-

Samuti on hagejal kostja vastu alternatiivse põhinõude tasumata jätmisest tulenev

viivisenõue VÕS § 113 lg 1 alusel. Viivist on arvestatud 15.03 - 22.07.2019 ehk 130 päeva.

Viivise suuruseks ühes päevas on 76,28178 eurot (348 035,62 x 0,08 / 365). Viivisenõude

suuruseks alternatiivse nõude puhul on hagiavalduse esitamise seisuga 9 916,63 eurot (130

x 76,28178). Hageja palub kohtul TsMS § 367 alusel välja mõista viivised otsuse tegemiseni

kindlas summas ja sealt edasi seadusjärgses määras, s.o. protsendina 8% aastas, põhinõudelt

348 035,62 eurot kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte enam kui 348 035,62 eurot.

14. Hageja palub menetluskuludena kostjalt välja nõuda 15 603,33 eurot, millest hageja

lepingulise esindaja kulud on kokku 12 203,33 eurot (s.o 87 tundi ja 10 minutit tööd hinnaga

140 eurot/h) ja riigilõiv hagiavalduselt 3 400 eurot. Hageja menetluskulud hõlmavad

konsultatsioone kliendiga, erinevate menetlusdokumentide koostamist ja materjalide analüüsi,

kohtuistungiteks valmistumist ning istungitel esindamist, samuti täiendavate seisukohtade

esitamist ja menetluskulude nimekirja koostamist. Summad on esitatud ilma käibemaksuta.

Kostja vastuväited

15. Kostja vaidleb hagile vastu ja leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjustel:

-

Kostja taganes lepingust kehtivalt järgmistel faktilistel alustel. Hageja ei olnud

taganemisavalduse esitamise seisuga üle andnud ei esimese, teise ega kolmanda etapi töid,

kuigi 15.03.2019 olid kõigi nende etappide tööde esitamise tähtajad saabunud. Kostja andis

AS-ile Medisoft korduvalt täiendavaid tähtagu nii esimese kui ka teise etapi tööde üle

andmiseks, kuid hageja ei andnud töid üle ka täiendavate tähtaegade jooksul. AS Medisoft

andis korduvaid lubadusi tööde üleandmise tähtaegade osas, kuid ei järginud ühtegi enda

poolt lubatud tähtaega ja töid nendel kuupäevadel üle ei andnud. Viimane kuupäev, milleks

hageja lubas tööd üle anda, oli 04.03.2019. Sellel kuupäeval hageja töid üle ei andnud.

Võttes aluseks AS Medisoft poolt 08.03.2019 esitatud edasise ajakava ja plaani, ei olnud

lepingu täitmine lepingu lõpptähtpäevaks (21.06.2019) taganemisavalduse esitamise

seisuga enam realistlik.

-

Hageja väide lepingu muutmise (suulise) kokkuleppe sõlmimise kohta ei ole tõendatud.

Kokkulepet hankelepingu muutmiseks ei ole sõlmitud kirjalikus ega kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis. Hankelepingu p-de 9.1 ja 11.2 järgi sai lepingut muuta vaid kirjalikus

vormis. Vorminõue tulenes ka seadusest – RHS (Riigihangete seadus) § 8 lg 7 ja TsÜS §

77 lg 3 järgi tuli nii hankeleping kui ka kõik selle muudatused sõlmida vähemalt kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis. Seetõttu juhul, kui poolte tahteavaldused hankelepingu

muutmiseks on tehtud vaid suuliselt (nagu hageja väidab), ei saa kokkulepet hankelepingu

muutmiseks lugeda sõlmituks (VÕS § 11 lg 2) või tuleks see lugeda tühiseks (TsÜS § 83 lg

1).

-

14.12.2018 kirjaga teatas kostja hagejale, et (a) ta keeldub hageja esitatud I ja II etapi tööde

vastuvõtmisest (b) annab hagejale täiendava tähtaja puudusteta I ja II etapi tööde

üleandmiseks, ja (c) rakendab hankelepingus sätestatud leppetrahvi kuni tööde

nõuetekohase üleandmiseni või lepingu lõpetamiseni. Sellest järeldub üheselt, et kostja ei

nõustunud hankelepingu muutmisega selliselt, et tööde etapiviisilist üleandmist ei toimu. J

H ei osanud 03.05.2021 kohtuistungil selgitada, miks nõudis kostja 14.12.2018 kirjaga

hagejalt endiselt tööde etapiti üleandmist, kui kostja oli vahetult enne seda väidetavalt

nõustunud hankelepingu muutmisega selliselt, et tööde etapiti üleandmist ei toimu.

15.03.2019 esitas kostja hagejale avalduse hankelepingust taganemiseks tuginedes sellele,

et hageja ei olnud andnud I – III etapi töid kostjale üle lepingus sätestatud tähtaegadeks ega

ka kostja poolt määratud täiendavateks tähtaegadeks. Kostja ei nõustunud lepingu

muutmisega selliselt, et tööde etapiviisilist üleandmist ei toimu.

-

Ekslik on väita, et hagejal ei olnud võimalik töid teostada lepingus sätestatud etappides ja

tähtaegadel kostjast tulenevatel põhjustel. Seejuures väitis hageja viitega kostja 03.10.2018

kirjale, et kostja olevat tunnistanud temast tingitud viivitust lepingujärgsete tööde

teostamises. Kostja midagi sellist tunnistanud ei 03.10.2018 kirjas ega ka mingil muul viisil.

-

Kostja jääb seisukohale, et lepingujärgsete tööde jaotamine etappidesse ning etappide

kestuse määramine oli hankemenetluses pakkujate endi otsustada ning sellest tulenevalt

kannab hageja ka riski seoses tööde mahu etappidesse jaotamisega ning etappide kestuse

prognoosimisega. Kostja esitas hankedokumentides üksnes eeldatava tööde jaotuse ja

ajaplaani, mille osas võisid pakkujad teha hankemenetluses muudatusi, st esitada

pakkumuses omapoolse tööde jaotuse ja ajaplaani, mis oleks saanud hankelepingu

tingimuseks.

-

Hageja on tuginenud sellele, et hankemenetluse käigus kostja poolt pakkujatele esitatud

analüüsidokument oli puudulik, mistõttu pidi kostja teostama uue analüüsi, mille

tulemusena selgus, et tööde tegemisel ei saanud hankelepingus sätestatud etappe järgida.

Ka need hageja väited on ekslikud ega saa õigustada lepingujärgsete tööde tegemisega

viivitamist. Kostja oli nii hanke tehnilises kirjelduse p-s 5.1 kui ka hankemenetluses

toimunud teabevahetuse käigus selgesõnaliselt avaldanud, et riigihanke alusdokumentide

seas pakkujatele kättesaadavaks tehtud äriprotsesside analüüs ei ole piisavalt ajakohane ja

spetsiifiline, mistõttu tuleb hankelepingu pooleks oleval töövõtjal teha uus analüüs. Kui

hagejal tekkis tööde teostamise käigus arusaam, et hankelepingu järgi varasemas etapis

tegemisele kuuluva töö nõuetekohaseks teostamiseks on vaja eelnevalt või samaaegselt

teostada hankelepingu järgi hilisemas etapis tegemisele kuulunud töö, ei olnud hagejal selle

tegemiseks tegelikult mingit takistust. Hageja seaduslik esindaja J H kinnitas 03.05.2021

kohtuistungil, et sisuliselt oli ainsaks takistuseks hageja poolt lepingujärgsete tööde

teostamiseks planeeritud ressursside ebapiisavus. Kostja arvates olukorras, kus

lepingujärgsete tööde etappidesse jaotamisega ning etappide kestuse prognoosimisega

seotud riski kandis hageja, oleks hageja pidanud leidma ka täiendavaid ressursse, et lepingus

kokkulepitud etappe järgida.

-

Hageja on kohtumenetluse käigus asunud väitma, et kostja soov võtta kasutusele Euroopa

andmemudel (hankelepingus kokkulepitud ISO standardile vastava andmemudeli asemel)

tõi kaasa konkreetse tööülesande mahu ja keerukuse suurenemise ning seeläbi ka täiendava

ajakulu. See väide on põhjendamatu. Hageja esitas selle väite esmakordselt alles 25.10.2019

menetlusdokumendis, eelnevalt ei avaldanud hageja kordagi, et Euroopa andmemudelist

lähtumine on lisatöö, mis väljub hankelepingu mahust ja mis põhjustab tööde tegemise

viibimise. Kostja ei nõudnud hagejalt Euroopa andmemudelist lähtumist, kuigi selle

kasutamine oli loogiline arvestades, et hankelepingu tingimuste kohaselt pidid uude

infosüsteemi ületoodavad andmed vastama Euroopa Ravimiameti andmehalduskeskkonnas

olevate andmete struktuurile ja oleksid kodeeritud vastavalt ISO standarditele. Ka hageja

väidete kohaselt ei nõudnud temalt Euroopa andmemudelist lähtumist mitte kostja, vaid

Ravimiamet. Euroopa andmemudelist lähtumine ei põhjustanud hageja jaoks lisatööd, vaid

pigem lihtsustas seda, kuna hageja ei pidanud andmemudelit ise välja töötama.

Kostjal oli õigus lepingust taganeda ning kostja tegi seda mõistliku aja jooksul. Kuna

hankelepingut ei muudetud ning hageja viivitus lepingujärgsete tööde teostamisel ei olnud

tingitud kostjast, siis oli kostjal alus lepingust taganemiseks. Hankelepingu p 9.2 kohaselt

oli kostjal õigus leping ühepoolselt ilma ette teatamata üles öelda, kui hageja on lepingut

oluliselt rikkunud (muuhulgas jätnud lepingujärgsed kohustused korduvat täitmata, s.t ka

tähtaegselt tööde teostamata jätmist). Lepingu p 9.4 järgi oli poolel õigus leping igal ajal

ette teatamata üles öelda, kui teine pool rikub lepingut ning ei ole lepingu rikkumist

kõrvaldanud 21 päeva jooksul alates talle lepingu rikkumisest kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis teatamisest. Kuna vaidlusalune leping ei ole kestvusleping VÕS § 195

lg 3 mõttes (vt nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-126-13 p 13), mida saaks üles öelda, siis tuleb

hankelepingu p-des 9.2 ja 9.4 sätestatut käsitleda lepingust taganemise alustena. Hageja ei

ole sellele vastu vaielnud. Igal juhul on kohaldatav VÕS § 116 lg 1, mille kohaselt võib üks

lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust

oluliselt rikkunud, sh juhul, kui teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust

selleks antud täiendava tähtaja jooksul (VÕS § 116 lg 2 p 5).

Hageja pidi andma nõuetekohaselt teostatud I etapi tööd kostjale üle hiljemalt 22.07.2018,

II etapi tööd hiljemalt 22.11.2018 ja III etapi tööd hiljemalt 24.02.2019. Puudub vaidlus, et

hageja ei andnud ühegi etapi töid kostjale üle kokkulepitud tähtajaks, hageja ei olnud

andnud ühegi etapi töid kostjale üle isegi hankelepingust taganemise ajaks 15.03.2019.

Kostja andis hagejale korduvalt täiendavaid tähtaegu nii I etapi tööde üleandmiseks (kostja

09.08.2018, 28.09.2018 ja 14.12.2018 kirjad) kui II etapi tööde üleandmiseks (kostja

14.12.2018 kiri), kuid hageja ei andnud kostjale nõuetekohaseid töid üle ka selliselt

määratud täiendavateks tähtaegadeks. Seega oli kostjal tekkinud õigus hankelepingust

taganemiseks nii lepingu p 9.2.6 ja 9.4 alusel kui ka VÕS § 116 lg 1 ja lg 2 p 5 järgi.

-

Kostja määras hagejale korduvalt täiendavaid tähtaegu lepingujärgsete kohustuste

täitmiseks, kusjuures I etapi tööde üleandmata jätmisel lepingus sätestatud tähtajaks

(22.07.2018) määras kostja hagejale nende üleandmiseks täiendava tähtaja kuni 20.09.2018.

Seega ei saanud mõistlik aeg lepingust taganemiseks hakata kulgema 22.07.2018. II etapi

tööde üleandmise tähtaeg oli hankelepingu järgi 22.11.2018 ning kostja andis 14.12.2018

kirjaga hagejale täiendava tähtaja nende üleandmiseks kuni 25.01.2019. Seega taganes

kostja hankelepingust vähem kui 2 kuud pärast hagejale II etapi tööde üleandmiseks antud

täiendava tähtaja möödumist ning selleks ajaks ei olnud mõistlik aeg lepingust

taganemiseks lõppenud.

-

Kostja osundab, et VÕS § 647 lg 1 kohaselt loetakse töövõtja töövõtulepingut oluliselt

rikkunuks (mis annab tellijale õiguse lepingust taganeda) mh siis, kui töö parandamine või

uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub

tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle

lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Sellest tulenevalt leiab kostja, et

töövõtulepingu puhul peab lepingupool taganema lepingust mõistliku aja jooksul pärast

seda, kui talle on selge, et teine lepingupool ei suuda oma lepingulisi kohustusi täita.

Kostjale sai see praegusel juhul selgeks 2018.a märtsis, kui ta oli analüüsinud hageja poolt

08.03.2021.a esitatud arendusplaani. Riigikohus on leidnud, et lepingust taganemiseks

ettenähtud mõistliku aja tuvastamine on kohtu diskretsiooniotsustus (nt 17.12.2012.a lahend

nr 3-2-1-157-12 p 16). Samas on Riigikohus märkinud, et VÕS § 118 lg-s 1 sätestatud

mõistlik aeg lepingust taganemiseks on üldjuhul lühem kui kohustuse täitmise nõude

aegumistähtaeg, kuid võib teatud juhtudel olla isegi sama pikk (23.02.2009.a lahend nr 3-

2-1-165-09 p-d 10-11). Arvestades et töövõtulepingust tuleneva kohustuse täitmise nõude

suhtes kohaldub üldine 3-aastane aegumistähtaeg, ei saa praegusel juhul kuidagi asuda

seisukohale, et 15.03.2019.a taganemisavalduse esitamise ajaks oli mõistlik aeg lepingust

taganemiseks juba möödunud.

-

Hageja ei saa nõuda kostjalt tasu ega hüvitist hankelepingu alusel teostatud tööde eest.

Hageja ei teostanud nõuetekohaselt ega andnud kostjale üle ühegi etapi ehitustöid. Samuti

on kostja hankelepingust 15.03.2019 avaldusega kehtivalt taganenud. Nendel asjaoludel ei

saa hageja nõuda kostjalt tasu või hüvitist lepingu alusel teostatud tööde eest ei

hankelepingu sätete ega seaduse alusel. Hankelepingu p 4.2 kohaselt oli hagejal õigus

esitada kostjale arve iga etapi lõppemisel pärast üleandmise-vastuvõtmise aktide

allkirjastamist ning sama lepingu p 4.3 järgi ei pidanud kostja tegema ettemakseid. VÕS §

637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Sama

paragrahvi 4. lõike kohaselt, kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see

on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse

vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa

eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Kuna puudub vaidlus, et hageja ei ole

lepingujärgseid töid ühegi etapi osas nõuetekohaselt üle andnud ning kostja ei ole neid vastu

võtnud, siis ei saa olla vaidlust, et hankelepingust taganemise hetkeks ei olnud hagejal

tekkinud õigust hankelepingus kokkulepitud tasule või selle osale. Hankelepingu p 9.4

sätestab, et lepingu ülesütlemisel selles punktis sätestatud alustel (millele kostja lepingust

taganemisel ka tugines) ei ole teisel poolel õigust nõuda ülesütlemisega seoses tekkinud

kahju hüvitamist või lepingujärgse tasu maksmist, sh ei ole täitjal (so hagejal) õigust nõuda

tellijalt mingit kahjuhüvitise maksmist ega saamata jäänud tulu selle tõttu, et tellija ütles

lepingu üles enne selle kogumahu täitmist. Samamoodi ei olnud hagejal hankelepingu

tingimuste järgi õigust nõuda kostjalt mingit kahjuhüvitise maksmist ega saamata jäänud

tulu juhul, kui kostja ütleb lepingu üles selle punkti 9.3 alusel pärast mõne etapi tööde

vastuvõtmist või punkti 9.5 alusel korraliselt. Seega hankelepingu tingimuste järgi ei pea

kostja maksma lepingust taganemise korral (lepingu p 9.4 alusel) hagejale mistahes tasu ega

hüvitist ning ka hankelepingu korralisel ülesütlemisel (lepingu p 9.3 või 9.5 alusel) pidi

kostja tasuma hagejale üksnes teostatud ja kostja poolt vastuvõetud tööde eest.

Hankelepingu regulatsioon, mille kohaselt vabaneb kostja lepingust taganemise korral

lepingujärgse tasu maksmise kohustusest, on kooskõlas VÕS § 188 lg-ga 2, mille kohaselt

juhul, kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab

lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Ka

Riigikohus on korduvalt leidnud, et tellija vabaneb tasu maksmise kohustusest VÕS § 116

lg 1 alusel lepingust taganedes (nt 28.10.2008 lahend nr 3-2-1-80-08 p 32 ja 02.03.2015

lahend nr 3-2-1-145-14 p 22). Hankelepingu p-s 9.4 kokkulepitu välistab ka hageja nõude

hankelepingu alusel üleantu tagastamiseks VÕS § 189 lg 1 alusel või selle väärtuse

hüvitamiseks sama paragrahvi 2. lõike alusel. Kuna VÕS § 189 on dispositiivne, võivad

pooled taganemise õiguslikke tagajärgi ise kokku leppida. Praegusel juhul olidki pooled

leppinud hankelepingu p-s 9.4 kokku, et kui kostja taganeb lepingust hageja rikkumise tõttu,

ei ole ta kohustatud maksma hagejale mistahes tasu ega hüvitist. Selline käsitlus on

kooskõlas ka vaidlusaluse hankelepingu olemusega.

Puudub vaidlus, et tegemist oli töövõtulepinguga, mis oli suunatud konkreetse tulemuse

saavutamisele (ravimitega seotud menetlusprotsesside infosüsteemi SamTrack II

loomisele) ning et lepingujärgsete tööde lõpptulemuseks pidi olema kasutuskõlblik

infosüsteem, mis pidi hõlmama kogu ravimitele müügiloa andmise menetlust. Puudub

vaidlus, et sellist lõpptulemust kostja ei saanud, mida kinnitas 03.05.2021 kohtuistungil ka

hageja töötaja T P.

Kuna lepingujärgsed tööd jäid lõpetamata (infosüsteem loomata), olid kõik hageja poolt

lepingu alusel tehtud tööd kostja jaoks kasutud, sh ei olnud need kasutatavad uue

hankemenetluse läbiviimisel ja uue hankelepingu sõlmimisel. Seda kinnitavad tunnistaja M

K ütlused ning hageja ei ole esitanud tõendeid vastupidise kohta.

-

Hageja väited tema poolt teostatud tööde mahu kohta ei oma tähtsust ning on ka tõendamata.

Kostja ei pea maksma hagejale tasu lihtsalt sellepärast, et hageja on midagi teinud.

Sõltumata eeltoodust on hageja väide, et ta oli hankelepingust taganemise ajaks teostanud

73,02% kõikidest lepingujärgsetest töödest, tõendamata ja ka kontrollimatu.

Hageja on väitnud, et ta ei saa esitada teostatud tööde ja nende mahu kohta muid tõendeid

peale tema juhatuse liikme seletuse ja töötaja ütluste, kuna töid tehti ja hageja koostatud

dokumentatsioon laeti üles kostja projektikeskkonda, millele hagejal pole pärast

hankelepingu lõpetamist enam ligipääsu. Seda väitis hageja mh ka projektikeskkonda

üleslaetud dokumentide kohta veel 03.05.2021 kohtuistungil. T P ütluste järgi on aga

teostatud tööd ja dokumentatsioon sellisel kujul, nagu see lepingust taganemise ajal oli,

hagejal tegelikult olemas. Asjaolu, et hageja ei ole vastavaid tõendeid käesolevas

menetluses esitanud, viitab sellele, et need ei kinnita hageja väiteid teostatud tööde mahu

kohta, kuna millegi muuga ei ole nende esitamata jätmist võimalik seletada.

16. Kostja palub menetluskuludena hagejalt välja nõuda kostja lepingulise esindaja kulud 9 794

eurot (ilma käibemaksuta). Kostja lepinguliste esindajate tunnihinnaks oli 120 eurot/h (ilma

käibemaksuta). Kostja lepingulised esindajad osutasid kostjale õigusabi 81 tundi ja 37 minutit.

Menetluskulud hõlmavad kliendi nõustamist, erinevate menetlusdokumentide (hagiavastuse,

seisukohtade,

taotluste)

koostamist,

hageja

seisukohtadega

tutvumist,

istungiteks

ettevalmistamist ja istungitel osalemist ja menetluskulude nimekirja koostamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

17. TsMS § 442 lg 5 alusel lahendab kohus esmalt kostja 19.11.2020 taotluse (dtl 440)

10.11.2020 kohtuistungi protokolli parandamiseks. Kostja nõustus oma 24.11.2020 hageja

taotlusele esitatud seisukohas (dtl 441) parandama protokollis ekslikult märgitud hageja

tunnistaja J Ha nimi (protokollis lk 3 märgitud J H). Kostja ei nõustunud lisama protokollile

lauset: „Ükskõik, kui palju programmeerijaid oleks hageja kasutanud, tööd ei oleks tähtajaks

valmis saanud.“

TsMS § 50 lg 1 ja § 53 lg 4 alusel rahuldab kohus hageja taotluse osalisel ja parandab protokollis

hageja tunnistaja nime õigeks. Hageja taotletud lause lisamisega kohus ei nõustu, kuna

protokoll kajastab piisavalt istungil toimunut ja menetluse käiku.

18. Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse, poolte täiendavad seisukohad,

kuulanud pooled ära kokku kolmel kohtuistungil ning uurinud asjas esitatud tõendeid

(sealhulgas tunnistajate ütluseid) nende kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

Menetluskulud jätab kohus hageja kanda.

19. Hageja nõuab kostjalt hankelepingu, mis oma sisult on tööettevõtt, alusel tasu 409 793,28

eurot ja viiviseid või alternatiivselt üleantu väärtuse hüvitamist 348 035,62 eurot ja viiviseid.

20. Kohtu ette toodud asjaolude alusel seisneb pooltevaheline vaidlus selles, kas hankelepingu

täitmise korda (etapilisus ja etappide valmimise ja üleandmise tähtajad) muudeti poolte suulise

kokkuleppe alusel või mitte ja kas selline muutmise vorm oleks ka kehtiv. Edasi vaidlevad

pooled selle üle, kas kostja taganes hankelepingust kehtivalt ei mitte. Ja kolmandaks vaidlevad

pooled selle üle kas ja kui palju on hageja õigustatud saama tasu või hüvitist selle eest, mis ta

oli enne lepingust taganemist teinud.

21. Tsiviilasja materjalidest tuleneb, et poole ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb

seetõttu TsMS § 231 lg te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks:

-

hageja töövõtjana ja kostja tellijana sõlmisid riigihankemenetluse tulemusena 16.02.2018

hankelepingu, mille esemeks oli ravimitega seotud menetlusprotsesside (müügiloa taotluse

menetlemine jms) SamTrack loomine (dtl 35-45, tehniline kirjeldus dtl 46-53);

-

hankelepingu tingimuste järgi oli hageja kohustatud andma kokkulepitud tööd kostjale üle

etappide kaupa järgmistel kuupäevadel: I etapi tööd 22.07.2018; II etapi tööd 22.11.2018;

III etapi tööd 24.02.2019; IV etapi tööd 21.06.2019;

-

hageja ei andnud ühegi etapi osas lepingu nõuetele vastavalt teostatud töid kostjale üle

kokkulepitud tähtajaks ega ka hankelepingust taganemise ajaks;

-

hageja esitas I etapi tööd kostjale vastuvõtmiseks 20.07.2018, teist korda 21.09.2018 ning

kolmandat korda 28.11.2018, kuid kostja keeldus nende vastuvõtmisest (vastavalt

09.08.2018, 28.09.2018 ja 14.12.2018 kirjadega) töödes esinenud puuduste ja tegemata

tööde tõttu ning määras hagejale nõuetekohaste tööde üleandmiseks täiendavad tähtajad (vt

ka dtl 67-101);

-

hageja esitas II etapi tööd kostjale vastuvõtmiseks 28.11.2018, mille vastuvõtmisest kostja

14.12.2018 kirjaga keeldus töödes esinenud puuduste tõttu ning määras hagejale

nõuetekohaselt teostatud tööde üleandmiseks täiendava tähtaja (25.01.2019);

-

III ja IV etapi töid ei ole hageja kostjale vastuvõtmiseks esitanud;

-

15.03.2019 esitas kostja hagejale avalduse hankelepingust taganemiseks ning hageja on

saanud kõnealuse taganemisavalduse kätte (dtl 108). Pärast 15.03.2019 hageja enam töö

tegemiseks ja üleandmiseks loodud veebikeskkonda ligipääsu ei omanud ja tööd ei jätkanud

ega saanudki seda teha. Seega pooled on nõus, et leping lõppes 15.03.2019 kostjapoolse

lepingust taganemisega.

22. Vaidluse all on seega lepingu muutmise kokkuleppe sõlmimine, millest oleneb see, kas

lepingust taganemine oli õigustatud (kas esinesid lepingust taganemise materiaalsed alused).

Lepingu lõppemise alusest sõltuvad ka hageja võimalikud tasunõuded kostja vastu.

23. Hageja väidab, et J H hageja poolt ja K R kostja poolt sõlmisid 28.11.2018 suulise

kokkuleppe hankelepingu muutmiseks selliselt, et töid ei olnud enam vaja etapiviisiliselt üle

anda ega tööde üleandmiseks sätestatud vahetähtaegu järgida – tööd võis korraga üle anda

lõpptähtajal 17.06.2019 (vt ka 08.03.2021 kohtuistungi protokoll lk 2, 00:11:01 ja 10.11.2020

protokoll, lk 6, 01:23:32).

24. Pooled ei vaidle selle üle, et esialgu sõlmiti hankeleping nii, et hagejal oli kohustus anda

tööd üle etappide kaupa järgmistel tähtaegadel: 20.07.2018 esimene etapp, 22.11.2018 teine

etapp, 22.02.2019 kolmas ja 21.06.2019 viimane etapp.

25. Kostja väidab, et lepingu muutmiseks pole kokku lepitud ei suuliselt ega muus vormis.

Tööde etappide tähtajad olid kostja jaoks oluline tingimus, et tagada tööde valmimine

lõpptähtajaks ja omada pidevat ülevaadet, kuidas ja kas tööd valmivad (vt ka 10.11.2020

kohtuistungi protokoll lk 4, 00:34:41 ja 00:38:40).

26. Pooled ei vaidle selle üle, et kirjalikult ega muus visuaalselt tajutavas vormis lepingu

muutmises kokku ei lepitud.

27. Hankelepingu p 9.1 kohaselt peavad lepingu muudatused olema alla kirjutatult lisatud

lepingule.

28. RHS § 8 lg 7 (siin ja edaspidi hankelepingu sõlmimise ja kehtivuse aja redaktsioonis)

kohaselt peab hankija (antud juhul kostja) sõlmima hankelepingu kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis, kui selle maksumus on vähemalt 20 000 eurot. Hankija võib riigihanke

alusdokumentides sätestada, et hankeleping sõlmitakse kirjalikus, elektroonilises või

notariaalses vormis. Hankelepingu muudatuse kohta peab hankija esitama riigihangete

registrile teate 10 päeva jooksul muudatuse tegemisest (vt ka RHS § 123 lg 5).

Vaidlust ei ole selles, et hankelepingu muudatuse kohta ei ole riigihangete registrile teateid

esitatud.

29. TsÜS § 77 lg 3 kohaselt saab seadusega ettenähtud vormis tehtud tehingut muuta üksnes

samas vormis, milles tehing on tehtud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Poolte

kokkuleppega ettenähtud vormis tehtud tehingut saab muuta muus vormis üksnes siis, kui

pooled on selles kokku leppinud.

Praegusel juhul ei ole RHS kohaselt hankelepingu suuline sõlmimine ega muutmine eeltoodud

normide valguses lubatud. TsÜS § 83 kohaselt on nii seaduse kui ka kokkuleppega kehtestatud

vorminõuete järgimata jätmise tagajärjeks tehingu tühisus, kui vormi nõude eesmärgist ei tulene

teisiti (seaduses sätestatud vorminõude puhul).

30. Kohus leiab, et RHS sätestatud vormõude eesmärk on tagada riigihangete konkursi

läbiviimise läbipaistvus ja kontroll ning kõigi pakkujate võrdse kohtlemise tagamine. See

eesmärk seda, et parima pakkuja ja hankija vaheline leping ja selles tehtud muudatused on

kõigile riigihangete registri vahendusel tajutavad. See eesmärk eeldab, et muul viisil, kui

seaduses sätestatud vormis, sõlmitud lepingud ja selle muudatused on tühised.

31. Seega sõltumata sellest, mida poolte tunnistajad hankelepingu muutmise kohta selgitasid,

oleks lepingu muutmise kokkulepe igal juhul pidanud kehtivuse saavutamiseks olema sõlmitud

vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

32. Kuna sellises vormis hankelepingu muutmise kokkulepet ei ole, siis lepingut kehtivalt

muudetud ei ole. Kuid lisaks leiab kohus, et poolte tunnistajate ristivastupidiste ütluste alusel

ei ole kohtul võimalik tõsikindlalt tuvastada ka seda, et lepingut oleks suuliselt muudetud.

33. Vastupidist ei kinnita ka poolte kirjavahetus: kuni 28.11.2018 ja ka pärast seda kuupäeva,

nõudis kostja järjepidevalt etappides ettenähtud tööde ja ajakavast kinnipidamist ning andis

hagejale korduvalt täiendavaid tähtaegu tööde üleandmiseks ja graafikus püsimiseks (vt ka dtl

60, 04.06.2018 juhtrühma koosoleku protokoll; dtl 65, 18.06.2018 juhtrühma koosoleku

protokoll; dtl 69-74 kostja 09.08.2019 vastus üleandmise vastuvõtmise aktile; dtl 78, kostja

29.08.2019 vastus hagejale; dtl 82, kostja 03.10.2018 vastuskiri hagejale; dtl 91, kostja

28.09.2018 vastus üleandmise vastuvõtmise aktile; dtl 101, kostja 14.12.2018 vastus

üleandmise vastuvõtmise aktile).

34. Siiski märgib kohus veel ka seda, et ka J Ha 03.05.2021 kohtuistungil (dtl alates 566) antud

ütlused ei kinnita, et poolte vahel oleks olnud suulist kokkulepet hankelepingu muutmiseks:

„/…/Alguses esitati tööde akte, siis olid projektikoosolekud, nendel mina ei osalenud. Kui

Medisoftilt nõuti tööde üleandmist vastavalt lepingule, siis saavutasime tähtaja pikendamise

ehk saime aja pikendust. Edasiste tööde analüüsi käigus selgus, et ka nendest uutest

tähtaegadest ei saa 100% kinni pidada. Jällegi sellepärast, et tööde järjekord oli sassis. Lõpuks

28.11.2018 ma ise olin TEHIKus kohal. TEHIKu poolt oli K R ja veel oli TEHIKu poolt inimesi,

täpselt nimesid enam ei mäleta. Tõime välja seal hankelepingu täitmisega seotud tõrked,

ebakõlasid ja põhjuseid, miks me ei saa tervet esimest etapi ikkagi üle anda. TEHIK vastas, et

lepingut muuta ei saa, et see on meie oma vastutus, et me oleme hankelepingule alla kirjutanud.

Palusime uurida, kas me saaks ühekorraga tööd üle anda. Pärast helistas mulle K R, ta oli

uurinud seda RIA-st. Kuna hange oli seotud struktuurifondide rahaga, siis RIA käest tuli kõike

küsida. Pärast K R helistas ja ütles, et võib tööd ka ühes etapis üle anda. Kõik 4 etappi korraga

üle anda. Ta ei öelnud, et lepingus on uus tingimus, vaid ütles, et põhimõtteliselt võib ka nii.

Mina sain aru, et ükskõik, mis järjekorras me neid töid teeme. Peaasi, et hankeperioodi lõpuks

oleks kõik tööd valmis. Mulle tundus, et hankeperioodi lõpuks me saame kõik tööd valmis. Mina

projekti osasid ei koostanud. Mina isiklikult ei andnud midagi üle. Firma poolt sai pidevalt üle

antud, anti akte ja arutati töökoosolekutel. Pidev protsess käis. Pärast 28.11.2018 koosolekut

meie rohkem akte ei esitanud. Viimane akt oli 28.11.2018 hommikul, enne koosolekut. Meil ei

olnud otseselt suulist kokkulepet, aga me lähtusime põhimõttest, et me teeme töid loogilises

järjekorras, nagu vaja, et tööd saaksid hankeperioodi lõpuks valmis. Suuline kokkulepe oli

selles, et töid võib anda üle ühes etapis. Minu jaoks oli see kokkulepe, et töid võib anda üle

ühes etapis. Tagantjärgi leian, et oleks võinud lepingu kirjalikult teha. 15.03.2019 seisuga oli

tehtud 3/4 kogu tööde mahust.

/…/Pakkumise ettevalmistamisega mina ei tegelenud. Hankemenetluse käigus sai tööde

etappide kohta ettepanekuid teha. Nii tööde jaotuse kohta etappide sees ja ka etappide pikkuse

kohta. Mälu järgi hageja ei esitanud hankemenetluse käigus ettepanekuid hankija poolt

ettenähtud etappide sisu ja aja perioodi muutmiseks. Kostja soovib tunnistajale näidata hagi

vastuse lisa 2 p 5 ja lisa 5 lk 39. Tunnistaja möönab, et pakkumuse käigus siiski muudeti

etappide kestvust. Ei oska öelda, miks seda muutsime. Mina ise seda hankepakkumust kokku ei

pannud, siis mina ei oska öelda. Esimese etapi töödega paralleelselt hilisemate etappide tööde

tegemiseks otseselt muid takistusi ei olnud, kui ajaline piir.

/…/Varasemalt ei ole sõlminud suulisi kokkuleppeid hankelepingute muutmiseks.

./…/ 15.03.2019 seisuga olid tegemata, mina seda ei tea, aga tuginen oma projektijuhi

kirjeldustele. Tema teab ja koostab tööde plaanid. Tean ainult seda, mida projektijuht mulle

räägib. 4000 tundi oli kuskil veel teha. Projektijuhi koostatud paberid on meil alles. Ma ei oska

kirjeldada, kuidas toimus failide laadimine töökeskkonda/…/.

35. Nendest J Ha ütlustest nähtub, et konkreetset suulist kokkulepet hankelepingu muutmiseks

poolte vahel ei olnud – hageja vaid eeldas, et saab töid üle anda ka lõpptähtajal, vahe-etappe

järgimata. Kuid kokkulepet sellisel viisil toimimiseks poolte vahel ei olnud.

36. K Ri ütlustest samal kohtuistungil ilmneb järgmine:

„/…/28.11.2018 kohtumist mäletan. See toimus Medisofti juhi J Ha ja nõukogu liikme

juuresolekul. Peamine küsimus oli rahas. Põhiline eesmärk oli, et nõukogu liige üritas aru

saada, miks antud projektis ei ole rahasid välja makstud. Uuris variante, kuidas see oleks

võimalik. Siis tuli talle selgitada, et rahade maksmine on seotud etappide üleandmisega, aga

kuna seda ei olnud tehtud, siis ei saanud ka raha maksta. Lepingu muutmisest me sellel

koosolekul ei rääkinud. Seal tõstatus pigem see, kuidas sellises struktuurfondi rahastatud

kokkuleppega on võimalik, kõik etapid on täitmata. Kuna minul puudus selline kogemus, et

projektis on kõikide etappide tähtajad täitmata, siis me leppisime kokku, et ma korra uurin

RIA-st, kas RIA üldse rahastab sellist projekti. RIA ütles, et nemad vahetähtaegu ei jälgi omalt

poolt, et see ei peaks finantsprobleeme kaasa tooma. Isegi kui etappide tähtajad on oluliselt

üle läinud, siis ikkagi RIA rahastab seda projekti. Medisoftile ei ole andnud nõusolekut lepingu

muutmiseks, sellist kokkulepet ei ole olnud. Isegi kui kokkulepe muutmist uuriti, mingeid

muudatusi lepingus ei tehtud. Me ei lepi kunagi TEHIKus suuliselt mingeid lepinguid kokku.

Seda peaks ka Medisoft teadma, kellega oleme ka varem koos töötanud. J Haga suhtlesime

pärast 28.11.2018 kohtumist projektiga seoses, näiteks, kui oli vaja vahetada meeskonna

liikmeid, sest oli näha, et asjad ei liigu ettenähtud tempos. Lepingu muutmisest ei ole juttu

olnud. See oli väga põhimõtteline ja ka riigihangete seadus ei luba lepingut muuta, kuna see

oleks teiste pakkujate suhtes ebavõrdne. Lepinguid ja lepingute muutmisi sõlmitakse ainult

kirjalikus vormis. Märtsikuus juhtrühma ja kogu meeskonna töötulemusena jõudsime

järeldusele, et Medisofti esitatud ilustatud ajakava ei ole realistlik ja selgus, et väga paljude

töödega ei olnud tegelikult üldse alustatud ja oli võimatu, et ta tähtajaks töid valmis saab.

Seetõttu ei jäänud muud üle, kui leping lõpetada. Hakkasime näpuga järge ajama Medisofti

kirjeldatud tehtud tööde osas ja selgus, et viimasesse juhtrühma tuldud plaanis kajastatud info

tööde osas, mida saab meile üleandmiseks või testimiseks anda, ei vastanud tegelikkusele.“

37. K Ri eeltoodud ütlused kinnitavad, et hankelepingu suuline muutmine pole võimalik ja

sellist kokkulepet pole ka poolte vahel olnud.

38. Kohus märgib hageja täiendavatele argumentidele vastuseks seda, et vorminõude rikkumist

ei saa ületada VÕS § 6 lg-s 2 sätestatud hea usu põhimõttele tuginedes. Ainuüksi heas usus

toimimine ei kõrvalda seaduses sätestatud vorminõude järgimata jätmise tagajärgi (vt

Riigikohtu 16.06.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-71-05, p 23; Riigikohtu 26.01.2018 otsus

tsiviilasjas nr 2-15-18404, p 19).

39. Pooled ei vaidle selle üle, et hankelepingus sätestatud vahe-etappide tähtaegu ei järgitud ja

igas etapid ettenähtud töid üle ei antud: katsed osa töid üle anda ebaõnnestusid, sest tööd olid

puudustega või olid selleks etapiks ettenähtud tööd üldse tegemata.

40. 10.11.2020 toimunud kohtuistungil selgitas hageja, et üleandmise vastuvõtmise aktides

kajastatud puudustega tööd ei pidanudki üleandmise hetkeks valmis olema, sest pooled olid

kokku leppinud, et kõik tööd võib üle anda lõpptähtajal. Aktide esitamise hetkel tegemata tööd

olidki sellel hetkel tegemata, sest need ei pidanudki hageja arvates sellel hetkel tehtud olema

(10.11.2020 kohtuistungi protokoll, 01:23:32). Ka tunnistaja T P selgitas 03.05.2021 toimunud

kohtuistungil, et kostja vastuväidetele tööde üleandmise vastuvõtmise aktidele ja kostja

kirjeldatud puudustele vastu ei vaieldud.

41. Seega pole hageja vaielnud vastu sellele, mis on kirjas kostja vastustest üleandmise

vastuvõtmise aktide kohta, milles kostja kirjeldab töös esinevaid puudusi. Seega oli kostja

õigustatud töid mitte vastu võtma, kuna need olid oluliste puudustega või üldse tegemata (dtl

69-74 kostja 09.08.2019 vastus üleandmise vastuvõtmise aktile; dtl 78, kostja 29.08.2019

vastus hagejale; dtl 82, kostja 03.10.2018 vastuskiri hagejale; dtl 91, kostja 28.09.2018 vastus

üleandmise vastuvõtmise aktile; dtl 101, kostja 14.12.2018 vastus üleandmise vastuvõtmise

aktile).

42. Hageja pole eitanud seda, et riigihanke dokumendid sisaldasid analüüsi, mis pidi

hõlbustama andmekogu loomist ja ka klauslit, et see analüüs vajab muutmist ja täiendamist.

Samuti pole hageja eitanud seda, et ta sai selle analüüsi kohta enne pakkumuse esitamist

täiendavaid küsimusi esitada ja kostja vastas hageja küsimustele. Muuhulgas selgitas hageja, et

analüüs vajab muutmist ja täiendamist.

Riigikohus on varasemalt selgitanud, et töövõtja, kellel tuleb oma töö teha kolmandate isikute

koostatud plaanide alusel, peab kontrollima, kas need plaanid on sobivaks aluseks tema töödele

ning puuduste korral neist tellijat teavitama (Riigikohtu 12.04.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

32-12, p 13; 27.10.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-76-16, p 15 ja 19.12.2017 otsus tsiviilasjas

nr 2-15-15662/55, p-d 17 ja 19). Üldjuhul tuleb töövõtjal töö tegemisel arvestada

töövõtulepingusse märgitust laiemate kohustustega. Muu hulgas peab töövõtja tegema oma töö

kehtivatest õigusaktidest, tehnilistest normidest ja standarditest lähtudes, et tagada töö vastavus

keskmisele kvaliteedile (VÕS § 641 lg 2 p 2, § 77) (vt ka Riigikohtu 28.02.2012 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-177-11, p 1 3; 06.12.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-12910/70, p 13).

Töövõtja kõrgema hoolsusstandardi sätestab ka VÕS § 641 lg 3.

VÕS § 635 lg 1 koostoimest VÕS §-ga 14, samuti RHS §-dest 45 ja 46 võimaldavad töövõtjal

küsida tellijalt hankemenetluses lisateavet.

Kui töö on enne valmimist muutunud tellija juhise tõttu teostamatuks ja töövõtja on tellija juhist

piisavalt kontrollinud (VÕS § 641 lg 3), kohaldub VÕS § 653, mille järgi võib töövõtja lepingu

üles öelda ja nõuda tehtud tööle vastavat tasu osa ja tasus mittesisalduvate kulude hüvitamist.

43. Praegusel juhul ei ole hageja kasutanud võimalust hankelepingu ülesütlemiseks. Samuti

pole hageja väitnud, et tööd polnud võimalik lõpule viia. Hageja on väitnud, et tööd ei saanud

teha etappide kaupa lepingus sätestatud viisil ega ka järgida etappideks ettenähtud tähtaegu.

44. Kohtu ette pole toodud asjaolusid, miks ei olnud võimalik hankemenetluse käigus ette näha,

et hankija ette pandud tööde järjekord ei ole sobilik ja miks ei olnud analüüsi muutmine

võimalik selliselt, et lepingu tähtaegu ja etappe saaks järgida.

45. 03.05.2021 kohtuistungil ütlusi andnud hageja arendus- ja projektijuht T P selgitas, et

hankemenetluses oleks saanud teha ettepanekuid tööde etappide ja tähtaegade muutmiseks, aga

selleks oleks olnud vaja detailsemat analüüsi hankedokumentidele, mida aga ei olnud aega teha.

46. Seega on hageja võtnud riigihanke pakkumust esitades ja hankelepingut sõlmides enda

kanda riski, kui ta ei suuda hiljem lepingut täita.

47. Kohtu ette pole toodud asjatundja või eksperdi arvamust, mille alusel järeldusi teha

infosüsteemi aluseks olnud projekti puuduste kohta või selle muutmise või ümbertegemise

erinevate võimaluste üle. Kui hageja leidis, et hankelepingut ei ole selle sõlmitud kujul võimalik

täita, oleks ta pidanud vastutuse vältimiseks lepingu üles ütlema. Hageja seda teinud ei ole.

48. Tasunõude sissenõutavuse hindamiseks peab esmalt tuvastama, kas töövõtja ja tellija

vahelises töövõtulepingus lähtus tasu sissenõutavus töö valmimisest või töö vastuvõtmisest (Vt

ka nt Riigikohtu 10.05.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-17, p 12.4; Riigikohtu 14.10. 2015

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-15, p 10; 27.05.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-15, p 13 jt).

Töö etapiviisilisel tegemisel on töövõtja tasunõude hindamiseks vajalik tuvastada, milliseid töid

etapp hõlmas, millised tööd sellest etapist olid tegemata ning milline oli selle etapi eest

ettenähtud tasu. Kui tööd tehakse etapi kaupa, toob see kaasa erisused tasu sissenõutavuses, sest

etapi tööde vastuvõtmise eeldusi tuleb hinnata eraldi. Eristada tuleb kohustuse mittetäitmist ja

kohustuse mittekohast täitmist. Kui töö vastuvõtmises on kokku lepitud etapiviisil, kuid

tegemist on mittetäitmisega ehk selle etapi töid ei ole tehtud, ei muutu töövõtja tasunõue selle

etapi tööde eest sissenõutavaks.

49. Hankelepingu p 3.5 sätestab, et tellijal on õigus tööde vastuvõtmisest keelduda, kui tööd ei

vasta esitatud nõuetele ja kvaliteedile või neis esineb muid puudusi või vigu. Lepingu p 3.7

kohaselt oli tööde teostamine ja üleandmine jagatud neljaks etapiks. Tööd antakse üle pärast

iga etapi teostamist lepingu lisas 1 toodud tähtaegadel. Lepingu p 3.9 kohaselt loetakse tööd

vastuvõetuks pärast seda, kui tellija on allkirjastanud tööde üleandmise vastuvõtmise akti.

50. Eelnevalt tuvastas kohus, et kostja ei olnud tööde üleandmise vastuvõtmise akte

allkirjastanud töödes esinenud puuduste tõttu ning hageja ei vaielnud sellele vastu. Hageja

kinnitas, et etappides ettenähtud tööd ei olnud tähtaegadeks valmis (hageja seisukoht on, et need

ei pidanudki valmis olema, sest tööd võis üle anda korraga lõpptähtpäeval).

51. Lepingu p 3.10 sätestab, et tellijal pole kohustust üleandmise vastuvõtmise akti

allkirjastada, kui üleantud töödes ilmnevad vead või muud puudused. Töödes esinevatest

vigadest või puudustest teavitab tellija täitjat kirjalikult, tuues välja vigade või puuduste

esinemise ja annab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.

52. Vaidlust ei ole selles, et kostja on hagejat puudustest teavitanud ja andnud täiendavaid

tähtaegu töö tegemiseks ja puuduste kõrvaldamiseks. Ka täiendavateks tähtaegadeks tööd ei

valminud valminud ja puuduseid ei kõrvaldatud. Seega oli kostjal alus üleandmise vastuvõtmise

aktide (I ja II etapp) allkirjastamisest keelduda ja tööd on vastu võtmata.

53. Hankelepingu p 4.2 kohaselt on täitjal õigus esitada arve iga etapi lõppemisel pärast

üleandmise vastuvõtmise aktide allkirjastamist.

54. Seega sai hageja tasunõue muutuda sissenõutavaks alles pärast iga etapi lõppemist ja

üleandmise vastuvõtmise aktide allkirjastamist (ehk allkirjastama pidi vastavad aktid ka kostja).

Praegusel juhul ei ole kostja akte allkirjastanud ja hageja pole kostja pretensioone tööde

üleandmisele vaidlustanud ja seetõttu pole hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks.

55. Hageja võimalike tasunõuete osas tuleb siiski arvestada sellega, et leping lõppes

15.03.2019.

Hankelepingu p 9.4 sätestab, et pooltel on õigus leping igal ajal ette teatamata üles öelda, kui

teine pool rikub lepingut ning ei ole lepingu rikkumist kõrvaldanud 21 päeva jooksul alates talle

lepingu rikkumisest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatamisest. Kui pool ütleb

lepingu üles punktis 9.4 toodud alusel, ei ole teisel poolel õigust nõuda üles ütlemisega seoses

tekkinud kahju hüvitamist või lepingujärgse tasumaksmist. Täitjal ei ole õigust nõuda tellijalt

mingit kahju hüvitise maksmist ega saamata jäänud tulu selle tõttu, et tellija ütles lepingu üles

enne selle kogu mahu täitumist.

Samuti sätestab lepingu p 7.10, et kui tööde tulemused ei vasta lepingu tingimustele, on

tegemist täitjapoolse olulise lepingurikkumisega. Sellisel juhul on tellijal õigus leping üles

öelda või lepingust taganeda.

56. Hageja on seisukohal, et kostjapoolne lepingust taganemine polnud õiguspärane ning on

toimetu. Hageja tõi välja, et pooled sõlmisid 28.11.2018 kokkuleppe hankelepingu muutmiseks

selliselt, et hageja ei pidanud andma töid üle etapiti, vaid korraga lepingu lõpptähtajaks; hagejal

ei olnud võimalik töid teostada ja kostjale üle anda hankelepingus sätestatud etappides ja

tähtaegadel kostjast tulenevatel asjaoludel; kostja oli lasknud mööda mõistliku aja lepingust

taganemiseks. Hageja lisas, et kostja ütles lepingu üles VÕS § 655 lg 1 mõttes. Eeltoodust

tulenevalt nõuab hageja kostjalt saamata jäänud töövõtutasu summas 409 793,28 eurot ning

viiviseid. Alternatiivselt nõuab hageja töövõtulepingust taganemisest tuleneva üleantu väärtuse

hüvitamist summas 348 035,62 eurot ning viiviseid juhul, kui asuda seisukohale, et kostja

taganes lepingust kehtivalt.

57. Kostja on seisukohal, et lepingust taganemine oli kehtiv, kuivõrd hageja töövõtjana rikkus

mitmel korral tööde teostamise vahetähtaegu ja ei andnud üle I, II ja III etapi töid ehkki kõigi

nende etappide tööde esitamise tähtajad (sh täiendavad tähtajad) olid saabunud ning kostja kui

tellija hinnangul ei olnud hankelepingu tähtaegne täitmine enam võimalik. Eeltoodust

tulenevalt taganes kostja lepingust hankelepingu p-de 9.2.6. ja 9.4. ning VÕS § 116 lg 1 ja lg 2

p-de 4 ja 5 alusel.

58. Kohus kordab, et lepingujärgsete tööde jaotamine etappidesse ning etappide kestuse

määramine (lepingu kehtivusaja, so 16 kuu piires) oli hankemenetluses pakkujate (antud juhul

hageja) endi kohustuseks ning sellest tulenevalt kannab hageja ka riski seoses tööde mahu

etappidesse jaotamisega ning etappide kestuse prognoosimisega. Kohus on tuvastanud hanke

tehnilise kirjelduse ja hankelepingu sõlmimisele eelnenud teabevahetusest, et kostja esitas

hankedokumentides üksnes eeldatava tööde jaotuse ja ajaplaani, mille osas võisid pakkujad

(antud juhul hageja) teha hankemenetluses muudatusi, st esitada pakkumuses omapoolse tööde

jaotuse ja ajaplaani, mis oleks saanud hankelepingu tingimuseks. Kostja oli nii hanke tehnilises

kirjelduse p-s 5.1 kui ka hankemenetluses toimunud teabevahetuse käigus selgitanud, et

äriprotsesside analüüs ei ole piisavalt ajakohane ja spetsiifiline, mistõttu tuleb hankelepingu

pooleks oleval töövõtjal teha uus analüüs. Seega ei saa hageja tugineda lepingu rikkumisel

sellele, et kostja esitatud alusdokument oli puudulik.

Praegusel juhul on kostja 15.03.2019 avaldusega lepingust taganenud, sest ta on teinud seda

seetõttu, et hageja rikkus lepingut. Lepingu ülesütlemisega on tegu siis, kui leping lõpeb tellija

algatusel sõltumata sellest, kas töövõtja rikub lepingut või mitte (vt ka VÕS § 655 lg 1 sätestatud

tellija võimalus töövõtuleping igal ajal üles öelda, sõltumata sellest, kas töövõtja on lepingut

rikkunud (nt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-171-15, p 15).

59. Töövõtulepingu puhul tuleb lisaks VÕS §-s 116 sätestatule arvestada VÕS §-ga 647 kui

erisättega. VÕS § 647 lg 3 sõnastus annab võimaluse lugeda rikkumine oluliseks ka juhul, „kui

[töövõtja] ei tee seda [parandamist] mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele

mittevastavusest teatamist". VÕS § 647 lg-le 3 vastav asjaolu, et töövõtja ei parandanud

puuduseid mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist,

annab aluse ühtlasi ka VÕS § 116 lg 2 p 4 kohaldamiseks. Viidatud sätte järgi on olulise

lepingurikkumisega, mis õigustab lepingust taganemist täiendavat tähtaega andmata, tegemist

ka juhul, kui kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada,

et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi. (vt nt ka Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-

2-1-145-14, p 25).

60. Vastavalt VÕS § 642 lg-le 1 vastutab hageja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest

Eelpooltoodust tulenevalt oli kostjal õigus töövõtulepingust taganeda VÕS § 116 lg 1 alusel.

VÕS § 101 lõige 1 punkt 4 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja

taganeda lepingust või öelda leping üles. VÕS § 116 lõige 1 sätestab, et lepingupool võib

lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud.

Olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui kohustuse rikkumine annab kahjustatud

lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi

(VÕS § 116 lõige 2 punkt 4) või teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust VÕS

§-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja

jooksul kohustust ei täida (VÕS § 116 lõige 2 punkt 5). VÕS § 647 lõige 1 sätestab, et töövõtja

loetakse töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö

tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd

parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle

lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. VÕS § 647 lõige 3 sätestab, et olulise lepingu

rikkumise korral ei pea tellija määrama töövõtjale täitmiseks VÕS §-s 114 nimetatud täiendavat

tähtaega ning võib muu hulgas lepingust taganeda. Hankelepingu p-de 9.2, 9.4 ja 7.10 kohaselt

oli poolel õigus leping üles öelda, kui teine pool on lepingut rikkunud. Antud juhul on hageja

pooltevahelist töövõtulepingut oluliselt rikkunud, kuna hageja ei ole esitanud kostjale

nõuetekohaselt teostatud töid ei lepingus määratud algseks tähtajaks, kostja määratud

täiendavaks tähtajaks ega ka hageja enda poolt välja pakutud tähtaegadeks, mistõttu on

põhjendatud kostja seisukoht, et hageja ei täida oma kohustusi ka edaspidi, sh lepingujärgseks

lõpptähtajaks 21.06.2019.

61. Järgnevalt analüüsib kohus, kas kostja taganes lepingust mõistliku aja jooksul pärast

lepingurikkumise ilmnemist.

VÕS § 118 lg 1 p 2 kohaselt kaotab taganemiseks õigustatud lepingupool õiguse lepingust

taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast kohustuse täitmiseks

määratud täiendava tähtaja möödumist.

Antud asjas määras kostja hagejale korduvalt täiendavaid tähtaegu lepingujärgsete kohustuste

täitmiseks. I etapi tööde üleandmata jätmisel lepingus sätestatud tähtajaks (22.07.2018) määras

kostja hagejale nende üleandmiseks täiendava tähtaja kuni 20.09.2018. II etapi tööde

üleandmise tähtaeg oli hankelepingu järgi 22.11.2018 ning kostja andis hagejale täiendava

tähtaja nende üleandmiseks kuni 25.01.2019. Kostja esitas hagejale lepingust taganemise

avalduse 15.03.2019. Seega taganes kostja hankelepingust vähem kui 2 kuud pärast hagejale II

etapi tööde üleandmiseks antud täiendava tähtaja möödumist. Kohtu hinnangul taganes kostja

lepingust seega mõistliku aja jooksul ning vastupidiselt hageja seisukohale ei olnud mõistlik

aeg lepingust taganemiseks lõppenud.

62. Töövõtulepingust taganemisel teise poole olulise lepingurikkumise tõttu ja selle

ülesütlemisel VÕS § 655 lg 1 järgi on erinevad õiguslikud tagajärjed. Pooltel on

töövõtulepingust taganemise korral võimalik nõuda üleantu tagastamist või üleantu väärtuse

hüvitamist, kuid ülesütlemisel seevastu kokkulepitud tasu, millest on vajadusel tehtud

mahaarvamised (vt selle kohta ka RKTKo nr 3-2-1-171-15, p 15; RKTKo nr 3-2-1-59-13, p 14;

RKTKo nr 3-2-1-64-11, p 12).

63. Hankelepingu p 4.2 näeb ette, et töövõtjal on õigus esitada tellijale arve iga etapi lõppemisel

pärast üleandmise-vastuvõtmise aktide allkirjastamist ning sama lepingu p 4.3 järgi ei pidanud

tellija tegema ettemakseid. VÕS § 637 lg 4 sätestab, et kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine

tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu

võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi,

tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Kuna hageja rikkus oluliselt

pooltevahelist töövõtulepingut, jättes nõuetekohaselt teostatud tööd tähtajaks esitamata, oli

kostjal õigus lepingust taganeda. Seetõttu pole hagejal kostja vastu kehtivat nõuet tasu või

hüvitise väljanõudmiseks lepingu ega seaduse alusel.

64. Seega saab kohus analüüsida hageja alternatiivset nõuet, kuna kostja on hankelepingust

kehtivalt taganenud ja seetõttu ei saa hagejal kostja vastu kokkulepitud tasu nõuet olla.

65. Hankelepingu p 9.4 sätestab, et lepingu ülesütlemisel ei ole teisel poolel õigust nõuda

ülesütlemisega seoses tekkinud kahju hüvitamist või lepingujärgse tasu maksmist, sh ei ole

täitjal (so hagejal) õigust nõuda tellijalt mingit kahjuhüvitise maksmist ega saamata jäänud tulu

selle tõttu, et tellija ütles lepingu üles enne selle kogumahu täitmist. Seega tulenevalt lepingust,

ei pidanud kostja maksma lepingust taganemise korral hagejale tasu ega kahjuhüvitist.

Hankelepingu p-s 9.4 kohaselt, kui kostja taganeb lepingust hageja rikkumise tõttu, ei ole ta

kohustatud maksma hagejale mistahes tasu ega hüvitist. Eeltoodu välistab ka hageja nõude

lepingu alusel üleantu tagastamiseks VÕS § 189 lg 1 alusel või selle väärtuse hüvitamiseks

sama sätte lg 2 alusel, kuna pooled leppisid taganemise õiguslikke tagajärgedes ise kokku, st

kui kostja taganeb lepingust hageja rikkumise tõttu, ei ole ta kohustatud maksma hagejale

mistahes tasu ega hüvitist. Hagejale hüvitise ja tasu maksmise kohustust pole kostjal ka seetõttu,

et hageja pole tõendanud, et tööd oleks tehtud (infosüsteemi SamTrack II loomine). Asja

materjalidest selgus, et hageja pole kostjale esitanud nõuetekohaselt teostatud töid (tööde I-IV

etappi) tähtaegselt, mida kostja oleks saanud vastu võtta.

66. Kohtule esitatud tarneteatiste alusel (dtl 534-540) ei ole kohtul võimalik tuvastada, millised

tööd täpselt on üleandmiseks esitatud – 03.05.2021 kohtuistungil on kostja selgitanud, et

tarneteatiste alusel ei saa tuvastada, millise sisuga ja kas üldse mingi sisuga faile on esitatud.

Hageja omakorda selgitas, et failid on programmeerimiskeeles ehk tegemist on koodireaga.

Lõppkasutuslugu pole esitatud, kuna enne lõppes leping ära.

67. Kostja on selgitanud, et ta ei saanud hageja esitatust midagi kasutada ja kogu riigihange tuli

uuesti korraldada ja kõigi töödega uuesti alustada (vt ka 10.11.2020 kohtuistungi protokoll,

00:03:22). Hageja ei ole sellele vastu vaielnud.

68. Kostja pole ühtegi esitatud töödest vastu võtnud, kuna need olid oluliste puudustega. Hageja

on küll väitnud, et ta oli lepingu lõppemise hetkeks teostanud ca 2/3 töödest, kuid see on

hinnanguline väljendus. Kui palju tegelikult tehti ja kui palju üleandmiseks esitati, seda pole

kohtule esitatu alusel võimalik tuvastada.

69. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

Menetluskulude joatus ja kindlaksmääramine

70. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest

taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

71. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis kannab hageja oma menetluskulud ise ja kostja

menetluskulud jäävad hageja kanda.

72. TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

määrusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Helina Luksepp

kohtunik