2-21-117924/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Bergson

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. november 2021.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-117924

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finants hagi C. M. K. vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

1612,63 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479;

asukoht Eesti, Harju maakond, Tallinn, Weizenbergi 20,

10150)

Kostja: C. M. K. (isikukood xxxx; asukoht xxxx; e-post xxxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt C. M. K.`ilt hageja OÜ Aktiva Finants kasuks välja T AS ja

kostja vahel 19.02.2013 sõlmitud liitumislepingust ning 02.09.2016 sõlmitud

telekommunikatsiooniteenuse osutamise kokkuleppest ning liitumislepingu lisana

sõlmitud 15.03.2018 tähtajalisest liitumislepingust tulenev põhivõlgnevus 649,05

eurot, sissenõudmiskulud 40,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis põhinõude

ulatuses summas 649,05.

3. Jätta rahuldamata hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue põhinõuet ületavas

osas summas 197,61 eurot ja lisanduva viivise nõudes.

4. Jätta rahuldamata hageja sissenõudekulude nõue summas 25 eurot.

5. Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

6. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

7. Jätta menetluskulud kostja C. M. K.`i kanda.

8. Rahuldada hageja menetluskulude avaldus osaliselt ning mõista välja C. M. K.`ilt

hageja OÜ Aktiva Finants kasuks hageja menetluskuludena hagiavalduselt tasutud

riigilõiv summas 225 eurot ning õigusabikulud summas 50 eurot.

9. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale alates

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni viiviseid

VÕS § 113 lg 1 teise lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või

selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi

arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099

Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaal. Kautsjonina

tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja

mitte rohkem kui 1500 eurot.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi alus

Nõude aluseks on kostja ja T AS vahel sõlmitud leping(ud), liitumisleping sõlmiti 19.02.2013 ja

2.09.2016 telekommunikatsiooniteenuse osutamise kokkulepe. Lepingu sõlmimisel nõustus

kostja, et tal on kohustus tasuda pakkumises mittesisalduvate tarbitud tasuliste teenuste eest

vastavalt T AS hinnakirjale. Liitumislepingu lisana sõlmiti 15.03.2018 tähtajaline liitumisleping

seadme Huawei xxxx ostmiseks. T AS loovutas 9.12.2020 kostja vastase nõude OÜle Aktiva

Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud TsMS § 3141 lg 2

kohaselt e-postile mkviback@gmail.com ning kostjal tulnuks hagi vastus esitada hiljemalt

10.11.2021.a

Kohtu selgitused

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja

põhjendava osata.

Hageja on esitanud kostja vastu sissenõutavaks muutunud viivise nõude kokku summas 846,66

eurot. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet

põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt ka

Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat kahju

tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse ulatuses, st

mitte üle põhivõla summa. Lisanduvat viivist ei pea kohus samuti võimalikuks kostjalt välja

mõista.

Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või

menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kuivõrd kohus rahuldab hagi ülekaalukas osas,

st üle 80% ulatuses ja teeb otsuse sisuliselt kostja kahjuks, peab kohus juhindudes TsMS § 162

lg-st 1 põhjendatuks jätta menetluskulud tervikuna kostja kanda.

Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid,

millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv kogusummas 225

eurot ja õigusabikulud summas 480 eurot.

Kohus peab põhjendatuks riigilõivu väljamõistmist kostjalt summas 225 eurot ja juhindudes

TsMS § 175 lg-st 1 õigusabikulud summas 50 eurot, arvestades käesoleva tsiviilasja hinda ning

keerukust. Olukorras, kus tegemist on vähekeeruka vaidlusega ning vaidlus lahendati

tagaseljaotsusega, samuti arvestades hagi hinda ei pea kohus võimalikuks kostjalt

õigusabikulusid suuremas summas kui 50 eurot välja mõista. Kohus toetub siinjuures ka Tallinna

Ringkonnakohtu seisukohale analoogses tsiviilasjades nr 2-19-11647 ja 2-18-129072, milles

ringkonnakohus leidis, et „tegemist tüüphagiga, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist

nähtuvalt esitanud sadu kui mitte tuhandeid. Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu

sõna-sõnalt. Esitatud hagides erinevad sisuliselt üksnes kostjate andmed, summad ja kuupäevad.

Sellise hagi koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad

ja komplekteerida hagi lisad. Ringkonnakohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamisel teeks

esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei ole esindajal

vaja lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul samad.

Ringkonnakohtu hinnangul on ilmselge, et sellise hagi koostamiseks ei ole põhjendatud ajakulu

3,5 tundi. Tõenäoliselt on hagi koostamine võimalik vähem kui tunniga. Samuti ei ole mõne

arvutustehte tegemine ja lünkade täitmine keeruline ega nõua kõrget kvalifikatsiooni, mistõttu ei

ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ka tunnitasu suurus 100 eurot. Oma raskusastmelt ei

erine praeguses asjas hagi koostamine oluliselt võla kohtueelsest sissenõudmisest, mille puhul

on võlaõigusseaduse § 1132 lg 2 p 3 kohaselt maksimaalne tarbijalt nõutav sissenõudmiskulu

samuti 50 eurot.“.

Hageja nõuab hagis sissenõudmiskulude hüvitamist summas 65,00 eurot. VÕS 1132 lg 2 kohaselt

võib pärast lepingu lõppemist majandus- ja kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt

tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 40 eurot,

seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 20 eurot ning

kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni

1000,00 eurot. Hageja nõue on vahemikus 500 kuni 1000 eurot, seega on põhjendatud

sissenõudmiskulude väljamõistmine summaas 40,00 eurot.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Bergson

kohtunik