2-21-112779/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Lea Aavastik

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. november 2021, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-112779

Tsiviilasi

Elisa Eesti AS hagi R.A. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

600.34 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Elisa Eesti AS, registrikood 10178070,

lepinguline esindaja A.K.

kostja R.A., isikukood xxx, elukoht teadmata,

menetlusdokumendid kätte toimetatud avaldamisega

Ametlikes Teadaannetes.

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista R.A-lt Elisa Eesti AS-i kasuks poolte vahel 26.09.2013 sõlmitud

liitumislepingu nr xxx ja 26.12.2019 sõlmitud osamaksetega vara müügilepingu nr

xxx alusel põhivõlg 334.34 eurot, sissenõudmiskulu 25 eurot ja viivis 15.09.2021

seisuga 34.58 eurot, kokku 393.92 eurot.

3. Välja mõista R.A-lt Elisa Eesti AS-i kasuks viivis põhivõlalt 334.34 eurot alates

16.09.2021 kuni põhivõla täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

4. Jätta Elisa Eesti AS hagi võla sissenõudmiskulu 45 eurot ja viivisenõue summas 76

eurot rahuldamata.

5. Jaotada menetluskulud järgmiselt: Elisa Eesti AS menetluskuludest jätta 70%

R.A. kanda ja 30% Elisa Eesti AS enda kanda; jätta R.A. menetluskulud tema

enda kanda.

6. Määrata Elisa Eesti AS menetluskuludeks 385 eurot.

7. Välja mõista R.A-lt Elisa Eesti AS kasuks menetluskulude katteks 269.50 eurot,

millelt tuleb R.A-l alates kohtuotsuse jõustumisest kuni tasumiseni tasuda viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

8. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Toimetada otsus kätte pooltele, sealjuures kostjale avaldamisega Ametlikes

Teadaannetes.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis

oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte

toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult,

võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle

täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon.

Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem

kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaja.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu

menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

1. Tartu Maakohtu menetluses on Elisa Eesti AS (hageja) hagi R.A.(kostja) vastu

põhivõlgnevuse 334.34 eurot, sissenõudmiskulu 70 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivise 110.58 eurot ja edasiulatuva viivise väljamõistmiseks määraga 0,07% päevas

põhivõlgnevuselt. Hagiavalduse ja selle lisade kohaselt on nõude aluseks kostja ja Elisa

Eesti AS-i vahel 26.09.2013 sõlmitud liitumisleping nr xxx ja 26.12.2019 sõlmitud

osamaksetega vara müügileping nr xxx.

2. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud avalikult

dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja, kellele

kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see

toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse

tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

4. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt, mistõttu tuleb hagi tagaseljaotsusega

rahuldada osaliselt ja selles osas teha otsus TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendava osata.

Ülejäänud osas teeb kohus põhjendatud otsuse hagi osalise rahuldamata jätmise kohta.

5. Kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja põhivõlg 334.34 eurot.

6. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike

väidetega. Riigikohus on leidnud, et kohus peab omal algatusel arvestama tehingu, sh

tüüptingimuste tühisuse alustega (vt Riigikohtu 30.10.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

106-13, p 24).

7. Elisa Eesti AS ja kostja vahelised lepingud on sõlmitutud tüüptingimustel

võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 tähenduses. VÕS § 42 lg 1 järgi on tüüptingimus

tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi

olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis,

kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise

lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui

tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus

piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et

lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega

seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel on

lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, ebamõistlikult kahjustav eelkõige

tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise

korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult

suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt

lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

8. Hageja

palub

kostjalt

mõista

välja

viivis

0.07%

päevas

tuginedes

hageja üldtingimuste punktile 7.10. Hagiavalduses märgitu kohaselt on selles punktis

sätestatud, et maksete mittetähtaegsel tasumisel arvestatakse hageja poolt viivist arvele

märgitud tähtajale järgnevast kuupäevast füüsilise isiku puhul 0.07% võlasummast iga

viivitatud päeva eest.

9. Riigikohus on 10.05.2016 määruse kohtuasjas nr 3-2-1-25-16 p-s 13 leidnud, et

eelduslikult tuleks hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline

tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset

seadusjärgset viivisemäära. Ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude

kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda

viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel.

10. Hagiavaldusele lisatud hageja üldtingimuste (kehtivad alates 01.10.2013) punkt 7.10 ei

puuduta viivisenõuet. Üldtingimuste punkti 7.8 kohaselt maksete mittetähtaegsel

tasumisel arvestatakse hageja poolt viivise arvele märgitud maksetähtajale järgnevast

kuupäevast 0.15% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Tarbijakrediidilepingute

puhul lähtub hageja viivise arvestamise võlaõigusseaduses sätestatust. Hagiavaldusele

lisatud arvel on märgitud, et maksetähtaja ületamisel arvestatakse viivist 0.07% iga

viivitatud päeva eest. Kohtu hinnangul ei ole selge, millisele tingimusele tuginedes

nõuab hageja viivist 0.07% päevas ehk 25.55% aastas ning mis ajast alates see poolte

lepingu suhtes peaks kehtima.

11. Lepingute sõlmimise ajal, so 26.09.2013 ja 26.12.2019 oli VÕS § 113 lg 1 teise lause

kohane viivisemäär 8.5% (8%+0.5%) - 8% (8%+0%) aastas. Kohus leiab, et

üldtingimuste punktis 7.8 sätestatud viivisekokkulepe (0.15% päevas/ 54.75% aastas)

on VÕS § 42 lg 1, 3 p 5 alusel tühine, sest ületab seadusjärgset viivisemäära rohkem kui

kolm korda (54.75/8.5=6.44; 54.75/8=6.84). Kohus märgib, et hageja poolt nõutav

viivis 0.07% päevas ehk 25.55% aastas ületas ka juba 26.09.2013 liitumislepingu

sõlmimise ajal kehtivat seadusjärgset viivisemäära rohkem kui kolm korda

(25.55/8.5=3.01). Alates sellest ajast on seaduses sätestatud viivisemäär vaid langenud

8%-ni aastas (25.55/8=3.19). Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda viivist

maksmisega viivitamise eest vaid seaduses sätestatud määras.

12. Hageja viivisenõue on põhjendatud 34.58 euro ulatuses (arve nr 2026927539 alusel

summalt 23.06 eurot on viivis perioodi 19.03.2020 kuni 15.09.2021 eest 2.76 eurot; arve

nr 2027188993 alusel summalt 52.65 eurot on viivis perioodi 19.04.2020 kuni

15.09.2021 eest 5.93 eurot, arve nr 2027469613 alusel summalt 27.44 eurot on viivis

perioodi 19.05.2021 kuni 15.09.2021 eest 2.91 eurot ja arve nr 2027720330 alusel

summalt 231.19 eurot on viivis perioodi 19.06.2020 kuni 15.09.2021 eest 22.98 eurot)

ja tuleb jätta rahuldamata 76 euro (110.58-34.58) ulatuses. Kasutatud viivisekalkulaator

on aadressil http://www.viivisekalkulaator.ee/#/calculators/debtcalculator.

13. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista ka lisanduv viivist alates 16.09.2021

põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla täitmiseni.

14. Nõue mõista kostjalt välja sissenõudmiskulu 70 eurot ei ole hagiavalduses märgitud

ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb jätta osaliselt rahuldamata. Hageja on

viidanud VÕS § 1132 lg 2 p 1-3 ning märkinud, et tema sissenõudekulu on 70 eurot, mis

on kujunenud 12 tasulise kirja saatmise tulemusena (1 tasuline kiri 15 eurot, ülejäänud

5 eurot). Arvestades hageja nõude suurust (375.76 eurot) esimese tasulise

meeldetuletuskirja saatmise hetkel, on hagejal õigus nõuda VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel

sissenõudekulusid maksimaalselt summas 30 eurot (võlausaldaja nõue kuni 500 eurot).

Tarbijale võib pärast lepingu lõppu saata kokku vaid kolm tasulist meeldetuletuskirja,

seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni

15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot. Lisaks on võlausaldajal

võimalik saata tarbijale tasuta meeldetuletuskirju. Hageja nõuab sissenõudmiskulude

hüvitamist ülempiiri ületavas summas, kuid ei ole esitanud seda õigustavaid erandlikke

asjaolusid (VÕS § 1132 lg 4). Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja

sissenõudmiskulude nõue vaid 25 euro ulatuses. Ülejäänud osas, so 45 euro ulatuses

tuleb hageja sissenõudmiskulu nõue jätta rahuldamata.

Menetluskulud

15. TsMS § 163 lg 1 alusel ja hagi rahuldamise ulatust arvestades tuleb jätta hageja

menetluskuludest 70% kostja kanda ja 30% hageja kanda ning kostja menetluskulud

tema enda kanda.

16. TsMS § 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude

rahalise suuruse.

17. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulu 360 eurot. TsMS § 175 lg

1 kohaselt mõistab kohus menetluskulud vastaspoolelt välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses.

18. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu tegemist on täies ulatuses

vajaliku ja põhjendatud kuluga. TsMS § 172 lg 9 ja § 4842 kohaselt määrab kohus

avaldaja menetluskulude katteks maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot. Arvestades nõude

olemust ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus eelmenetluses kohtuistungit

pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu kahe tunni ulatuses, s.o

240 eurot (ilma käibemaksuta). Seega on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 385

eurot. Menetluskulude jaotust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista

sellest 70%, seega 269.50 eurot.

19. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik