2-20-12158/36 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 12.11.2021, Tallinn Kohtuasja number 2-20-12158 Kohtuasi OOO NPO Otechestvennye Tekhnologii hagi X vastu OOO NPO Otechestvennye Tekhnologii nõude tunnustamiseks PlussAleks Grupp OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 02.06.2021 määrus (menetluskulude kindlaksmääramine) Kaebuse esitaja ja liik OOO NPO Otechestvennye Tekhnologii määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja OOO NPO Otechestvennye Tekhnologii, esindaja Kuldar Kirt Kostja X, esindajad Sofja Pevzner-Belošitski ja Jelena Karzetskaja Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 02.06.2021 määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja maakohtu määrus

1. OOO NPO Otechestvennye Tekhnologii (hageja) esitas 21.08.2020 Harju Maakohtule hagi X (kostja) vastu nõude tunnustamiseks PlussAleks Grupp OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses. Kohus jättis hagi 25.02.2021 läbivaatamata, kuna hageja ei tasunud kohtu määratud tähtajaks tagatist kostja menetluskulude katteks. Kõik menetluskulud jäid hageja kanda. Määrus jõustus 02.04.2021.

2. Maakohus määras 02.06.2021 kindlaks kostja hüvitavate menetluskulude rahalise suuruse ja mõistis hagejalt kostja kasuks 660 eurot. Hagejal tuli tasuda menetluskuludelt viivist alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni seadusjärgses määras.

3. Kostja menetluskulud koosnesid lepingulise esindaja tasust 780 eurot (tasu 6,5 tunni eest tasumääraga 120 eurot tunnis) järgmiste toimingute eest: esialgne konsultatsioon ja dokumentidega tutvumine (2,5 tundi), hagile vastuse ja taotluse koostamine (2,5 tundi) ning määruskaebuse analüüs ja vastuse koostamine (1,5 tundi). Kostja kinnitas, et kõik kulud olid seotud käesoleva menetlusega ja kostja ei olnud käibemaksukohustuslane.

4. Maakohus hindas lepingulise esindaja tasu põhjendatust ja vajalikust. Kohus leidis, et põhjendatud kulu oli 660 eurot 5,5 tunni (660:120=5,5) eest. Hagi vastuse mahtu ja sisu arvestades oli selle koostamise põhjendatud ajakuluks 4 tundi. Ülejäänud menetluskulude nimekiri ei sisaldanud põhjendamatuid või ebavajalikke kulusid. Määruskaebus

5. Hageja palus maakohtu määrus tühistada ja teha uus, millega mõista välja ainult need kulud, mis olid vajalikud ja põhjendatud. Menetluskulude hindamisel tuli lähtuda senisest Riigikohtu praktikast, mille kohaselt kulus ühe leheküljelise menetlusdokumendi koostamiseks aega

40 minutit kuni 1 tund. Seda koos dokumentidega tutvumisega, analüüsimisega, seisukoha koostamisega jms. Arvestades asja lihtsust, ei olnud põhjendatud esindaja tunnitasu määr. Konsultatsiooni ajakulu polnud võimalik kontrollida. Kostja vastused olid lühikesed. Menetluskulud olid liiga suured. Menetluse edasine käik

6. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjale tähtaja sellele vastamiseks. Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

7. Ringkonnakohus jättis määruskaebuse käiguta ja määras hagejale tähtaja kaebuse resolutsiooni täpsustamiseks. Avaldaja esitas täpsustused, milles palus ringkonnakohtult uue määrusega mõista hagejalt kostja kasuks ainult vajalikud ja põhjendatud menetluskulud mitte rohkem kui 270 eurot või alternatiivselt ainult vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kostja vastas täpsustusele, et jätkuvalt vaidleb määruskaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht

8. Tallinna Ringkonnakohus leiab, et vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

9. Esmalt märgib ringkonnakohus järgmist. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlus on analoogne kahju hüvitamise menetlusega, kuna menetluskulude kindlaksmääramise menetluses toimub sisuliselt kohtumenetlusega kaasnenud kahju (õigusabikulu) väljamõistmine TsMS-s sätestatud korras (vt nt Riigikohtu 11.01.2017 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 17 esimene lõik ja seal viidatud varasem praktika). Kohtulahendi resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu lahendi tekstita. Pooltele toob õiguslikud tagajärjed kaasa üksnes kohtulahendi resolutsioon. Nõudele esitatakse samad kriteeriumid, mis kohtulahendi resolutsioonile. Kaebuse resolutsioonist peab nähtuma, millise lahendi tegemist hageja ringkonnakohtult taotleb, st kui suures osas oleks kohus pidanud menetluskulusid välja mõistma. Seega saab ringkonnakohus lähtuda vaid kaebuse täpsustuse resolutsioonis märgitud konkreetsest summast, mis on 270 eurot.

10. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 11.02.2015 määrus nr 3-2-1-115-14, p 11; Riigikohtu 18.05.2010 määrus nr 3-2-1-43-10, p 19). Ringkonnakohus ei saa ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul kulus menetlusdokumendi koostamiseks vähem aega või oli menetlusosalise hinnangul põhjendatud õigusabi osutaja tunnitasu väiksem. Ringkonnakohus saab maakohtu diskretsiooniotsust ümber hinnata ainult siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt (TsMS § 174 lg 8)

11. Maakohus vähendas esindaja toiminguid 6,5 tunnilt 5,5 tunnile. Hageja heitis ette, et maakohus oleks pidanud vähendama esindaja kulusid veelgi, kuna dokumendid olid oma sisult lühikesed. Ringkonnakohus ei nõustu praegusel juhul avaldajaga. Esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (Riigikohtu 14.04.2021 määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324, p 17). Maakohtu määrusest on näha, et maakohus hindas kostja lepingulise esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust. Maakohus vähendas hagile vastamise kulusid, sidudes seda dokumendi sisuga ja mahuga. Praegusel juhul puuduvad maakohtupoolsed rikkumised ja ringkonnakohtul puudub alus sekkumiseks maakohtu kaalutlusõiguse teostamisse ja vähendada toimingute mahtu. Ka väikese väärtusega hüve üle peetavas kohtuvaidluses võib menetlusosaline arvestada, et talle hüvitatakse lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud. Vähemaga poleks kostja õigused tagatud käesoleva kohtuasja lahendamisel.

12. Esindajakulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise reeglid ei tohi muuta kohtumenetluses professionaalse lepingulise esindaja õigusabi kasutamist majanduslikult ebamõistlikuks või oma õiguste kasutamist kohtus näilikuks. TsMS § 175 lg 1 ega ükski teine säte ei näe ette menetlusosalisele hüvitatavate esindajakulude rahalist piirmäära. Praegu kehtiva TsMS § 175 lg 1 kohaselt peab kohus igal üksikjuhtumil hindama menetlusosalisele hüvitatavate menetluskulude suuruse põhjendatust ja vajalikkust (vt eespool viidatud Riigikohtu praktikat). Seega on hageja seisukoht väär, et õige oleks lähtuda reeglist, et ühe leheküljelise menetlusdokumendi koostamiseks kulub 40 minutit kuni 1 tund.

13. Riigikohus on leidnud, et TsMS § 175 lg 1 kohaldamisel tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (vt nt Riigikohtu 11.02.2015 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja esindaja tunnitasu määr on põhjendatud ja ei kuulu vähendamisele. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13), tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13), samuti 147,49 eurot koos käibemaksuga (14.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-98-13), 153 eurot ilma käibemaksuta (11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3- 2-1-115-14, p 14) ning 156 eurot koos käibemaksuga (26.04.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1- 34-17, p 15). Puudusid sellised asjaolud, mis võiksid anda alust tunnitasu vähendamiseks alla kohtupraktikas tavapäraseks peetud tasumäärade. Maakohus leidis õigesti, et tunnitasu määr vastas kehtivale praktikale.

14. Arvestades eeltoodut, ei ole määruskaebus edukas ja ringkonnakohus jätab selle rahuldamata.

15. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.

16. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)