2-20-17132/22 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Otsuse avaldamise aeg ja koht

12. november 2021, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-17132

Tsiviilasi

T. E. hagi VOLTRIDE OÜ vastu müügilepingust tuleneva

kahju nõudes

Tsiviilasja hind

2 078.99 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kohtuistung

Kohtuistungil osalenud isikud

Hageja: T. E. (isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, xxx,

xxx vald, Tartumaa), lepinguline esindaja S. D. (e-post:

xxx)

Kostja: VOLTRIDE OÜ (registrikood 14871968, asukoht

Purje 8, Tallinn, e-post: info@voltride.com)

13.05.2021

Hageja T. E.

Hageja lepinguline esindaja S. D.

Kostja seaduslik esindaja M. E.

Kohtuotsuse resolutsioon

1. Rahuldada T. E. hagi VOLTRIDE OÜ vastu müügilepingust tuleneva kahju nõudes.

2. Mõista kostjalt VOLTRIDE OÜ hageja T. E. kasuks välja müügilepingu alusel saadud ostuhind

2 078,99 eurot.

Menetluskulude jaotus

3. Jätta menetluskulud kostja VOLTRIDE OÜ kanda.

4. Välja mõista kostjalt VOLTRIDE OÜ hageja T. E. kasuks põhjendatud menetluskulud summas

650 eurot (riigilõiv 250 + põhjendatud õigusabikulud 400 eurot).

5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal VOLTRIDE OÜ tasuda hagejale T. E.

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni tasumata summalt viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui

apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib

apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.

Hageja nõue ja asjaolud

1. Hageja palub mõista kostjalt välja elektritõukeratta ostuhinna 2 078.99 eurot. Menetluskulud

palub hageja jätta kostja kanda.

2. 15.10.2020 sõlmisid hageja ja kostja elektritõukeratta Dualtron Spider müügilepingu, mille

alusel hageja tasus kostjale 2 078.99 eurot. Vaidlusalune tõukeratas ei olnud alates kättesaamisest

töökorras, mistõttu puudus hagejal võimalus seda kasutada. Hageja teavitas kostjat koheselt ka

puudustest. Tõukeratta parandamine ebaõnnestus kahel korral ja kostja ei soovinud enam

parandamisega tegeleda. VÕS § 223 lg 2 järgi loetakse müüja oluliseks lepingurikkumiseks asja

parandamise või asendamisega ostjale põhjendamatute ebamugavuste tekitamist.

3. 03.11.2020 esitas hageja müügilepingust taganemise avalduse ja palus kostjal 7 päeva jooksul

tagastada kauba eest tasutud 2 078.99 eurot. Kostja ei vastanud hagejale ega tagastanud raha.

Kostja vastuväited

4. Kostja vaidleb hagile täies ulatuses vastu, palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud

hageja kanda.

5. Kostja toob välja, et vaidlusaluse tõukeratta üleandmisel rõhutas kostja hagejale, et see

konkreetne tõukeratas on kerge ja sobiv kuni 60-70 kg kaaluvate inimeste jaoks. Kuigi tehase

poolt lubatud maksimaalne kandevõime on 100 kg, ei soovitanud kostja edasimüüjana seda

konkreetset mudelit raskemale inimesele kui 80 kg. Hageja jäi enda soovile kindlaks. Pärast ostu

sooritamist ja kostja klienditeenindaja poolt kauba lahti pakkimist ning kokkupanemist sai hageja

kauba vastu võtta, üle vaadata ja proovisõidu teha. Hagejal ei olnud kauba osas ühtegi

pretensiooni.

6. Hageja ei tõendanud asja müügilepingule mittevastavust. Rehvi purunemist ei saa lugeda

müügilepingule mittevastavuseks. Rehv ei saa puruneda iseenesest, vaid asja kasutamise käigus

ning see on kasutaja vastutus. Ka tõukeratta juhtraud oli korras. Kui seda jõuga edasi-tagasi

jõnksutada, siis oli kuulda metalli naginat, kuid nagisevad sõlmed määriti ja nagin kadus.

Sellegipoolest tegi kostja kõik endast oleneva, et hageja esitatud pretensioonid võimalikult kiiresti

lahendada. Kostja pole kordagi asja parandamisest keeldunud. Kostja on omalt poolt teinud heas

usus kõik endast oleneva, et hageja võimalikke ebamugavusi leevendada, teostades hageja nõutud

remonttööd väljaspool tavajärjekorda, jätnud tööde eest arved esitamata ning saates tõukeratta

hagejale kiirkulleriga koju ning teistkordsel remondil nii kodust remonti kui tagasi. Kostja

esindaja on teinud hagejale ettepaneku tõukeratas uuesti remonti saata ja kinnitanud, et kui hageja

väide selle puuduste osas vastab tõele, remondib kostja selle vea omal kulul.

7. Hageja poolt seati kostjale müügilepingust taganemise teatele vastamiseks põhjendamatult

lühike aeg. Kostja sai hageja avalduse kätte ja vastas sellele esimesel võimalusel 17.11 suuliselt

hagejaga telefonis vesteldes. Jutu käigus selgus mh, et hageja süüdistus kostja tekitatud tõukeratta

läbisõidust 64 km ei vasta tõele ja tegemist oli aku tasemega. Kostja esindaja tegi hagejale

ettepaneku tõukeratas tagasi osta. Hageja oli sellega nõus, kuid nõudis lisaks advokaadikulude ja

kohtukulude hüvitamist summas 600 eurot. Asjaolusid arvestades ei saanud kostja aga sellega

nõustuda.

8. Kostja vastas hageja avaldusele kirjalikult 19.11 ning tegi hagejale ettepaneku vaidlusaluse

tõukeratta osas ekspertiis teostada ning vajadusel see remontida, lisaks kompensatsiooniks kiivri

ning tõukerattale kinnitatava koti. Alternatiivselt tegi kostja ettepaneku vaidlusaluse tõukeratta

osas ekspertiis teostada ning juhul, kui selgub, et tõukeratas on komplektne ning ilma hageja enda

põhjustatud vigastusteta, tagastada hagejale ostusumma. Hagejale tehti ka ettepanek saata kuller

kostja kulul hageja käes olevale tõukerattale järgi, et see uuesti remonti tuua. Hageja ei vastanud

ühelegi kostja ettepanekule. Kostja jätkas katseid hagejaga suhtlemiseks ja saatis 20.11 hageja

esindajale uue kompromissettepaneku ning 26.11 uue e-kirja, millele ei saanud vastust. Seega on

kostja teinud kõik endast oleneva, et hageja nõudmistele vastu tulla pärast müügilepingust

loobumise teate saamist.

Kohtu põhjendused

9. Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega ning hinnanud tõendeid

kogumis, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele.

10. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad

menetlusosalised. TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta

faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole

muudest avaldustest. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende

asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus

ja võimalus oma väiteid põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda.

Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab.

11. TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis

asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel

esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud

tõenditele. Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste

asjaolude kohta peavad TsMS § 328 lg 1 kohaselt olema tõesed.

12. Kohus juhindub antud asjas lahendamisel VÕS § 76 lg-st 1, mis sätestab, et kohustus tuleb

täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 järgi loetakse kohustus täidetuks, kui see

on täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 4 alusel kui võlgnik

on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja taganeda lepingust või öelda leping üles. Vastavalt VÕS

§ 116 lg 1 võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat

kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 116 lg 2 p 1 kohaselt on olulise

lepingurikkumisega eelkõige tegemist siis, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud

lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul,

kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane

mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud või kui rikuti kohustust,

mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu

täitmise vastu või kui kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu või kui kohustuse

rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei

täida kohustusi ka edaspidi või kui teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust

täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida.

VÕS § 116 lg 4 järgi ei ole üldjuhul lepingust taganemine kohustuse täitmiseks täiendavat

tähtaega andmata lubatud, kui kohustust rikkunud lepingupool kannaks teise lepingupoole

lepingust taganemise korral kohustuse täitmiseks või täitmise ettevalmistamiseks tehtud

kulutustega võrreldes ebamõistlikult suurt kahju. Siiski võib lepingust täiendavat tähtaega

andmata taganeda, kui rikuti kohustust, mille täpne täitmine oli teise lepingupoole huvi püsimise

eelduseks või kui teine lepingupool teatab, et ta oma kohustust ei täida. VÕS § 118 lg 1 järgi

kaotab taganemiseks õigustatud lepingupool õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise

avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi

sellest teada saama või kui tema poolt määratud täiendav täitmise tähtaeg on möödunud. VÕS §

188 lg 2 kohaselt vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste

kohustuste täitmisest. Lepingust taganemise kehtivuseks peavad olema täidetud selle formaalsed

ja sisulised eeldused, mis tähendab, et vastaspoolele peab olema õigel ajal esitatud taganemise

avaldus ning eksisteerib taganemist õigustav põhjus (RK 3-2-1-34-13, p 14). Formaalseks

eelduseks on õigel ajal ja nõuetekohase taganemise avalduse esitamine (samas, p 14). Lisaks

lepingust taganemise materiaalsete alustele tuleb tõendada formaalsete eelduste täitmist.

13. Vaidlustamata asjaolud, mis on tõendatud ja millest kohus asja lahendamisel lähtub:

• 15.10.2020 sõlmisid pooled elektritõukeratta Dualtron Spider ostu-müügilepingu

• hageja tasus ostuhinna 2078.99 eurot

• 22.10.2020 pöördus hageja kostja poole rehvi probleemiga

• rehviremondi ja kiirkulleri kulu oli 42.99 eurot

• 28.10.2020 saadeti hagejale kulleriga remonditud elektritõukeratas tagasi

• 29.10.2020 saadeti elektritõukeratas remonti seoses juhtraua nagisemisega

• 30.10.2020 tagastati elektritõukeratas hagejale

• 31.10.2020 pöördus hageja kostja poole probleemiga, et tõukeratta rehv ei ole korras, sest

ventiili ots käib vastu rattaraami

• hageja esitas 03.11.2020 lepingust taganemise avalduse

• kostja tegi hagejale 17.11.2020 ettepaneku elektritõukeratas remonti ja ekspertiisi saata

14. VÕS § 77 lg 1 kohaselt peab võlgnik kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava

kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab

lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Seega

tuleneb seadusest, et kui pooled ei lepi lepingus kokku lepingulise kohustuse täitmise kvaliteeti,

peab kvaliteet vastama vähemalt keskmisele eeldatavale kvaliteedile sama liiki esemete puhul.

Müügilepingu sisuks (VÕS § 208 lg 1) on müüja kohustus anda ostjale üle olemasolev asi, millele

vastab ostja kohustus tasuda ostuhind rahas ja võtta asi vastu. Ostjale üleantav asi peab VÕS §

217 lg 1 kohaselt vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja

pakendi osas. Kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi, ei vasta ta lepingutingimustele (VÕS § 217

lg 2 p 1). Müügilepingu puhul on puudustega müüdud asja puhul primaarseks

õiguskaitsevahendiks VÕS § 222 lg 1 mõtte kohaselt lepingu täitmise nõue, s.t nõue asi parandada

või asendada, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teiste

õiguskaitsevahendite kasutamisega ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi,

arvestades muu hulgas asja väärtust, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja

võimalust saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta mujalt. Müüja võib

parandamise asemel asendada asja lepingutingimustele vastava asjaga.

15. Elektritõukeratta lepingutingimustele mittevastavust ostjale üleandmisel peab tõendama ostja

ehk antud juhul hageja. Mõistlik aeg asja lepingutingimustele mittevastavusest teatamiseks algab

ajast, kui müüja asja üle vaatas, või pidi üle vaatama, mõistlik aeg puuduse avastamise ja sellest

teatamise vahel sõltub, kas tegemist on ilmse või varjatud puudusega. Hageja on esitanud kohtule

lepingust taganemise avalduse, millest ei nähtu otseselt, millistele puudustele ta viitab.

Konkreetseid puudusi ei ole hageja esile toonud ka hagiavalduses, vaid viidanud asjaolule, et

elektritõukeratas ei olnud töökorras. Samas ei ole vaidluse all teostatud remonditööd ja asjaolu, et

hageja esitatud tõenditest ei nähtu konkreetne tehniline viga, mis elektritõukerattal on, on kohus

seisukohal lähtuvalt VÕS § 220 lg 2, et ostja ei pea täpsemalt puudust kirjeldama. Kohus võttis

hagiavalduse menetlusse 01.12.2020 määrusega ja kostja on vastuses esile toonud, et Voltride OÜ

remontis tõukeratta purunenud rehvi ning kõrvaldas juhtraua nagina. Kohus määras asjas

korraldava istungi 13.05.2021, et välja selgitada vaidlusalused asjaolud. Kohtuistungil kirjeldas

hageja, et 19.10 2020 selgus, et müüja andis tühjade rehvidega tõukeratta, mille tulemusena oli

tagumine rehv kohapealt ära liikunud ja sisemise rehvi ära lõhkunud. Hageja viis ratta kostja Tartu

esindusse ning kolmapäevaks oli rehv vahetatud. Reedeks oli ka leistangi kriuksumine

likvideeritud, kuid ratta õhukumm käis vastu porilauda ning spidomeetri näit oli 64/400. Hageja

tõdes ka ise korraldaval istungil, et see näit oli hoopis aku täituvuse mõõdik ning leistangi

krigisemine parandati ära. Hageja tõi kohtuistungil esile, et etteheidetav viga tõukeratta kvaliteedi

osas on asjaolu, et ratas vibreerib. Seega lähtub kohus puuduse tuvastamisel sellest ja tegi

ettepaneku esitada hagejal tõend ostu-müügi eseme tehnilise puuduse kohta. Hageja esitas Motors

Baltic OÜ 13.05.2021 arvamuse, millest nähtuvalt on rehv valesti paigaldatud, kuivõrd on

kasutatud vales mõõdus siseõhukummi, mis muudab välisrehvimantli profiili ja rehvi paiknemist

veljel ebaühtlaseks. Kasutatud on mitte sobivat sisemist õhukummi, ventiiliposti asend ei sobi

selle velje ja porilaua asendiga, on liiga pikk ja mitte sobiva nurga all. Kostja töötaja M. D. on

samuti tõukeratta üle vaadanud 13.05.2021 ning täheldanud, et tõukerattal käib vastu porilauda

tagumise rehvi ventiil ja tagumine rehv on 2-3 mm velje suhtes paigast ära.

Kostja ei vaidlusta kirjeldatud puudusi rehvi osas, kui leiab, et antud puudus ei olnud ratta

üleandmise hetkel, sest vajadus rehvi remondi järele tekkis hageja enda tegevuse tõttu tühja

rehviga sõitmisel. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu, sest see ei ole kooskõlas esitatud faktiliste

asjaoludega ning kostja ei ole ka oma väidete kinnitamiseks tõendeid esitanud. Kohus leiab, et

hageja pöördumise aeg kostja poole kinnitab probleeme tõukeratta rehviga ning asjaolu, et see

ka vahetati hageja poolt, ei ole vaidluse all. Ebatõenäoline on olukord, et tühja rehviga sõita.

Kostja väide, et see elektritõukeratas oli mõeldud üldse piiratud kaaluga kasutajale, ei ole lepingu

tingimuseks seatud. Käesolevalt on asja sisulise arutamise käigus tõendamist leidnud, et kostja

remontis tõukeratta rehvi, kuid ebaõnnestunult. Kohtu arvates kinnitab seda hageja esitatud

asjatundja arvamus, mis tagajärjed on rehvi vahetamisel. Kui kohtule on esitatud TsMS § 293 lg

2 kohaselt asjatundja arvamus (eriteadmistega isiku) ja isikut ei kuulata üle tunnistajana,

hinnatakse arvamust dokumentaalse tõendina. Kostja väide, et tegemist on konkureeriva

ettevõttega ei ole asjakohane, sest ka tema oma töötaja on hinnanud sisuliselt sama probleemi.

Teiseks leiab kohus, et vastuväited nagu tekkinuks viga ratta ekspluatatsiooni käigus, ei ole

tõendamist leidnud. See ei ole kooskõlas ajaga, mil hageja probleemi avastas ega läbitud

kilometraažiga. Ostja ei saa taganeda, kui müüja on pakkunud parandamist (puuduse

kõrvaldamist) mõistlikul viisil ja ostja on sellest keeldunud. Kohtule ei ole tõendeid esitatud, et

peale kostja remonditöökoja oleks keegi teine rehviremondi teostanud. Seega loeb kohus

kogumis tõendatuks, et rehvil oli ostu müügi lepingu sõlmimisel probleem, mis ebaõnnestunult

remonditi.

16. Kohus asub seisukohale, et hageja on piisavalt tõendanud, et kostja on rikkunud

müügilepingut. Käesolevas asjas on menetluses tarbijast ostja (hageja) nõue elektritõukerata

müügilepingu tagasitäitmiseks ja müügilepingu rikkumisega tekitatud varalise kahju

hüvitamiseks. VÕS § 217 lg 2 p 6 järgi tarbijalepingute puhul mõjutab müüja vastutust tarbija

põhjendatud ootus müüdud asja kvaliteedi suhtes. Ostja esmaseks õiguskaitsevahendiks on VÕS

§ 222 lõikes 1 tulenev lepingu täitmise nõue, st nõuda parandamist/asendamist, kui see on

võimalik ja kui sellega ei põhjustata võrreldes muude õiguskaitsevahenditega müüjale

ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades mh asja väärtust,

lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ja ostja võimalust saada lepingutingimustele vastav

asi ebamugavusteta mujalt. Tõendamist on leidnud lepingust taganemise formaalsed eeldused

ning materiaalsed alused lepingust taganemiseks (VÕS § 118 lg, § 188 lg 2). VÕS § 223 lg 1

järgi loetakse müüjat müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui asja parandamine

või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja

parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele

mittevastavusest teatamist. VÕS § 116 lg 4 ette, et lepingust taganemine kohustuse täitmiseks

VÕS §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega andmata ei ole üldjuhul lubatud. VÕS § 223 lg 3 järgi

ei pea lõigetes 1 ja 2 juhul ostja määrama müüjale tema kohustuse täitmiseks VÕS § -s 114

nimetatud täiendavat tähtaega ning võib muuhulgas lepingust taganeda. Taganemise õiguse

esmaseks eelduseks on müüdud asja lepingutingimustele mittevastavus (VÕS § 217, 77) ja müüja

vastutus selle eest (VÕS § 218). Kohtu hinnangul taganes hageja õigustatult müügilepingust,

andes eelnevalt müüjale võimaluse asja parandamise kaudu. VÕS § 223 lõigetest 1 ja 4 tulenevalt

ei pea ostja määrama müüjale tema kohustuste täitmiseks § -s 114 nimetatud täiendavat tähtaega

ja võib mh lepingust taganeda, kui asja parandamine ebaõnnestub. VÕS § 217 lg 1 kohaselt peab

üleantav asi vastama lepingutingimustele. Sama sätte lõike 2 punkti 1 kohaselt ei vasta asi

lepingutingimustele mh juhul, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. Asjas on tõendatud, et

hageja suhtles alates 22.10. aktiivselt kostjaga remondi teemadel. Kostja ei ole tõendanud, et

rehviremont teostati ratta kasutamise käigus tekkinud vea tõttu. TsMS § 5 lg 2 võimaldab kostjal

ka oma vastuväiteid kinnitada TsMS § 229 kg 2 kirjeldatud tõenditega. Seega järeldab kohus, et

asja läbivaatamise käigus on tuvastamist leidnud, et elektritõuke ratas ei vastanud riisiko

ülemineku ajal lepingutingimustele ja müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse

eest VÕS § 218 lõike 1 esimese lause alusel.

VÕS § 116 lg 1 sätestab, et lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on

lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 116 lg 2

kohaselt on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist siis, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb

kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja

arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja

temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud või kui

rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise

eelduseks lepingu täitmise vastu või kui kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu või

kui kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine

lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi või kui teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist

kohustust täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust

ei täida. VÕS § 116 lg 4 järgi ei ole üldjuhul lepingust taganemine kohustuse täitmiseks täiendavat

tähtaega andmata lubatud, kui kohustust rikkunud lepingupool kannaks teise lepingupoole

lepingust taganemise korral kohustuse täitmiseks või täitmise ettevalmistamiseks tehtud

kulutustega võrreldes ebamõistlikult suurt kahju. Siiski võib lepingust täiendavat tähtaega

andmata taganeda, kui rikuti kohustust, mille täpne täitmine oli teise lepingupoole huvi püsimise

eelduseks või kui teine lepingupool teatab, et ta oma kohustust ei täida. VÕS § 118 lg 1 järgi

kaotab taganemiseks õigustatud lepingupool õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise

avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi

sellest teada saama või kui tema poolt määratud täiendav täitmise tähtaeg on möödunud. VÕS §

188 lg 2 kohaselt vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste

kohustuste täitmisest. Riigikohus on rõhutanud, et lepingust taganemiseks peab teine pool olema

lepingulist kohustust oluliselt rikkunud (RK 3-2-1-31-08, p 14). Lepingust taganemise

kehtivuseks peavad olema täidetud selle formaalsed ja sisulised eeldused, mis tähendab, et

vastaspoolele peab olema õigel ajal esitatud taganemise avaldus ning eksisteerib taganemist

õigustav põhjus (RK 3-2-1-34-13, p 14). Formaalseks eelduseks on õigel ajal ja nõuetekohase

taganemise avalduse esitamine (samas, p 14). Lisaks lepingust taganemise materiaalsete alustele

tuleb tõendada formaalsete eelduste täitmist.

VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS §

100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane

täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi on hagejal õigus nõuda

kohustuse rikkumise korral kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel võib võlausaldaja

võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sisse nõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem

intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist

kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni

põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla

summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja ei ole põhinõude osas

viivise nõuet esitanud.

Menetluskulud

17. Kuna kohus rahuldas hagi, siis juhindudes TsMS § 173 ning kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1

jätab kohus poolte menetluskulud kostja kanda.

18. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist. TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas

määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

19. Hageja menetluskulude avalduse kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv summas 250

eurot ja õigusabikulud summas 840 eurot. Kostja ei ole hageja menetluskulude suurusele

vastuväiteid esitanud.

20. Kohus leiab, et hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 250 eurot on põhjendatud ja

vajalik kulu, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.

21. Edasi kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.

Lepinguline esindaja on osutanud kostjale õigusabi kokku 7 tundi tunnihinnaga 120 eurot (ilma

käibemaksuta), kokku summas 840 eurot. Kohus leiab, et juristist lepingulise esindaja tunnitasu

summas 120 eurot (ilma käibemaksuta) ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu

ega ole põhjendatud. Kohus peab põhjendatud tasu suuruseks 100 eurot (ilma käibemaksuta).

Arvestades käesolevas tsiviilasjas esitatud materjale ja vaidluse sisu, on kohtu hinnangul hageja

lepingulise esindaja ajakulu 7 tunni ulatuses ülepingutatud ega vasta töö mahule. Hageja

menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindajal hagiavalduse koostamine võtnud aega 2

tundi. Arvestades hagiavalduse sisu ja mahtu, leiab kohus, et selle koostamine ei saanud hageja

esindajal aega võtta rohkem kui 1 tund. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt võttis hageja

esindamine kohtuistungil ja selleks ettevalmistus aega 2 tundi. Arvestades kohtuistungi kestvust

(alla 1h) ja vaidlus sisu, ei saanud kohtu hinnangul viidatud toimingute peale kuluda rohkem kui

1,5 tundi. Menetluskulude nimekirja kohaselt võttis 04.06.2021 tõendi esitamine kohtule aega 1

tund. Kohus peab põhjendatud ajakuluks 0,5 tundi. Menetluskulude nimekirja kohaselt võttis

hageja esindajal 19.09.2021 seisukoha koostamine ja kohtule esitamine aega 2 tundi. Arvestades

vaidluse ja menetlusdokumendi sisu ja mahtu, ei saanud kohtu hinnangul viidatud dokumendi

koostamiseks kuluda rohkem kui 1 tund. Seega vähendab kohus hageja põhjendatud ajakulu 4

tunnile, s.o 400 eurot (4h x 100eur)

22. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja põhjendatud menetluskulud on summas 650 eurot

(riigilõiv 250 + põhjendatud õigusabikulud 400 eurot).

23. TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liili Lauri

Kohtunik