1-09-10532/36 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 6. septembril 2010. a Tartus Kriminaalasja number 1-09-10532 Kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Tõlk - Prokurör Katrin Lindpere Kriminaalasi Süüdimõistetu F.R-i tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu F.R isikukood: xxx; elukoht vabanemisel: puudub Kaitsja - RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 432 lg-st 3, kohus määras: Jätta F.R temale Harju Maakohtu 24. novembri 2009. a otsusega kriminaalasjas

nr 1-09-10532 mõistetud liitkaristuse kandmisest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule

kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Menetluse käik ja asjaolud Harju Maakohtu 24.11.2009. a otsusega kriminaalasjas nr 1-09-532 tunnistati F.R süüdi KarS § 200 lg 2 p 7 ja KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ning karistati KarS § 64 lg 1 alusel 3 aasta 6 kuu vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning lõplikuks karistuseks jäi 2 aastat 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka 1 päeva pikkune eelvangistus. Kandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 2 aastat 3 kuud 29 päeva karistuse kandmise algusega 12.02.2009. a. Kinnipeetava karistusaeg algas 12.02.2009. a ja lõpeb 10.06.2011. a.

2

F.R on varasemalt kriminaalkorras karistatud neljal korral, viimati Harju Maakohtu 22.08.2008. a otsusega KarS § 331 alusel 5 kuu pikkuse vangistusega.

Tartu Vangla leiab, et F.R-i ennetähtaegne vabastamine ei ole otstarbekas.

Süüdimõistetu puhul uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 39% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 56%.

Kriminaalhooldaja ei nõustu F.R-i tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna

vabanemise korral puudub isikul kindel eluase, töökoht ja lähedaste võrgustik. Riskikäitumist suurendavad kriminaalse taustaga tutvusringkond ja sõltuvusprobleemid.

Kohtumenetluse poolte seisukohad F.R avaldas, et karistuse kandmiselt vabanemisel läheks ta elama Tallinna Hoolekande

keskusesse, kus elas ka enne vahistamist, ja võtaks end tööbörsil arvele. Alkohol ja

narkootikumid ei ole enam tema jaoks probleem, on aasta ja seitse kuud saanud ilma probleemideta hakkama.

Prokurör on seisukohal, et F.R ei ole võimalik karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada.

Kohtu seisukoht F.R kannab karistust esimese astme kuriteo ja teise astme kuriteo toimepanemise katse

eest. Vastavalt KarS § 76 lg 2 p 2 esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui

süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast.

Kuna 2 aasta 3 kuu ja 29 päeva pikkune karistusaeg algas 12.02.2009, on käesolevaks ajaks kantud enam kui kaks kolmandikku mõistetud karistusest, seega on olemas formaalne alus F.R-i tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.

KarS § 76 lg 3 kohaselt katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et F.R on kriminaalkorras karistatud viiel korral,

käesoleval ajal kannab ta karistust ka esimese astme kuriteo toimepanemise eest. Karistuse kandmise ajal on teda kolmel korral distsiplinaarkorras karistatud, millest käesolevaks ajaks on

kaks karistust kustunud. F.R pani pärast eelmise pikaajalise vangistuse kandmiselt vabanemist lühikese aja jooksul toime uue kuriteo, olles vabaduses vaid 5 kuud. Selle aja jooksul

karistati F.R 9 korda väärtegude eest – alkoholiseaduse § 70 ja KarS § 218 järgi.

Samuti on teda karistuse kandmise ajal karistatud narkootilise aine käitlemise eest. Sellised

asjaolud näitavad, et F.R-i näol ei ole tegemist õiguskuuleka kodanikuga ja uute kuritegude toimepanemise risk on tema puhul jätkuvalt kõrge. Seda suurendavad ka kindla eluja töökoha, eriala ning toetava tugivõrgustiku puudumine, narkootikumide ja alkoholi tarbimine.

Asjaolu, et sõltuvus mõnuainetest ei ole F.R-ile olnud probleemiks viimase karistuse

kandmise aja jooksul, ei kinnita, et ta oleks sellest vabanenud. Tema varasem käitumine vabaduses kinnitab vastupidist. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et F.R tuleb jätta enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Ingeri Tamm Kohtunik