2-21-7447/24 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse kuupäev

12. november 2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-7447

Tsiviilasi

X avaldus Q vastu täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas

nr 007/2010/76225. Menetluskulude kindlaksmääramine

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 23. juuli 2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Q määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (vastustaja määruskaebemenetluses): X (isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Inna Bodagovskaja

Puudutatud isik (sissenõudja, määruskaebuse esitaja): Q

(isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Liina

Karlson

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

I. RINGKONNAKOHTU MÄÄRUSE RESOLUTSIOON

I.1. Harju Maakohtu 23. juuli 2021 määrus tühistada osas, milles sissenõudja

taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks jäi rahuldamata

89,33 euro osas, ja suurendada selle summa võrra avaldajalt välja mõistetud

menetluskulude hüvitist ning ühtlasi summat, millelt tuleb avaldajal tasuda

viivist. Ülejäänud osas jätta sama määruse resolutsioon muutmata, aga muuta

selle põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendava osa punktile 11.

I.2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

I.3. Määruskaebusega seonduvaid menetluskulusid ei hüvitata.

II. KOHTUMÄÄRUSE KEHTIVA RESOLUTSIOONI TERVIKLIK SÕNASTUS

II.1. Rahuldada avaldus.

II.2. Lõpetada

nõude

täitmise

aegumise

tõttu

täitemenetlus

täiteasjas

nr 007/2010/76225, milles täidetakse Q Harju Maakohtu 7. mai 2010

kohtuotsusest nr 2-09-27488 tulenevat nõuet X vastu.

II.3. Jätta tsiviilasja menetluskulud maakohtus X kanda.

II.4. Rahuldada Q avaldus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks

osaliselt ja määrata Q menetluskulude rahaliseks suuruseks 536 eurot.

II.5. Mõista X-lt Q kasuks menetluskulude hüvitisena välja 536 eurot.

II.6. Mõista X-lt Q kasuks väljamõistetud menetluskulude hüvitiselt välja viivis

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva

määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

2 (5)

II.7. Määruskaebusega seonduvaid menetluskulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. X (avaldaja) esitas 9. aprillil 2021 täiteasjas nr 007/2010/76225 kohtutäiturile taotluse

täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu. Q (sissenõudja, puudutatud isik)

vaidles avaldusele vastu ja kohtutäitur jättis 7. mai 2021 otsusega taotluse rahuldamata.

Avaldaja esitas 10. mail 2021 Harju Maakohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks

aegumise tõttu.

2. Sissenõudja vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle läbi vaatamata või rahuldamata

ning menetluskulud avaldaja kanda. Ta esitas menetluskulude nimekirja, milles märkis

lepingulise esindaja tasu 1008 eurot (sisaldab käibemaksu). Esindaja tööaeg oli 7 t 9 min tunni-

hinnaga 144 eurot (sisaldab käibemaksu). Sissenõudja palus menetluskuludelt välja mõista

viivise.

3. Avaldaja leidis, et kulud on suures osas alusetud ning esindaja ajakulu ja tunnitasumäär on

ülemäära suured.

MAAKOHTU MÄÄRUS

4. Maakohus rahuldas avalduse 23. juuli 2021 määrusega (vaidlustatud määrus) ja lõpetas

nõude täitmise aegumise tõttu täitemenetluse. Menetluskulud pani kohus avaldaja kanda ning

mõistis avaldajalt välja 446,67 eurot sissenõudja kulude hüvitamiseks ja sellelt summalt viivise

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

Menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel kohaldas kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) §-de 138, 139, 144, 172, 174 ja 175 sätteid. Kohus leidis, et sissenõudja esindaja

ajakulu on põhjendatud ja vajalik 4 t 28 min ulatuses. Kohtumenetluses ei ole hüvitatavad

kulud, mis sissenõudjal tekkisid täitemenetluse ajal. Kohus võttis arvesse tsiviilasja olemust ja

esindaja kvalifikatsiooni ja leidis, et põhjendatud tunnitasumäär on mitte enam kui 120 eurot

(sisaldab käibemaksu). Kokku on õigusabikulu põhjendatud ja vajalik summa 446,67 eurot (4 t

28 min × 100). Lisaks tuleb sissenõudja taotlusel välja mõista viivis menetluskuludelt alates

määruse jõustumisest.

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS

5. Sissenõudja esitas 12. augustil 2021 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse

tühistada osas, millega tema menetluskulude hüvitamise taotlus jäi rahuldamata. Ta palub

mõista avaldajalt täiendavalt välja 561,33 eurot ja sellelt summalt viivise.

3 (5)

Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised:

-

esiteks kohus rikkus TsMS § 175 lg-st 1 tulenevat kaalutlusõigust ja ei põhjendanud,

mis tingis esindaja tunnitasu vähendamise. Ebaselge on, mida tähendab kohtu märgitud

tsiviilasja olemus ja esindaja kvalifikatsioon, et tunnitasu vähendati 144 eurolt pealt

120 euroni (koos käibemaksuga, lõplikus arvutuses aga 100 euroni);

-

teiseks rikkus kohus kaalutlusõigust, leides, et osa tööst ei kuulu menetluskulude

koosseisu – kohus ei arvestanud põhjendatud ja vajaliku ajakuluna kliendiga

suhtlemist, kliendile kirjade saatmist, samuti ajakulu esindaja tutvumisele seaduse,

seletuskirja, õiguskantsleri seisukohaga, rahvastikuregistri väljavõtte saamisele jne;

-

kolmandaks ei arvestanud kohus tegevusi ajavahemikul 27. aprill – 5. mai 2021, mis

olid vajalikud ja põhjendatud enne kohtumenetlust. TsMS § 144 p 4 kohaselt on need

kohtuvälised kulud, kui kohtusse pöörduti varem kui kuus kuud pärast kohtueelse

menetluse lõppu. Käesolevas asjas esitati avaldus kohtule juba viis päeva hiljem. Seega

ei ole põhjendatud maakohtu arusaam, et kulu tuleb eraldi hageda kahjuhüvitisena. See

kulu oli vajalik ja põhjendatud, sest hõlmas nõude aegumise menetlust täituri juures.

6. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis avaldajale tähtaja sellele vastamiseks.

Avaldaja vaidles kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 1. oktoobril 2021.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus tühistab vaidlustatud määruse osas, millest maakohus jättis välja

mõistmata esindaja põhjendatuks hinnatud tunnitasus sisalduvale käibemaksule vastava

osasumma ja suurendab selle võrra hüvitist (TsMS § 667 lg 2 esimene lause). Lisaks muudab

ringkonnakohus osaliselt maakohtu põhjendusi (TsMS § 659 kaudu kohalduv § 657 lg 1 p 2¹).

Kaebus rahuldatakse osaliselt.

8. TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koostoimest tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu

määruse õigsust osas, millega avaldajalt mõisteti välja sissenõudja menetluskulud. Täpsemalt

saab ringkonnakohus sissenõudja kaebuse alusel hinnata, kas esineb alus kuluhüvitist

suurendada. Muus osas on vaidlustatud määrus jõustunud.

9. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega osas, mis käsitlevad sissenõudja

esindaja mõistliku tunnitasu 120 eurot ning põhjendatud ja vajalikku ajakulu kohtumenetluses.

Selles osas vastab ringkonnakohus kaebuse kahele esimesele väitele järgmist.

9.1. Sissenõudja lepingulise esindaja tasumäära ja kohtumenetluses osutatud õigusabi ajakulu

kindlaksmääramisel ei ületanud maakohus diskretsioonipiire ega rikkunud TsMS § 175 lg 1.

Maakohtu järeldused põhinevad sissenõudjale osutatud õigusabiteenuse sisu ja kestuse

analüüsil. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse

eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme

kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu

23. märtsi 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-15, p 14 ja selles viidatud varasem praktika).

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus sissenõudja lepingulise esindaja osutatud

õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse ning asja keerukuse hindamisel

kaalumispiire ületanud.

9.2. Maakohus põhjendas piisavalt seisukohta, et sissenõudja esindaja mõistlik tunnitasumäär

ei ületa 120 eurot (sisaldab käibemaksu). Kohus võttis siinjuures asjakohaselt arvesse tsiviilasja

olemust ja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni. Sisuliselt on maakohus õigesti lähtunud sellest,

et esindaja ei ole advokaat. Ringkonnakohus on seisukohal, et advokaadi tunnitasu on kõrgem

põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma

kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Käesolevas asjas on

4 (5)

esindajaks jurist ning juristide osutatud õigusteenuste tunnihinnad üldjuhul on madalamad.

Maakohus arvestas ka asja olemust, märkides vaidlustatud määruse p-s 30 asjakohaselt, et

vaidlus ei olnud raske või aeganõudev ega eeldanud keerukat õigusanalüüsi. Kirjeldatud

hinnang on kooskõlas tsiviilasja toimiku ja käiguga, aga ka selles asjas käsitletud õigus-

küsimustega.

9.3. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et teiselt menetlusosaliselt ei ole alati

vaja välja mõista kogu kliendisuhtlusega seotud kulu. Kuigi on mõistetav, et kohtuasja juurde

kuulub ka suhtlemine kliendiga, siis ei tähenda see veel, et vastav kulu ei sisaldu juba ajas, mida

maakohus pidas toimingute kaupa põhjendatuks. Samuti jättis maakohus õigesti hüvitatama

kulu, mis ei ole selgelt seostatav toimikust nähtuvate toimingutega. Maakohus on sissenõudja

menetluskulude nimekirja ja selles näidatud kulude koosseisu põhjalikult analüüsinud ning

leidnud olevat põhjendatud ja vajaliku ajakulu 4 t ja 28 min.

10. Kaebuse esimene väide on aga põhjendatud osas, milles see käsitleb hüvitatava kulu

arvutamisel lähtumist tunnihinnast 100 eurot. Maakohus ei põhjendanud, miks tuleks kulu

hüvitada kas väiksema tasumäära järgi kui mõistlikuks loetud 120 eurot või miks ei ole

hüvitatav käibemaks (20 eurot iga tunni kohta). Vaidlustatud määrusest võib aru saada, et

maakohus jättis ekslikult käibemaksu õigusabi tasule lisamata, kuigi sissenõudja oli esitanud

TsMS § 174 lg 10 kohase kinnituse. Selle puuduse saab ringkonnakohus kõrvaldada. Maakohtu

leitud hüvitiselt 446,67 eurot arvestatud käibemaks on 89,33 eurot (≈ 446,67 × 20%), mis tuleb

juba välja mõistetud hüvitisele lisada – kokku peab avaldaja hüvitama 536 eurot (= 446,67 +

89,33). Ühtlasi muutub summa, millelt mõistetakse sissenõudja taotluse ja TsMS § 177 lg 4

alusel välja viivis.

11. Menetlusõiguslikult on põhjendatud ka kaebuse kolmas väide, aga see ei anna alust muuta

avaldajalt välja mõistetud summat. Kohtueelse menetluse kulude osas muudab ringkonnakohus

järgmiselt maakohtu põhjendusi.

11.1. TsMS § 144 p 4 järgi on kohtuvälised kulud seaduses sätestatud kohtueelse menetluse

kulud, v.a juhul, kui hagi on esitatud hiljem kui kuus kuud pärast kohtueelse menetluse lõppu.

Seaduses sätestatud kohtueelse menetlusega seoses kantud kulu on mh kohtutäituri otsuse või

tegevuse peale esitatud kaebus, nt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 alusel. Sarnaselt on

TMS §-des 48¹ ja 50¹ alates käesoleva aasta 1. aprillist ette nähtud kohtueelne menetlus, mille

sisu on täitemenetluse lõpetamine jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude ja muust

täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumise tõttu. TMS § 223¹ sätestab võimaluse

pöörduda samas asjas kohtusse.

11.2. Kuigi kirjeldatud kohtueelne menetlus ei ole kohustuslik, siis on selle ese sama nagu TMS

§ 223¹ alusel kohtusse esitatava avalduse puhul. Ühtlasi on kohtueelne menetlus seaduses

sätestatud. Järelikult on vastav kulu TsMS § 144 p 4 järgi põhimõtteliselt hüvitatav. Kahtlust

pole, et viidatud sätte ajaline tingimus on täidetud.

11.3. Kohtueelse menetluse õigusabikulu hüvitamisel kohaldub TsMS § 175 lg 1 esimene lause,

st kulu mõistetakse välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TMS § 48¹ lg 1 p 3 mõttest tuleneb,

et sissenõudja ei pea vastuväidet kohtutäiturile põhjendama. Nii ei eelda vastuse esitamine

õigusteadmisi, vaid ta peab väljendama oma seisukoha. Lisaks nähtub vaidlustatud määruse

jõustunud osast, et sissenõudja vastuväide aegumisele polnud põhjendatud. Neil kaalutlustel

pole kaebuse kolmanda väitega hõlmatud kulu vajalik ja põhjendatud ega kuulu hüvitamisele.

12. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata. Menetlusosalised ei ole ka esitanud taotlusi, et kaebemenetluse kulud tuleks

hüvitada. Neil kaalutlustel märgib ringkonnakohus resolutsioonis, et kaebemenetluse kulusid ei

hüvitata.

5 (5)

13. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse

peale saab kaevata TsMS § 178 lg 2 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)