Legislator Case Law & Legislation
3-21-1937/20 AI generated

3-21-1937/20 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-21-1937/20
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Viru Vangla kohaldas 5. juuni 2021. a käskkirjaga nr 3-21/1-2/135 Viru Vangla kinnipeetava M.M. suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse

Legislator headnote

AI generated

3-21-1937/20 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Viru Vangla kohaldas 5. juuni 2021. a käskkirjaga nr 3-21/1-2/135 Viru Vangla kinnipeetava M.M. suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse

Keywords

AI generated
unfit notwithstanding health condition deportation despite health issues abusive language substantial deterioration in health unfair terms language barrier
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tiina Pappel ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

11. november 2021, Tartu

Haldusasja number

3-21-1937

Haldusasi

M.M. kaebus Viru Vangla 17. augusti 2021. a käskkirja

nr 6-3/672-1 tühistamiseks ning esialgse õiguskaitse

korras Viru Vangla 17. augusti 2021. a käskkirja nr 6-

3/672-1 ja 5. juuni 2021. a käskkirja nr 3-21/1-2/135

täitmise peatamiseks

Menetluse alus ringkonnakohtus

M.M. määruskaebus Tartu Halduskohtu 2.

septembri 2021. a määruse resolutsiooni p-de 4, 5, 6, 7

peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja M.M.

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Tagastada M.M. määruskaebus Tartu Halduskohtu 2. septembri 2021. a määruse

resolutsiooni p-de 4 ja 5 peale.

2. Tagastada M.M. määruskaebus Tartu Halduskohtu 2. septembri 2021. a määruse

resolutsiooni p 6 peale.

3. Tagastada M.M. määruskaebus Tartu Halduskohtu 2. septembri 2021. a määruse

resolutsiooni p 7 peale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p-de 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva

jooksul käesoleva määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas on määrus lõplik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla kohaldas 5. juuni 2021. a käskkirjaga nr 3-21/1-2/135 Viru Vangla

kinnipeetava M.M. suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse

paigutamist, kehakultuuriga tegelemise keelamist, vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse

piiramist ning ohjeldusmeetmete kasutamist (käerauad). Käskkirja kohaselt kohaldatakse

täiendavaid julgeolekuabinõusid kuni asjaolude äralangemiseni.

2. Viru Vangla tunnistas 17. augusti 2021. a käskkirjaga nr 6-3/672-1 M.M. süüdi

vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 rikkumises ja karistas teda iga rikkumise eest isikliku

televiisori kasutamise keelamisega kolmeks päevaks. Käskkirja aluseks oli 37 ettekannet

perioodist 17. juuli 2021–4. august 2021, kuna kaebaja ei allunud hommikuste ja õhtuste

loenduste ajal vanglaametniku korraldusele tulla käeraudade paigaldamiseks kambriluugi

juurde.

3. M.M. esitas 22. augustil 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 17. augusti 2021.

a käskkirja nr 6-3/672-1 tühistamiseks juhul, kui vangla kaebaja vaiet ei rahulda.

Samuti palus kaebaja esialgse õiguskaitse korras peatada Viru Vangla 5. juuni 2021. a käskkirja

nr 3-21/1-2/135 ja 17. augusti 2021. a käskkirja nr 6-3/672-1 täitmine ning liita käesolev

haldusasi asjaga nr 3-21-1557, sest need kohtuasjad on omavahel seotud.

Kaebaja selgitas, et ei ole 85 päeva saanud jalutada, kasutada pesumasinat, külmutuskappi ega

arvutit, laenutada raamatuid, teha arsti määratud kardiotreeningut, helistada osakonna

lahtioleku ajal, liikuda osakonnas vähemalt 4 tundi päevas ning ära on jäänud 9 arsti vastuvõttu.

Kaebajal on vaimne puue ja hiljemalt 19. mail 2021 pidi toimuma psühhiaatri poolt määratud

korduvvisiit, kuid sinna ei ole ta saanud. Kaebaja osas ei tehtud ühtegi ohuhinnangut, mis

põhjendaks tema jätkuvat hoidmist erirežiimil. Kaebaja märgib, et täiendavalt on temalt ära

võetud ka televiisor. Kaebaja juurde ei lasta temale määratud abilist.

Kaebaja esitas praeguses asjas esimese kaebuse 20. juunil 2021 ning lisas kahel korral taotlusi,

mis olid sellega otseselt seotud. Kaebuseid menetletakse aga neljas erinevas menetluses (3-21

-1423, 3-21-1557, 3-21-1828 ja 3-21-1937), kuigi kaebaja esitas kõik dokumendid, sh praeguse

kaebuse asja nr 3-21-1557 täiendustena. Kaebaja palub kohtul võimalusel ühendada

eelnimetatud menetlused, sest mitme erineva menetluse haldamine käib talle üle jõu.

4. Tartu Halduskohus jättis 2. septembri 2021. a määrusega M.M. esialgse õiguskaitse

taotluse Viru Vangla 5. juuni 2021. a käskkirja nr 3-21/1-2/135 täitmise peatamiseks läbi

vaatamata (resolutsiooni p 4), jättis esialgse õiguskaitse taotluse Viru Vangla 17. augusti

2021. a käskkirja nr 6-3/672-1 täitmise peatamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 5), tagastas

kaebuse (resolutsiooni p 6) ning jättis kaebaja taotluse haldusasjade nr 3-21-1937 ja nr 3-21-

1557 liitmiseks rahuldamata (resolutsiooni p 7).

Halduskohus leidis, et praeguses asjas esitatud esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla 5. juuni

2021. a käskkirja nr 3-21/1-2/135 täitmise peatamiseks on samadel asjaoludel ja samal alusel

esitatud korduv taotlus, mis on sama kohtu poolt juba lahendatud haldusasjas nr 3-21-1423 ja

seetõttu jääb taotlus HKMS § 55 lg 3 alusel läbi vaatamata. Kuigi praeguse esialgse õiguskaitse

taotluse esitamise ajaks on kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatud oluliselt

kauem, kui kohtule 20. juunil 2021 asjas 3-21-1423 esitatud esialgse õiguskaitse taotluse

esitamise ajal, on taotluses kirjeldatud asjaolud ning selle taotlemise alused siiski samad.

Kaebaja on mõlemas taotluses väitnud, et tal on liikumispuue, mistõttu ta ei saa raudus käsi ja

ilma tasakaalu hoidmata käia, ning tema suhtes käeraudade kohaldamine on jäetud arstiga

kooskõlastamata. Asjaolud ei ole muutunud ka seetõttu, et kaebajale on vahepeal määratud

distsiplinaarkaristused talle täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega kaasneva kohutuse

täitmisest keeldumise tõttu. Kaebaja ei ole ka taotlenud haldusmenetluse uuendamist 5. juuni

2021. a käskkirja suhtes.

Haldusasjades nr 3-21-1557 ja nr 3-21-1828 esitas kaebaja samuti esialgse õiguskaitse taotluse

Viru Vangla 5. juuni 2021. a käskkirja täitmise peatamiseks, kuid kohus jättis taotluse läbi

vaatamata, kuna kohtu hinnangul oli tegemist korduva taotlusega. Haldusasjas nr 3-21-1557

võttis halduskohus kaebaja nõude Viru Vangla 5. juuni 2021. a käskkirja tühistamiseks

menetlusse.

Kohus jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ja palus esitada põhjendused selle

kohta, millised pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed talle saabuvad, kui tal

ei ole võimalik kasutada isiklikku televiisorit. Kuigi kaebaja vastas kohtule, ei esitanud ta

põhjendusi selle kohta, millised pöördumatud tagajärjed saabuvad talle isikliku televiisori

kasutamise võimaluseta 111 päeva jooksul, mistõttu ei ole võimalik tuvastada kaebajal esinevat

esialgse õiguskaitse vajadust.

Kaebaja esitas 23. augustil 2021. a Viru Vanglale vaide 17. augusti 2021. a käskkirja kehtetuks

tunnistamiseks ja täitmise peatamiseks, kuid vaie on vangla menetluses ning seda ei ole veel

tagastatud, osaliselt rahuldatud või jäetud rahuldamata või tähtaegselt lahendamata. Seega on

kaebajal täitmata kohtusse pöördumise eelduseks olev kohustuslik kohtueelse menetluse

läbimise nõue ning kaebus tuleb halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4

alusel tagastada.

Kuivõrd kohus tagastab kaebuse ning sellega haldusasjas menetlus Tartu Halduskohtus lõppeb,

ei ole põhjendatud haldusasja liitmine teise haldusasjaga, milles menetlus veel jätkub.

5. M.M. esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 2. septembri

2021. a määruse resolutsiooni p-de 4, 5, 6, 7 tühistamiseks. Lisaks palub kaebaja võtta tema

kaebus menetlusse, peatada mõlema käskkirja täitmine esialgse õiguskaitse korras ning liita

käesolev menetlus haldusasjaga nr 3-21-1557.

Määruskaebuses jääb kaebajale arusaamatuks, miks käesolevas haldusasjas on määrusi andnud

kaks erinevat kohtunikku. Selline tegevus on segadust tekitav ja võib olla lubamatu.

Käesolevat asja ei saa eraldi menetleda, kuna 17. augusti 2021. a käskkiri nr 6-3/672-1 on

õiguspärane vaid siis, kui 5. juuni 2021. a käskkiri nr 3-21/1-2/135 on õiguspärane. Kohtu

väide, et käesolevas asjas ei pea hindama 5. juuni 2021. a käskkirja õiguspärasust, ei ole õige.

Kohus ei arvesta, et selle käskkirjaga mõisteti kaebaja üksikvangistusse ja seati piiranguid, mis

on ajas progresseeruvad. Kaebajal on vaimne puue ja talle osutatav psühhiaatriline abi on

puudulik, mistõttu tema mõistus võib blokeerida mõne asja ja seda pika aja jooksul eirata. Nii

jäi kaebajal nägemata, et kohus palus tal põhjendada, kuidas mõjub talle pöördumatult see kui

ta ei saa kokku 180 päeva jooksul vaadata isiklikku televiisorit. Kaebaja sai alles 1. septembril

2021 aru, et pidi kohtule vastama. Samas jääb kaebajale arusaamatuks kohtu küsimus, kuna

televiisori puudumisega kaasneb mitme põhiõiguse pöördumatu kahjustamine, mis on

iseenesestmõistetav ja ei vaja selgitamist.

Kohus ei arvestanud, et kaebaja on aja jooksul esitanud 5. juuni 2021. a käskkirja tühistamiseks

rohkem tõendeid kui koos kaebusega, mida kohus menetles eraldi asjast 3-21-1557. Seega

kohus tegi otsustuse kõiki asjaolusid ja tõendeid teadmata, kuigi kaebaja palus need asja juurde

võtta.

Mõistlik ei ole tagastada tühistamiskaebust, kuna määruskaebuse menetlemise ajal jõuab kätte

vaideotsuse tegemise tähtaeg. Kui vaiet ei lahendata, tuleb kaebus menetlusse võtta. Uue

kaebuse esitamine on kaebajale koormav ja vastuolus menetlusökonoomia põhimõttega.

6. Kaebaja esitas 19. augustil 2021, 26. septembril 2021 ja 20. oktoobril 2021 Tartu

Ringkonnakohtule avaldused, milles palub arvestada asja lahendamisel asjaolude ja tõenditega,

mis on esitatud 14. septembril 2021 asjas nr 3-21-1557. 17. augusti 2021. a käskkirja andis

sama ametnik, kes viis läbi sellele eelnenud menetluse. Sellel ametnikul puudus volitus

käskkirja andmiseks. Vangla mõttekäik selle kohta, kuidas kaebaja saab käed raudus kõndida,

ei ole arusaadav. Ükski valvur pole kunagi öelnud kaebajale, et käed võib raudu panna ka ette,

mistõttu käskkirjas sisalduv on ebatõene. Tuginedes VangS § 64 lg-le 41 on 17. augusti 2021. a

käskkiri välja antud tähtaega ületades. Viru Vangla jättis 22. septembri 2021. a vaideotsusega

nr 6-12/303-4 kaebaja 23. augusti 2021. a vaide rahuldamata, mistõttu on kaebaja

tühistamiskaebus lubatav. 20. oktoobri 2021. a seisuga ei ole vangla alustanud 5. juunil 2021

toimunud sündmuse menetlemist. Kohtuasjas nr 3-21-2152 asus halduskohus seisukohale, et

on võimalik, et kaebaja ei saa oma tervist ohtu seadmata käia nii, et käed on selja taga raudus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 2. septembri 2021. a määruse resolutsiooni

p-de 4, 5, 6, 7 peale esitatud määruskaebus kuulub tervikuna tagastamisele.

8. HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas

juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene.

9. M.M. vaidlustab Tartu Halduskohtu 2. septembri 2021. a määrust, millega ühtlasi tagastati

tema kaebus kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu. Kaebaja leiab, et tal on

õigus esitada kohtule tühistamiskaebus, kuna kohtumenetluse käigus jättis vangla kaebaja vaide

rahuldamata ja kaebus on seetõttu lubatav.

10. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja väitega, et tal on õigus esitada tühistamiskaebus kohtule

enne vangla poolt tema vaide lahendamist. Asja materjalidest nähtuvalt esitas kaebaja Viru

Vanglale 23. augustil 2021. a vaide 17. augusti 2021. a käskkirja tühistamiseks ja täitmise

peatamiseks. Nimetatud vaie oli vaidlustatud Tartu Halduskohtu 2. septembri 2021. a määruse

vormistamise ajal vangla menetluses ning vaideotsust tehtud ei olnud. Tulenevalt VangS § 11

lg-st 7 on vanglal vaide edastamisest selle lahendamiseks ette nähtud 30 päevane tähtaeg. Kuna

kaebaja esitas 17. augusti 2021. a käskkirja tühistamiskaebuse vanglateenistuse kaudu

halduskohtule 22. augustil 2021, siis ei olnud kaebuse esitamise ajaks vangla kaebaja esitatud

vaiet tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.

Kuupäevade võrdlusest nähtub, et kaebaja esitas vaide isegi järgmisel päeval pärast kaebuse

edastamist kohtule.

Vaidemenetluse eesmärgiks on anda haldusorganile võimalus vaidemenetluse käigus oma

tegevust kontrollida. Kaebaja esitas vanglale vaide tema suhtes tehtud käskkirja peale, kuid ei

oodanud ära enne kohtusse pöördumist vangla poolt vaide osas tehtavat otsust.

Halduskohtumenetluse seadustik ei näe ette võimalust kohtule tingimusliku kaebuse esitamist.

HKMS § 47 lg 2 sätestab selgelt, et kaebuse võib esitada kohtule 30 päeva jooksul arvates

päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend. Kuna kaebaja ei

oodanud ära kohtueelset menetlust lõpetavat lahendit, siis esitas ta kaebuse halduskohtule

ennatlikult ning HKMS § 121 lg 1 p 4 annab kohtule aluse sellises olukorras kaebus tagastada.

11. Olukorras, kus halduskohus tagastas kaebuse kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata

jätmise tõttu ja ekslik on määruskaebemenetluses väljatoodud kaebaja väide, et tema kaebus on

lubatav kui kohtumenetluse käigus vangla jätab vaide rahuldamata, on M.M. võimalus

ringkonnakohtule esitatud määruskaebusega oma õiguste kaitseks ilmselgelt vähene.

12. Vaidlustatavas määruses leidis halduskohus, et kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus Viru

Vangla 5. juuni 2021. a käskkirja nr 3-21/1-2/135 täitmise peatamiseks on korduv taotlus ning

määruskaebuses ei ole kaebaja sellele vastuväiteid esitanud. Õige on halduskohtu viide, et

haldusasjas nr 3-21-1423 jättis halduskohus 8. juuli 2021. a määrusega kaebaja esialgse

õiguskaitse taotluse 5. juuni 2021. a käskkirja täitmise peatamiseks rahuldamata ning kaebaja

on selle määruse vaidlustanud ringkonnakohtus. Kaebaja esitas käesolevas asjas esialgse

õiguskaitse taotluse sama käskkirja täitmise peatamiseks samadel asjaoludel ja samal alusel kui

haldusasjas nr 3-21-1423, mistõttu saab taotlust lugeda korduvaks. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtuga, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise pikkust ning sellel perioodil

distsiplinaarrikkumiste toimepanemist ei saa lugeda muutunud asjaoludeks, mille arvestamisel

saab järeldada, et esialgse õiguskaitse taotlus esitati uutele asjaoludele tuginedes.

Eeltoodu alusel jättis halduskohus õiguspäraselt kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse Viru

Vangla 5. juuni 2021. a käskkirja nr 3-21/1-2/135 täitmise peatamiseks läbi vaatamata.

13. Ringkonnakohus nõustub ka halduskohtu seisukohaga, mis puudutab kaebaja esialgse

õiguskaitse taotlust 17. augusti 2021. a käskkirja täitmise peatamiseks.

Kaebaja ei põhjendanud halduskohtule, millised pöördumatud tagajärjed saabuvad talle

televiisori kasutamise võimaluseta täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ajal.

Määruskaebuses on kaebaja selgitanud, et tagajärjed on ilmselged ja ei vaja põhjendamist.

Isikliku televiisori kasutamise õigus ei ole isiku põhiõigus, mille kaitseks on vaja kohaldada

esialgset õiguskaitset kohtumenetluse läbiviimise ajaks. Üksnes asjaolu, et kaebajal jääb

televiisorist nägemata talle meeldiv saade või teleülekanne, ei ole esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks piisav. Kaebaja ei ole täpsustanud, milles seisneb isikliku televiisori kasutamise

võimaluseta kohene kahjulik tagajärg, mille saabumine on vaja ära hoida kohtumenetluse ajal

ja mille hilisem kõrvaldamine ei ole võimalik või on ülemääraselt koormav.

Arvestades kaebuse asjaolusid ei ole ringkonnakohtule teada kaebajale isikliku televiisori

kasutamise keelamisest tulenev hiljem raskesti kõrvaldatav kahjulik mõju, mistõttu on õige jätta

kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla 17. augusti 2021. a käskkirja nr 6-3/672-1

täitmise peatamiseks rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 2. septembri 2021. a määruse

resolutsiooni p 5 muutmata.

14. Vastuseks määruskaebuses sisalduvatele teistele etteheidetele, selgitab ringkonnakohus, et

käesolevas haldusasjas tegi halduskohtu 24. augusti 2021. a määruse, kaebaja esialgse

õiguskaitse taotluse käiguta jätmise kohta, kohtuametnik (kohtujurist) ning 2. septembri 2021. a

määruse vormistas kohtuasja lahendanud kohtunik. Halduskohtus menetleb esitatud kaebust

üldjuhul üks halduskohtu kohtunik ning HKMS § 12 lg 1 kohaselt võib asja lahendamist

ettevalmistava või muu korraldava määruse teha selleks pädev kohtuametnik.

Kaebaja suhtes kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid Viru Vangla 5. juuni 2021. a

käskkirjaga nr 3-21/1-2/135, mille tühistamiskaebuse on halduskohus menetlusse võtnud

haldusasjas nr 3-21-1557. Nimetatud haldusasja menetluse käigus kontrollib kohus 5. juuni

2021. a käskkirja õiguspärast, mistõttu sellekohased väited, tõendid ja taotlused on asjakohane

esitada vastavas menetluses halduskohtule.

15. Kuna M.M. võimalus ringkonnakohtule esitatud määruskaebusega oma õiguste kaitseks on

ilmselgelt vähene, tagastab ringkonnakohus M.M. määruskaebuse Tartu Halduskohtu 2.

septembri 2021. a määruse resolutsiooni p-de 4, 5, 6 peale HKMS § 207 lg 2 alusel.

16. Tartu Halduskohtu 2. septembri 2021. a määruse resolutsiooni p 7 peale esitatud

määruskaebuse tagastab ringkonnakohus HKMS § 203 lg-le 2 ja § 187 lg 3 p-le 6 alusel, kuna

halduskohtu määrus ei olnud haldusasjade liitmisest keeldumise osas vaidlustatav ja seega

Tartu Halduskohtu 2. septembri 2021. a määruse resolutsiooni p-i 7 vaidlustamine

määruskaebusega ei ole lubatud.

(allkirjastatud digitaalselt)