3-21-1828/16 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tiina Pappel ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

11. november 2021, Tartu

Haldusasja number

3-21-1828

Haldusasi

M.M. kaebus Viru Vangla 12. juuli 2021. a käskkirja nr

6-3/549-1, 30. juuli 2021. a käskkirja nr 6-3/622-1 ja 5.

augusti 2021. a käskkirja nr 6-3/634-1 tühistamiseks

koos esialgse õiguskaitse taotlusega

Menetluse alus ringkonnakohtus

M.M. määruskaebus Tartu Halduskohtu 19. augusti

2021. a määruse resolutsiooni p-de 2, 5, 6 ja 7 peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja M.M.

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Tagastada M.M. määruskaebus Tartu Halduskohtu 19. augusti 2021. a määruse

resolutsiooni p 2 peale.

2. Tagastada M.M. määruskaebus Tartu Halduskohtu 19. augusti 2021. a määruse

resolutsiooni p-de 5, 6, 7 peale.

3. Jätta M.M. taotlus täiendavate tõendite kogumiseks rahuldamata.

4. Jätta M.M. taotlus kohtuasja materjalidest koopia saamiseks rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva

jooksul käesoleva määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas on määrus lõplik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla kohaldas 5. juuni 2021. a käskkirjaga nr 3-21/1-2/135 Viru Vangla

kinnipeetava M.M. suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse

paigutamist, kehakultuuriga tegelemise keelamist, vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse

piiramist ning ohjeldusmeetmete kasutamist (käerauad). Käskkirja kohaselt kohaldatakse

täiendavaid julgeolekuabinõusid kuni asjaolude äralangemiseni.

2. Viru Vangla tunnistas 12. juuli 2021. a käskkirjaga nr 6-3/549-1 M.M. süüdi

vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 rikkumises ja karistas teda noomitusega. Käskkirja aluseks

oli 34 ettekannet perioodist 11. juuni 2021–30. juuni 2021, kuna kaebaja ei allunud hommikuste

ja õhtuste loenduste ajal vanglaametniku korraldusele tulla käeraudade paigaldamiseks

kambriluugi või trellukse juurde.

3. Viru Vangla tunnistas 30. juuli 2021. a käskkirjaga nr 6-3/622-1 M.M. süüdi VangS § 67

p 1 rikkumises ja karistas teda noomitusega. Käskkirja aluseks oli 10 ettekannet perioodist 30.

juuni 2021–5. juuli 2021, kuna kaebaja ei allunud hommikuste ja õhtuste loenduste ajal

vanglaametniku korraldusele tulla käeraudade paigaldamiseks kambriluugi või trellukse juurde.

4. Viru Vangla tunnistas 5. augusti 2021. a käskkirjaga nr 6-3/634-1 M.M. süüdi VangS §

67 p 1 rikkumises ja karistas teda iga rikkumise eest isikliku televiisori kasutamise keelamisega

kolmeks päevaks. Käskkirja aluseks oli 23 ettekannet perioodist 5. juuli 2021–17. juuli 2021,

kuna kaebaja ei allunud hommikuste ja õhtuste loenduste ajal vanglaametniku korraldusele tulla

käeraudade paigaldamiseks kambriluugi või trellukse juurde.

5. M.M. esitas 8. augustil 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 12. juuli 2021. a

käskkirja nr 6-3/549-1, 30. juuli 2021. a käskkirja nr 6-3/622-1 ja 5. augusti 2021. a käskkirja

nr 6-3/634-1 tühistamiseks juhul, kui vangla kaebaja vaiet ei rahulda.

Samuti palus kaebaja esialgse õiguskaitse korras peatada Viru Vangla 5. juuni 2021. a käskkirja

nr 3-21/1-2/135, 12. juuli 2021. a käskkirja nr 6-3/549-1, 30. juuli 2021. a käskkirja nr 6-3/622-

1 ja 5. augusti 2021. a käskkirja nr 6-3/634-1 täitmine.

Kaebaja selgitas, et tema käitumine ja vangla otsused kinnitavad, et kaebaja ei ole agressiivne

ega vägivaldne, mistõttu käeraudade kohaldamine ei ole põhjendatud. Kaebajat on hoitud 65

päeva suletud kambris, tal ei lubata kasutada veloergomeetrit ning teda sunnitakse kandma

käeraudu, kuigi ta ei saa ilma enda tervist ohtu seadmata seda teha. Kaebaja hinnangul määrati

karistused talle seetõttu, et vangla pani talle kohustuse, mille täitmine on tema jaoks tervist ohtu

seadmata võimatu. Karistuste määramine jätkub kuni 5. juuni 2021. a käskkiri tühistatakse või

selle täitmine peatatakse.

12. juuli 2021. a, 30. juuli 2021. a ja 5. augusti 2021. a käskkirjad on antud VangS § 64 lg-s 41

sätestatud tähtaega ületades. Vangla on eiranud nii vangla arsti kui ka ekspertarstide tehtud

otsuseid ning andnud ise hinnangu kaebaja tervisele.

6. Tartu Halduskohus tagastas 19. augusti 2021. a määrusega M.M. kaebuse (resolutsiooni

p 2), jättis esialgse õiguskaitse taotluse Viru Vangla 5. juuni 2021. a käskkirja nr 3-21/1-2/135

täitmise peatamiseks läbi vaatamata (resolutsiooni p 5), jättis esialgse õiguskaitse taotluse Viru

Vangla 12. juuli 2021. a käskkirja nr 6-3/549-1 ja 30. juuli 2021. a käskkirja nr 6-3/622-1

kehtivuse peatamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 6) ning jättis esialgse õiguskaitse taotluse

Viru Vangla 5. augusti 2021. a käskkirja nr 6-3/634-1 täitmise peatamiseks rahuldamata

(resolutsiooni p 7).

Halduskohus leidis, et praeguses asjas esitatud esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla 5. juuni

2021. a käskkirja nr 3-21/1-2/135 täitmise peatamiseks on samadel asjaoludel ja samal alusel

esitatud korduv taotlus, mis on sama kohtu poolt juba lahendatud haldusasjas nr 3-21-1423 ja

seetõttu jääb taotlus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 55 lg 3 alusel läbi vaatamata.

Haldusasjas nr 3-21-1557 esitas kaebaja samuti esialgse õiguskaitse taotluse Viru Vangla

5. juuni 2021. a käskkirja täitmise peatamiseks, kuid kohus jättis taotluse läbi vaatamata, kuna

kohtu hinnangul oli tegemist korduva taotlusega. Viimati nimetatud haldusasjas võttis

halduskohus menetlusse kaebaja nõude tühistada vangla 5. juuni 2021. a käskkiri.

Kuna distsiplinaarkaristusena määratud noomitust ei saa täitmisele pöörata, mõistab kohus

kaebaja esialgse õiguskaitse taotlust 12. juuli 2021. a ja 30. juuli 2021. a käskkirjade kehtivuse

peatamise taotlusena. Kohtu hinnangul puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebaja

karistamine distsiplinaarkorras noomitusega ei too talle kaasa täiendavaid piiranguid ega

pöördumatuid tagajärgi, mille saabumist peaks esialgse õiguskaitse kohaldamisega vältima.

Kaebaja ei ole selgitanud, kuidas rikuvad talle määratud noomitused tema õigusi või millised

pöördumatud tagajärjed talle käskkirjade kehtivuse peatamata jätmisega kaasnevad. Sellised

tagajärjed ei ole äratuntavad ka kohtule.

Kuna kaebaja ei ole esitanud kohtule põhjendusi selle kohta, millised pöördumatud tagajärjed

saabuvad talle isikliku televiisori kasutamise võimaluseta 69 päeva jooksul ning televiisori

omamine ja kasutamine vangla ei ole hädavajalik, puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus

Viru Vangla 5. augusti 2021. a käskkirja täitmise peatamiseks.

Kaebaja esitas 9. augustil 2021. a Viru Vanglale vaide 12. juuli 2021. a, 30. juuli 2021. a ja

5. augusti 2021. a käskkirjade kehtetuks tunnistamiseks ja täitmise peatamiseks, kuid vaie on

vangla menetluses ning seda ei ole veel tagastatud, osaliselt rahuldatud või jäetud rahuldamata

või tähtaegselt lahendamata. Seega on kaebajal täitmata kohtusse pöördumise eelduseks olev

kohustuslik kohtueelse menetluse läbimise nõue ning kaebus tuleb HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel

tagastada.

7. M.M. esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 19. augusti

2021. a määruse resolutsiooni p-de 2, 5, 6, 7 tühistamiseks.

Määruskaebuses kaebaja selgitab, et käesolev vaidlus on jätk asjale nr 3-21-1557 ja selle asjaga

lahutamatult seotud, mistõttu palub kaebaja võtta asja nr 3-21-1557 materjalide hulgast tõendid

käesoleva asja materjalide juurde.

Ebaõige on kohtu järeldus, et kaebajale ei kaasne 5. juuni 2021. a käskkirja täitmisega

pöördumatut kahju. Kaebaja ei ole saanud 87,5 päeva jooksul kasutada külmkappi,

pesumasinat, arsti määratud veloergomeetrit, internetti, laenutada raamatuid, käia jalutamas,

tühjendada prügikasti, kasutada määratud abistaja abi, osaleda sotsiaalprogrammides, liikuda

osakonnas vähemalt neli tundi päevas ja kasutada sellel ajal telefoni. Samuti on ära jäänud kõik

arstide vastuvõtud. Tänaseks on ära võetud ka televiisor.

12. juuli 2021. a, 30. juuli 2021. a ja 5. augusti 2021. a käskkirjade täitmise peatamine on vajalik

seetõttu, et vangla pikendab nendes nimetatud väidetavate rikkumiste alusel 5. juuni 2021. a

käskkirja täitmist. Pöördumatu kahju, mis kaasneb televiisori vaatamise keelamisega, on

ilmselge ja ei vaja põhjendamist. Kaebajale jääb kättesaamatuks kogu edastatav uudistevoog

ning teised saated (presidendivalimisega seotud debatid, uue presidendi sõnavõtud, võrkpalli

EM-i ülekanded, meelelahutussaated). Neid saateid ega uudiseid pole võimalik tagantjärgi

näidata ning isegi kui oleks, on nende väärtus oluliselt madalam.

Esmase õiguskaitse taotluse rahuldamise ja kaebuse menetlemise põhjuseks on see, et vangla

pole küsitlenud intsidendi juures olnud isikuid ega kontrollinud meditsiiniosakonnast, kas

kaebaja on võimeline ilma oma tervist ohtu seadmata käima käed selja taga raudus. Kaebaja

poolt A. Roosimäele öeldu ei anna alust kaebaja erirežiimile paigutamiseks ning sellel

hoidmiseks 87,5 päeva, kuna isegi asjaolusid ei ole vangla selgeks teinud.

8. 12. septembril 2021 esitas M.M. Tartu Ringkonnakohtule avalduse, milles teatas, et Viru

Vangla tegi 9. septembril 2021. vaideotsuse nr 6-12/277-4, millega jättis rahuldamata kaebaja

vaide 12. juuli 2021. a, 30. juuli 2021. a ja 5. augusti 2021. a käskkirjade peale. Kaebaja leiab,

et tal on õigus esitada kohtule koos esialgse õiguskaitse taotlusega tingimuslik

tühistamiskaebus, mis võetakse menetlusse üksnes siis kui kaebaja vaiet ei rahuldata. Kohus ei

saa nõuda, et kaebaja esitaks kaks sisult sama kaebust. Kinnipeetav peab käsitsi kogu teksti

uuesti kirjutama ja uued koopiad tellima. Kaebaja probleemiks on asjaolu, et tema parem jalg

võib ettearvamatult alt ära kaduda ning kui tal pole sellel hetkel karku või käsi millegi vastu

toetada, kukub kaebaja maha. Direktori väide kuupäevade osas ei ole õige, kuna VangS § 64

lg-s 41 on sätestatud erinorm. Kaebaja on viibinud suletud kambris 98,5 päeva ja selle aja

jooksul ei ole kontrollitud käskkirja aluseks oleva ettekande tõepärasust. Kaebaja palub kohtul

need tunnistajad välja nõuda.

9. 12. oktoobril 2021 esitas M.M. Tartu Ringkonnakohtule taotluse saata tema puuet ja

töövõimet tõendavate dokumentide koopiad advokaat Arvo Suubanile meili peale või temale

vanglasse, et kaebaja saaks need advokaadile edastada. Kaebajal endal neid dokumente enam

ei ole, kuna on kohtule esitanud erinevates menetlustes. Kuna kaebaja ei tea, milliseid

dokumente on käesolevas asjas esitanud vastustaja ja milliseid kaebaja koostatud dokumente

on kohus asja juurde võtnud, siis soovib kaebaja kõigist tema ja vastustaja koostatud

dokumentidest koopiat. Kuna vangla ei võimalda tutvuda toimikuga oludes, mis arvestaks

kaebaja puudega, ei ole kaebajal mõtet taotleda toimikuga tutvumist. Kaebaja ei saa ise

koopiaid teha, kuna vangla keeldub andmast tema puudega arvestavat tööd ja teenida

sissetulekut. Kaebaja lähedased ei pea tasuma kaebaja kohtumenetlusega kaasnevate kulude

eest. Kohtul on HKMS § 88 lg-st 1 tulenev kohustus teha kaebajale menetlusdokumentidest

koopiaid või vormistada keeldumine määrusega, mida on võimalik vaidlustada. Korraldava

määrusega võib seda teha ainult Riigikohus. Kaebajat on erirežiimil hoitud 109 päeva ja

kartserirežiimil 20 päeva. Kaebaja juhib tähelepanu õiguskantsleri 10. augusti 2021. a

seisukohale nr 16-4/211408/2109134.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses toodud väited ei anna alust Tartu Halduskohtu

19. augusti 2021. a määruse tühistamiseks ning määruskaebus kuulub tervikuna tagastamisele.

11. HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas

juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene.

12. M.M. vaidlustab Tartu Halduskohtu 19. augusti 2021. a määrust, millega ühtlasi tagastati

tema kaebus kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu. Kaebaja leiab, et tal on

õigus esitada kohtule tingimuslik tühistamiskaebus, mis võetakse menetlusse siis kui kaebaja

vaiet ei rahuldata.

13. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja väitega, et tal on õigus esitada tühistamiskaebus kohtule

tingimuslikult enne vangla poolt tema vaide lahendamist. Asja materjalidest nähtuvalt esitas

kaebaja Viru Vanglale 9. augustil 2021. a vaide 12. juuli 2021. a, 30. juuli 2021. a ja 5. augusti

2021. a käskkirjade tühistamiseks ja 5. augusti 2021. a käskkirja täitmise peatamiseks.

Nimetatud vaie oli vaidlustatud Tartu Halduskohtu 19. augusti 2021. a määruse vormistamise

ajal vangla menetluses ning vaideotsust tehtud ei olnud. Tulenevalt VangS § 11 lg-st 7 on

vanglal vaide edastamisest selle lahendamiseks ette nähtud 30 päevane tähtaeg. Kuna kaebaja

esitas 12. juuli 2021. a, 30. juuli 2021. a ja 5. augusti 2021. a käskkirjade tühistamiskaebuse

vanglateenistuse kaudu halduskohtule 8. augustil 2021, siis ei olnud kaebuse esitamise ajaks

vangla kaebaja esitatud vaiet tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt

lahendamata jätnud. Kuupäevade võrdlusest nähtub, et kaebaja esitas vaide isegi järgmisel

päeval pärast kaebuse edastamist kohtule.

Vaidemenetluse eesmärgiks on anda haldusorganile võimalus vaidemenetluse käigus oma

tegevust kontrollida. Kaebaja esitas vanglale vaide kolme tema suhtes tehtud käskkirja peale,

kuid ei oodanud ära enne kohtusse pöördumist vangla poolt vaide osas tehtavat otsust.

Halduskohtumenetluse seadustik ei näe kaebajale ette võimalust esitada kohtule tingimuslik

tühistamiskaebus. HKMS § 47 lg 2 sätestab selgelt, et kaebuse võib esitada kohtule 30 päeva

jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend. Kuna

kaebaja ei oodanud ära kohtueelset menetlust lõpetavat lahendit, siis esitas ta kaebuse

halduskohtule ennatlikult ning HKMS § 121 lg 1 p 4 annab kohtule aluse sellises olukorras

kaebus tagastada.

14. Olukorras, kus halduskohus tagastas kaebuse kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata

jätmise tõttu ja ekslik on määruskaebemenetluses väljatoodud kaebaja väide, et tal oli õigus

tingimusliku

tühistamiskaebuse

esitamiseks

halduskohtule,

on

M.M.

võimalus

ringkonnakohtule esitatud määruskaebusega oma õiguste kaitseks ilmselgelt vähene.

15. Vaidlustatavas määruses leidis halduskohus, et kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus Viru

Vangla 5. juuni 2021. a käskkirja nr 3-21/1-2/135 täitmise peatamiseks on korduv taotlus ning

määruskaebuses ei ole kaebaja sellele vastuväiteid esitanud. Õige on halduskohtu viide, et

haldusasjas nr 3-21-1423 jättis halduskohus 8. juuli 2021. a määrusega kaebaja esialgse

õiguskaitse taotluse 5. juuni 2021. a käskkirja täitmise peatamiseks rahuldamata ning kaebaja

on selle määruse vaidlustanud ringkonnakohtus. Kaebaja esitas käesolevas asjas esialgse

õiguskaitse taotluse sama käskkirja täitmise peatamiseks samadel asjaoludel ja samal alusel kui

haldusasjas nr 3-21-1423, mistõttu saab taotlust lugeda korduvaks. Eeltoodu alusel jättis

halduskohus õiguspäraselt kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse Viru Vangla 5. juuni 2021. a

käskkirja nr 3-21/1-2/135 täitmise peatamiseks läbi vaatamata ning seetõttu on M.M. võimalus

ringkonnakohtule esitatud määruskaebusega oma õiguste kaitseks ilmselgelt vähene.

Ringkonnakohus selgitab, et mitmes kohtuasjas esialgse õiguskaitse taotluse esitamine sama

vangla käskkirja täitmise peatamiseks ei taga kaebajale tema taotluse rahuldamist, vaid

pikendab kohtumenetlusi ja kulutab liigselt kohtute ressurssi. Kuna haldusasjas nr 3-21-1557

on halduskohus võtnud menetlusse kaebaja nõude Viru Vangla 5. juuni 2021. a käskkirja

tühistamiseks, on asjakohasem esitada esialgse õiguskaitse taotlus nimetatud käskkirja täitmise

peatamiseks viidatud haldusasjas.

16. Ringkonnakohus nõustub täielikult ka halduskohtu seisukohaga, mis puudutab kaebajal

esialgse õiguskaitse vajaduse puudumist vangla 12. juuli 2021. a, 30. juuli 2021. a ja 5. augusti

2021. a käskkirjade täitmise peatamiseks.

Distsiplinaarkaristusena noomitus on karistus, mis üldjuhul ei too kaebajale kaasa

pöördumatuid tagajärgi või ebamõistlikke piiranguid, mida esialgse õiguskaitse kohaldamisega

tuleks vältida. Noomitus on kõige kergemat liiki distsiplinaarkaristus, mis peaks kaebajat

juhtima õiguskuulekale käitumisele vanglas. Kaebaja ei ole täpsustanud, milles seisneb

noomituse kohene kahjulik tagajärg, mille saabumine on vaja ära hoida kohtumenetluse ajal ja

mille hilisem kõrvaldamine ei ole võimalik või on ülemääraselt koormav.

Samuti ei saa lugeda isikliku televiisori kasutamise õigust selliseks õiguseks, mida oleks vaja

esialgse õiguskaitse korras tagada kohtumenetluse kestvuse ajaks. Kaebaja on küll välja toonud,

millised telesaated ja teleülekanded jäid tal nägemata, kuid ei ole põhjendanud, millised

pöördumatud tagajärjed sellega tema olukorrale tekivad. Üksnes asjaolu, et kaebajal jääb

televiisorist nägemata talle meeldiv saade või teleülekanne, ei ole esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks piisav.

Kaebuse asjaoludel ei ole ringkonnakohtule teada kaebajale määratud noomituste ja isikliku

televiisori kasutamise keelamisest tulenev hiljem raskesti kõrvaldatav kahjulik mõju, mistõttu

leidis halduskohus õigesti, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus Viru Vangla

12. juuli 2021. a ja 30. juuli 2021. a käskkirjade kehtivuse peatamiseks ning 5. augusti 2021. a

käskkirja täitmise peatamiseks. Esialgse õiguskaitse kohaldamise aluseks ei saa olla ka asjaolu,

et vangla pikendab vaidlustatud käskkirjades nimetatud väidetavate rikkumiste alusel

täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist. Distsiplinaarrikkumiste toimepanemine on

karistatav.

Kui

kaebaja

jätkab

täiendavate

julgeolekuabinõude

kohaldamise

ajal

distsiplinaarrikkumiste toimepanemist, ei ole see aluseks, et esialgse õiguskaitse korras

distsiplinaarrikkumise toimepanemise eest määratud karistuse täitmine peatada.

17. Kuna M.M. võimalus ringkonnakohtule esitatud määruskaebusega oma õiguste kaitseks on

ilmselgelt vähene, tagastab ringkonnakohus M.M. määruskaebuse Tartu Halduskohtu 19.

augusti 2021. a määruse resolutsiooni p-de 2, 5, 6, 7 peale HKMS § 207 lg 2 alusel.

18. Kaebaja taotluse haldusasja nr 3-21-1557 materjalidest tõendite käesoleva asja juurde

võtmiseks ja tunnistajate ülekuulamiseks jätab ringkonnakohus rahuldamata. Ringkonnakohtu

hinnangul puudub praeguses menetlusetapis vajadus uute tõendite kogumiseks, kuna

halduskohus tagastas õigesti kaebaja kaebuse ning ringkonnakohus tagastab halduskohtu

määruse vaidlustamiseks esitatud määruskaebuse. Käesoleva haldusasja sisulist menetlust

kohtutes ei toimu. Kaebuse tagastamise põhjendusel ei pea ringkonnakohus vajalikuks koguda

täiendavaid tõendeid nagu kaebaja määruskaebemenetluses on soovinud.

19. Kaebaja taotluse, koopiate saamiseks kõigist tema ja vastustaja koostatud dokumentidest

ning advokaadile või kaebajale edastamiseks, rahuldamine ei ole põhjendatud.

Ringkonnakohus on seisukohal, et kui kaebaja on iseseisvalt võtnud endale advokaadi, on

advokaadil õigus kaebaja esindamist tõendava volikirja alusel tutvuda kohtu pabertoimikuga

kohtu kantseleis ning vajadusel taotleda kohtus asja materjalidest koopia tegemist. Lisaks on

advokaadil võimalik tutvuda kohtuasja materjalidega avaliku e-toimiku kaudu, mis on oluliselt

lihtsam ja soodsam viis end asja materjalidega kurssi viimiseks.

Ringkonnakohus selgitab, et haldusasja nr 3-21-1828 toimikus on halduskohtule esitatud

kaebaja kaebus koos lisadega. Vastustaja on esitanud ja kohus asja juurde võtnud 16. augusti

2021. a seisukoha kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse kohta, Viru Vangla 9. augusti 2021. a

vaideotsuse nr 6-12/181-2, kaebaja 21. juuni 2021. a vaide nr 6-12/181-1, kaebaja 8. juuli

2021. a vaide nr 6-12/208-1 (registreeritud 9. juunil 2021), Viru Vangla 5. juuni 2021. a

käskkirja nr 3-21/1-2/135, Viru Vangla 12. juuli 2021. a käskkirja nr 6-3/549-1, Viru Vangla

30. juuli 2021. a käskkirja nr 6-3/622-1, Viru Vangla 5. augusti 2021. a käskkirja nr 6-3/634-1,

kaebaja 9. augusti 2021. a vaide nr 6-12/277-1. Lisaks võttis halduskohus 19. augusti 2021. a

määrusega asja juurde Tartu Halduskohtu 8. juuli 2021. a määruse haldusasjas nr 3-21-1423 ja

Tartu Halduskohtu 14. juuli 2021. a määruse haldusasjas nr 3-21-1557 ning kaebaja

vanglasisese vabakasutuskonto väljavõtte ajavahemiku 8. aprill 2021-7. august 2021 kohta.

Eelpool nimetatud Viru Vangla käskkirjad ja vaideotsused on kaebajale vangla poolt edastatud

ning kaebaja koostatud vaiete sisu peaks olema talle samuti teada. Kaebajale peaks teada olema

ka tema halduskohtule esitatud kaebuse sisu ning kaebusele lisatud tõendid. Viru Vangla

16. augusti 2021. seisukohas avaldatud arvamus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse kohta on

ära toodud Tartu Halduskohtu 19. augusti 2021. a määruse p-s 8. Kõik halduskohtu määrused

on kaebajale kohtu poolt allkirja vastu kätte toimetatud.

Menetlusdokumentidest ärakirjade saamise õigus ei ole piiramatu. Kaebajal puudub vajadus

saada ärakirju tema enda poolt kohtule esitatud menetlusdokumentidest, kuna sellise

dokumendi sisu on talle teada. Kui kaebaja soovib tagasi saada tema kaebusele lisatud tõendeid,

tuleb tal vastav taotlus esitada Tartu Halduskohtule pärast seda, kui käesolevas kohtuasjas

tehtud lõpplahend on jõustunud ja kohtumenetlus lõppenud.

Eeltoodud asjaolude alusel jätab ringkonnakohus kaebaja taotluse kohtuasja materjalidest

koopia saamiseks rahuldamata. Määrus ei ole koopiate saamise taotluse rahuldamata jätmise

osas vaidlustatav HKMS § 11 lg 2, § 12 lg 1, § 178 lg 1 ja § 188 lg 3 alusel, hoolimata asjaolust,

millise kohtuastme poolt on määrus koostatud.

(allkirjastatud digitaalselt)