Legislator Case Law & Legislation
1-21-5018/8 AI generated

1-21-5018/8 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

Case Number 1-21-5018/8
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

november 2021, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-5018 (21284000180) Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Erle Kalmus Kriminaalasi E.C süüdistuses KarS § järgi kokkuleppemenetluses Prokurör abiprokurör Triin Tumala Süüdistatav E.C (isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx xxxx xxxxx xxxxxxx - xxxx xxxxxxxxxxxxxx; töökoht: xxxxxxxx xxxxxxx xx xxxxxxxxxx ; karistatus: kriminaalkorras karistatud korduvalt, viimati: Tartu Maakohtu 25.09.2019 otsusega KarS § 424 lg 2 ja § 4231 järgi KarS § 63 lg 1 alusel 7 kuulise vangistusega, mida KarS § 65 lg 2 alusel suurendatud Tartu Maakohtu 14.05.2018 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 10 kuu ja 7 päeva vangistuse võrra ja mõistetud liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud ja 7 päeva vangistust, alates 15.07.2019.a.; tõkend: ei ole kohaldatud)

Legislator headnote

AI generated

1-21-5018/8 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja: 75 lg 2 p 8 kontrolli ajal äärata katseajaks KarS § alusel käitumis kohustusena osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine.

Keywords

AI generated
alcohol abuse aggravated drunk driving trade in alcoholic beverages substance addiction cannabis consumption alcohol monopoly
AI generated
1-20-5411/7
detsember 2020, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-5411 (20284000242) Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Kätlin Lumi Kriminaalasi Q.L süüdistuses KarS § järgi kokkuleppemenetluses Prokurör abiprokurör Triin Tumala Süüdistatav Q.L (isikukood: XXX; elukoht: X -x xxxxxxxxxxxxxxx xxxx xx xxxxxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxx xx
1-21-7076/5
Tunnistada süüdi Marju Mals KarS § 424 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.
1-16-6210/5
juuli 2016.a. Kuninga tn kohtumaja Pärnu Kriminaalasja number 1-16-6210 (16267000648) Kohtunik Rubo Kikerpill Kohtuistungi sekretär Jaanika Lusti Prokurör Abip Olgerd Petersell rokurör kriminaalkorras karistatud ühel korral Pärnu Maakohtu 22.01.2013. a otsusega KarS § 424 järgi rahalise karistusega 120 päevamäära. Väärteokorras karistatud ühel korral.
1-17-9711/4
oktoober 2017, Rakvere kohtumajas Kriminaalasja number 1-17-9711 (17259000647) kodakondsus Eesti; emakeel eesti keel; ei – põhiharidus; t ; varem kriminaalkorras karistatud: Harju Maakohtu ööta
1-21-3664/8
juuli 2021, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-3664 (21284000105) Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Kätlin Lumi Kriminaalasi P.O distuses süü KarS § 424 lg 2; § 423 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör abiprokurör Triin Tumala Süüdistatav P.O (isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxx xxx x-x xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx ; ; karistatus töökoht: xxxxxxxx xxxxxx xx xxxxxxxxxx : Tartu Maakohtu 19.01.2017 otsusega KarS § 263 lg 1 p 1, § 424 ja § 423 1 järgi liitkaristusega § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel 1 aasta vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel ärakandmata 11 kuud ja 25 päeva vangistust, mis § 74 lg 1,

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

11. november 2021, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-5018 (21284000180) Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Erle Kalmus Kriminaalasi E.C

süüdistuses KarS § järgi kokkuleppemenetluses Prokurör abiprokurör Triin Tumala Süüdistatav E.C (isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx xxxx xxxxx xxxxxxx - xxxx xxxxxxxxxxxxxx; töökoht: xxxxxxxx xxxxxxx xx xxxxxxxxxx ; karistatus: kriminaalkorras karistatud korduvalt, viimati: Tartu Maakohtu 25.09.2019 otsusega KarS § 424 lg 2 ja § 4231 järgi KarS § 63 lg 1 alusel 7 kuulise vangistusega, mida KarS § 65 lg 2 alusel suurendatud Tartu Maakohtu 14.05.2018 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 10 kuu ja 7 päeva vangistuse võrra ja mõistetud liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud ja 7 päeva vangistust, alates 15.07.2019.a.; tõkend: ei ole kohaldatud)

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:

1. Tunnistada E.C (KarS)

süüdi karistusseadustiku § 423

1 järgi ja mõista talle karistuse

aasta vangistust ks 1 (üks) .

KarS § 20.06.2021.a, s.o 3 päeva mõistetud

1 alusel arvata eelvangistuse aeg 18.- lg

karistusaja hulka ja lugeda E.C-l veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 11

(üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. M E.C-le katseaeg 18 (kaheksateist) kuud ning äärata

mõistetud vangistust 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva ei pöörata täitmisele, kui E.C ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS § lg-s i

1 sätestatud käitumiskontrolli nõude d: 1) xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxelab kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxx ;

2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

M E.C-le

75 lg 2 p 8 kontrolli ajal äärata katseajaks KarS § alusel käitumis kohustusena osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine.

KarS § 75 lg 4 alusel määrata E.C-le katseajaks lisakohustus registreerida ennast hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“. Meditsiiniasutuse poolt määratud ajal on süüdistatav kohustatud läbima programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmase hindamise teenuse. Riiklik alkoholi tarvitamise häire programm „Kainem ja tervem Eesti“ on kättesaadav alljärgnevates meditsiiniasutustes: - -

Põhja Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik - -

Põhja Eesti Regionaalhaigla ambulatoorse vastuvõtu kabinet - Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinik - Valga Haigla

- L

õuna Eesti Haigla Psühhiaatriaosakond -

Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinik - Narva Haigla ambulatoorse vastuvõtu kabinet -

Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinik - AJK Kliinik

- Viru Haigla Tapa Tervisekeskus

- Kuressaare Haigla.

KarS § 75 lg 4 alusel määrata E.C-le katseajaks lisakohustuse käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks). Juhul kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja 6 (kuue) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3 %.

2. Menetluskulud

e hüvitamine: KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista E.C-lt kriminaalmenetluse kuludena sundraha eurot ja

876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) riigi õigusabi tasu (ükssada kakskümmend üks) Määrata kriminaalmenetluse eurot 20 senti riigi kasuks.

kulud 997 (üheksasada üheksakümmend seitse) eurot 20 sen tasumisele ositi aasta ti jooksul järgmiselt: 1) alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuise menetluskulu osa 83 (kaheksakümmend kolm) eurot 10 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa 25. tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), märkides ära viitenumbri E.C , otsus nr 1-21-5018, 99921700046470 ning selgituse “ menetluskulu“.

Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel Tartu Ring - konnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel.

K naalhooldaja kriminaalhooldusäitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab krimi osakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaal ametniku sellekohase ettekande alusel määrata hooldus täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele.

Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt mootorsõiduki juhtimise on E.C toime pannud kuriteona vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, süstemaatiliselt KarS §

4231 järgi, mis seisnes selles, et tema, olles eelnevalt karistatud (Tartu Maakohtu 25.09.2019.a. kohtuotsusega nr 1-19-6799) mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, juhtis taas 18.06.2021.a. kella 19.45 paiku Viljandi maakonnas Põhja Võhma tee 8.k mootorsõidukit , registrimärgiga -Sakala vallas Jaskailomeetril Mitsubishi xxx xxx , omamata vastava kategoor

ia mootorsõiduki juhtimisõigust. Samuti olid süüdistataval alkoholi tarvitamise tunnused.

Tahtliku tegevusega rikkus E.C (liiklusseaduse) s.o LS § 94 lg 1 nõuet, mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud.

Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prok kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. uratuur ja süüdistatav on nõustunud Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 4231

g 1 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 68 l alusel arvata E.C-l maha 18.06.2021-20.06.2021.a eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 3 päeva

11 kuud ja 27 päeva ja lugeda temal veel kandmisele kuuluvaks karistuseks vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta mõistetud karistus päeva vangistust tingimisi

11 kuud ja 27

täielikult täitmisele pööramata, kui süüdlane ei pane 18 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle pandud käitumiskontrolli nõudeid KarS § 75 lg 1 järgi. KarS § 75 lg 1 kohaselt on käitumiskontrolli ajal süüdlane kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - imiskoha vahetamiseks;

, töö või õpp 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata et on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema E.C

kriminaalhooldusametniku poolt määratud mille eesmärgiks on süüdistuses sotsiaalprogrammis, nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine. KarS § 75 lg 4 alusel määrata E.C-le katseajaks lisakohustus registreerida ennast hiljemalt 1 kuu jooksul

. riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“ Meditsiiniasutuse poolt määratud ajal on süüdistatav kohustatud läbima programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmase hindamise teenuse. Riiklik alkoholi tarvitamise häire programm „Kainem ja tervem Eesti“ on kättesaadav alljärgnevates meditsiiniasutustes: - -

Põhja Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik - -

Põhja Eesti Regionaalhaigla ambulatoorse vastuvõtu kabinet - Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinik - Valga Haigla

- Lõuna Eesti Haigla Psühhiaatriaosakond -

Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinik - Narva Haigla ambulatoorse vastuvõtu kabinet -

Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinik - AJK Kliinik

- Viru Haigla Tapa Tervisekeskus

- Kuressaare Haigla

KarS § 75 lg 4 alusel määrata katseajaks lisakohustuse käitumiskontrolli E.C-le lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks). Juhul kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja 6 (kuue) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3 %.

Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises.

Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepp lemisel e sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menet on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §

-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamis -le 2. eseme asjaolud selged, vastavuses õiguslik siooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista u kvalifikat vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 4231 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Kohtu p

õhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb ri 2019 määrusest nr 115 ( Vabariigi Valitsuse 19. detsemb Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 584 eurot kuus. KrMS §

179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava E.C kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 121,20 eurot.

KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtu § 189 l otsusega (KrMS g 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS § s 182 sätestatud erandeid KrMS § 180 lg 3 - . kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Kriminaalmenetluses on s lt menetluskuludeks kokku 997,20 eurot üüdistatavale arvestusliku : sundraha 876 eurot ja riigi õigusabi tasu Arvestades süüdimõistetu majanduslikku 121,20 eurot.

olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.

Kohtu m d ja eelvangistusaja arvestus uud põhjenduse

E.C on kahtlustatavana kinni peetud 18.06.2021-20.06.2021.a, seega on E.C viibinud eelvangistuses lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus

3 päeva. KarS § 68 karistusaja hulka, kusjuures ühele eel päevale vastab üks vangistuspäev vangistus . KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik