2-21-5773/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Marika Leimann

Määruse tegemise aeg ja koht

12. november 2021, Rakvere

Tsiviilasja number

2-21-5773

Tsiviilasi

M. T.i hagi AS Postimees Grupp vastu kahju

hüvitamiseks

Menetlustoiming

Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine, kirjalik

menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: M. T., ik xxxx, elukoht avalduses: xxxx, elukoht

registris: xxxx

Kostja: AS Postimees Grupp

RESOLUTSIOON

1. Jätta M. T.i hagi AS Postimees Grupp vastu kahju hüvitamiseks menetlusse võtmata ja

tagastada hagejale.

2. Menetluskulud jäävad M. T.i kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus

menetluskulude suurust kindlaks ei määra.

3. Edastada määrus Põlva vallale (vallavalitsuse kaudu), kellel tuleb kontrollida M. T.i

eestkostevajadust ning vastavate asjaolude ilmnemisel korraldada eestkoste seadmiseks

avalduse esitamine Tartu Maakohtule.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

HAGI ASJAOLUD

M. T. esitas 13.04.2021 Tartu Maakohtule hagi AS Postimees Grupp vastu kahju hüvitamiseks.

Tartu Maakohus edastas asja alluvusel lahendamiseks Harju Maakohtule. Ringkonnakohtute

esimeeste 7. juuli 2021 käskkirja nr 11-1/21/30 alusel jagati asi menetlemiseks Viru Maakohtu

kohtunikule, kes lahendab asja Harju Maakohtu nimel.

Hagiavaldus on jagatud erinevateks alajaotusteks: nõue, alus, tõestamine.

Alajaotuse „Hagi nõue“ kohaselt „2019 märtsis trükkis kostja ära teate-artikli seoses säästva

energiapäeva ürituste seeria uuringuga, et vastutav organiseerija Rahvusvaheline Kaitseuuringute

Keskus (RKK) justkui hoiatab 2019 märts-oktoober toimunud uuringu eest. Kostja teatis põhjustab

kogu aeg kahju, samas esitatakse ebatäpset ja eksitavat informatsiooni seoses ettevõtmisega ning

seetõttu soovitakse kahju hüvitamist“.

2-21-14154

2 (3)

Alajaotus „Hagi alus“ hageja märgib, et „1) M. T. tegutses xxxx riigiteenistujana, Xxxx

infrastruktuuri ja raudteeametis ja Maanteeametis ning mitme ettevõtmise asutajana. PM: M. T.

tegutseb Xxxx geoloogina; 2) teates esitatavat uuringut teostab Eestis asuv eraisik, kes kasutab

Xxxx asuvat ettevõtet uuringu tutvustamiseks ja turustamiseks. PM: uuringut teostab geoloogina

Xxxx tegutsev…; 3) RKK-t informeeriti ettevõtmisest ja uuringust ning informeerimine toimus ka

uuringu esimeses faasis kogu aeg. PM: RKK ei tea uuringu põhjust; 4) kostja ei maini oma teates,

et uuring toimub seoses säästva energia päevaga. See kahjustab säästva energia päeva

organiseerijat ning hageja kohustusi tema ees.“

Lisaks on selles alajaotuses esitatud pikk ja seosetu arutelu tõeministeeriumi, süütute ohvrite,

terrorismi, protektsionismi, venelasega välismaal võitlemise jms teemal.

Hagiavalduse viimases osas „Tõestamine“ on märgitud, et „kostja teates jääb arusaamatuks, miks

hoiatatakse ning miks uuring on ohuks ja miks kostja sekkub uuringusse. Seetõttu kahjustab kostja

teatis ettevõtmist, organiseerijat ja uuringu tutvustajat. Samas kostja teatis tekitab finantskahju

ning eksitav informatsioon segab kogu tegevust nii Eestis kui ka teises riigis.“

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus, tutvunud M. T.i hagiavaldusega, leiab, et selle menetlusse võtmisest tuleb keelduda, sest

see on menetlust takistavate puudustega, mida ei ole võimalik kõrvaldada puuduste

kõrvaldamiseks tähtaja määramise ja seniks hagi käiguta jätmise teel.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3 lg 1 näeb ette, et kohus menetleb tsiviilasja, kui isik

pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi

kaitseks. Hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

M. T.i hagiavalduses puudub nõue. Kohus tsiviilasja pealkirjastades üksnes oletab, et hagi on

esitatud kostjalt kahju nõudmiseks. Hagiavaldusest ei selgu, kes nõuab, millist kahju ja mille eest.

4. Maakohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku

allkirja või on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid (TsMS § 371 lg 1 p 9).

M. T.i hagiavaldus ei vasta TsMS § 363 lg-tes 1 – 3 hagiavaldusele kehtestatud nõuetele:

hagiavalduses ei ole hageja selget nõuet. Hagi aluseks olevad asjaolud on ebamäärased ega

võimalda hinnata, kas hagejal üldse saab olla kostja vastu mingit nõuet. Hageja viitab Postimehes

avaldatud artiklile, selgitamata, mis on tema kui füüsilise isiku seos hagi tekstis kirjeldatud

väidetava uuringu tegija-organiseerija-tutvustajaga. Puudub hagihind ning hagihinda ei ole

võimalik tuletada ka ebaselgetest asjaoludest (TsMS § 363 lg 1 p 5).

5. Kohus leiab samuti, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi aluseks toodud faktilistele

asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Samuti ei

ole hagi esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik

peaks andma õiguskaitset. Sellisele juhul võib kohus TsMS § 371 lg 2 p 1 ja 2 alusel jätta hagi

menetlusse võtmata.

Hagiavaldusest ei nähtu hagejale kahju tekkimine. Kõik hageja põhjendused ja nn faktiväited on

umbisikulised- keegi teeb uuringud, keegi organiseerib seda, keegi turustab, kuskil on hageja

ettevõtlus jne.

Hagis esitatud asjaoludest ei selgu, kuidas kirjeldatud asjaoludel sai üldse kellelegi tekkida kahju,

sh hagejale, mille hüvitamise eest peaks vastutama kostja. Samuti ei ole selge, kas tegemist on

varalise või mittevaralise kahjuga.

6. Kõige eeltoodu alusel kohus jätab menetlusse võtmata M. T.i hagi kostja vastu kahju

hüvitamiseks.

2-21-14154

3 (3)

TsMS § 372 lg 4 teise lause kohaselt juhul, kui kohus jätab hagiavalduse menetlusse võtmata, ei

toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest

keeldumise määrusega hagejale.

TsMS § 372 lg 6 sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle

määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja see ei ole olnud kohtu menetluses.

Hagiavalduses ei ole näidatud tsiviilasja hinda ning hagilt ei ole tasutud ka riigilõivu. TsMS § 147

lg 1 kohaselt maksab avaldaja riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Tasumata riigilõiv

on kõrvaldatav puudus, aga kuna kohus jätab hagi menetlusse võtmata, sõltumata riigilõivu

tasumisest, ning hagi menetlusse võtmisest keeldumise korral riigilõiv TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel

tagastatakse, siis kohus peab õigeks hagi menetlusse võtmisest keelduda ilma hagejalt eelnevalt

riigilõivu nõudmata.

7. Hageja arutluskäigud hagiavalduses lubavad järeldada, et hageja näol võib olla tegemist piiratud

teovõimega isikuga. Seda kinnitavad ka kohtute infosüsteemist M. T.i kohta nähtuvad andmed (mh

tema sundravile saatmine kriminaalasja 1-21-3625 raames).

TsMS § 202 lg 2 kohaselt ei ole piiratud teovõimega isikul tsiviilkohtumenetlusteovõimet, välja

arvatud, kui täisealise isiku teovõime piiratus ei puuduta tsiviilmenetlusõiguste teostamist ja

tsiviilmenetluskohustuste täitmist.

Kohus ei pea selles asjas põhjendatuks ega M. T.i huvides vajalikuks määrata hagejale esindajat

riigi õigusabi korras ega algatada eestkoste seadmise menetlust kohtu omal algatusel. Kohtu

hinnangul ei ole hagiavaldus seotud M. T.i reaalsete õiguste ja huvidega, mis võiksid hagiavalduse

menetlusse võtmisest keeldumise korral saada kahjustatud.

Kohus teeb M. T.i elukohajärgsele Põlva vallale (vallavalitsuse kaudu) ettekirjutuse kontrollida M.

T.i faktilist olukorda ja eestkostevajadust ning vastavate asjaolude ilmnemisel esitada kohtule

avaldus M. T.i üle eestkoste seadmiseks. Eestkoste seadmise avaldus esitatakse M. T.i

elukohajärgsele kohtule.

8. Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlusse võtmisest keeldumise määruses menetluskulude

jaotuse. Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise korral jäävad menetluskulud TsMS § 168

lg 1 kohaselt hageja kanda.

Asjas ei ole tekkinud menetluskulusid, mille hüvitamist hagejalt nõuda. Seega hageja kanda jäävad

tema enda võimalikud menetluskulud. Seetõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marika Leimann

Kohtunik