1-07-15923/20 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-07-15923

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 07.september 2010.a. Jõgeva kohtumajas Kriminaalasja number 1-07-15923 Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungi sekretär Margit Veike Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri abi Evelin merilaine Kriminaalasi

Süüdimõistetu E.D tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu

E.Dk xxx sukoht: Tartu Vangla, , a elukoht vabanemisel: xxxxxxxxx Kaitsja: vandeadv.Karl Saavo, Advokaadibüroo Karl Saavo, karl.saavo@mail.ee

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3, KarS § 76 lg maakohus m ä ä r a s : 2,

Mitte vabastada E.D *i temale Pärnu Maakohtu 07.04.2008.a. otsusega mõistetud karistuse 4( neli) aastat vangistust kandmiselt tingimisi enne tähtaega

Määrata vandeadvokaat Karl Saavo tasu õigusabi eest 1200 krooni (tasu 1000 krooni+ käibemaks 200 krooni).

Mõista välja E.D*ilt riigi tuludesse tasu õigusabi eest summas 1200 (üks tuhat kakssada ) krooni.

Kriminaalmenetluse kulu tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr . 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr . 221023778606 Swedbangas, viitenumber 2800049874

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

2 (3)

Asjaolud ja menetluse käik.

Tartu Vangla on 30.07.2010a esitanud Tartu Maakohtule E.D kohta koostatud

materjalid tema vangistusest vabastamiseks tingimisi enne tähtaega.

E.D on süüdi mõistetud 07.04.2008.a Pärnu Maakohtu otsusega nr 1-07-15923

KarS § 200 lg 2 p 4,7 järgi ja karistuseks mõistetud 4 aastat vangistust, millest on maha arvatud eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva. Lõplik karistus 07.04.2008a seisuga 3 aastat, 8 kuud ja 5 päeva vangistust. Karistusaja algus 07.04.2008a, karistusaja lõpp 11.12.2011a.

Tartu Vangla toetab E.D ennetähtaegset vabastamist (ehkki vägivaldse kuriteo

toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 51%). Kuna kinnipeetav on vabaduses

viibinud lühiajaliselt, siis pidev ja range käitumiskontrollile allutamine aitaks tal kohaneda edaspidise seaduskuuleka eluga vabaduses.

Kriminaalhooldaja oma ettekandes E.D ennetähtaegset vabastamist ei toeta. E.D

puuduks elukoht vabaduses. Vend küll sooviks teda enda juurde elama võtta, kuid

vennal on pere, s.h. imikueas laps ja eluruumiks üks tuba, kuhu ei ole võimalik kinnipidamiskohast vabanejat mahutada. Puudub töökoht, mis võib tuua kaasa materiaalseid

probleeme ja soodustada kuritegevuse jätkumist. E.D probleemiks on

alkoholitarvitamine. Konfliktisituatsioonides agressiivse käitumisega. Kriminaalhooldusametniku hinnangul on E.D riskid vabaduses liiga kõrged selles, et ennetähtaegselt teda vabastada.

Kohtuistungil süüdimõistetu avaldas, et ta asuks elama venna juurde. Samas majas on ka ema elukoht ühetoalises korteris. Kavatseb kohe tööbüroo kaudu tööle minna. E.D loetleb endal olevat palju oskusi ja ameteid, mis tal on kõik omandatud vangistuste ajal. Vabaduses töötas katseajal aastal 2007. E.D soovib saada vallalt elamispinda. Alkoholi tarvitamisest hoidumiseks soovib käia sotsiaalprogrammis ja varasemate tuttavatega enam ei suhtle.

Prokurör E.D vabastamist ei toeta. Kõik karistused on olnud vangistused, esimese

astme kuriteod. Tuleb arvestada kuritegude raskust ja korduvust, suuri riske vabaduses ja mitte vabastada.

Kaitsja taotleb E.D ennetähtaegset vabastamist. E.D on küll kuus korda karistatud, kuid kunagi pole kohaldatud katseaega. Nüüd oleks esmakordselt võimalik näha, kas ta on võimeline kontrollnõudeid täitma. Kaitsja ei nõustu kriminaalhooldaja arvamusega selle kohta, et puudub toetav võrgustik on olemas vend ja ka emaga on suhted säilinud. - On olemas tööhõivesüsteem, mille abil tööd leida.

Kohtu seisukohad

E.D unnistatud ja karistatud esimese astme kuriteo sooritamise eest on süüdi t : KarS § 76 lg 2 kohaselt võib esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku

katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud

(p 1) vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lg

2 p 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või(p 2) vähemalt kaks kolmandikku mõistetud

karistusajast. Formaalsed alused tema ennetähtaegseks vabastamiseks on olemas.

Tartu Maakohtu 21.12.2009.a määrusega jäeti E.D vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärus jõustus 04.01.2010.a.

Vangistusseaduse § 76 lg 2 kohaselt edastab vanglateenistus kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel § KarS 76 2 p 1 alusel materjalid uuesti kohtule lg pärast KarS

3 (3) § 76 lg 2 p 2 sätestatud karistusaja ärakandmist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest.

Käesolevaks ajaks E.D Vangistusseaduse § 76 lg 2 sätestatud tähtaeg saabunud, see tähendab, et ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused on täidetud.

Kohus on seisukohal, et E.D vabastamine karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega ei ole põhjendatud. KarS § 76 lg.3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

E.D kohta on teada, et viimane kord karistas kohus teda kahe röövimise ehk

esimese astme kurteo eest, millest üks on toime pandud 03.oktoobril 2007 ja teine 15.detsembril 2007. Eelmise karistuse kandmiselt (mis mõisteti röövimise katse eest) oli E.D vabanenud 28.06.2007 ehk kolm kuud enne uue röövi sooritamist. See tähendab, et eelmine karistuspoolteist aastat vangistust samaliigilise teo eest on möödunud tagajärjetult ja

pööret seaduskuulekale elule pole toimunud. Karistatuse õiendist nähtub, et kõikide

kohtuotsustega on E.D karistatud vägivallakuritegude eest, see tähendab, et isikul on

kalduvus vägivaldsusele ja

kergesti vallanduvale agressiivsusele osutavad ka

kriminaalhooldaja ja vangla iseloomustus. Need on need süüdimõistetu isikut ja varasemat

elukäiku iseloomustavad asjaolud, mis räägivad tema ennetähtaegsele vabastamisele vastu. Kohtu hinnangul ei saa lugeda, et E.D on vabanemisel olemas elukoht. Kohtul tuleb

hinnata vabaneja elutingimusi ja olukorda, millesse ta satub pärast vabanemist. Võimalik

elukoht venna juures ühes toas koos imikuealise lapse ja venna elukaaslasega ei ole see

elukoht, kuhu kohus oleks õigustatud kinnipidamiskohast vabaneja lubama. Praeguseks hetkeks on eluruumi kasutav pere hinnanud olukorda reaalselt ja leidnud, et veel üht isikut

sellele elamispinnale mahutada ei ole võimalik. Kohus leiab, et on lubamatu määrata

kinnipidamiskohast vabanev ja alkoholi kuritarvitamise riskiga isik elama kitsastesse tingimustesse samasse eluruumi väikelapsega perega. See oleks konflikte soodustav olukord

ja kohus ei pea võimalikuks ennetähtaegset vabastamist sellistesse tingimustesse. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et samas majas elab ka üks E.D kuriteos kannatanutest ehk E.D on kuriteo toime pannud samas majas asuvas korteris, mis näitab tema eriti kõrget agressiivsuse astet (eksimine eesti vanasõna vastu „hunt kodu lähedalt ei murra“). E.D puudub tööharjumus ja töökoht, seega võimalus ennast ära elatada legaalsest sissetulekust, mis suurendab konfliktide ja uute kuritegude riski veelgi..

Neil asjaoludel ei pea kohus võimalikuks E.D ennetähtaegset vabastamist.

Kohtunik Ülle Raag