2-21-106929/8 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. november 2021, Pärnu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-106929

Tsiviilasi

Osaühingu Aktiva Finants hagi I. S. vastu

võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

147,77 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood

10746479, asukoht A. Weizenbergi tn 20, Kesklinna

linnaosa,

Tallinn,

Harju

maakond)

lepinguline

esindaja Anni Kennedy (e-post jurist@julianus.ee)

Kostja: I. S. (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxx)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista I. S.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks Elisa Eesti AS-i ja kostja vahel

29.07.2018 sõlmitud liitumislepingu nr 7435656 alusel väljastatud arvetest nr

2022099397, 2022398740, 2022631423 ja 2022902820 tulenev võlgnevus kokku 145,72

eurot (millest 120,12 € põhivõlgnevus, 25,60 € põhivõlalt perioodide eest 19.09.2018 kuni

10.06.2021, 19.10.2018 kuni 10.06.2021 ja 19.11.2018 kuni 10.06.2021 sissenõutavaks

muutunud viivis).

3. Välja mõista I. S.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks sissenõutavaks muutunud viivis

arvestatuna võla põhiosalt (s.o 120,12 eurot) alates 11.06.2021 kuni otsuse tegemiseni,

so kuni 10.11.2021 k.a summas 4,03 eurot.

4. Välja mõista I. S.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks viivis arvestatuna võla põhiosalt

(s.o 120,12 eurot) alates 11.11.2021 kuni põhivõla täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras (so otsuse tegemise seisuga 8% aastas).

5. Jätta menetluskulud I. S. kanda.

6. Määrata Osaühingu Aktiva Finants põhjendatud ja vajalike menetluskulude

suuruseks 235 eurot (millest 75 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 160 eurot

lepingulise esindaja tasu), mis mõista I. S.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja.

7. Väljamõistetud menetluskuludelt on I. S. kohustatud tasuma Osaühingule Aktiva

Finants viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni

Tsiviilasi nr 2-21-106929

2 (5)

8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale tagaseljaotsuse teinud kohtule kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS §

415 lg 1). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata

jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 1), kohtuistungile ilmumata

jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 2),

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1 p 3).

Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada

(TsMS § 415 lg 2).

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (TsMS

§ 416 lg 2), sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon

tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT:

EEUHEE2X) AS-s SEB Pank või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X)

Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-

s või a/a EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) AS-s LHV Pank, märkides

selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi.

Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS §

442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-

2-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11).

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD

Tsiviilasi nr 2-21-106929

3 (5)

1. Osaühing Aktiva Finants esitas 11.03.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult 199,20 euro saamiseks. Kohus edastas võlgnikule makseettepaneku.

Võlgnik I. S. esitas makseettepanekule vastuväite. 21.04.2021 maksekäsu kiirmenetlus lõpetati

ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Pärnu Maakohus jättis 26.05.2021 määrusega hagiavalduse käiguta, kohustades hagejat

esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis; tasuma täiendavalt

riigilõivu vastavalt hagi esitamise viisile ja esitama kohtule riigilõivu tasumist kontrollida

võimaldavad andmed.

3. Osaühing Aktiva Finants esitas 10.06.2021 hagiavalduse I. S. vastu põhivõlgnevuse 120,12

euro, sissenõutavaks muutunud viivise 81,90 euro ja viiviste alates 11.06.2021 kuni põhinõude

120,12 euro täitmiseni 0,07% päevas tasumata põhisummalt väljamõistmiseks. Samuti palus

hageja välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv 75 eurot ning hageja õigusabikulud 240,00 eurot.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Elisa Eesti AS 29.07.2018 liitumislepingu nr 7435656,

millega kohustas Elisa Eesti AS pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja

kohustus saadud teenuse eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Elisa

Eesti AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste

kasutamise eest. Kostja ei ole tasunud temale Elisa Eesti AS poolt esitatud arveid nr

2022099397, 2022398740, 2022631423 ja 2022902820. Elisa Eesti AS on kostjaga lepingu üles

öelnud 18.11.2018 ja loovutas 22.01.2020 oma nõude kostja vastu hagejale. Juhul kui kostja ei

vasta hagile kohtu määratud tähtaja jooksul, siis palub hageja rahuldada hagi tagaseljaotsusega

ilma kohtuistungit korraldamata.

Hageja 21.06.2021 vähendas sissenõutavaks muutunud viiviste nõuet ning esitas

sissenõutavaks muutunud viiviste nõude summas 25,60 eurot.

4. Pärnu Maakohus võttis 22.06.2021 määrusega hagiavalduse menetlusse. Kostjale toimetati

hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte 19.10.2021 perekonnaliikme kaudu. Seega kostjale

vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg lõppes 02.11.2021 kell 24:00. Kostja vastust kohtule

esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus

lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu

määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid

asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse

lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

6. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus TsMS § 407 lg 1 alusel koostoimes sama

paragrahvi lg-ga 6 hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses

õiguslikult põhjendatud.

7. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel

subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise

otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja

on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14).

Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui

tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17).

Tsiviilasi nr 2-21-106929

4 (5)

8. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt

omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud.

Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue sideteenuse lepingutest

elektroonilise side seaduses (ESS) § 91 mõistes. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on

leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita

vastavalt lepingule. ESS § 96 lg 1 p 4 alusel ning 29.07.2018 sõlmitud liitumislepingu nr

7435656, kohaselt on kostja kohustatud tasuma talle osutatud teenuse eest tasu. Kostja ei ole

täitnud Elisa Eesti AS-ga sõlmitud lepingust tulenevat rahalist kohustusi. VÕS § 101 lg 1 p 1

sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda

selle täitmist. Hageja on nõuded omandanud loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1

võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või

osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude

loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab

hageja nõude põhivõlgnevuse kogusummas 120,12 euro väljamõistmiseks kostjalt.

9. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb

tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hageja ei ole

hagides esitanud asjaolusid, milliste alusel peaks või saaks kohus asuda seisukohale, et tegemist

ei olnud tarbijalepinguga. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse

kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 101 lg 2

esimene lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või

koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt

kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt

tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113

lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis),

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks

loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti

aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär,

loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui

kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta

kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane

intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud

teisiti. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava intressimäära

alusel avaldatud intressimäär perioodil 18.07.2017 kuni käesoleva otsuse koostamiseni on

0,00%.

Kohus rahuldab hageja nõude sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 19.09.2018 kuni

10.06.2021 eest arvestatuna võlasummalt 59,15 eurot väljamõistmiseks kostjalt summas 12,90

eurot, viivise perioodi 19.10.2018 kuni 10.06.2021 eest arvestatuna võlasummalt 31,00 eurot

väljamõistmiseks kostjalt summas 6,56 eurot ja viivise perioodi 19.11.2018 kuni 10.06.2021

eest arvestatuna võlasummalt 29,97 eurot väljamõistmiseks kostjalt summas 6,14 eurot.

Tulenevalt hageja nõudest ja TsMS § 367 mõistab kohus viivise alates 11.06.2021 kuni otsuse

tegemiseni välja kindla summana, so 4,03 eurot (120,12€ x 8%/365 kp x 153 kp) ning alates

11.11.2021 protsendina VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras, so lahendi tegemise

ajal 8% aastas.

10. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud

ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon

ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab

Tsiviilasi nr 2-21-106929

5 (5)

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses.

Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on maksekäsu kiirmenetluse avalduse

esitamisel ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv kokku 75 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude

esitamise vältimatu eeltingimus.

11. Hageja taotleb lisaks riigilõivule esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 240 eurot

(ilma käibemaksuta). Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja

maksnud esindajale tasu 240 eurot (ilma käibemaksuta). Julianus Inkasso OÜ osutab teenust

120 eur/h ilma käibemaksuta.

Riigikohus on 06.05.2015 lahendi p-s 14 asjas 3-2-1-4-15 asunud seisukohale, et kohus teeb

kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates

eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust. Üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu

suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid

avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus

proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul

olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu

ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise

menetlusosalise

menetluskulu.

Tsiviilasja

hinnast

suuremas

ulatuses

menetluskulu

väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure

mahu puhul.

Kohus leiab, et esindaja ajakulu 2 tundi on selles asjas põhjendatud. Kohus leiab, et hagejaga

mitte-advokaadist esindaja tasumäär 120 eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on küll

varasemates lahendites pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 120 eurot nii koos

käibemaksuga kui ka ilma ja ka 147,49 eurot, kuid kohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi

tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest

tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate

puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Senises kohtupraktikas

on juristide osutatud õigusteenuse hinnad üldjuhul vahemikus 60-100 eurot tunnis, millele

vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud.

Arvestades asja sisu peab kohus põhjendatud tasumääraks 80 eurot/tunnis, mistõttu kuuluvad

hageja lepingulise esindaja kulud hüvitamisele kokku 160 eurot (2h x 80€) ilma käibemaksuta.

12. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Talu

Kohtunik