Legislator Case Law & Legislation
1-10-5287/19 AI generated

1-10-5287/19 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

Case Number 1-10-5287/19
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U M Ä Ä R U S

Legislator headnote

AI generated

1-10-5287/19 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: K O H T U M Ä Ä R U S

Keywords

AI generated
severe personal hardship irreparable harm substantiation refusal of insured person consumer credit revocation insufficient health worsening untimely rectification
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

6.september 2010.a. Tallinn

Kriminaalasja number 1-10-5287

Kohtukoosseis Julia Katškovskaja, Ivi Kesküla, Malle Preimer Kriminaalasi

J.Z-i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p.5, 9 ja 318 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu otsus 4.august 2010.a. Apellatsiooni esitaja Süüdistatav J.Z Süüdistatav J.Z RESOLUTSIOON

J.Z-i poolt esitatud apellatsioon Harju Maakohtu 4.augusti 2010.a. otsusele – jätta läbivaatamata. Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale saab advokaadi vahendusel

esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna

Ringkonnakohtu kaudu 10 päeva jooksul alates päevast,

mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK :

Harju Maakohus otsustas 4.augusti 2010.a. kohtuotsusega süüdi tunnistada J.Z KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ( 05.08.2009.a. episood) ning mõista karistuseks 45 päeva vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, seega kandmisele kuulub 30 päeva vangistust.

KarS § 65 lg 1 alusel lugeda mõistetud karistus kaetuks 21.08.2009.a. Harju Maakohtu

poolt mõistetud karistusega ning liitkaristuseks lugeda 3 kuud ja 10 päeva vangistust ning lugeda see karistus kantuks.

Süüdi tunnistada J.Z:

- KarS § 199 lg 2 p 5,9 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemise eest ning mõista karistuseks 8 kuud vangistust;

- KarS § 318 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ning mõista karistuseks 1 kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks kuritegude kogumi eest, raskeima karistuse suurendamise teel, lugeda 9 kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, seega kandmisele kuulub 6 kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o.

29.03.2010.a. (1 päev), 04.03.2010.a. (1 päev), 19.02.2010.a. (1 päev), 26.02.-

27.02.2010.a. (2 päeva), 03.01. – 04.01.2010.a. (2 päeva), 18.04.2010.a. (1 päev), 14.04.2010.a. (1 päev), ning karistusaja alguseks lugeda 19.07.2010.a. kokku 9 päeva

J.Z mõisteti süüdi kokku üheksas varguseepisoodis, neist üks oli toime

pandud enne eelmise kohtuotsuse tegemist, ülejäänud kaheksa pani J.Z toime juba peale vabanemist eelmise kohtuotsusega mõisteud karistuse kandmiselt ja nimelt ajavahemikul 3.jaanuar 2010.a. kuni 19.juuli 2010.a.

KarS prg. 318 järgi kvalifitseeritud kuriteo pani J.Z toime vanglas eelmise karistuse kandmise ajal.

Apellatsiooni sisu :

Esitatud apellatsiooni vaidlustab süüdistatav mõistetud karistust, leiab, et see on liiga range tema poolt toimepandud kuritegude vähest tähtsust arvestades ja taotleb sellise karistuse mõistmist, mis ei ole seotud vangistusega nagu näiteks tingimuslik vangistus, üldkasulik töö vms. Ta arvab,et kui kasvõi kord karistataks teda sellise karistusega, mis ei ole vangistusega seotud, mõjutakse see teda edaspidi kuritegudest hoiduma.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT:

Kohtukolleegium leiab, et esitatatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on J.Z-ile karistuse mõistmisel arvestanud kõigi KarS §-s 56 kirjeldatud asjaoludega. Maakohus on põhjendanud, miks peab ainuvõimalikuks J.Z-i karistamist

just vangistusega ja miks leiab, et mõistetud vangistus tuleb ka reaalselt ära kanda.

Kohtukolleegium leiab, et mõistetud karistuse kergendamiseks puudub alus ning ka

apellatsioonis esitatud põhjendus ei ole arvestatav ja ei saa kaasa tuua seadusliku

kohtuotsuse tühistamist. Kohtuotsuse tühistamiseks peavad esinema seaduslikud alused. J.Z-i näol on tegemist süstemaatiliselt õiguskorda rikkuva isikuga, kes on lisaks ka narkosõltlane ja keda mõistetud kriminaalja väärteokaristused ei ole

mõjutanud süütegude toimepanemisest hoiduma. Vaidlustatud kohtuotsusega tuvastatud kuritegude toimepanemine algas mõned päevad rohkem, kui kuu aega peale

eelmise kohtuotsusega mõistetud vangistusest vabanemist. Kui arvestada J.Z-i

poolt toimepandud kuriteoepisoodide arvu, millistes on ta vaidlustatud

kohtuotsusega süüdi mõistetud – neid on kokku 10 ja võrrelda temale ärakandmisele kuuluva karistuse pikkust, mis on 6 kuud, siis on selge, et ei saa juttu olla üleliia pikast

vangistusmäärast. Seaduses ettenähtud minimaalseimaks vangistusmääraks on 30 päeva e. 1 kuu ja seda on võimalik mõista ühe varguseepisoodi eest. J.Z-ile mõistetud ärakandmisele kuuluva 6 kuulise karistuse puhul tähendab see aga seda, et temale on iga kuriteoepisoodi eest mõistetud vähem kui seda on seaduses ettenähtud

minimaalseim vangistusmäär. Selline isik nagu seda on J.Z ei sobi ilmselgelt ka kriminaalhooldusele, mis tähendab, et temale ei saa mõista apellatsioonis

taotletud tingimuslikku vangistust ega ja üldkasulikku tööd. Rahalise karistuse mõistmine isikule, kellel ei ole töökohta ja kellel on suur hulk tasumata rahatrahve ei ole

samuti võimalik. J.Z on oma eelneva käitumisega tõestanud, et ta suudab vähemalt varguste toimepanemisest hoiduda vaid kinnipidamiskohas viibides.

Kohtukolleegium leiab, et ainuüksi apellatsiooni sisust lähtudes, on tegemist

perspektiivitu apellatsiooniga, mille arutamine kohtuistungil ei saa kaasa tuua

käesolevas määruses esitatud põhjendustest erinevaid seisukohti (Riigikohtu määrus nr.3-1-1-120-09) ja seega toob apellatsioonimenetluses apellatsiooni arutamine kaasa materiaalseid lisakohustus ka süüdistatavale endale kaitsjatasu näol.

Eeltoodud põhjendusi arvestades ei pea kohtukolleegium vajalikuks ega ka otstarbekaks arutada apellatsioonis esitatud taotlust apellatsioonikohtu istungil..

Neil asjaoludel ja lähtuvalt KrMS §-st 326 lg 2 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu.

Julia Katškovskaja Ivi Kesküla Malle Preimer