3-21-21/22 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ruth Prigoda Määruse tegemise aeg ja koht 8. november 2021, Tallinn Haldusasja number 3-21-21 Haldusasi X kaebus Tallinna Vangla 18.11.2020 otsuse nr 5- 11/20/26201-1 ning 03.12.2020 vaideotsuse nr 5- 15/20/428-2 tühistamiseks ja Tallinna Vangla kohustamiseks lahendada lühiajalise kokkusaamise taotlus uuesti Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebaja – X Vastustaja (eeldatav) – Tallinna Vangla Menetlustoiming Kaebuse tagastamine, riigi õigusabi taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus. 2. Jätta riigi õigusabi taotlus rahuldamata. 3. Määruse avaldamisel Riigi Teatajas asendada füüsiliste isikute nimed tähemärgiga.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD

1. X esitas 16.11.2020 telefoni teel Tallinna Vanglale kokkusaamise taotluse nr 5-11/20/25914- 1 (edaspidi taotlus) lühiajaliseks kokkusaamiseks Tallinna Vanglas vahistatuna viibiva Y.

2. Tallinna Vangla jättis 18.11.2020 otsusega nr 5-11/20/26201-1 (edaspidi 18.11.2020 otsus) taotluse rahuldamata ega andnud lühiajaliseks kokkusaamiseks luba.

3. Tallinna Vangla 18.11.2020 otsuse peale esitatud vaie jäeti 03.12.2020 vaideotsusega nr 5-15/20/428-2 (edaspidi vaideotsus) rahuldamata.

4. Tallinna Halduskohtule saabus 05.01.2021 X (edaspidi kaebaja) kaebus vaideotsusele, taotlusega võimaldada talle lühiajalist kokkusaamist Y. Halduskohus tagastas kaebuse

2 08.01.2021 määrusega, kuid Tallinna Ringkonnakohus tühistas halduskohtu määruse oma 10.06.2021 määrusega.

5. Vastuseks halduskohtu 26.08.2021 kohtunõudele teatas Tallinna Vangla 01.09.2021, et ajavahemikul 18.11.2020 – 01.09.2021 ei ole kaebajal Y kokkusaamisi toimunud ja samuti ei ole nad sellel ajavahemikul kokkusaamist taotlenud.

6. Kohus jättis 21.09.2021 määrusega kaebuse käiguta, andes kaebajale määruse kättetoimetamisest arvates aega 7 päeva, et tasuda riigilõiv 15 eurot või taotleda menetlusabi; esitada riigilõivu tasumisel kohtule ka vastavad andmed; teatada kohtule, millal sai kaebaja kätte Tallinna Vangla 03.12.2020 vaideotsuse. Kohus hoiatas, et tähtaegselt riigilõivu tasumata jätmisel või menetlusabi taotlemata jätmisel kaebus tagastatakse. Määrusele oli lisatud makseinfo dokument, milles sisaldusid andmed, kuhu ja kuidas tasuda riigilõiv 15 eurot.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kaebuse tagastamine

7. Kohus tagastab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 121 lg 1 punkti 2 alusel, kuna kaebus ei vasta HKMS §-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

8. Pärast mitmeid 21.09.2021 käiguta jätmise määruse kättetoimetamise katseid nii e-posti kui posti teel sai kaebaja määruse kätte 21.10.2021 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajas. Seega tuli kaebuse puudused kõrvaldada hiljemalt 28.10.2021, kuid kaebaja seda teinud ei ole. Ka käesoleva määruse tegemise hetkeni pole kaebaja tasunud riigilõivu ega taotlenud menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamiseks, samuti pole kohtule esitatud vastust küsimusele, millal sai kaebaja kätte 03.12.2020 vaideotsuse. Ainus menetlusdokument, mille kaebaja Pärnu kohtumaja kaudu esitas, on 22.10.2021 riigi õigusabi taotlus, milles taotletakse õigusabi isiku esindamiseks halduskohtumenetluses. Tegemist ei ole menetlusabi taotlusega riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kohus selgitas 21.09.2021 määruses just riigilõivu tasumise vajadust või selles osas menetlusabi taotlemist, viidates veebilehele https://www.kohus.ee/et/oigusabi/riigipoolne-menetlusabi, millelt on kättesaadav füüsilise isiku menetlusabi taotluse vorm. Kaebaja on ka X OÜ esindajana halduskohtumenetlustes osalenud ning näiteks haldusasjas 3-21-1597 korraldanud temalt kohtu poolt nõutud riigilõivu tasumise. Kaebaja kui halduskohtumenetlustes varasemalt osalenud isiku puhul, kellelt kohus 21.09.2021 määruses selgelt nõudis riigilõivu tasumist või menetlusabi taotlemist seoses riigilõivuga, pole usutav, et ta ei saa aru riigilõivu ja riigi õigusabi vahest. Riigi õigusabi taotlusest nähtub küll jätkuv tahe haldusasja 3-21-21 menetlemiseks, kuid ainuüksi sellest ei piisa. Kui kohus on kaebajalt määrusega nõudnud konkreetseid tegusid puuduste kõrvaldamiseks, siis tuleb määrust ka täita, mitte esitada kohtule mistahes muid menetlusdokumente, mis kaebuse puudusi ei kõrvalda. Kuna riigilõivu tasumata jätmine või riigilõivu tasumisest vabastamiseks menetlusabi taotlemata jätmine takistavad asja menetlusse võtmist, siis kohus tagastab kaebuse.

9. Kohus märgib seoses riigi õigusabi taotlusele lisatud majandusliku seisundi teatisest nähtuvate andmetega ka seda, et kuna kaebajal on suhe hoopis teise isikuga (lapseootel naisega) kui Y, siis sisuliselt oli õige ka kaebuse tagastamine 08.01.2021 määrusega HKMS § 121 lg 2 punkti 21 alusel. Kaebaja õiguste riive kokkusaamise keelamisel on väheintensiivne, kuna kaebajal on lähedane suhe enda lapseootel naisega, mitte Y. Seega lisaks esineb alus kaebuse tagastamiseks HKMS § 121 lg 2 punkti 21 näol ja kohus sellekohaseid 08.01.2021 määruse põhjendusi ei korda.

3

10. Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).

Riigi õigusabi taotluse lahendamine

11. HKMS § 110 lg 1 punkti 3 alusel võib kohus isiku taotluse alusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. Riigi poolt tagatava õigusabi saamise tingimused ja korra sätestab riigi õigusabi seadus (edaspidi RÕS). RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Riigi õigusabi andmisest keeldumise alused sätestab RÕS § 7 lg 1.

12. RÕS § 7 lg 1 punkti 1 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kaebajal on halduskohtumenetluses osalemise kogemus ning praegune vaidlus ei ole ka õiguslikult keerukas. Kohtul on selgitamisja uurimiskohustus, mis kompenseerib kaebaja võimalikku õigusteadmiste vähesust. Kaebaja suudab faktilisi asjaolusid kohtule arusaadavalt esitada ning enda seisukohti esile tuua. Kui kohus peaks asja sisuliselt menetlema, siis vajadusel selgitab kohus kaebajale, milliseid asjaolusid või tõendeid oleks täiendavalt vajalik esitada. Asjaolu, et kaebaja pole 21.09.2021 kohtumääruse täitmisel näidanud üles piisavat hoolsust, ei viita sellele, et hoolsuse ülesnäitamisel ei oleks kaebaja suuteline kohtumenetluses edukalt osalema.

13. Kuna esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis ei ole vajalik hinnata taotleja majanduslikku seisu RÕS § 6 lg 1 alusel, kuna sellest taotluse lahendus ei muutuks.

14. Kaebaja ja isiku, kellega kokkusaamist ta taotles, eraelu kaitseks asendab kohus asjas tehtava lahendi avaldamisel füüsiliste isikute nimed tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)