1-10-4995/24 · Tallinna Ringkonnakohus

1-10-4995

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 1. september 2010. a Tallinn, kirjalik menetlus

Kriminaalasja number 1-10-4995

Kohtunik Meelika Aava

Kriminaalasi Juri Muraško süüdistuses KarS § - de 255 lg 1; 394 lg 2 p 3, 4; ja 376 2 lg 1 järgi, Sparostar OÜ süüdistuses KarS § - de 394 lg 4 ja 376 2 lg 2 järgi, Boriss Šipunov süüdistuses KarS § - de 255 lg 1; 394 lg 2 p 3, 4 ja 376 2 lg 1 - § 22 lg 3 järgi, Ellespere OÜ süüdistuses KarS § 394 lg 4 järgi, OÜ Trading Expert süüdistuses KarS § 394 lg 4 järgi, X X süüdistuses KarS § 394 lg 1 p 1, 3 järgi, OÜ Esmabalt süüdistuses KarS § 394 lg 4 järgi ja Mušfik Askerov süüdistuses KarS § KarS § 394 lg 2 p 1, 3 järgi

Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 25. juuni 2010. a otsus kokkuleppemenetluses Apellatsiooni esitaja

Süüdistatava Mušfik Askerovi kaitsja vandeadvokaat Maksim Greinoman

Süüdistatav Mušfik Askerov

RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava Mušfik Askerovi kaitsja vandeadvokaat Maksim Greinomani apellatsioon Harju Maakohtu 25. juuni 2010. a otsuse peale läbi vaatamata ja tagastada.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 25. juuni 2010. a otsusega tunnistati M. Askerov kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 394 lg 2 p 1,3 järgi ja karistati 2 aasta vangistusega, mis jäeti KarS § 73 lg 1,3 alusel täitmisele pööramata 3 aastase katseajaga.

2(4) 2. M. Askerov mõisteti süüdi selles, et tema olles OÜ Esmabalt KarS § 14 lg 1 sätestatud juhatuse liige, tegutsedes juriidilise isiku huvides, näiliselt igapäevase majandustegevuse raames kasu teenimise eesmärgil ning varjamaks ajavahemikul 17.10.2008 kuni 17.02.2009 AS-s Vopak E.O.S transiiditorust varastatud kütuse müügist saadud raha tegelikku olemust ja päritolu sellega, et näilike dokumentide alusel edasimüümisest saadud rahaga toimusid tema osalusel tehingud, mille tagajärjel liikus kuritegelikul teel saadud vara eest laekunud raha edasi. Nimelt, vastavalt eelnevale kokkuleppele M. Šipunovaga kandis B. Šipunov OÜ Trading Expert kontolt, OÜ-lt Sparostar fiktiivsete kütusemüügi arvete alusel ajavahemikul 11.12.2008 kuni 11.02.2009 laekunud 2617227,01 kroonist edasi OÜ Esmabalt Swedbank AS arvelduskontole 221018140333 ajavahemikul 11.12.2008 kuni 30.01.2009 kokku 2059933 krooni, kust kandis M. Šipunova kokkuleppel B. Šipunoviga raha koheselt edasi OÜ-le Eurex Capital 2053851 krooni ajavahemikul 11.12.2008 kuni 30.01.2009). M. Askerov, olles OÜ Esmabalt juhatuse liige, allkirjastas ajavahemikul 18.12.2008 kuni 21.12.2008, kohtueelsel uurimisel täpselt tuvastamata ajal, Tallinnas Estonia pst 7 asuvas AS Eurex Capital valuutavahetus kontoris täitmata AS Eurex Capital kassa väljamineku orderid, mille alusel võttis kohtueelsel uurimisel täpselt tuvastamata isik OÜ-lt Esmabalt OÜ-sse Eurex Capital laekunud rahast kassast välja summas 2 052 398 krooni ajavahemikul 12.11.2008 kuni 30.01.2009 kuuel eraldi korral. Osaühingule Esmabalt jäi OÜ-st Trading Expert laekunud rahast (2059933 – 2053851=) 6082 krooni, mille osaühing kasutas oma majandustegevuses. Seega pani M. Askerov toime KarS § 394 lg 2 p 1, 3 ettenähtud kuriteo, so rahapesu isikute grupis ja suures ulatuses. 3. Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis taotleb süüdistatava M. Askerovi kaitsja M. Greinoman tühistada kohtuotsus osas, millega jäeti tsiviilhagi osa lahendamata ja teha uus otsus, millega jätta M. Askerovi vastu esitatud tsiviilhagi rahuldamata. Apellatsiooni põhjendatakse sellega, et 12. jaanuaril 2010. a sõlmitud kokkuleppega leppisid süüdistatav M. Askerov, tema kaitsja M. Greinoman ja prokurör H. Adamsoo kokku muuhulgas selles, et M. Askerovi vara ei konfiskeerita ja tsiviilhagi ei nõusta. Maakohus kinnitas kokkuleppe, kuid jättis kohtuotsuses märkimata, et M. Askerovilt tsiviilhagi ei nõuta. Toodud põhjusel on tsiviilhagejal säilinud võimalus pöörduda kohtusse tsiviilkohtumenetluse korras ja nõuda oma hagi rahuldamist. Kuivõrd kohtuotsusega on süüdistatava teod tuvastatud, siis on eraõiguslikule kahjunõudele vastuvaidlemine muutunud sisuliselt võimatuks. Kokkuleppe sõlmimisel lähtusid süüdistatav ja tema kaitsja kokkuleppest kui tervikust. Riigikohtu otsustes nr 3- 1-1-52-07 ja 3-1-1-25-09 on märgitud, et kokkuleppemenetlus kaotaks oma mõtte, kui süüdistatava nõustumisel kokkuleppega puuduks siduv tähendus tema edasiste menetluslike sammude suhtes. Kohtul puuduvad volitused sõlmitud kokkuleppe muutmiseks. Kõnealuse kokkuleppe sõlmimisel ja aktiivsest kaitsest loobumisel käsitlesid süüdistatav ja tema kaitsja eelistena reaalse vangistuse kindlat mittekohaldamist ja materiaalsete tagajärgede puudumist. Kui kokkuleppes märgitud tsiviilhagi 5 662 703 krooni oleks süüdistatavalt välja mõistetud, ei oleks süüdistatav ja tema kaitsja kokkuleppega mõistagi nõustunud. Sellisel juhul oleks saanud asja läbi vaadata üldmenetluses ja esitada tsiviilhagile Võlaõigusseaduses ette nähtud vastuväited: eelkõige konkreetselt M. Askerovi väidetava tegevuse ja väidetava kahju tekkimise vahelise põhjusliku seose puudumine (VÕS § 127 lg 4), süüdistatava raske majanduslik olukord kui kahju hüvitamise piiramise alus (VÕS § 140 lg 1) jne. Eeltoodust tulenevalt on kohtuotsuse resolutiivosas tsiviilhagi mittenõudmine kriminaalmenetluses sõlmitud kokkuleppe oluline tingimus (KrMS § 245 lg 1 p 8, § 248 lg 1 p 2) ja kokkuleppe kinnitamisel pidi maakohus antud küsimuse resolutsioonis lahendama (KrMS § 313 lg 1 p 10). Kuna

3(4) tegemist on kriminaalmenetlusnormi olulise rikkumisega (KrMS § 313 lg 1 p 10), siis on kaitsjal õigus kohtuotsust apellatsiooni korras vaidlustada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT 4. Vastavalt KrMS § 318 lg 3 p-le 4 saab kohtumenetluse pool, kes ei ole kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses avaldanud mittenõustumist kokkuleppega, vaidlustada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsust apellatsiooni korras üksnes viitega Kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao mingi sätte rikkumisele. Kaitsja apellatsiooni kohaselt rikkus kohus kohtuotsust tehes kokkuleppemenetluse norme sellega, et jättis kohtuotsuse resolutiivosas märkimata, et AS Vopak E.O.S. poolt M. Askerovi vastu esitatud tsiviilhagi summas 5 662 703 krooni tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu ja põhjendab oma seisukohta järgmiselt. 4.1 Kriminaaltoimiku 18-nda köite lehekülgedelt 146-147 nähtub, et prokurör H. Aadamso, süüdistatav M. Askerov ja kaitsja M. Greinoman on 12. jaanuaril 2010. a sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt prokurör nõuab kohtus M. Askerovile KarS § 394 lg 2 p 1,3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks 2 aastat vangistust, mis jäetakse KarS § 73 lg 1,3 alusel täielikult täitmisele pööramata 3 aastase katseajaga. 17. juunil 2010. a toimunud kohtuistungi protokollist nähtub, et M. Askerov on kohtuistungil avaldanud, et süüdistus on talle arusaadav, kokkuleppe sõlmis vabatahtlikult ning ta jääb endiselt kokkuleppe juurde (tl 121-122). Apelleeritud kohtuotsusega ongi M. Askerov KarS § 394 lg 2 p 1,3 järgi süüdi tunnistatud ja karistatud 2 aasta vangistusega, mis jäeti KarS § 73 lg 1,3 alusel täitmisele pööramata 3 aastase katseajaga. Seega on apelleeritud kohtuotsus kooskõlas eelnevalt kinnitatud kokkuleppega. Selles osas ei vaidlusta kohtuotsust ka kaitsja. 4.2 Käesolevas kriminaalasjas käsitleti isikute kuritegelikku ühendusse kuulumise, rahapesu ja kvaliteedinõuetele mittevastava kütuse ebaseadusliku käitlemisega seotud isikute, sealhulgas M. Askerovi süüküsimust. Kütuse vargust, so eelkuritegu AS Vopak E.O.S. transiiditorust, millega tekitati aktsiaseltsile kahju 5 662 703 krooni ja millises osas on tsiviilhagi esitatud, menetletakse teises kriminaalasjas, millest käesolev kriminaalasi on eraldatud. Kuna rahapesu kui süüteo suhtes on eelkuriteod vajalikud, sest nendeta puudub rahapesu koosseis, siis on eelkuritegu ja sellega põhjustatud kahju põhjendatult kajastatud M. Askeroviga sõlmitud kokkuleppes. 4.4 Kuna käesolevas kriminaalasjas ei ole tsiviilhagi esitatud, siis ei saanud selles osas kokkulepet sõlmida ega kohtuotsuses tsiviilhagi osas otsustust teha. Ka M. Askeroviga sõlmitud kokkuleppe asjaoludes, kus kirjeldatakse eelkuritegu ja M. Askerovile süüksarvatud rahapesu märgitakse, et M. Askerovilt tsiviilhagi ei nõuta. See tähendab seda, et kui tema vastu tsiviilhagi ei esitata, siis ei saa selles osas kokkulepet sõlmida ega kohtuotsuses otsustust teha. Seetõttu ei nõustu ringkonnakohus apellatsiooni väitega, et kohus on kokkulepet kinnitades rikkunud kokkuleppemenetluse norme. 5. Kriminaalmenetluse seadustiku § 323 lg 2 p 2 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Kui kohtunik asub seisukohale, et kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis pole osutatud ühelegi kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete rikkumisele, tuleb apellatsioon jätta KrMS § 326 lg 2 1-se lause, § 323 lg 2 p 2 ja § 318 lg 3 p 4 alusel läbi vaatamata ja tagastada apellatsioon apellandile. Sellele asjaolule on juhtinud kohtute tähelepanu Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 27. aprilli 2006. a määruses nr 3-1-1-38-06 süüdistusasjas (RT III 2006, 17, 160).

4(4) 6. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 1-se lause, § 323 lg 2 p 2 ja § 318 lg 3 p 4 on kohus seisukohal, et süüdistatava M. Askerovi kaitsja vandeadvokaat M. Greinomani apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata ja tagastada.

Meelika Aava kohtunik