2-20-1585/29 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Kaijanen ja Gea Lepik

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. november 2021. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-1585

Kohtuasi

SE „Capitalia“ Eesti filiaali hagi X vastu põhivõla,

intressi ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 19. augusti 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

41 651 eurot 6 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

(vastustaja)

SE

„Capitalia“

Eesti

filiaal

(registrikood

14558272),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Ott Saame

Kostja (apellant) X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta X 7. oktoobri 2021. a apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 19. augusti 2021. a

otsuse peale Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse.

2. Rahuldada X apellatsioonkaebus.

3. Tühistada Harju Maakohtu 19. augusti 2021. a otsus ja saata asi uueks

läbivaatamiseks samale maakohtule eelmenetluse staadiumis.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

2-20-1585

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. SE „Capitalia“ Eesti filiaal (hageja) esitas 30. jaanuaril 2020 Harju Maakohtule Stuffer

Design OÜ ja X (kostja) vastu hagi, milles palus mõista Stuffer Design OÜ-lt ja kostjalt

solidaarselt hageja kasuks välja põhivõla 20 600 eurot, intressi 328 eurot 67 senti, hagi

esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 3635 eurot ning alates hagi esitamisest kuni

otsuse tegemiseni põhivõlalt viivise 0,25% päevas kindla summana ja edasi kuni põhivõla

tasumiseni sellelt viivise 0,25% päevas, kuid kokku mitte üle 20 600 euro.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja Stuffer Design OÜ 13. märtsil 2019 laenulepingu,

millega hageja andis Stuffer Design OÜ-le laenu 20 600 eurot tähtajaga kuus kuud,

intressimääraga 1,58% kuus ja viivisemääraga 0,25% päevas. Samal ajal sõlmis hageja

kostjaga, kes on Stuffer Design OÜ juhatuse liige, käenduslepingu, millega kostja käendas

Stuffer Design OÜ kõikide laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist ning kohustus

viivitamata täitma Stuffer Design OÜ kohustused, kui viimane neid ei täida. Hageja ja Stuffer

Design OÜ pikendasid 5. septembril 2019 laenulepingu tähtaega 1. novembrini 2019.

Muudatuskokkuleppe allkirjastas Stuffer Design OÜ nimel kostja ja andis samas ka eraldi

kinnituse, et käendusleping kehtib ka muudetud tingimustega laenulepingule. Stuffer

Design OÜ tasus 27. detsembril 2019 hagejale 1000 eurot, mille hageja arvestas vastavalt

laenulepingu tingimustele sissenõutavaks muutunud viivise katteks. Ülejäänud osas on

laenulepingust tulenevad kohustused täitmata.

Edasine menetlus

2. Maakohus rahuldas 11. mai 2020. a tagaseljaotsusega hagi ning mõistis Stuffer Design OÜ-lt

ja kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 20 600 eurot, intressi 328 eurot 67 senti, hagi esitamise

seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 3635 eurot ning alates 31. jaanuarist 2020 kuni

põhivõla tasumiseni sellelt viivise 0,25% päevas, kuid kokku mitte üle 20 600 euro. Maakohus

jättis menetluskulud Stuffer Design OÜ ja kostja kanda.

3. Kostja esitas 14. augustil 2020 tagaseljaotsuse peale kaja ning 19. oktoobril 2020 vastuse

hagile, milles vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

4. Maakohus võttis 20. novembri 2020. a määrusega kaja menetlusse ning jättis kaja

rahuldamata ja selle esitamisega seotud menetluskulud kostja kanda.

5. Kostja esitas 14. detsembril 2020 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus

määruse tühistada ja teha uue määruse, millega rahuldada kaja ja taastada menetlus.

6. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 6. aprilli 2021. a määrusega maakohtu määruse osas,

milles maakohus jättis kaja rahuldamata ja jaotas kaja menetlemisega seotud menetluskulud.

Ringkonnakohus taastas kostja osas menetluse ja saatis asja menetluse jätkamiseks samale

maakohtule.

2-20-1585

7. Maakohus korraldas 9. juunil 2021 istungi. Kostja istungile ei ilmunud. Hageja vähendas

istungil põhinõuet 919 euro 90 sendi võrra.

8. Kostja saatis 12. augustil 2021 maakohtule e-kirja, millega kinnitas istungiprotokolli

kättesaamist ning soovis teada, miks talle ei edastatud kohtukutset ja hageja seisukohti. Kostja

palus menetluse taastada ja edastada endale hageja seisukohad, et kostja saaks esitada

omapoolsed vastuväited.

9. Maakohus vastas 16. augusti 2021 e-kirjaga kostjale, et jätab kostja 12. augusti 2021. a

taotluse rahuldamata, kuivõrd kohtute infosüsteemist (KIS) nähtub, et kohus on teinud küsitud

menetlusdokumentide kättetoimetamise e-posti aadressile XXX, kuid kostja ei ole

menetlusdokumente avanud.

10. Kostja vastas 17. augusti 2021. a e-kirjaga maakohtule, et temani ei ole küsitud

menetlusdokumente jõudnud ning palus need endale saata. Samuti märkis kostja, et kohtukutse

saadeti talle 3. juunil 2021 ja kuivõrd istung toimus 9. juunil 2021, jäi kutse kättetoimetamise

ja istungipäeva vahele vähem kui kümme päeva. Kostja palus taaskord kirjaliku menetluse

taastada ja edastada endale hageja seisukohad.

Maakohtu otsus ja põhjendused

11. Maakohus rahuldas 19. augusti 2021. a otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks

välja põhivõla 19 680 eurot 10 senti, intressi 328 eurot 67 senti, hagi esitamise seisuga

sissenõutavaks muutunud viivise 3635 eurot ning alates 31. jaanuarist 2020 kuni põhivõla

tasumiseni sellelt viivise 0,25% päevas, kuid kokku mitte üle 19 680 euro 10 sendi. Maakohus

jättis menetluskulud kostja kanda.

Apellatsioonkaebus

12. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asja

maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt jättis maakohus pärast menetluse taastamist kostja

menetlusse kaasamata. Kuigi maakohtule olid teada kostja kontaktandmed, ei saatnud

maakohus nendele kontaktandmetele ühtegi hageja menetlusdokumenti. Maakohus edastas

3. juunil 2021 kostjale üksnes teate, et istung toimub 9. juunil 2021. Samas peab TsMS § 343

lg 2 alusel jääma kohtukutse edastamise ja istungipäeva vahele vähemalt 10 päeva. Istungi

korraldamine ja istungil asja arutamine oli seega ebaseaduslik. Lisaks jagas maakohus valesti

tõendamiskoormuse ega täitnud selgitamiskohustust.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

13. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb võtta menetlusse ja kohtuasi lahendada

ringkonnakohtus TsMS § 646 alusel üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, sest maakohus rikkus

asja lahendades menetlusõiguse normi viisil, mis toob vältimatult kaasa otsuse tühistamise

apellatsioonimenetluses ja asja saatmise maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohus rikkus

oluliselt õigusliku ärakuulamise põhimõtet ja jättis selle tulemusel eelmenetluse sisuliselt läbi

viimata, mis toob TsMS § 656 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel kaasa maakohtu otsuse tühistamise ja asja

maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmise eelmenetluse staadiumis. Apellatsioonkaebus tuleb

rahuldada.

2-20-1585

14. Kolleegiumi hinnangul viis maakohus 9. juuni 2021. a kohtuistungi läbi selleks seaduses

ette nähtud korda sedavõrd ulatuslikult rikkudes, et seda tuleb pidada õigusliku ärakuulamise

põhimõtte oluliseks rikkumiseks. Maakohus ei toimetanud kostjale kätte kohtukutset ja arutas

asja kostjata. See on omakorda toonud kaasa eelmenetluse ülesannete täitmata ning

kohtuistungi läbiviimise korra järgimata jätmise.

14.1. Kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teavitamiseks peab kohus TsMS § 343 lg 1

ja § 306 lg 5 järgi kohtukutsed menetlusosalistele kätte toimetama. TsMS § 306 lg 1 alusel on

menetlusdokumendi (sh kohtukutse) kättetoimetamine dokumendi üleandmine saajale selliselt,

et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguste teostamiseks ja kaitsmiseks õigel ajal

tutvuda. Menetlusdokumendi üleandmine peab TsMS § 306 lg 2 järgi toimuma seaduses

sätestatud vormis ning olema ettenähtud vormis dokumenteeritud.

14.2. Paber- ja e-toimikust nähtub, et maakohus kooskõlastas 14. aprillil 2021 hageja

lepingulise esindajaga istungiaja ning koostas mõlemale poolele 20. aprillil 2021 kohtukutse.

Maakohus on märkinud kostjale koostatud kohtukutse kostjale e-toimikus kättetoimetatavaks,

kasutades seega kohtukutse kättetoimetamise viisina elektroonilist kättetoimetamist, mida

reguleerib TsMS § 3111. TsMS § 3111 lg 1 järgi võib kohus toimetada menetlusdokumendi

kätte elektrooniliselt selleks ettenähtud infosüsteemi kaudu, edastades seal dokumendi

kättesaadavaks tegemise kohta teavituse, kasutades sama sätte lg 1 p-des 1–5 või lg-s 2

märgitud kontaktandmeid. Sel viisil saab TsMS § 3111 lg 3 I lause järgi menetlusdokumendi

kättetoimetatuks lugeda juhul, kui saaja avab selle infosüsteemis või kinnitab infosüsteemis

selle vastuvõtmist dokumenti avamata või kui seda teeb muu isik, kellel saaja võimaldab

infosüsteemis dokumente näha. Antud juhul ei ole kostja ega mõni muu isik KIS-i andmetel

kohtukutset e-toimikus avanud ega kinnitanud selle vastuvõtmist dokumenti avamata. Seda on

maakohus kinnitanud ka 16. augusti 2021. a e-kirjas kostjale. Menetlusdokumendi

menetlusosalisele kättetoimetatuks lugemiseks ei piisa sellest, et süsteem saadab

menetlusdokumendi e-toimikus nähtavaks ja kättetoimetatavaks tegemise kohta adressaadile

automaatselt e-kirja. Sellisele e-kirjale ei ole lisatud menetlusdokumenti ning selles ei sisaldu

viidet TsMS § 3141 lg-le 1 ega selgitust, et kohus loeb menetlusdokumendi kolme tööpäeva

möödumisel kättetoimetatuks. Kostjale ei saa seega kohtukutset kättetoimetatuks lugeda ei

TsMS § 3111 ega ka § 3141 alusel. Kuna asja materjalidest ei nähtu, et kostjale oleks proovitud

kohtukutset kätte toimetada mõnel muul viisil, ei saa seda kostjale kättetoimetatuks lugeda.

Kolleegium märgib, et isegi kui on alust arvata, et menetlusosaline ei kinnita

menetlusdokumendi kättesaamist pahauskselt, ei tähenda see seda, et menetlusdokumenti ei

tuleks talle seaduses ettenähtud korras kätte toimetada.

14.3. Ülaltoodut ei muuda asjaolu, et kostja on 17. augusti 2021. a e-kirjas ja

apellatsioonkaebuses kinnitanud, et talle saadeti kohtuistungi teade 3. juunil 2021, ning ta võis

seega olla istungi toimumise ajast teadlik. TsMS § 307 lg 3 järgi loetakse dokument

menetlusosalisele kätte toimetatuks alates dokumendi tegelikust saajani jõudmisest, kui

kättetoimetamist ei ole võimalik tõendada või kui on rikutud seaduses sätestatud

kättetoimetamise korda. Kolleegiumile ei nähtu paber- ja digitoimikust ega KIS-i saadetiste alt,

et maakohus oleks saatnud kostjale sel kuupäeval seaduses sätestatud nõuetele vastava

kohtukutse. Kostjale on saadetud üksnes e-kirja teel kutse osaleda menetluskonverentsina

peetaval kohtuistungil (tl 91), mille nõutavaks osalejaks on märgitud ka kostja. Kolleegiumi

hinnangul ei saa seda pidada kohtukutseks, kuivõrd selles ei sisaldu kõiki TsMS § 344 lg-s 1 ja

3 nõutud andmeid, sh kohustust teatada kohtusse ilmumata jätmise põhjusest ega kohtusse

ilmumata jätmise tagajärgi. Kohtukutse saab aga lugeda TsMS § 307 lg 3 järgi

kättetoimetatuks, kui saaja on kohtukutse kui menetlusdokumendi faktiliselt kätte saanud või

on enne kohtuistungi toimumist teadlik kohtukutse sisust. Üksnes kohtuistungi toimumise aja

2-20-1585

teadmisest ei piisa, et lugeda kohtukutse TsMS § 307 lg 3 alusel nõuetekohaselt

kättetoimetatuks (vt ka Riigikohtu 26. oktoobri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-74-09, p 15).

14.4. Kolleegium lisab, et igal juhul ei jõudnud teave kohtuistungi toimumise kohta kostjani

TsMS § 343 lg 2 I lauses sätestatud tähtaja jooksul. Kuigi sama sätte II lause järgi võib see

tähtaeg olla menetlusosaliste nõusolekul lühem, ei ole kostja lühema tähtajaga nõustunud.

Kolleegium selgitab, et TsMS § 343 lg 2 ei ole vaid formaalne säte, vaid see peab andma

menetlusosalisele tegeliku võimaluse teha vajalikud tööalased, perekondlikud jmt korraldused,

et õigel ajal ja kohas istungil osaleda.

14.5. Olenemata sellest, et kostjale ei toimetatud kohtukutset kätte, arutas maakohus 9. juuni

2021. a istungil asja sisuliselt, lõpetas asja sisulise arutamise ja määras kohtuotsuse avalikult

teatavaks tegemise aja. Selliselt ei saanud kostja asja arutamise juures osaleda ning maakohus

ei saanud tema suhtes täita eelmenetluse ülesandeid, sh selgitamiskohustust (TsMS §-d 348,

351 ja 392). Samuti ei saanud maakohus kohtuistungi läbiviimisel järgida selleks seaduses ette

nähtud korda (TsMS §-d 399–401 ning § 243 lg-d 2 ja 3). Kolleegiumi arvates kujutab eelnev

endast õigusliku ärakuulamise põhimõtte olulist rikkumist isegi siis, kui pool ei näita otsuse

peale kaevates ja asja suulise arutamise põhimõtte rikkumisele tuginedes ära, kas ja kuidas oleks

tsiviilasi kohtu nõuetekohasel tegutsemisel lahendatud teisiti, ja sõltumata sellest, kas poolele

oli vaatamata kohtuistungile kutsumata jätmisele tagatud võimalus esitada asjaolusid ja

tõendeid. Kolleegium rõhutab, et kohtuistungi esemeks on põhimõtteliselt tsiviilõigusliku

kohtuasja kogu sisu nii oma materiaalõiguslikust kui ka menetlusõiguslikust küljest.

Kohtuistungil võivad pooled sõltuvalt menetlusstaadiumist, vastaspoole käitumisest ja kohtu

selgitustest esitada taotlusi, tuua esile asjaolusid ja anda selgitusi, mis oma üksikasjades ei

pruugi väljaspool tegelikku istungiolukorda olla kindlalt ettenähtavad (vt analoogselt

Riigikohtu 3. märtsi 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-13391, p 20).

15. Eeltoodud põhjendustel tuleb maakohtu otsus TsMS § 646 ning § 656 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel

tühistada ning asi saata samale maakohtule menetluse jätkamiseks alates eelmenetluse

staadiumist, sh kohtuistungi pidamiseks. Seda arvestades ei võta kolleegium seisukohta

apellatsioonkaebuses sisalduvate materiaalõiguslike vastuväidete kohta. Neid saab maakohus

hinnata menetluse jätkamisel.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

16. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja saadab asja maakohtule uueks

läbivaatamiseks, ei määra ringkonnakohus asjas menetluskulude jaotust ega hüvitatavate

menetluskulude suurust. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 järgi maakohus

vastavalt asja lahendamise tulemusele. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus

vastavalt menetluskulude jaotusele TsMS § 177 lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks kohtuotsuses või

mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist määrusega.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Arrak, Kaija Kaijanen, Gea Lepik