2-21-14042/12 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

RESOLUTSIOON

1. Lahutada Z. B. ja R. H.i abielu, mis on sõlmitud 03. mail 2012.a. Iirimaal, Castleblayney`s Co. Monaghan (akt nr 2004).

2. Jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

HAGIAVALDUS Kohtuasja number 2-21-14042 Otsuse tegemise aeg ja koht 08. november 2021. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi Z. B. hagi R. H.i vastu abielu lahutamise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg 08. november 2021.a

Menetlusosalised

Hageja:

Kostja:

Z. B. (IK xxx, elukoht: xxx; e-post: xxx)

R. H. (IK xxx, elukoht: xxx; epost:xxx)

2

1. Z. B. palub kohtule esitatud hagiavalduses lahutada poolte vahel 03.05.2012.a. Iirimaal sõlmitud abielu. Hagiavalduse kohaselt lõppesid poolte abielusuhted 2013. aastal. Hageja ja kostja elavad eri riikides ning hagejal on uus elukaaslane ning temaga ühine 4 aastane laps. Hageja on seisukohal, et abielusuhteid taastada ja säilitada ei ole võimalik, kumbki abikaasa on oma eluga edasi läinud ning neil on uued elukaaslased.

KOSTJA VASTUS

2. Kostja R. H. saatis kohtule e-kirja, milles teavitas, et nõustub abielulahutusega (tl 15). Kostja märkis, et abielu ei õnnestunud kuna pooled ei saanud piisavalt koos olla. Kostja soovis elada Iirimaal, hageja seevastus Eestis, et hoolitseda oma vanaema eest. Kui Z. B. on otsustanud abielu lahutada, siis R. H. on sellega nõus.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ja poolte abielu lahutada.

4. Euroopa Liidu Nõukogu Määruse (EÜ)2201/2003 (Brüssel II määrus) art 3 p a kohaselt võib abieluhatuse nõude lahendada muuhulgas selle riigi kohus, kelle territooriumil on hageja alaline elukoht, kui ta on seal elanud vähemalt kuus kuud vahetult enne taotluse esitamist ja ta on kõnealuse liikmesriigi kodanik. Hageja Z. B. elab alaliselt Eesti Vabariigis ja on Eesti Vabariigi kodanik.

Brüssel II määruse kohaselt on hagejal õigus esitada abialu lahutamise nõue Eesti kohtule ning Eesti kohtul on pädevus asi lahendada. Siseriiklik alluvus tuleneb Eesti tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 102 lg 2 p 1, mille kohaselt võib abieluasja lahendada Eesti kohus kui vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik.; lg 2 p 3 kui ühe abikaasa elukoht on Eestis.

5. Nõukogu Määruse (EL) nr 1259/2010 art 8 (d) tulenevalt kui abikaasad ei ole kokku leppinud abielulahutusele kohalduva õiguse osas, kohaldatakse abielu lahutamisele selle riigi õigust, kus kohtusse pöördutakse. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 57 ja § 60 lg 2 tulenevalt kohaldatakse abielu lahutamisele Eesti õigust, kui ühel abikaasal on elukoht Eestis või Eesti kodakondsus. Viidatud sätetest tulenevalt kohaldub käesoleval juhul abielu lahutamisele Eesti õigus.

6. Vastavalt Eesti Vabariigi perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Pooled elavad eri riikides ca 8 aastat, hagejal on Eestis uus elukaaslane ja laps. Kuivõrd hagejal on uus perekond, ei ole abielu säilitamine kostjaga võimalik ega mõistlik. R. H. on nõus abielulahutusega. Kohtu hinnangul on ilmne, et poolte abielu on pöördumatult lõppenud.

7. TsMS § 346 lg 2 tulenevalt lasub kohtul kohustus abieluasjas pooled isiklikult ära kuulata. Kohus ei kohusta menetlusosalist kohtuistungile isiklikult ilmuma kui menetlusosalise isiklikku ilmumist ei saa nõuda suure vahemaa tõttu või muul mõjuval põhjusel.

3

Arvestades vahemaad (Iirimaa), ei pea kohus vajalikuks kohustada kostjat isiklikult osalema kohtuistungil. Kostja on oma seisukoha esitanud kirjalikult.

8. Vastavalt PKS § 66 lg 2, lõpeb abielu kohtuotsuse jõustumise päeval.

Menetluskulude jaotus

9. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 164 lg 1 juhindudes jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Piret Raik Kohtunik