3-21-2074/15 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Maret Altnurme

Määruse tegemise aeg ja koht

9. november 2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2074

Haldusasi

XX kaebus Keskkonnaameti registreeritud metsateatiste

nr 50000498005, 50000498007 ja 50000498009

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja ‒ XX, esindaja Tiina Georg

Vastustaja ‒ Keskkonnaamet, esindaja Signe Lehtme

Kolmas isik ‒ Riigimetsa Majandamise Keskus,

esindaja Mare Hiiesalu

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 13. oktoobri 2021. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada XXu määruskaebus.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 13. oktoobri 2021. a määrus haldusasjas nr 3-21-

2074 ja teha uus määrus, millega peatada metsateatiste nr 50000498005, 50000498007

ja 50000498009 kehtivus kuni praeguses haldusasjas menetlust lõpetava lahendi

jõustumiseni.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg 1, § 252 lg

7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keskkonnaamet registreeris 20.08.2021 metsaressursi arvestuse riiklikus registris

(metsaregistris) Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) esitatud järgmised metsateatised: 1)

nr 50000498005 (katastritunnus 27301:001:0142, eraldise pindala 0,87 ha, raieliik lageraie,

raiutav maht 185 tm); 2) nr 50000498009 (katastritunnus 27301:001:0142, eraldise pindala 0,24

ha, raieliik lageraie, raiutav maht 47 tm); 3) nr 50000498007 (katastritunnus 27301:001:0142,

eraldise pindala 0,39 ha, raieliik lageraie, raiutav maht 83 tm).

2. XX esitas 13.09.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse metsateatiste nr 50000498005,

50000498007 ja 50000498009 tühistamiseks. Kaebajale ja tema abikaasale kuulub Lääne-Viru

3-21-2074

2(8)

maakonnas Kadrina vallas Yy kinnistu xxx, mis piirneb riigimetsa kinnistuga, millel kasvab

vaidlusaluste metsateatistega hõlmatud mets (katastritunnus 27301:001:0142). Kaebajal on

oluline puutumus keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 23 lg 1 tähenduses. Kaebaja

on Yy kinnistu püsielanik, viibides seal oma perega suurema osa aastast. Kaebaja kinnistu asub

Tapa-Loobu maanteest vähem kui 80 m kaugusel. Keskkonnaamet on alustanud Tariston AS-i

taotlusel kaevandamisloa menetlust teisele poole Tapa-Loobu maanteed 24,36 hektaril Uku

liivakarjääri rajamiseks. Vaidlusalune mets on kaebaja kinnistule puhvriks maanteelt ja

kavandatavast liivakarjäärist lähtuvate mõjutuste eest. See kaitseb kaebaja kinnistut

tormikahjustuste eest ning kaevandamistegevusega alustamisel kaevandusest tulenevate

negatiivsete mõjutuste (sh müra, õhusaaste ja peenosakesed) eest. Samuti on liivakarjääri

avamisel oodata liikluskoormuse olulist suurenemist maanteel. Kaebaja kinnistu asub

kavandatavast

liivakarjäärist

vähem

kui

m

kaugusel.

Kaevandaja

tellitud

eksperdihinnangus (lk 35) soovitatakse leevendusmeetmena säilitada olemasolev metsariba

taotletava karjääri ja maantee vahel. Ka Keskkonnaamet on eksperdihinnangule antud vastuses

avaldanud kahtlust, kuidas kavatseb kaevandaja tagada sealse riigimetsa säilimise. Sarnaselt

omab müra, peenosakeste ja õhusaaste eest kaitsel tähtsust kaebaja kinnistu ja maantee vaheline

vaidlusaluste metsateatistega hõlmatud mets. Kaebajat ja tema kinnistut maanteelt ja

kavandatavast karjäärist lähtuva müra, tolmu ja õhusaaste eest kaitsva metsariba raiumine

riivaks intensiivselt kaebaja õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale (KeÜS

§ 23 lg 1). Kaebaja kinnistu asub Ohepalu looduskaitseala vahetus läheduses ja Kadrina valla

üldplaneeringu

kohaselt

rohevõrgustiku

tuumalal.

Metsateatised

on

vastuolus

üldplaneeringuga. Metsateatistega on lubatud raiet rohevõrgustiku alal, mis ei ole

üldplaneeringust nähtuvalt rohevõrgustiku eesmärgiga kooskõlas. Vaidlusalusel metsal on ka

esteetiline ja heaolu tagav väärtus.

Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse vaidlustatud metsateatiste

kehtivuse või alternatiivselt täitmise peatamiseks kuni kohtumenetlust lõpetava kohtulahendi

jõustumiseni. Kaebuse eesmärgiks on kaebaja kinnistut negatiivsete keskkonnamõjude eest

kaitsva metsa säilimine. Kui kinnistutel alustatakse raiega, siis muutub kaebaja metsateatiste

peale esitatud tühistamiskaebus sisutuks. Maha raiutud enam kui 100-aastast metsa ei ole

võimalik kaebaja eluea kestel taastada.

Kaebus on perspektiivikas. Kadrina valla üldplaneeringu jooniselt ning seletuskirjast nähtub, et

tegemist on rohevõrgustiku alaga. Üldplaneeringu seletuskirja lk-lt 41 nähtuvalt on piirkonnas

vajalik rohevõrgustiku tuumala säilimine suurte metsamassiivide, sh Ohepalu looduskaitseala

vahetus läheduses. Kuna raie käigus likvideeritakse metsas suurel alal põhimõtteliselt kõik

puud ehk looduskeskkond hävineb, siis välistab selline tegevus üldplaneeringu eesmärkide

saavutamise enam kui üheks inimpõlvkonnaks. Keskkonnaamet on jätnud metsateatistes

üldplaneeringu täielikult tähelepanuta.

Puudub oluline avalik huvi, mis õigustaks kaebaja esialgse õiguskaitse vajadusega arvestamata

jätmist. Vaidlusalused metsaeraldised on peamiseks puhvriks Natura 2000 võrgustikku kuuluva

Ohepalu looduskaitseala ja kavandatava Uku liivakarjääri vahel. Karjääri menetluse käigus

kaevandaja poolt Keskkonnaametile esitatud hinnangus on arvestatud mitmel pool riigimetsa

eraldiste säilimisega ja puhvrifunktsioonidega. Muudes metsades, mis asusid kaitseala ja

kavandatava liivakarjääri vahel, on kaebajale teada olevalt viimase 2–6 aasta jooksul juba

ulatuslikku lageraiet tehtud. Niisiis räägib avalik huvi hoopis esialgse õiguskaitse rakendamise

kasuks.

Metsateatise kehtivuse peatamine kohtumenetluse ajaks võimaldaks osapooltel omavahel

kompromissini jõuda, näiteks kaebajal teha pakkumine ära osta metsateatistega nr

3-21-2074

3(8)

50000498005, 50000498009 ja 50000498007 hõlmatud metsamaa koos kasvava metsaga.

Kaebaja on seda soovi juba 09.09.2021 väljendanud RMK esindajale.

3. Tartu Halduskohus peatas 13.09.2021 määrusega metsateatiste kehtivuse HKMS § 252 lg

4 alusel kuni 13.10.2021 (k.a). Sama määrusega andis Tartu Halduskohus haldusasja

kohtualluvuse järgi üle lahendamiseks Tallinna Halduskohtule.

4. RMK esitas 28.09.2021 vastuväite esialgse õiguskaitse kohaldamisele. RMK palus jätta

esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ja asja menetlus lõpetada, sest kaebajal puudub

kaebeõigus. Kaebusest järeldub, et kaebaja õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale

keskkonnale, millega tal on oluline puutumus, rikub kavandav liivakarjäär, mitte RMK

kavandatud raie. Kohus peaks otsustama kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumise üle

kaevandamisloa vaidlustamise menetluses.

Raie on tavapärane metsa majandamise viis. Kui kavandatav raie vastab õigusaktides sätestatud

nõuetele ning seadustega kitsendusi ei ole kehtestatud, raie registreeritakse.

Kadrina Vallavolikogu 31.01.2007 määrusega nr 38 kehtestatud üldplaneeringu seletuskirjast

ja sellele lisatud kitsenduste kaardist ei ole võimalik selgust saada, kus valla territooriumil on

rohevõrgustiku alad. Õigusaktid või planeering ei keela lageraie tegemist rohevõrgustiku alal.

Kui raie olekski kavandatud rohevõrgustiku alale ja planeeringuga ei ole täpsustatud

rohevõrgustiku toimimist tagavaid tingimusi, puudub Keskkonnaametil õiguslik alus

registreeringust keelduda.

Raiele järgneb metsauuendus ja ala jääb endiselt metsamaaks. RMK poolt kavandatakse raie

kolmel eraldisel kokku 1,5 hektaril, mida ei saa nimetada suureks alaks.

RMK esindaja vestles 09.09.2021 telefoni teel kaebajaga ja selgitas kavandatavat raietegevust.

Tee äärde jäetakse puhvriks 10 m laiune riba nooremat metsa ja kaebaja kinnistu poolsesse

serva jäetakse säilikpuude grupp. Planeeritav raielank uuendatakse mõne aasta jooksul. RMK

esindaja ja kaebaja leppisid kokku, et enne raietegevust ei alustata, kui kavandatav raielank on

looduses koos üle vaadatud. RMK esindaja pakkus Yy kinnistu omanikule võimaluse esitada

ülevaatuse käigus erisoove tehtava raie osas (sh milliseid puid võiks raie käigus säilitada).

Kui esialgne õiguskaitse jääb kehtima, häirib see RMK tööd ja takistab kõnealuses piirkonnas

töövõtjatega sõlmitud raielepingute ajagraafikute järgset täitmist, millele võib järgneda

leppetrahvide ja kahjunõuete esitamine.

5. Keskkonnaamet oma seisukohta RMK vastuväite osas ei esitanud.

6. Tallinna Halduskohus tühistas 13.10.2021 määrusega Tartu Halduskohtu 13.09.2021

määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu.

Esialgse õiguskaitse taotluse eesmärk on kaebaja kinnistut negatiivsete keskkonnamõjude eest

kaitsva metsa säilimine. Kaebaja tugineb maanteest ja planeeritavast kaevandusest tulenevatele

negatiivsetele mõjutustele. Metsateatistega nr 50000498007 ja 50000498009 hõlmatud

metsaeraldised ei piirne aga kaebaja kinnistuga. Metsateatis nr 50000498005 hõlmab kaebaja

kinnistuga vähesel määral piirnevat metsatükki. RMK selgitas, et kavatseb raied teostada

selliselt, et tee äärde jäetakse puhvriks 10 m laiune riba nooremat metsa, kaebaja kinnistu

poolsesse serva jäetakse säilikpuude grupp ning planeeritav raielank uuendatakse mõne aasta

jooksul.

Kaebaja väited seoses planeeritava liivakarjääri mõjudega ei ole asjakohased. Kaevandamisloa

menetlus alles kestab ning ei ole kindel, et liivakarjäär hakkab üldse tegutsema. Samuti ei ole

3-21-2074

4(8)

veel teada, milliste meetmetega plaanitakse neutraliseerida karjäärist tulenevaid mõjutusi.

Seega ei ole praegu põhjendatud liivakarjääri tõttu metsateatiste kehtivuse peatamine. Kohus

nõustus RMK seisukohaga, et kaebaja peaks enda õigusi, mida planeeritav liivakarjäär võib

negatiivselt mõjutada, kaitsma just kaevandamisloa menetluses. Lisaks on kaebaja viidatud

eksperthinnangus „Uku liivakarjääri eksperthinnang, töö nr 20/3195“ müra leviku üldiseks

piiramiseks soovitatud alles jätta planeeritava karjääri ja maantee vaheline mets, mitte maantee

ja kaebaja kinnistu vaheline mets. Seega ei ole põhjust pidada praeguses asjas vaidlustatud

metsateatistega hõlmatud metsa planeeritavast karjäärist tulenevate võimalike mõjutuste

takistamise seisukohast oluliseks.

Maanteest tulenevaid mõjutusi ei saa pidada sellisteks, mis õigustaksid esialgse õiguskaitse

korras metsateatiste kehtivuse peatamise. Arvestades RMK kavandatavat raietegevust, kaebaja

kinnistu kaugust maanteest, metsa uuenemist ning kaebaja kinnistul asetsevat metsatukka, mis

nähtub kaebusele lisatud Metsaregistri ortofotost, on metsateatiste alusel teostatavate raiete

potentsiaalne mõju kaebaja kinnistule liiga väike, et kaaluda üles kolmanda isiku huvisid.

Kaebaja ei saa eeldada, et tema krundi läheduses ei majanda maaomanikud oma kruntidel

metsa.

Kuigi Kadrina valla üldplaneeringu lähtetingimuste ja kitsenduste kaardilt võib järeldada, et

vaidlustatud metsateatistega hõlmatud alad asuvad Kadrina valla rohelise võrgustiku piirialal,

ei saa selle tõttu asuda seisukohale, et metsateatiste registreerimine oleks olnud õigusvastane.

Kadrina valla üldplaneeringu seletuskirjast ei nähtu rohelise võrgustiku aladel lageraie keeldu.

Arvestades vaidlustatud metsateatistega hõlmatud maa-ala suurust Kadrina valla rohelise

võrgustiku alaga võrreldes, ei saa raiete teostamist pidada rohelise võrgustiku eesmärkide

täideviimist välistavaks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. XX palub 28.10.2021 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 13.10.2021

määrus ning rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus.

Kaebaja ei nõustu kohtu seisukohaga, et kaebaja väited seoses planeeritava liivakarjääri

mõjudega ei ole asjakohased. Metsateatise registreerimisel kehtib hoolimata metsateatise

elektroonilisest vormist põhjendamiskohustus (Riigikohtu 28.10.2020 määrus nr 3-20-580, p

9). Metsateatise registreerimine on Keskkonnaameti kaalutlusotsus, mille tegemisel tuleb

arvestada kõiki asjaolusid, sh kumulatiivseid mõjusid (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lg

2, KeÜS § 8) ning mõjude arvestamisel lähtuda ettevaatusprintsiibist (KeÜS § 11).

Keskkonnaamet peab arvestama ka teiste haldusaktidega, sh pooleliolevate haldusaktide

menetlustega ning arvesse võtma erinevate kavandatud tegevuste (konkreetsel juhul metsaraiete

ja kaevandamise) koosmõju lähedal elavate inimeste õigustele. Keskkonnaameti ühtki niisugust

kaalutlust vaidlustatud metsateatistest ei nähtu.

Kaebajal ei ole võimalik metsateatiste registreeringute tühistamist nõuda kaevandamisluba

vaidlustades, liiatigi saaks RMK kehtivate metsateatiste alusel kohe raiega alustada ning

kaevandamisloa

vaidlustamise

ajaks

võib

vaidlusaluste

metsateatistega

hõlmatud

metsaeraldistel olla juba lageraie tehtud. Ka kaevandaja poolt palgatud ekspert tunnistab

eksperdihinnangus metsa kui sellise säilitamise vajalikkust tulevasest kaevandusest lähtuma

hakkavate negatiivsete keskkonnamõjude leevendamisel.

Lageraie järel võtab metsa tegelik uuenemine aega aastakümneid (Tallinna Ringkonnakohtu

14.07.2021 määrus nr 3-21-1187, p 14). Kaebaja kinnistul ebaühtlaselt paiknevad puud ei ole

piisavad, et kinnistut maanteelt ja tulevasest karjäärist lähtuva müra, õhusaaste ja peenosakeste

3-21-2074

5(8)

eest kaitsta. Kaebusele lisatud ortofotost nähtub, et kohas, kus asub metsateatisega nr

50000498005 hõlmatud metsaeraldis, on kaebaja kinnistu ja maantee vaheline kaugus vähem

kui 80 m. Metsateatistega nr 50000498009 ja nr 50000498007 hõlmatud mets on kaebaja

kinnistu ja maantee vaheliseks puhvriks kohas, kus kinnistut ja maanteed lahutab ligi 200 m.

Metsateatistega nr 50000498007 ja 50000498009 hõlmatud metsaeraldised paiknevad samuti

kaebaja kinnistu ja Tapa-Loobu maantee vahel. Kaebaja kinnistu piirneb sama katastriüksusega

(27301:001:0142), millel eelmainitud metsaeraldised asuvad. Metsaeraldistega ühise piiri

puudumine ei välista metsa toimimist puhvrina.

Maaomanikud, sh riik, on tema krundi läheduses metsa juba väga intensiivselt majandanud.

Katastriüksusel, kus asuvad vaidlustatud metsateatistega hõlmatud metsaeraldised, on kõikidel

teistel eraldistel mets raiutud. Kaebaja krundi läheduses on lageraiet tehtud ka teistel

katastriüksustel. RMK ei ole maaomanik, vaid riigimetsa majandaja (metsaseaduse (MS) § 43

lg 2). Riigimetsa omanik on Eesti Vabariik, kelle huve peaks RMK järgima ja arvestama peale

raiest tulu saamise huvi ka avaliku huviga puhvermetsa säilitamiseks.

RMK väide töövõtjatega sõlmitud raielepingute täitmise vajalikkusest ei anna alust esialgse

õiguskaitse kohaldamata jätmiseks. RMK alltöövõtjate võimalikud nõuded või leppetrahvid on

tõendamata ja hüpoteetilised. RMK ei saa eeldada, et võib lageraiet teha väikestes

maanteeäärsetes puhvermetsades ja rohevõrgustiku aladel. RMK peaks majandus- ja

kutsetegevuses tegutseva isikuna oskama ette näha, et registreeritud metsateatised võivad

osutuda õigusvastaseks või kavandatud viisil ja mahus raie tegemine muul põhjusel võimatuks.

RMK ei ole välja toonud, et oleks metsaraie ettevalmistamiseks märkimisväärseid kulutusi

teinud.

Metsateatistega hõlmatud mets asub Natura 2000 võrgustikku kuuluva Ohepalu loodus- ja

linnuala vahetus läheduses. Loodus- ja linnuala läheduses asuva maanteeäärse puhvermetsa

lageraie võib loodus- ja linnuala mõjutada. Lisaks looduskaitsehuvile peab riik tulu teenivate

tegevuste kavandamisel arvestama mh piirkonna elanike õigusega tervise- ja heaoluvajadustele

vastavale keskkonnale.

Kaebaja on 21.10.2021 esitanud Kadrina valla loodusväärtuste, sh väärtuslike pinnavormide,

metsa jm kultuuri- ning puhkeväärtuste kaitseks kohalikule omavalitsusele kohaliku tähtsusega

kaitseala moodustamise ettepaneku (määruskaebuse lisa 1), mille edastas teadmiseks ka

Keskkonnaametile.

Tee kaitsevööndis on lageraie keelatud (ehitusseadustiku (EhS) § 72 lg 1 p 4). Ehkki

metsateatise registreeringus on toodud tee kaitsevööndis raie tegemiseks lisatingimusi, ei ole

lageraiet lubava Transpordiameti erandi tegemist metsateatise registreeringus põhjendatud ega

nähtu kaalutlusi, mis kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvalekaldumist sisuliselt

õigustaksid.

Lageraie rikuks oluliselt kaebaja õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale

(KeÜS § 23 lg 1), kuna temani jõuaks maanteelt senisest oluliselt rohkem müra, õhusaastet ja

tolmu. Samuti jääks kaebaja kinnistu visuaalselt maantee liiklusvoo suhtes avatuks.

RMK ei ole raie planeerimisse kaebajat kaasanud. Kaebajale teadaolevalt ei ole kaasatud ühtki

teist kohaliku kogukonna liiget ega elanikku.

8. Keskkonnaamet palub 04.11.2021 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.

Kaebajal ei esine HKMS § 44 lg-s 1 sätestatud kaebeõigust, kuna vaidlustatud registreeringud

ei rikkunud kaebaja kohtulikult kaitstavaid õigusi ega vabadusi. Selleks, et füüsiline isik saaks

nõuda mingi ala kaitset KeÜS § 23 alusel, sh ka Natura 2000 võrgustiku ala või rohevõrgustiku

3-21-2074

6(8)

ala kaitseks, peab tal olema raietega mõjutatud alaga eriline seos, st ala mõjutamine

vaidlusaluse tegevusega peab kahjustama tema tervist või heaolu tegelikult ja oluliselt (vt ka

Riigikohtu otsus nr 3-18-913, p 20). Kaebajal puudub õigus esitada kaebust avalikes huvides.

Selguse huvides toob vastustaja välja, et registreeringutega nr 50000498007 ja 50000498009

kaetud alad jäävad rohevõrgustiku ala piirist väljapoole ning registreering nr 50000498005

kattub põhjaosas väga vähesel määral rohevõrgustiku alaga.

Kaebaja väidab, et metsaraiest tulenevalt jõuaks temani oluliselt rohkem müra, õhusaastet ja

tolmu. Seejuures ei väida kaebaja temani jõudvate emissioonide (müra, õhusaaste) osas

õigusaktidega kehtestatud piirväärtuste ületamist. Kaebaja väited oluliselt suuremate häiringute

temani jõudmisest on paljasõnalised. Väide, et kavandatud raied rikuks oluliselt kaebaja õigust

tervise ja heaoluvajadusele vastavale keskkonnale, on liialt abstraktne ja üldsõnaline. KeÜS §-

ga 23 ei ole hõlmatud harjumuspärase visuaali säilimise kaitse.

Kaevandamisloa menetlus alles kestab ja pole otsustatud, kas seda saab üldse anda.

Kaevandamisloa andmisel seatakse sellele vajadusel täiendavad tingimused, mis arvestavad

selle andmise ajal tegelikult ja reaalselt eksisteerivat olukorda looduses. Kõrvaltingimused

tuleb seada selliselt, et keskkonnaloa alusel kavandatava tegevusega kaasnevate heidete

lisandumisel ei oleks keskkonna kvaliteedi piirväärtused ületatud. Lisaks on kaevandamisloa

saajal kohustus järgida kõikidest kehtivatest õigusaktidest tulenevaid piiranguid ja piirväärtusi

kogu kaevandamisloa kehtivuse ajal. Kaebaja peaks oma õigusi, mida planeeritav liivakarjäär

võib negatiivselt mõjutada, kaitsma just kaevandamisloa menetluses.

Asjakohatud on kaebaja etteheited kolmandale isikule kui riigimetsa majandajale. MS § 43 lg

7 järgi on riigimetsa majandajal kõik metsa majandamisest tulenevad metsaomaniku õigused

ning ta peab täitma kõiki metsaomanikule seaduse ja selle alusel antud õigusaktiga pandud

kohustusi. Ka kolmanda isiku poolt esitatud metsateatistele kehtib MS § 41 lg 81, st kui

kavandatud raie vastab õigusaktidega kehtestatud nõuetele, siis tuleb see metsaregistris

registreerida.

Haldusaktide õiguspärasust saab kohus hinnata nende andmise aja seisuga, mistõttu ei oma

vaidlustatud registreeringute õiguspärasuse hindamisel tähtsust määruskaebusele lisatud

ettepanek kohaliku tähtsusega kaitseala moodustamiseks.

9. RMK palub 04.11.2021 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.

Kolmas isik ei nõustu kaebaja väitega, et RMK riigimetsa majandajana ei arvesta raietegevuse

kavandamisel avaliku huviga puhvermetsa säilitamiseks. Riigimetsa majandajal on MS § 43 lg-

st 7 tulenevalt kõik metsa majandamisest tulenevad metsaomaniku õigused ning ta peab täitma

kõiki metsaomanikule seaduse ja selle alusel antud õigusaktiga pandud kohustusi. Avalik huvi

keskkonna säilitamiseks ei ole absoluutne ning see ei tähenda, et see prevaleeriks riigi kui

metsaomaniku õiguste ja kohustuste täitmise ees. Kolmandale isikule ei ole selge, kui laia või

missugust metsa kaebaja soovib säilitada.

Piiranguteta majandusmetsas raieküpse metsa raie ei ole õigusvastane. Seda tõendab ka

metsateatiste registreerimine metsaregistris. Varasemalt ei ole kaebaja kinnistuga piirneva era-

või riigimetsa majandamist vaidlustanud. RMK töötaja on suhelnud metsa raie teemadel

kaebaja isaga. Suhtlusest jäi mulje, et pooled jõudsid kokkuleppele.

Kui raiest tulenevad mõjutused Ohepalu loodus- ja linnualale oleksid olnud märkimisväärsed,

oleks need alad hõlmatud Ohepalu looduskaitseala piiranguvööndisse.

3-21-2074

7(8)

RMK ei ole nõus kaebaja väitega, et maaomanikku ei ole kaasatud. Kaebajale on selgitatud

kavandatavat raietegevust ja pakutud võimalust esitada ülevaatuse käigus erisoove tehtava raie

osas (sh milliseid puid võiks raie käigus säilitada).

Määruskaebuses märgitud kaebaja soov mets ära osta on paljasõnaline. Kaebaja ei ole esitanud

sellekohast taotlust või avaldust. Umbmäärasest ostusoovist oli juttu RMK ja kaebaja

09.09.2021 telefonivestluses, kuid ühtegi selgelt väljendatud soovi (pöördumist) ei ole esitatud.

RMK valduses olevat riigivara saab võõrandada siis, kui see ei ole riigimetsa majandajale

vajalik riigimetsa majandamiseks. MS § 61 lg 1 kohaselt on RMK vara võõrandamise viis

enampakkumine. Tulenevalt eeltoodust ei saa kolmas isik tagada, et riigi metsamaa

enampakkumise läbiviimisel osutuks võitjaks kaebaja.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Esialgset õiguskaitset kohaldab kohus juhul, kui HKMS § 251 lg 1 p-des 1‒5 sätestatud

mõne abinõu rakendamine aitab ära hoida selliste kahjulike tagajärgede saabumise käimasoleva

kohtumenetluse ajal, mille hilisem kõrvaldamine pärast kaebuse võimalikku rahuldamist oleks

võimatu või oluliselt raskendatud (HKMS § 249 lg 1). Tagajärjed, mille vältimiseks on esialgse

õiguskaitse taotlus esitatud, peavad olema ettenähtavad ja tõenäolised ning seotud kaebuse

nõuete ja eesmärkidega. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab kohus HKMS § 249 lg-te 1 ja

3 järgi arvestama kaebuse eduväljavaateid ning erinevate lahenduste tagajärgi isikule, avalikule

huvile ja kolmandatele isikutele (Riigikohtu 27.06.2017 määrus nr 3-3-1-19-17, p 15).

11. Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Vaidlustatud metsateatiste alusel on võimalik

kohe raietöödega alustada. Kui lageraiega alustatakse, ei ole raie-eelse olukorra taastamine

võimalik ja kaebuse eesmärk ‒ tagada kaebaja kinnistut negatiivsete keskkonnamõjude eest

kaitsva metsa säilimine ‒ jääks saavutamata. Kahjuliku tagajärje kõrvaldamine ei oleks

esialgset õiguskaitset kohaldamata võimalik.

12. Esialgse õiguskaitse vajaduse möönmisel saaks esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise

iseseisvalt välistada üksnes kaebusel igasuguste usutavate eduväljavaadete puudumine või

kolmandate isikute ja avalikkuse ülekaalukas huvi (nt Riigikohtu 14.12.2004 määrus nr 3-3-1-

85-04, p 16; 22.11.2004 määrus nr 3-3-1-76-04, p 8). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole

praeguses menetlusetapis põhjust pidada kaebust ilmselgelt perspektiivituks. Vaidlustatud

metsateatiste õiguspärasusele ja kaebuse täpsematele eduväljavaadetele tuleb halduskohtul

anda hinnang asja sisulise läbivaatamise käigus.

13. Ringkonnakohus märgib siiski, et kaebaja väited seoses planeeritava liivakarjääri mõjudega

ei ole asjakohatud. Kaevandamisloa menetlust on alustatud kaebaja kinnistust üle Tapa-Loobu

maantee planeeritava 24,36 ha suuruse Uku liivakarjääri rajamiseks. Kaebaja kinnistu asub

Tapa-Loobu maanteest ca 80 m (ortofoto metsaregistrist, kaebuse lk 3) ning kavandatavast

liivakarjäärist vähem kui 300 m kaugusel (väljavõte Maa-ameti maardlate kaardirakendusest,

kaebuse lk 4). Vaidlusalused metsaeraldised asuvad kaebaja kinnistu ja Tapa-Loobu maantee

vahelisel alal. Kaebaja on põhjendanud, et kaevandamistegevusega alustamisel kaitseb

metsateatistega hõlmatud metsaala kaebaja kinnistut kaevandusest tulenevate negatiivsete

mõjutuste (müra, õhusaaste, peenosakesed) eest, samuti on kaevandamise alustamisel ilmne

liikluskoormuse suurenemine maanteel. Vaidlustatud metsateatised võimaldavad kolmandal

isikul metsaeraldistel kohe raietöödega alustada. Ehkki menetlus Uku liivakarjääri mäeeraldisel

maavara kaevandamise keskkonnaloa saamiseks ei ole veel lõppenud ja kaevandamisloa

andmine ei ole kindel, on võimalik, et Tariston AS-i taotluse rahuldamisel on kaevandamisloa

vaidlustamise ajaks metsateatiste alusel lageraie juba teostatud. Seetõttu on vastavad väited

3-21-2074

8(8)

asjakohased ka metsateatiste üle peetavas vaidluses. Kaevandamisloa menetluses oma

seisukohtade esitamise võimalus või kaevandamisloa vaidlustamise võimalus ei ole aluseks

eirata kaebaja argumente metsateatiste vaidlustamisel, kui kaevandamisloa vaidlustamise

tulemus on prognoosimatu ning vaidlustamise hetkeks on kaebaja jaoks pöördumatu tagajärg

metsa mahavõtmise näol juba saabunud. Nagu kaebaja on õigesti märkinud, on metsateatis

diskretsiooniline haldusakt, mille andmisel on muu hulgas vajalik hinnata ka erinevaid huvisid,

sh kumulatiivset (ka lähitulevikus võimalikku) mõju raie poolt vahetult mõjutatavatele aladele.

Selle hulka kuulub ka Uku liivakarjääri mõjudega arvestamine. On võimalik, et kui

vaidlusalused raied jäävad teostamata, kaob kaebaja jaoks ka kaevandamisloa vaidlustamise

vajadus sootuks (nt kaevandamine on võimalik, kui mets säilib).

14. Kaebuses ja esialgse õiguskaitse taotluses esitatud ülejäänud põhjendused seonduvad mh

Tapa-Loobu maanteelt tulenevate mõjutustega (müra, õhusaaste) ja võimalike tormikahjudega

ning asjaoluga, et vaidlustatud metsateatistega hõlmatud alad asuvad Kadrina valla 2006. a

üldplaneeringu seletuskirja ning üldplaneeringu lähtetingimuste ja kitsenduste kaardi (kaebuse

lisa 6) järgi rohelise võrgustiku tuumalal ning Ohepalu looduskaitseala vahetus läheduses. Seda,

kas ja mil määral vaidlusalune metsaala kaebaja kinnistut negatiivsete mõjutuste eest kaitseb ja

milline on raiete mõju kaebaja kinnistule, kas vaidlusalused metsaeraldised asuvad

rohevõrgustiku alal (Keskkonnaameti määruskaebuse kohaselt kattub rohevõrgustiku alaga

vähesel määral vaid üks metsaeraldis) ning kas need on asjaolud, millega tulnuks metsateatiste

registreerimisel arvestada, tuleb asja edasises menetluses vaagida halduskohtul.

15. Kuivõrd kaebust ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks, tuleb esialgse õiguskaitse taotlus

lahendada vastanduvate huvide kaalumise pinnalt. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel kaotavad

vaidlustatud metsateatised suure tõenäosusega enne asja menetluse lõppemist kehtivuse (MS §

41 lg 13) ja raiet ei ole võimalik teostada. Raietööde tegemiseks tuleks esitada uued

metsateatised, samas ei ole ette teada, millisele tulemusele jõuab Keskkonnaamet uues

haldusmenetluses. Seega kahjustaks esialgse õiguskaitse kohaldamine kolmanda isiku huve.

Kuna puudub vastupidine teave, tuleb siiski eeldada, et kaebuse rahuldamata jätmisel ei oleks

uute metsateatiste heakskiitmisele takistusi ja uute teatiste esitamine ei ole liigselt koormav.

Teisalt tuleb arvesse võtta, et esialgse õiguskaitse kohaldamiseta kaasneks olukord, kus kaebuse

eesmärgi saavutamine ei oleks enam mõistlikult võimalik, sest raie-eelset olukorda ei oleks

võimalik taastada. Kolmas isik ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtuks, et raiete

teostamisega on kiire või kaasneks sellega mingid kahjud. Seetõttu on esialgse õiguskaitse üle

otsustamisel mõistlik lähtuda ettevaatusprintsiibist (KeÜS § 11) ning vaidluse toimumise ajaks

säilitada olemasolev olukord. Ülekaalukat avalikku huvi raiete teostamiseks asjast ei nähtu.

16. Eeltoodu põhjal leiab ringkonnakohus, et esialgse õiguskaitse kohaldamine on

põhjendatud. Ringkonnakohus tühistab Tallinna Halduskohtu 13.10.2021 määruse ja teeb uue

määruse, millega peatab vaidlustatud metsateatiste kehtivuse kuni kohtumenetluse lõpuni.

(allkirjastatud digitaalselt)