2-19-18596/35 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

08.11.2021.a Tallinnas

Tsiviilasja number

2-19-18596

Tsiviilasi

A Ai hagi AS Õhtuleht Kirjastus, AS Ekspress Meedia

ja Google LLC vastu isikuandmete töötlemise

lõpetamise ja kahju hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

14 402,04 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja: A A (isikukood xxx, aadress xxx)

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Anneli Aab

(e-post: anneli.aab@leadell.com)

Kostja I: AS Õhtuleht Kirjastus (registrikood 10678223,

aadress Narva mnt 13, 10151 Tallinn);

Kostja II: AS Ekspress Meedia (registrikood 10586863,

aadress Narva mnt 13, 10151 Tallinn;

Kostjate I ja II lepinguline esindaja: Mari Männiko (e-

post: mari.manniko@heedentsik.ee)

Kostja III: Google LLC (registrikood 3582691, asukoht

251 Little Falls Drive, Wilmington, County of New

Castle, Delaware 19808, USA Ameerika Ühendriigid)

Kostja III lepingulised esindajad: vandeadvokaat Carri

Ginter (e-post: carri.ginter@sorainen.com) ja advokaat (e-

post: kirsi.koistinen@sorainen.com).

Asja arutamine

11.10.2021 toiminud istungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A Ai hagi AS-i Õhtuleht vastu.

2. Jätta rahuldamata A Ai hagi kohustada AS-il Õhtuleht Kirjastus kustutada

Õhtulehes 10.03.2000 ilmunud B B artiklis „Lastekodukasvandik lastekodusid

lüpsmas“ ja Õhtulehes 05.12.2000 ilmunud artiklis „Vangid nõuavad läbirääkimisi“

A Ai isikuandmed, sh ka A Ai pilt.

3. Rahuldada A A alternatiivne nõue AS-i Õhtuleht Kirjastus vastu.

4. Kohustada AS-i Õhtuleht Kirjastus muuta Õhtulehes 10.03.2000 ilmunud B B

artiklis „Lastekodukasvandik lastekodusid lüpsmas“ ja Õhtulehes 05.12.2000

ilmunud artiklis „Vangid nõuavad läbirääkimisi“ A Ai isikuandmed anonüümseks,

sh ka A Ai pilt.

5. Kohustada AS-i Õhtult Kirjastus seadistada oma veebilehed selliselt, et

automatiseeritud otsingumootorid ei indekseeriks veebiaadresse, millel paiknevad

Õhtulehes 10.03.2000 ilmunud B B artikkel „Lastekodukasvandik lastekodusid

lüpsmas“

ja

Õhtulehes

05.12.2000

ilmunud

artikkel

„Vangid

nõuavad

läbirääkimisi“.

6. Kohustada AS-i Õhtuleht Kirjastus tegema omal kulul Google, Bing, Yahoo!,

Search,

Ask

ja

AOL

otsingumootoritele

taotluse

(välistusprotokoll)

teabeotsingusüsteemide vahemälus (cache memory) asuvate Õhtulehes 10.03.2000

ilmunud B B artikli „Lastekodukasvandik lastekodusid lüpsmas“ ja Õhtulehes

05.12.2000 ilmunud artikli „Vangid nõuavad läbirääkimisi“ kuvamise lõpetamiseks

A A nimega seostavast tulemuste loetelust tema isiku põhjal tehtud otsingu järel.

7. Rahulda A A hagi AS Ekspress Meedia vastu.

8. Jätta rahuldamata A A hagi kohustada AS-i Ekspress Meedia kustutada 26.08.2009

Eesti Päevalehes ilmunud C C artiklis „Vestlus Päevalehega ähvardab eksvangi

tagasi trellide taha saata“ ja 24.09.2009 Eesti Ekspressis ilmunud artiklis „Riik

kiusab julget eksvangi“ A Ai isikuandmed.

9. Rahuldada A A alternatiivne nõue AS-i Ekspress Meedia vastu.

10. Kohustada AS-i Ekspress Meedia muuta 26.08.2009 Eesti Päevalehes ilmunud C C

artiklis „Vestlus Päevalehega ähvardab eksvangi tagasi trellide taha saata“ ja

24.09.2009 Eesti Ekspressis ilmunud artiklis „Riik kiusab julget eksvangi“ A Ai

isikuandmed anonüümseks.

11. Kohustada AS-i Ekspress Meedia seadistada oma veebilehed selliselt, et

automatiseeritud otsingumootorid ei indekseeriks veebiaadresse, millel paiknevad

26.08.2009 Eesti Päevalehes ilmunud C C artikkel „Vestlus Päevalehega ähvardab

eksvangi tagasi trellide taha saata“ ja 24.09.2009 Eesti Ekspressis ilmunud artikkel

„Riik kiusab julget eksvangi“.

12. Kohustada AS-i Ekspress Meedia tegema omal kulul Google, Bing, Yahoo!, Search,

Ask ja AOL otsingumootoritele taotluse (välistusprotokoll) teabeotsingusüsteemide

vahemälus (cache memory) asuvate 26.08.2009 Eesti Päevalehes ilmunud C C artikli

„Vestlus Päevalehega ähvardab eksvangi tagasi trellide taha saata“ ja 24.09.2009

Eesti Ekspressis ilmunud artikli „Riik kiusab julget eksvangi“ kuvamise

lõpetamiseks A Ai nimega seostatavast tulemuste loetelust tema isiku põhjal tehtud

otsingu järel.

13. Rahuldada A A hagi Google LLC vastu.

14. Kohustada Google LLC-d lõpetama A Ai isikuandmete õigustamatu töötlemine,

võttes selleks kasutusele kõik vajalikud meetmed, et eemaldada Google’i

teabeotsingusüsteemi vahemälust (cache memory) A Ai nimega seostatavast

tulemuste loetelust Õhtulehes 10.03.2000 ilmunud B B artikli „Lastekodukasvandik

lastekodusid lüpsmas“, Õhtulehes 05.12.2000 ilmunud artikli „Vangid nõuavad

läbirääkimisi“ ja 26.08.2009 Eesti Päevalehes ilmunud C C artikli „Vestlus

Päevalehega ähvardab eksvangi tagasi trellide taha saata“ ja 24.09.2009 Eesti

Ekspressis ilmunud artikli „Riik kiusab julget eksvangi“ kuvamine A A isiku põhjal

tehtud otsingu järel.

15. Mõista AS-lt Õhtuleht Kirjastus ja AS-lt Ekspress Meedia solidaarselt A A kasuks

varalise kahju hüvitis summas 1833 eurot.

16. Mõista Google LLC-lt A A kasuks varalise kahju hüvitis summas 780 eurot.

17. Mõista AS-lt Õhtuleht Kirjastus ja AS-lt Ekspress Meedia solidaarselt A A kasuks

välja mõistetud varalise kahju hüvitiselt summas 1833 eurot kohtuotsuse tegemise

aja seisuga sissenõutavaks muutnud viivised summas 286,46 eurot ja alates

09.11.2021 viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses tasumata

kahjuhüvitiselt summas 1183 eurot kuni kahjuhüvitise tasumiseni.

18. Mõista Goolge LLC-lt A A kasuks välja mõistetud varalise kahju hüvitiselt summas

780 eurot kohtuotsuse tegemise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivised

summas 121,89 eurot ja alates 09.11.2021 viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud suuruses tasumata kahjuhüvitiselt summas 780 eurot kuni kahjuhüvitise

tasumiseni.

19. Mõisa AS-lt Õhtuleht Kirjastus A A kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis

summas 150 eurot ja mittevaralise kahju hüvitiselt summas 150 eurot alates hagi

esitamisest 26.11.2019 kuni kohtuotsuse tegemiseni 08.11.2021 VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras sissenõutavaks muutnud viivised summas 23,40 eurot ja

alates 09.11.2021 viivised põhinõudelt summas 150 eurot VÕS 113 lg 1 teises lauses

sätestatud ulatuses kuni võlgnevuse tasumiseni.

20. Mõista AS-lt Ekspress Meedia A A kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 150

eurot ja mittevaralise kahju hüvitiselt summas 150 eurot alates hagi esitamisest

26.11.2019 kuni kohtuotsuse tegemiseni 08.11.2021 VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras sissenõutavaks muutnud viivised summas 23,40 eurot ja alates

09.11.2021 viivised põhinõudelt summas 150 eurot VÕS 113 lg 1 teises lauses

sätestatud ulatuses kuni võlgnevuse tasumiseni.

21. Mõista Google LLC-lt A A kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 150 eurot ja

mittevaralise kahju hüvitiselt summas 150 eurot alates hagi esitamisest 26.11.2019

kuni kohtuotsuse tegemiseni 08.11.2021 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras sissenõutavaks muutunud viivised summas 23,40 eurot ja alates 09.11.2021

viivised põhinõudelt summas 150 eurot VÕS 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses

kuni võlgnevuse tasumiseni.

Menetluskulude jaotus

1. A Ai menetluskulud jätta võrdsetes osades AS Õhtuleht Kirjastus, AS-i Ekspress

Meedia ja Google LLC kanda.

2. AS Õhtuleht Kirjastus, AS-i Ekspress Meedia ja Google LLC menetluskulud jätta

nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule

asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võib kaebust menetleda kirjalikus menetluses,

kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi

kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

1. AS Ekspress Meedia (edaspidi ka kostja I) põhitegevusalade hulka kuulub Eesti suurima

nädalalehe Eesti Ekspress (edaspidi EE) ning kvaliteetpäevalehe Eesti Päevaleht (edaspidi EPL)

väljaandmine, sh nii paberkandjal kui ka internetis. AS SL Õhtuleht (edaspidi ka kostja II annab

välja Eesti suurimat väljaannet Õhtuleht (edaspidi ÕL). Kostjaks III olev Google LLC (edaspidi

ka kostja III või Google) on üks suurimaid teabeotsingumootoreid, mis leiab, indekseerib, säilitab

ja teeb kasutajatele kättesaadavaks mistahes teavet, mis internetis leidub. Google’il kui maailma

ühel suurimal otsingumootoril on andmete ülemaailmses levikus otsustav roll, sest see muudab

andmed kättesaadavaks igale internetikasutajale, kes teeb otsingut andmesubjekti nime põhjal,

sh internetikasutajale, kes ei oleks muidu leidnud veebilehekülge, kus need andmed on avaldatud.

2. Hagi aluseks on järgmised ÕL-s, EPL-s ja EE-s avaldatud artiklid:

3.

10.03.2000 ÕL-s ilmunud B B artikkel „Lastekodukasvandik lastekodusid lüpsmas“.

Artikli sisuks on A Ai poolt aastal 1998 väidetavalt korda saadetud teod erinevates lastekodudes.

4.

05.12.2000 ÕL-s ilmunud artikkel „Vangid nõuavad läbirääkimisi“, mis kajastas

detsembris 2000 erinevates Eesti vanglates kinnipeetute poolt alustatud näljastreiki. Mh on

artiklis viidatud nimeliselt A Aile kui ühele eeluurimise all olevale isikule, kes samuti

näljastreigis osaleb. Samuti on artikli juures A Ai pilt.

5.

24.09.2009 EE-s ilmunud artikkel „Riik kiusab julget eksvangi“, milles avaldatakse, et

Harju Maakohus jättis rahuldamata kriminaalhooldaja taotluse ennetähtaegselt vabastatud A Ai

uueks vangistamiseks.

6.

26.08.2009 EPL-s ilmunud C C artikkel „Vestlus Päevalehega ähvardab eksvangi tagasi

trellide taha saata“, kus kajastatakse, et (sama aasta) juulis Eesti Päevalehele Viru vangla akende

lõhkumisest rääkinud endine kinnipeetav A A peab septembris taas kohtu ette astuma, kuna

kriminaalhooldaja soovib artiklist leitud viite tõttu mehe uuesti vangi saata.

7. Kõik ülaltoodud artiklid sisaldavad A A’i isikuandmeid ning kajastavad tema poolt

minevikus toime pandud tegusid või toimetusi, sh tema kriminaalkorras karistatust ning talle

määratud vangistust. Kõik artiklid on tänaseni ajalehtede veebiversioonides onlineis jätkuvalt

kättesaadavad. 10.03.2000 ÕL-is ilmunud artikkel ja 24.09.2009 EE-s ilmunud artikkel on mh

kättesaadavad ka Google’i otsingumootori kaudu ning ilmuvad A Ai nimega soetud

otsingutulemustes tema isik põhjal tehtud otsingu järel.

8. Tänaseks on A Aile artiklites etteheidetavatest tegudest möödas üle 20 aasta (teod olid

toime pandud 1998), karistuse määramisest on möödas 19 aastat (vastavad otsused jõustusid

2000. aasta alguses), A A on talle määratud karistuse ära kandnud ning tal puuduvad mistahes

uued kehtivad karistused.

9. Eeltoodust tulenevalt esitas A A 19.06.2018 kostjale I ja II põhjendatud taotluse

isikuandmete töötlemise lõpetamiseks ja isikuandmete kustutamiseks, sh ka nelja artikli

kustutamiseks, mis kõik sisaldavad A Ai isikuandmeid ning kajastavad tema poolt minevikus

toime pandud tegusid või toimetusi, sh tema kriminaalkorras karistatust ning talle määratud

vangistust. 25.06.2018 saadetud vastuses keeldusid kostjad I ja II nõuete rahuldamisest,

põhjendades seda nõuete väidetava aegumise, sõnavabaduse kaitse ja õigusliku aluse

puudumisega.

10. Paralleelselt 2018. a suvel kostjate I ja II poole pöördumisega, esitas A A ka vastava

nõude kostjaks III olevale Google’ile. Google vastus oli kokkuvõtlikult lakooniline: „Hinnates

sisuga seonduvalt asjakohaste õiguste ja huvide tasakaalu, sh selle asjakohasust Teie tööelus,

otsustas Google LLC sisu mitte blokeerida. Praegu on Google otsustanud nende URLidega mitte

midagi ette võtta“.

11.

15.07.2019 pöördus A A abi saamiseks Andmekaitse Inspektsiooni (edaspidi ka AKI)

poole. Viimane kostjate I ja II suhtes järelevalvemenetlust küll ei algatanud, kuid soovitas siiski

vastava nõudega uuesti nende poole pöörduda (ja lahenduse mitteleidmisel oma õigusi

tsiviilkorras kaitsta).

12. Eeltoodust ajendatuna esitas A A 09.09.2019 kostjatele I ja II korduva nõudekirja

isikuandmete töötlemise lõpetamiseks, jäädes nii oma 25.06.2018 nõuete juurde, kui ka esitades

alternatiivse nõude viidatud artiklitest A Ai nime kustutamiseks (ja/või seal tema isikuandmete

anonüümseks muutmiseks) ning sellega kaasnevalt A Ai nime järgi artiklite otsimise piiramiseks

ning otsingumootoritele mitteleitavaks tegemiseks. Ka selle nõude rahuldamisest kostjad I ja II

keeldusid, viidates, et I. Ai isikuandmed on vaidlusalustes artiklites töödeldud ajakirjanduslikul

eesmärgil.

13. Samuti oli edutu A Ai korduv pöördumine Google’i poole. 26.09.2019 vastuses leidis

Google jätkuvalt lakooniliselt järgmist: „Oleme teie kaebuse kätte saanud ja läbi vaadanud.

Praegu on Google otsustanud mitte tegutseda, lähtudes meie sisu eemaldamise eeskirjadest. Nagu

ikka, soovitame teil vaidlused lahendada otse vastava veebisaidi omanikuga“.

14. Ülaltoodust tulenevalt on hageja esitanud kostjatele põhjendatud taotlused tema

isikuandmete töötlemise lõpetamiseks (sh alternatiivselt ka isikuandmete anonüümseks

muutmiseks), kuid need taotlused on olnud edutud. Artiklid on jätkuvalt internetis avalikult

kättesaadavad ning Õhtulehe 10.03.2000 ja EE 24.09.2009 artikkel jätkuvalt A Ai nimega

Google’i otsingu kaudu ka seotavad.

15. Kuivõrd eelviidatud artiklid sisaldavad hageja isikuandmeid ja need on jätkuvalt

internetis kättesaadavad, sh on ka nimetatud artiklid jätkuvalt A Ai nimega Google’i otsingu

kaudu ka seotavad, on eeltoodu näol vaieldamatult tegemist hageja isikundmete töötlemisega.

Kostjad I ja II

16. Kostjad I ja II on meediaorganisatsioonid, kuid käesoleval juhul ei ole isikuandmete

töötlemine jätkuvalt vajalik ka ajakirjanduslikel eesmärkidel. Kooskõlas üldmääruse art 85 lg-ga

2 on IKS §-s 4 sätestatud, et isikuandmeid võib andmesubjekti nõusolekuta töödelda

ajakirjanduslikul eesmärgil, eelkõige avalikustada meedias, kui selleks on avalik huvi ja see on

kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Ka sel juhul ei tohi isikuandmete avalikustamine

ülemäära kahjustada andmesubjekti õigusi. Riigikohtu praktika kohaselt on vastav erand

rakendatav vaid juhul, kui koos esinevad kõik viidatud sättes nimetatud kolm tingimust: (i)

avalikustamiseks on ülekaalukas avalik huvi, (ii) see on kooskõlas ajakirjanduseetika

põhimõtetega ning (iii) andmesubjekti ei kahjustata ülemäära (vt RKTKo 3-2-1-159-14, p 14).

17. Käesoleval juhul puudub mistahes avalik huvi A Ai isikuandmete jätkuvaks töötlemiseks.

A A ei ole avaliku elu tegelane, kelle elu ja tegemiste kajastamise osas esineks põhiõigustest

kaalukam avalik huvi. Isegi kui möönda, et neil aastail, kui artiklid avaldati, esines avalik huvi

A Ai isikuandmete töötlemiseks ning temaga seonduva kajastamiseks, ei esine seda avalikku

huvi enam täna, st enam kui 10-20 aastat hiljem. Seega ei ole mingit mõistlikku ega seaduslikku

põhjust, miks viidatud artiklid peaksid jätkuvalt olema seoses A Ai nimega avaldatud ning

otsingumootori kaudu ka kättesaadav. Artiklid annavad A Ai isikule selgelt negatiivse kujundi

ning puudutavad aspekti I. Ai minevikust, millel täna enam ei ole mistahes tähendust. Artiklite

jätkuva avaldamise ning I. Ai isikuandmete töötlemise läbi rikutakse oluliselt hageja põhiõigust

eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele. Arvestades interneti rolli tänapäeva ühiskonnas,

mistõttu on viidatud teave laialt kättesaadav, on rikkumine tõsine.

18. Artiklite jätkuv avaldamine piirab ebamõistlikult A Ai võimalusi nii tööturul kui ka

eraettevõtluses, sest jätab temast põhjendamatult mulje kui kahtlase tausta ja teguviisidega

isikust. Täiendavalt mõjutab see selgelt hageja alaealisi lapsi, kuivõrd artiklite sisu mõjutab

kolmandate isikute suhtumist nii hagejasse kui ka seeläbi tema alaealistesse lastesse, omades

seeläbi kahjulikke ja negatiivseid tagajärgi. Artiklid ja selles esinevad andmed ei ole seetõttu

enam adekvaatsed ega asjakohased, kuna neis kajastatud sündmustest on möödunud enam kui

mõistlik aeg. Hageja isikuandmete avaldamine artiklis ei seostu ilmselt artikli sisu ja eesmärgiga.

19. Artiklite avaldamine ning neis A Ai isikuandmete jätkuv töötlemine ei ole aga vähemalgi

määral üldsuse huvides ega aita ei avastada ega ära hoida tõsiseid õigusrikkumisi.

Kostja III

20. Google’il kui maailma ühel suurimal otsingumootoril on andmete ülemaailmses levikus

otsustav roll, sest see muudab andmed kättesaadavaks igale internetikasutajale, kes teeb otsingut

andmesubjekti nime põhjal, sh ka internetikasutajale, kes ei oleks muidu leidnud veebilehekülge,

kus need andmed on avaldatud. Internetis avaldatud teabe korraldamine ja koondamine, mida

teevad otsingumootorid (sh ka Google), et hõlbustada oma kasutajatel sellistele andmetele

juurdepääsu, võib tuua kaasa selle, et kui otsing tehakse füüsilise isiku nime põhjal, saavad

otsingumootori kasutajad tulemuste loetelu näol struktureeritud ülevaate selle isiku (käesoleval

juhul hageja) kohta internetis leiduvast teabest, mis võimaldab neil koostada andmesubjekti

(hageja) kohta rohkem või vähem üksikasjaliku profiili (EKo C-131/12, p 37).

21. Ka Google’i poolt hageja isikuandmete töötlemine peab toimuma ühel üldmääruse

artikkel 5 lg-s 1 toodud eesmärkidel, millised ei ole käesoleval juhul täidetud. Ka Google’i poolt

hageja isikuandmete töötlemine peab olema eesmärgipärane (üldmääruse art 5 lg 1 p-d a) ja b)).

Google’i puhul võib andmete töötlemine toimuda art 6 lg 1 p-s f) toodud alusel, kuid seda üksnes

juhul, et need Google’i enda või kolmanda isiku õigustatud huvid ei kaalu üles andmesubjekti

huvisid või põhiõigusi ja -vabadusi, mille nimel tuleb isikuandmeid kaitsta.

22. Google’i huvid hageja isikuandmete töötlemiseks ei kaalu käesoleval juhul üles hageja

õigust eraelu puutumatusele. Arvestades seda, et teod, mida artiklites kajastatakse, ja seeläbi

hagejaga seotakse (st süüteod) on toime pandud enam kui 20 aastat tagasi, viidatud artiklite

avaldamine toimus enam kui 20-10 aastat tagasi, on A Ail õiguspärane huvi selle vastu, et

niisuguse loetelu kaudu ei seostataks seda teavet enam tema nimega. Puuduvad mistahes

konkreetsed vastupidised põhjused, mis õigustaksid üldsuse ülekaalukat huvi pääseda Google’i

otsinguga sellele teabele ligi. Seega pole Google’i poolt andmete töötlemine enam seaduslik

(vastuolu üldmääruse art 6 lg 1 punktiga f) ega ka eesmärgipärane (vastuolu üldmääruse art 5 lg

1 p-ga a ja b).

23. Hagejal on õigus nõuda isikuandmete töötlemise lõpetamist, st kustutamist. Tuginedes

isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 21 lg-le 1 esitas A A kostjatele I-III 19.06.2018

vastuväite enda andmete töötlemisele viidatud artiklites (sh artiklite jätkuvale avaldamisele ning

internetis avalikult kättesaadavaks tegemisele) ning tuginedes üldmääruse art 17 lg 1 p-le a) ja

c) taotles A A, et kõik tema isikuandmed, mis on viidatud artiklitega seotud, kustutatakse.

24. Tulenevalt 19.06.2018 vastuväitest andmete töötlemisele, olid kostjad I ja II seega

vastutava töötlejana kohustatud andmete töötlemise vastavalt üldmääruse art 21 lg-le 1 lõpetama.

Kuna seda siiamaani tehtud ei ole, toimub A Ai andmete jätkuv töötlemine kostjate I ja II poolt

ilma õigusliku aluseta ning on seega ebaseaduslik.

25. Kostjad I ja II töötlevad hageja isikuandmeid, avaldades jätkuvalt artikleid oma

veebilehtedel. Kostja III töötleb jätkuvalt hageja isikuandmeid jätkuvalt seeläbi, et viidad

artikleid kuvatakse jätkuvalt hageja nime taga Google’i otsingumootoris otsingu tegemisel.

26. Hageja leiab, et õigus eraelupuutumatusele ning andmekaitse üldmäärusest tulenevad

garantiid peavad olema tegelikud, mitte näilised. Sõltumata andmekaitse reformist, mis justkui

annab üksikisikule suurema kontrolli enda andmete üle, on A A olukorras, kus a)

meediaorganisatsioon sedastab lakooniliselt, et andmekaitse üldmäärusest tulenev õigus olla

unustatud ei kohaldu temale, ning b) otsingumootor iseseisvalt kaebust ei rahulda, vaid suunab

samuti meediaväljundi poole. Selliselt pole isikule tagatud määruses sätestatud õigust olla

unustatud ning seeläbi sekkutakse ülemäära A Ai eraellu ning kahjustatakse ülemääraselt tema

õigusi. Ülaltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda, et kostjaid kohustataks koheselt lõpetama

hageja isikuandmete töötlemine. Isikuandmete töötlemise lõpetamiseks peavad (i) kostjad I ja II

eemaldama oma veebilehtedelt artiklitest andmed hageja kohta ning (ii) kostja III eemaldama või

peitma hageja ees- ja perekonnanime selliselt, et viidatud artikleid ei ilmuks enam hageja nime

taga Google’i otsingumootorites. Alternatiivselt on taotleb hageja, et kohus kohustaks kostjaid

hageja isikuandmed asjakohases ulatuses anonüümseks tegema.

27. Kostja on töödelnud õigusvastaselt hageja isikuandmeid. Kooskõlas 1045 lg 1 p-ga 7 ja

lg 3 või alternatiivselt VÕS § 1045 lg 1 p 4 alusel on kostjad solidaarselt kohustatud hagejale

tekitatud varalise kahju hüvitama. Hageja (varalise) kahju hüvitamise nõue seisneb kohtuväliste

nõuete esitamisega seotud õigusabikuludega. Hageja palub mõista välja kostjatelt I ja II

solidaarselt varalise kahju hüvitise summas 1833 eurot (sh KM) ning kostjalt III varalise kahju

hüvitise summas 780 eurot (sh KM). Samuti palub hageja kostjatelt välja mõista mittevaralise

kahju jättes mittevaralise kahju suuruse VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 366 alusel kohtu määrata.

Samuti leiab hageja, et kostjad on kohustatud tasuma hagejale kohustuse täitmisega viivitatud

aja eest viivist.

28. Eeltoodust tulenevalt hageja palub: kohustada AS-i Õhtuleht Kirjastus lõpetama A Ai

isikuandmete õigustamatu töötlemine, võttes selleks tarvitusele järgmised meetmed: kustutada

Õhtulehes 10.03.2000 ilmunud B B artiklis „Lastekodukasvandik lastekodusid lüpsmas“ ja

Õhtulehes 05.12.2000 ilmunud artiklis „Vangid nõuavad läbirääkimisi“ A Ai isikuandmed, sh

ka A Ai pilt; või alternatiivselt muuta Õhtulehes 10.03.2000 ilmunud B B artiklis

„Lastekodukasvandik lastekodusid lüpsmas“ ja Õhtulehes 05.12.2000 ilmunud artiklis „Vangid

nõuavad läbirääkimisi“ A Ai isikuandmed anonüümseks, sh ka A Ai pilt; seadistada oma

veebilehed

selliselt, et automatiseeritud otsingumootorid ei indekseeriks veebiaadresse,

millel paiknevad nimetatud artiklid, tegema omal kulul Google, Bing, Yahoo!, Search, Ask ja

AOL otsingumootoritele taotluse (välistusprotokoll) teabeotsingusüsteemide vahemälus (cache

memory) asuvate nimetatud artiklite kuvamise lõpetamiseks A Ai nimega seostatavast tulemuste

loetelust tema isiku põhjal tehtud otsingu järel. Hageja palub: kohustada AS-i Ekspress Meedia

lõpetama A Ai isikuandmete õigustamatu töötlemine, võttes selleks tarvitusele järgmised

meetmed: kustutada 26.08.2009 Eesti Päevalehes ilmunud C C artiklis „Vestlus Päevalehega

ähvardab eksvangi tagasi trellide taha saata“ ja 24.09.2009 Eesti Ekspressis ilmunud artiklis

„Riik kiusab julget eksvangi“ A Ai isikuandmed; või alternatiivselt muuta 26.08.2009 Eesti

Päevalehes ilmunud C C artiklis „Vestlus Päevalehega ähvardab eksvangi tagasi trellide taha

saata“ ja 24.09.2009 Eesti Ekspressis ilmunud artiklis „Riik kiusab julget eksvangi“ A Ai

isikuandmed anonüümseks; seadistada oma veebilehed selliselt, et

automatiseeritud

otsingumootorid ei indekseeriks veebiaadresse, millel paiknevad nimetatud artiklid, tegema omal

kulul Google, Bing, Yahoo!, Search, Ask ja AOL otsingumootoritele taotluse (välistusprotokoll)

teabeotsingusüsteemide vahemälus (cache memory) asuvate nimetatud artiklite kuvamise

lõpetamiseks A Ai nimega seostatavast tulemuste loetelust tema isiku põhjal tehtud otsingu järel.

Hageja palub: kohustada Google LLC-d lõpetama A Ai isikuandmete õigustamatu töötlemine,

võttes selleks kasutusele kõik vajalikud meetmed, et eemaldada Google’i teabeotsingusüsteemi

vahemälust (cache memory) A Ai nimega seostatavast tulemuste loetelust nimetatud artiklite

kuvamine tema isiku põhjal tehtud otsingu järel. Hageja palub mõista tema kasuks välja varalise

kahju hüvitis kokku summas 2163 eurot, sellest AS-ilt Õhtuleht Kirjastus ja AS-ilt Ekspress

Meedia solidaarselt 1833 eurot, ja Google LLC-lt 780 eurot ning mõista AS-ilt Õhtuleht

Kirjastus, AS-ilt Ekspress Meedia ja Google Ireland Limited’lt igaühelt A Ai kasuks välja

mittevaralise kahju hüvitis kohtu enda äranägemisel, mõista AS-ilt Õhtuleht Kirjastus, AS-ilt

Ekspress Meedia ja Google LLClt’d solidaarselt hageja kasuks välja jooksev viivise VÕS § 113

lg 1 II lauses sätestatud suuruses tasumata kahjuhüvitiselt alates hagi esitamisest kuni

kahjuhüvitise tasumiseni.

Kostjate I ja II vastuväited

29. Kostjad ei tunnista hagi ja vaidlevad sellele vastu.

30. Kostja I avaldas 10.03.2000 ajalehes Õhtuleht artikli „Lastekodukasvandik lastekodusid

lüpsmas“ (artikkel 1) ja 5.12.2000 artikli „Vangid nõuavad läbirääkimisi“ (artikkel 2). Kostja II

avaldas 26.08.2009 Eesti Päevalehes artikli „Vestlus Päevalehega ähvardab eksvangi tagasi

trellide taha saata“ (artikkel 3) ja 24.09.2009 Eesti Ekspressis artikli „Riik kiusab julget

eksvangi“ (artikkel 4).

31. Kostjad töötlesid isikuandmeid kooskõlas IKS § 11 lg 2, millele hageja kohaselt viitab.

Hageja ei väida hagiavalduses, nagu olnuks tema isikuandmete avaldamine nimetatud sättega

vastuolus. Kostja I avaldas hageja isikuandmeid sisaldavad artiklid 1 ja 2 aastal 2000 ehk 20

aastat tagasi. Kostja II avaldas hageja isikuandmeid sisaldavad artiklid 3 ja 4 aastal 2009 ehk 11

aastat tagasi.

32. Kui hageja leiab, et tegemist oli seadusest tuleneva nõudega (IKS § 11 lg 2), siis

juhindudes TsÜS § 149, on hagi aegumise tähtaeg 10 aastat. Ehk hagi aegus kostja I suhtes aastal

2010 ja kostja II suhtes aastal 2019.

33. Kui hageja nõue põhineb kahju õigusvastasel tekitamisel, on tulenevalt TsÜS § 150 kahju

õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik

kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või teada saama pidi. Hageja isikuandmeid

sisaldavad artiklid ilmusid üleriigilise levikuga ajalehtedes, seega pidi hageja oma õiguste

kahjustamisest teada saama artikli avaldamisel. Isegi juhul, kui hageja ei teadnud artiklite 1-4

avaldamisest (mis ei ole eluliselt usutav ja millisel juhul ei saanud artiklite avaldamine ka hageja

õiguseid riivata), on tulenevalt TsÜS § 150 lõikest 3 kahju õigusvastasest tekitamisest tulenev

nõue aegunud hiljemalt kümne aasta möödumisel kahju põhjustanud teo tegemisest või

sündmuse toimumisest.

34. Hageja ei ole üldse tõendanud, milles seisneb tema isikuõiguste rikkumine, kuid see ei

ole praegusel juhul ka oluline, sest sõltumata sellest, kas artiklite avaldamise ajal need rikkusid

hageja õigusi või mitte, on tema nõuded kostjate I ja II suhtes aegunud ning kostjad I ja II paluvad

kohaldada aegumist. Hageja isikuandmete töötlemine kostjate poolt on õiguspärane. Hageja

nõue isikuandmete kustutamiseks või anonüümseks muutmiseks on alusetu.

35. Juhul kui kohus leiab, et hageja nõue ei ole aegunud, esitavad kostjad hageja nõuete kohta

järgmised vastuväited.

36. Hageja andmeid artiklites 1-4 on töödeldud enne isikuandmete üldmääruse (GDPR)

jõustumist kehtinud isikuandmete kaitse seaduse, EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU

DIREKTIIVI 95/46/EÜ, 24. oktoober 1995, üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel

ja selliste andmete vaba liikumise kohta ja põhiseadusest tuleneva ajakirjandusvabaduse alusel.

Nii GDPR kui ka varasemad isikuandmete töötlemist reguleerivad normatiivaktid on

isikuandmete töötlemisel kehtestanud ajakirjandusliku erandi (artiklite avaldamise ajal kehtinud

IKS § 11 lg 2, praegu kehtiv IKS § 4.)

37. Hageja nõue põhineb väitel justkui ei esineks tema isikuandmete töötlemiseks GDPRis

alust. See väide ei ole õige. GDPRi artikli 85 kohaselt ühitavad liikmesriigid õigusaktiga GDPRi

kohase õiguse isikuandmete kaitsele ning sõna- ja teabevabaduse õiguse, muu hulgas seoses

isikuandmete töötlemisega ajakirjanduslikel eesmärkidel ning akadeemilise, kunstilise või

kirjandusliku eneseväljenduse tarbeks. Samuti sätestab GDPR artikkel 85 lõige 2, et seoses

isikuandmete töötlemisega ajakirjanduslikel eesmärkidel ning akadeemilise, kunstilise või

kirjandusliku eneseväljenduse tarbeks näevad liikmesriigid ette vabastusi või erandeid II

peatükist (põhimõtted), III peatükist (andmesubjekti õigused), IV peatükist (vastutav töötleja ja

volitatud töötleja), V peatükist (isikuandmete edastamine kolmandatele riikidele ja

rahvusvahelistele organisatsioonidele), VI peatükist (sõltumatud järelevalveasutused), VII

peatükist (koostöö ja järjepidevus) ja IX peatükist (andmetöötluse eriolukorrad), kui need on

vajalikud, et ühitada õigus isikuandmete kaitsele sõna- ja teabevabadusega.

38. Kehtiv seadus sätestab isikuandmete töötlemiseks ajakirjandusliku erandi IKS § 4.

39. Ei GDPR ega IKS ei kehti tagasiulatuvalt varem avaldatud meediaväljundi suhtes. Samuti

ei kohusta ei GDPR ega IKS õiguspäraselt meediaerandi ja seaduse alusel avaldatud

meediaväljundit avaldamisjärgselt hindama. Meediaettevõte ei pea teatud aja möödumisel

õiguspäraselt avaldatud meediaväljundit uuesti hindama.

40. Nagu mainitud, on isikuandmete avaldamine meediaerandi alusel lubatud. Juba avaldatud

meediaväljundi puhul täpsustab GDPR, et unustusõigus ehk õigus isikuandmete kustutamisele

(artikkel 17) ei kehti juhul, kui isikuandmeid on töödeldud sõna- ja teabevabaduse teostamisel.

41. Andmekaitse üldmääruse artikkel 17 lg 3a sätestab selgelt, et õigus olla unustatud ei ole

rakendatav, kui andmeid töödeldakse sõna- ja teabevabaduse õiguse teostamiseks ehk kui need

on avaldatud ajakirjanduslikul eesmärgil (IKS § 4 alusel). Otsustamaks, kas andmete kustutamist

saab nõuda üldmääruse artikli 17 alusel, tuleb välja selgitada, millisel õiguslikul alusel on

andmed avaldatud. Kui avaldamise aluseks on varem kehtinud IKS § 11 lg 2 või kehtiv IKS § 4,

siis unustusõigust rakendada ei saa. Isegi juhul kui andmed on avaldatud enne IKS § 11 lõike 2

kehtestamist, siis ei saa ikkagi unustamisõigust teostada, kui andmed on avaldatud sõna- või

teabevabaduse teostamisel.

42. Kui andmed on avaldatud ajakirjanduslikul eesmärgil ning täidetud on ka teised

ajakirjanduslikul eesmärgil andmetöötluse eeldused ((ülekaalukas) avalik huvi ja andmesubjekti

õiguste ülemäärase kahjustamise puudumine), siis ei saa meediaväljaandelt meediaväljundi

muutmist ja/või kustutamist nõuda, sest ajakirjandusväljaande arhiiv ja selle täielikkus on

väärtus, mida Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) hindab kui informatsioonivabaduse hüve.

43. Meediaorganisatsioon on kohustatud ajakirjandusliku erandi rakendatavust hindama

materjali avaldamisel. Kui ajakirjandusliku erandi nõuded on täidetud ja artikkel avaldatud, on

meediaorganisatsioonil kohustus tagada oma arhiivi täielikkus. See tähendab, et õiguspäraselt

avaldatud artikleid tagantjärele ei muudeta ega kustutata.

44. Õigus olla unustatud ei ole absoluutne õigus. Kaaluda tuleb ühelt poolt isiku õigust eraelu

puutumatusele ja teiselt poolt meediaorganisatsiooni õigust väljendusvabadusele ja avalikkuse

õigust informatsiooni saada, sh õigust saada infot minevikus toimunud sündmuste kohta meedia

digiarhiivide vahendusel. EIK hinnangul tuleb seejuures muu hulgas arvestada ajakirjanduse

olulist rolli demokraatlikus ühiskonnas, mis sisaldab ka kohtumenetluste kajastamist ja

kommenteerimist. Siiski oleme teatud juhtudel, näiteks alaealiste kuritegevust kajastava

meediaväljundi puhul, isikuandmed umbisikustanud.

45. Meediaorganisatsioonil on ülesanne andmeid ja ideid levitada ning üldsusel on õigus seda

infot saada. Selles kontekstis on EIK tunnistanud, et lisaks üldsuse huvile saada infot

päevakajaliste sündmuste kohta, peab avalikkusel olema võimalus otsida andmeid ka möödunud

sündmuste kohta. Avalikkuse huvi kriminaalmenetluse vastu võib ajas muutuda olenevalt

kohtuasja asjaoludest. Üldsuse teabe saamise õiguse piiramiseks peavad aga olema eriti mõjuvad

põhjused.

46. EIK juhib tähelepanu asjaolule, et vanemate lugudega seotud nõuete esilekerkimise

võimalus iseenesest mõjub ajakirjandusvabadusele halvavalt, sest võib tuua kaasa selle, et

ajakirjandus ei säilita oma digiarhiive või hakkab isikuandmete kasutamist vältima.

47. Artiklite anonüümseks muutmise kontekstis leiab EIK, et teatud andmete kinni katmine

on ajakirjandusvabaduse küsimus ja just ajakirjanduse otsustada peaks jääma, milliseid detaile

avaldada, et säiliks artiklite usaldusväärsus. Isikustatud info, sh isiku täisnime avaldamine, on

ajakirjanduse oluline osa, seda eriti kriminaalmenetluse puhul, mis pakub suurt avalikku huvi ja

mille kohta andmete kättesaadavus panustab avalikku debatti ka aastate möödudes.

48. Kokkuvõttes on EIK seisukohal, et õiguspäraselt avaldatud meediaväljundit, mida

vahetult pärast avaldamist ei ole vaidlustatud, hiljem üldjuhul ei muudeta ega kustutata.

49. Riigikohus on nentinud, et ajakirjandusel on ajakirjandusvabaduse olemusest tulenevalt

lai otsustusvabadus avalikku huvi puudutava teemaderingi määratlemisel. Avaliku huvi

puudumist võiks sedastada näiteks juhul, kui avaldatakse eraelu detaile, mis kuidagi ei seondu

avaliku huviga ega aita kaasa ühiskondlikule debatile. Sealjuures peaks avalik huvi puuduma

täielikult ja ilmselgelt, sest vastasel juhul saaks täitevvõim riikliku järelevalve käigus liiga suures

ulatuses otsustada, millistel teemadel võib ajakirjandusväljaanne kirjutada ja millistel mitte. See

moonutaks ajakirjandusvabadust.

50. Asjaolu, et hageja karistatus on kustunud, ei oma tsiviilõiguslikult mitte mingisugust

tähendust. Vastavalt karistusregistri seaduse § 5 lõikele 1 on registrisse kantud isiku

karistusandmetel õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse

arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. Riigikohus on otsuses 3-4-1-7-01 eristanud karistatust

kui juriidilist seisundit ning karistatust kui fakti. Karistatus on ajutise iseloomuga ja kestab selle

kustumise või kustutamiseni. Seevastu karistamise fakt iseloomustab isikut ja on seetõttu püsiva

tähendusega.

51. Hageja mainet ei kahjusta mitte tema tegude ja kohtumenetluse kajastamine

ajakirjanduses, vaid tema toime pandud teod. Artiklid ei ole vastuolus ajakirjanduseetika

põhimõtetega. Kaebaja isikustamine ajakirjanduses ei riku ülemääraselt tema õigusi, sest kaebaja

õiguse eraelu puutumatusele kaalub üles ajakirjanduse õigus sõnavabadusele ja avalikkuse õigus

infot saada.

52. Hageja isikuandmete töötlemine on olnud kooskõlas IKSiga ja kohtupraktikaga. Seega ei

ole kohaldatavad ka deliktinormid, kuivõrd kostjad ei ole delikti toime pannud.

53. Kostjad ei vaidle vastu sellele, et IKSi nõuetega vastuolus olev isikuandmete

avalikustamine võib olla VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja lõige 3 ning VÕS § 1050 järgi kvalifitseeritav

delikt. Nii varalise kui ka mittevaralise kahju väljamõistmise eelduseks on kostjate õigusvastane

käitumine, mis tõi kaasa kahju. Praegusel juhul ei ole õigusvastast käitumist toimunud, seega ei

ole tekkinud ka kahju.

54. Isegi juhul kui kohus peaks asuma seisukohale, et kostjad on õigusvastaselt käitunud ning

see on hagejale kaasa toonud kahju, siis peavad ka kohtuväliste nõuete esitamisega seotud kulud

olema vajalikud ja mõistlikud. Hageja esitas kostjatele taotluse isikuandmete kustutamiseks

19.06.2018. Taotlus oli kolmel lehel. Kostjad vastasid taotlusele. Korduva taotluse esitamiseks

puudus igasugune vajadus, sest hageja oli oma nõude esitanud ja kostjad sellele vastanud.

Täiendavate kirjade saatmine ei olnud hageja õiguste maksmapanekuks vajalik. Arvestades seda,

et tegemist on kvalifitseeritud õigusabiga, siis on kohane ajakulu kolmeleheküljelise nõude

esitamiseks maksimaalselt 2 h. Samuti on ebamõistlikult kõrge hageja tunnitasu.

55. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, mis võimaldaksid kostjate suhtes rahuldada

mittevaralise kahju hüvitamise nõuet. Hageja ei ole tõendanud, milles seisneb artiklitest tekitatud

hageja kahjustamine. Asjaolu, et vastavalt 11 ja 20 aastat tagasi on kostjad avaldanud artiklid,

mis sisaldavad hageja kohta õigeid isikuandmeid, ei ole mittevaralise kahju tekkimise asjaoluks

ega tõendiks.

56. Hageja mõttekäiku järgides võiks hageda ka 1980. aastal välja antud ajalehtede

väljaandjate õigusjärglasi, sest ka 1980. aasta ajalehed on digiarhiivis olemas ja kahtluseta

sisaldavad need isikuandmeid. Isikuandmete avaldamine ja avaldatu kättesaadavus ei ole kahju

tekitamise koosseisuline tunnus.

57. Käesoleval juhul on eelneva alusel ilmne, et kostjad ei ole hageja isikut kahjustavat

tegevust toime pannud. Hageja kohta ei ole esitatud ebaõigeid faktiväiteid ega ebakohaseid

väärtushinnanguid. Isikuandmete töötlemine on toimunud seaduslikul alusel (IKS § 11 lõige 2).

58. Eelnevat arvesse võttes ei ole hageja isiklikke õigusi rikutud, mis võimaldaks tema kasuks

välja mõista VÕS § 134 lõike 2 kohaselt mõistliku rahasumma.

Kostja III seisukoht

59. Kostja III leiab, et ta on hageja isikuandmeid töödelnud seaduslikult.

60. Kostjad I ja II avaldasid hageja isikuandmeid mitmetes artiklites, mis ilmusid Eesti

suurimates ajalehtedes (Eesti Ekspress, Eesti Päevaleht ja SL Õhtuleht). Niisiis on selle vaidluse

kostjad I ja II meediaorganisatsioonid, kes on töödelnud hageja isikuandmeid ajakirjanduslikul

eesmärgil vastavalt IKS §-le 4 (praegu kehtiva IKS § 4 ja isikuandmete kaitse üldmääruse

tähenduses).

61. IKS § 4 lubab töödelda isikuandmeid andmesubjekti nõusolekuta ajakirjanduslikul

eesmärgil, eelkõige avalikustada meedias, kui selleks on avalik huvi ja see on kooskõlas

ajakirjanduseetika põhimõtetega. IKS § 4 on erand ja põhineb isikuandmete kaitse üldmääruse

artiklil 85, mille kohaselt võib isikuandmete ajakirjanduslikel eesmärkidel töötlemiseks ette näha

vabastusi ja erandeid isikuandmete kaitse üldmääruse nõuetest, kui need on vajalikud, et ühitada

õigus isikuandmete kaitsele sõna- ja teabevabadusega. Seega lubab isikuandmete kaitse

üldmäärus koostoimes IKS §-ga 4 töödelda isikuandmeid andmesubjekti nõusolekuta, kui seda

tehakse ajakirjanduslikul eesmärgil.

62. Hageja on hagiavalduses tunnistanud, et artiklite avaldamise ajal oli hageja isikuandmete

avalikustamiseks avalik huvi. Ühtlasi nähtub vaidlusalustest artiklitest, et hageja oli ise huvitatud

ajakirjanikele intervjuude andmisest ning lisaks nimetatud artiklitele esines ta vanglasüsteemiga

seotud teemadel avalikult ka Kuku raadios. Intervjuude andmisega tegi hageja aktiivseid

pingutusi teabe avaldamiseks, st andis oma andmete avaldamiseks nende avaldamise ajal

nõusoleku. Hageja ei ole väitnud, et tema kohta avaldatud teave on vale või sisaldab ebaõigeid

faktiväiteid või põhjendamatuid väärtushinnanguid. Teabe kättesaadavana hoidmine on avalikes

huvides ja proportsionaalne, eriti arvestades hageja enda aktiivset rolli andmete avalikustamisel.

63. Kostja III on seisukohal, et hageja isikuandmete töötlemise jätkamine ja kustutamata

jätmine on põhjendatud sõna- ja teabevabaduse tagamise vajadusega.

64. Hageja leiab, et puudub avalik huvi hageja isikuandmete avaldamiseks ning artiklite

kestev avaldamine ja isikuandmete töötlemine rikub tema põhiõigust privaatsusele ja

isikuandmete kaitsele. Ühtlasi piirab artiklite kestev avaldamine väidetavalt ebamõistlikult

hageja võimalusi nii tööturul kui ka eraettevõtluses, jättes temast õigustamatult mulje kui

kahtlase tausta ja käitumisega isikust. Seetõttu esitas hageja kostjale III vastuväite, nõudes hageja

andmete töötlemise lõpetamist isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 17 lõike 1 punktide a ja c

alusel (need käsitlevad õigust olla unustatud). Kostja III sellega ei nõustu. Hagejal puudub õigus

nõuda isikuandmete kustutamist, kuna isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 17 lõike 1 punkti

a ei kohaldata juhul, kui isikuandmete töötlemine on vajalik sõna- ja teabevabaduse õiguse

tagamiseks. Õigust keelduda isikuandmete töötlemist lõpetamast, kui töötlemine on vajalik sõna-

ja teabevabaduse õiguse tagamiseks, on tunnustatud nii Euroopa Inimõiguste Kohtu kui ka

Euroopa Kohtu lahendites.

65. Kostja III nõustub seisukohaga, et iga taotlust tuleb hinnata eraldi, ning märgib, et linkide

eemaldamise üle otsustamisel on arvesse võetud kõiki asjaolusid.

66. Kostja III otsingumootori tulemused annavad üldpildi praegusest õiguslikust olukorrast

(tulemuste loetelu hageja täisnimega tehtud otsingust – lingid vaidlusalustele artiklitele on

tulemuste loetelus 6. ja 7. kohal) ning kostja III leiab, et ta on isikuandmete vastutava töötlejana

täitnud kõik oma kohustused ja lisaks toiminud vastavalt suunistele, mille andis Euroopa Kohus

kohtuasjas GC jt versus Commission nationale de l'informatique et des libertés (CNIL) tehtud

otsuses.

67. Asjaolu, et hageja karistustega seotud andmed on tänaseks karistusregistrist kustutatud,

ei oma tähtsust. Karistusregistri seaduse § 5 lg 1 kohaselt on registrisse kantud isiku

karistusandmetel õiguslik tähendus vaid isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse

arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. Kokkuvõttes on otsingumootori haldajal seega õigus

lükata isikuandmete töötlemise lõpetamise taotlus tagasi, juhul kui konkreetse juhtumi asjaolusid

arvestades kaalub sõna- ja teabevabaduse tagamine üles õiguse privaatsusele ja isikuandmete

kaitsele.

68. Kostja III on praegusel juhul isikuandmete töötlemise lõpetamisest keeldunud ning

linkide eemaldamise taotluse tagasi lükanud seetõttu, et üldsusel on hageja isikuandmete suhtes

jätkuv ja kaalukas õigustatud huvi, mis põhineb hageja püsival käitumismustril. Hageja

isikuandmete töötlemine on sõna- ja teabevabaduse õiguse tagamiseks vajalik järgmistel

põhjustel. Hagiavaldusele lisatud artiklist „Lastekodukasvandik lastekodusid lüpsmas“ nähtub

selgelt, et Hageja pani toime kelmuse. Ehkki Hageja karistus on aegunud ja Kostjal III puudub

juurdepääs karistusregistri arhiivile, annavad Kostja ennetähtaegse vabastamisega seotud

hilisemad kohtumäärused täiendavat teavet Hageja käitumise kohta. Neist kohtumäärustest

nähtuvad järgmised faktid: Hageja on süüdi mõistetud Pärnu Maakohtu xxx. aasta otsusega

(täpseid andmeid karistuse aluse ja pikkuse kohta kohtuotsustes näha ei saa); Hageja on Järva

Maakohtu xxx. aasta otsusega süüdi mõistetud kriminaalkoodeksi § 143 lg 2 p 2 alusel (st

kelmuses) ja teda on karistatud 3 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega; xxx mõistetud karistusele

liideti karistusseadustiku § 65 lg 2 alusel 1 aasta, 4 kuud ja 17 päeva xxx mõistetud ent

ärakandmata karistusest ning liitkaristuseks mõisteti 4 aastat, 10 kuud ja 17 päeva vangistust

(karistuse lõpp 31.03.2009). Karistusseadustiku § 65 lg-s 2 on sätestatud, et kui süüdimõistetu

paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue

kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud

karistuse ärakandmata osa võrra. Seega pani Hageja uue kuriteo toime pärast 2001. aasta

kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist; Hagejat on karistatud kuuel

korral, sealhulgas viiel korral kelmuse eest, mille ohvriteks olid Eesti Vabariigi asutused,

haridusministeerium ja sotsiaalministeerium (toime pandud kuritegude täpseid üksikasju pole

kohtuotsustes esitatud); Murru vanglas karistust kandes pani Hageja toime uusi kuritegusid,

pakkudes näiteks telefoni teel transporditeenust, mida tegelikult ei osutatud; Hageja vabastati

vanglast tingimisi xxx. aasta kohtumäärusega.

69. Euroopa Kohus on selgitanud, et lahendades taotlust eemaldada lingid veebilehtedele,

millel on avaldatud andmesubjekti suhtes kriminaalasjas toimunud kohtumenetluse andmed, mis

puudutavad selle menetluse varasemat etappi ega vasta enam hetkeolukorrale, peab

otsingumootori haldaja hindama, kas pidades silmas kõiki juhtumi asjaolusid, nagu kõnealuse

süüteo laadi ja raskust, menetluse käiku ja tulemust, möödunud aega, andmesubjekti rolli

avalikus elus ja tema käitumist minevikus, üldsuse huvi taotluse esitamise ajal, avaldatud

andmete sisu ja vormi ning nende avaldamise tagajärgi andmesubjekti jaoks, on viimasel õigus

sellele, et kõnealused andmed ei oleks praeguses etapis enam seotud tema nimega tulemuste

loetelus, mis kuvatakse tema nimega tehtud otsingu tagajärjel (otsus kohtuasjas C 136/17, p 77).

Seetõttu on linkide eemaldamise taotluse esitanud isiku varasem käitumine oluline.

70. Eeltoodust ilmneb, et hageja on korduvalt süüdi mõistetud kelmuses, Hageja jätkas

kuritegude toimepanemist ka karistuse kandmise ajal ning hageja on kandnud vähemalt 7 aastat

vanglakaristust (karistuse täpne algusaeg on kostjale III teadmata). Kelmusi toime pannes oli

hageja eesmärk ebaausalt ja alusetult rikastuda ühiskonna kõige haavatavamate rühmade arvel

ning ta tekitas suurt kahju. Artiklist „Lastekodukasvandik lastekodusid lüpsmas“ nähtub, et

hageja püüdis raha välja petta mitmetelt lastekodudelt. Artikli „Vangid nõuavad läbirääkimisi“

kohaselt tunnistas hageja eeluurimisel, et hageja vastu on nõudeid umbes 800 000 Eesti krooni

(st 51 129 euro) ulatuses. Arvestades raha väärtust kahju tekitamise ajal (2000. aasta paiku),

tekitas hageja ohvritele suure kahju.

71. Hagiavaldusele lisatud artiklist „Lastekodukasvandik lastekodusid lüpsmas“ nähtub ka,

et hageja on lisaks kandnud karistust Rootsis: „Võtku, nagu Soomes ja Rootsis on, vanglatesse

narkokoerad. Mul on endal Rootsi vangla kogemus ja tean, et seal on toidupakid lubatud.“

Kostjal III puuduvad täiendavad andmed karistamise põhjuste kohta.

72. Lisaks nähtub Tallinna Halduskohtu xxx. aasta otsusest ja Tallinna Ringkonnakohtu

xxx. aasta otsusest haldusasjas nr xxx, et hageja on olnud xxx OÜ volitatud esindajaks xxx OÜ

ja OÜ xxx maksumenetluses. Nimetatud menetluse käigus tehti kindlaks, et 1) xxx OÜ väljastas

fiktiivseid arveid, 2) Hageja ei osanud maksuametile nimetada ühtki äripartnerit, kellelt xxx OÜ

oleks kaupu ostnud, 3) xxx OÜ väljastatud fiktiivsed arved viitavad maksupettusele ning OÜ xxx

osalusele selles maksupettuses. Ehkki Hagejat ei ole maksudest kõrvalehoidumises süüdi

mõistetud ja pole tuvastatud, et Hageja osales fiktiivsete arvete väljastamisel, tekib mõistlik

kahtlus, et hageja tegevus võis olla seotud maksudest kõrvalehoidumisega.

73. Kostja III märgib lisaks, hageja ei räägi tõtt, kuivõrd hageja on korduvalt rõhutanud, et

Google'i otsingumootoris hageja nimega indekseeritud artiklites mainitud kuriteod on juhtumid

tema nooruspõlvest ning hageja on nüüd, täisealisena, seaduskuulekas kodanik. Esiteks nähtub

artiklitest, et lastekodude petmise ajal oli hageja 26-aastane ehk juba pikka aega täisealine,

mistõttu vanus kuritegude toimepaneku ajal ei saa olla hagejale vabanduseks. Teiseks näitavad

kohtule esitatud tõendid selgelt, et veel umbes 8 aastat tagasi seostati hagejat järjekordselt

pettusega (kuid süüdi teda ei mõistetud).

74. Kuna kostja III peab otsingumootori haldajana taotluse saamisel hindama kõiki

andmesubjekti varasema käitumisega seotud asjaolusid, on selge, et sellist liiki asjaolusid tuleks

arvesse võtta ning üldpildile lisatuna annavad need alust linkide eemaldamise taotluse

tagasilükkamiseks.

75. Seega, võttes arvesse hageja kuritegude liiki (kelmus, sealhulgas ühiskonna haavavate

rühmade suhtes), kuritegude korduvust (hagejat on kelmuse eest karistatud vähemalt viiel korral,

mis näitab kalduvust kelmuse läbi viimiseks, mida ei peata ka kriminaalkorras karistamine) ja

karistuse pikkust (kostja III arvestuse järgi vähemalt 7 aastat), leiab kostja III, et üldsusel on

jätkuv õiguspärane huvi kostjate I ja II avaldatud artiklite vastu, mis sisaldavad teavet hageja

käitumise kohta minevikus.

76. Hageja andmeid sisaldavatele ajaleheartiklitele linkide pakkumiseks on avalik huvi ka

hageja praeguse kutseala ja tegevusvaldkonna tõttu. On üldteada, et korteriühistutel on väga

erinevaid liikmeid ning kõigil neil pole vajalikke oskusi, et kaitsta oma maja ja korteriühistu

õigusi ning ennetada võimalikke kuritarvitusi või need aegsasti tuvastada. Äriregistrist nähtub,

et hageja tegutseb praegu kinnisvarahalduse valdkonnas ning kuulub järgmiste korteriühistute

juhatusse: 1) xxx KÜ; 2) xxx KÜ; 3) xxx KÜ; 4) xxx KÜ; 5) xxx KÜ; 6) xxx KÜ; 7) xxx KÜ.

Korteriühistu juhatuse liikmena on hagejal õigus käsutada korteriühistu vara, sealhulgas

pangakontol olevat raha, ning teha korteriühistute nimel tehinguid. Hageja esindusõiguse ulatus

on küllaltki lai. Seega on hageja praegustel ja potentsiaalsetel klientidel õigustatud huvi saada

teavet hageja varasema käitumise kohta, et teadlikult otsustada, kas usaldada korteriühistute raha

varem kelmustes süüdi mõistetud isikule või rakendada ettevaatusabinõuna täiendavat kontrolli.

Praktikast on teada mitmeid juhtumeid, kus haldusfirmad ja nende juhatuse liikmed on

korterelamute haldamisel korteriühistute usaldust kuritarvitanud (näiteks on sellest räägitud

telesaate „Pealtnägija“ episoodis: kortermajade haldaja tõmbas elanikele koti pähe). Seetõttu

on üldsusel õigustatud huvi otsida ja saada teavet Hageja varasema käitumise kohta. Hageja

õigus isikuandmete kaitsele ei saa ühistute liikmeid ilma jätta võimalusest tutvuda juhatusse

valitud isikute isikuomadusi iseloomustavate asjaoludega.

77. Kostjal III oli õigus hageja isikuandmete töötlemise lõpetamisest keelduda, kuna

isikuandmete töötlemise jätkamine on vajalik sõna- ja teabevabaduse õiguse tagamiseks

(vastavalt isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 17 lõike 3 punktile a) ning kostja III ei ole

tegutsenud ebaseaduslikult, mistõttu kostja III palub kohtul jätta hageja varalise ja mittevaralise

kahju hüvitamise nõuded rahuldamata.

78. Kui kohus peaks siiski leidma, et kostja III pidanuks hageja taotlusel lingid oma

otsingumootorist eemaldama (millega kostja III ei nõustu), vaidleb kostja III vastu talle esitatud

rahalise kahju nõude suurusele. Kohtuväliste nõuete esitamise kulud ei ole antud juhul vajalikud

ega mõistlikud, st korduva nõudekirja saatmiseks puudus vajadus.

79. Kostja III leiab, et mittevaralise kahju väljamõistmise eeldused ei ole käesoleval juhul

täidetud. Praegusel juhul ei ole hageja põhjendanud, milliste asjaolude tõttu on tal mittevaraline

kahju tekkinud, arvestades et artiklid avaldati 20 ja 11 aastat tagasi seaduslikult ja ühes neist

andis hageja ise intervjuu ning artiklid on sellest alates olnud avalikud. Uusi asjaolusid, mis

võinuks põhjustada füüsilist ja emotsionaalset stressi või kannatusi, ei ole ilmnenud.

80. Kui kohus peaks otsustama mõista hagejale hüvitise mittevaralise kahju katteks, palub

kostja III kohtul arvesse võtta hageja käitumise raskeid tagajärgi, isikuandmete avaldamise

seaduslikkust, kaasa arvatud fakti, et hageja andis vabatahtlikult intervjuusid ja võttis ise

ajakirjanikega ühendust ning otsustas vanglasüsteemi asjus avalikult sõna võtta (sh nt Kuku

raadios), ning et kõnesolevad artiklid ei sisalda ebaõigeid faktiväiteid ega põhjendamatuid

väärtushinnanguid.

Kohtuotsuse põhjendused

81. Kohus, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et

hagi tuleb rahuldada.

82. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on

võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele

vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas

esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte

esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses

tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

83. Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle, mille kohus loeb TsMS § 231

lõigete 2 ja 4 ja viidatud tõendite alusel tuvastatuks:

- 10.03.2000 ilmus Õhtulehes B B artikkel „Lastekodukasvandik lastekodusid lüpsmas“. Artikli

sisuks on hageja poolt aastal 1998 väidetavalt korda saadetud teod erinevates lastekodudes (I kd

tlk 19).

- 05.12.2000 ilmus Õhtulehes artikkel „Vangid nõuavad läbirääkimisi“, mis kajastas detsembris

2000 erinevates Eesti vanglates kinnipeetute poolt alustatud näljastreiki. Mh on artiklis viidatud

nimeliselt hagejale kui ühele eeluurimise all olevale isikule, kes samuti näljastreigis osaleb.

Samuti on artikli juures hageja pilt (I kd tlk 20-21).

- 24.09.2009 ilmus Eesti Ekspressis artikkel „Riik kiusab julget eksvangi“, milles avaldatakse,

et Harju Maakohus jättis rahuldamata kriminaalhooldaja taotluse ennetähtaegselt vabastatud

hageja uueks vangistamiseks (I kd tlk 22-23).

- 26.08.2009 ilmus Eesti Päevalehes C C artikkel „Vestlus Päevalehega ähvardab eksvangi tagasi

trellide taha saata“, kus kajastatakse, et (sama aasta) juulis Eesti Päevalehele Viru vangla akende

lõhkumisest rääkinud endine kinnipeetav A A peab septembris taas kohtu ette astuma, kuna

kriminaalhooldaja soovib artiklist leitud viite tõttu mehe uuesti vangi saata (I kd tlk 24-25).

- Eelnimetatud artiklid on jätkuvalt kättesaadavad ajalehtede veebikülgedel, sh on 10.03.2000

Õhtulehes ilmunud artikkel ja 24.09.2009 Eesti Ekspressi artikkel jätkuvalt leitavad ka hagejat

googeldades.

-Hageja on süüdi mõistetud Pärnu Maakohtu xxx. aasta otsusega. Hageja on Järva Maakohtu

xx aasta otsusega süüdi mõistetud kriminaalkoodeksi § 143 lg 2 p 2 alusel (st kelmuses) ja teda

on karistatud 3 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. xxx mõistetud karistusele liideti

karistusseadustiku § 65 lg 2 alusel 1 aasta, 4 kuud ja 17 päeva ( II kd lk 9-16), II kd tlk 117-119).

- Hagejat on karistatud kuuel korral, sealhulgas viiel korral kelmuse eest, mille ohvriteks olid

Eesti Vabariigi asutused, haridusministeerium ja sotsiaalministeerium. ärast 2004 aastat ei ole

hagejat karistatud ühegi kuriteo toimepanemise eest (II kd tlk 120-121)

- Hageja on talle määratu karistused ära kandnud ja tänasel päeval puuduvad tal kehtivad

karistused (I kd tlk 30).

84. Hageja on esitanud nõude kostjate vastu tema isikuandmete töötlemise lõpetamise ja

isiklike õiguste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõudes.

85. Hageja isikuandmete töötlemise lõpetamise nõude aluseks on Võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 1055 lg 1, mille eelduseks peab olema tuvastatud, et hageja õigusi on rikutud ja õiguste

rikkumine on kestev. Hageja peab tõendama, et õiguste rikkumine on kestev. VÕS § 1055 lg 1

nimetatud õiguste rikkumine võib seisneda isikuandmete lubamatus avaldamises VÕS § 1047 lg

1 p 7 ja isikuandmete kaitse seaduse (IKS) alusel.

86. Kohus peab vaidluse lahendamisel lähtuma hageja isikuandmete avaldamise ajal

kehtinud seadusest, samuti kehtivatest õigusaktidest. Isikuandmeid ja nende töötlemise

õiguslikke aluseid reguleerib nii Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27.04.2016 määrus nr 2016/679

füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning

direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (edaspidi ka isikuandmete kaitse üldmäärus või

üldmäärus) kui ka täiendavalt siseriiklikult isikuandmete kaitse seadus (edaspidi ka IKS)

ulatuses, milles see täpsustab ja täiendab üldmääruse sätteid (vt IKS § 1 lg 1 p 1).

87. Isikuandmete kaitse üldmääruse art 4 p 1 kohaselt on isikuandmed igasugune teave

tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku („andmesubjekti“) kohta; tuvastatav füüsiline isik on

isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada, eelkõige sellise identifitseerimistunnuse põhjal

nagu nimi, isikukood, asukohateave, võrguidentifikaator või selle füüsilise isiku ühe või mitme

füüsilise, füsioloogilise, geneetilise, vaimse, majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse tunnuse

põhjal. Euroopa Kohtu praktika kohaselt tuleb isikuandmete all mõista igasugust teavet, mis

konkreetset isikut puudutab (vt EK C-434/16, p-d 34 jj). Vaidlust pole selle üle, et eelnimetatud

artiklid sisaldavad hageja isikuandmeid (sh tema ees- ja perekonnanime; pilti (isikukujutis);

samuti infot ja teavet tema varasema karistatuse ja vanglas kinnipidamise kohta).

88. Isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 4 p 2 kohaselt on isikuandmete töötlemine

isikuandmete või nende kogumitega tehtav automatiseeritud või automatiseerimata toiming või

toimingute kogum, nagu kogumine, dokumenteerimine, korrastamine, struktureerimine,

säilitamine, kohandamine ja muutmine, päringute tegemine, lugemine, kasutamine, edastamise,

levitamise või muul moel kättesaadavaks tegemise teel avalikustamine, ühitamine või

ühendamine, piiramine, kustutamine või hävitamine.

89. Euroopa Kohus on leidnud, et toimingut, mis seisneb isikuandmete panemises

veebilehele, tuleb pidada (isikuandmete) töötlemiseks (EKo C-101/01, p 25). Samuti on Euroopa

Kohus sedastanud, et internetis avaldatud teabe otsimise eesmärgil automatiseeritult, pidevalt ja

süstemaatiliselt internetti läbi kammides „kogub” otsingumootori haldaja andmeid, millest ta

seejärel teeb oma indekseerimisprogrammide raames „väljavõtteid” ning mida ta „salvestab” ja

„korrastab”, oma serverites „säilitab” ning vajadusel „annab üle” või „teeb kättesaadavaks”

kasutajatele otsingutulemuste loetelu kujul. Kuna need toimingud on direktiivi 95/46 artikli 2

punktis b sõnaselgelt ja tingimusteta loetletud, tuleb neid pidada „töötlemiseks” selle sätte

tähenduses, ning seejuures ei ole oluline, et otsingumootori haldaja teeb samasuguseid

toiminguid ka muud liiki teabe puhul ega tee isikuandmetel ja muudel andmetel vahet (EKo C-

131/12, p 28). Euroopa Kohus on teinud nimetatud otsuse enne isikuandmete kaitse üldmääruse

vastuvõtmist ning kehtima hakkamist. Samas isikuandmete kaitse üldmääruses on sama loetelu

toodud artikli 4 p-s 2.

90. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja I avaldas eelnimetatud artiklid aastal 2000 ehk

tänaseks 21 aastat tagasi ja kostja II avaldas eelnimetatud artiklid aastal 2009 ehk tänaseks 12

aastat tagasi. Vaidlust pole selle üle, et kõik artiklid on tänaseni ajalehtede veebiversioonides

onlineis jätkuvalt kättesaadavad. Samuti pole vaidlust selle üle, et 10.03.2000 Õhtulehes ilmunud

artikkel ja 24.09.2009 Eesti Ekspressi ilmunud artikkel on kättesaadav ka Google’i

otsingumootori kaudu ning ilmuvad hageja nimega seotud otsingutulemustes tema isiku põhjal

tehtud otsingu järel. Vaidlust pole selle üle, et kõik ülaltoodud artiklid sisaldavad hageja

isikuandmeid ning kajastavad tema poolt minevikus toime pandud tegusid või toimetusi, sh tema

kriminaalkorras karistatust ning talle määratud vangistust. Vaidlust pole ka selle üle, et kuna

kostjad I ja II on meediaorganisatsioonid, siis hageja andmeid on eelviitatud artiklites töödeldud

enne isikuandmete üldmääruse jõustumist kehtinud isikuandmete kaitse seaduse § 11 lg 2 alusel

ajakirjanduslikul eesmärgil.

91. Seega, kuivõrd eelviidatud artiklid sisaldavad hageja isikuandmeid ja need on jätkuvalt

internetis kättesaadavad, sh on 10.03.2000 Õhtulehes ilmunud artikkel ja 24.09.2009 Eesti

Ekspressi artikkel jätkuvalt A Ai nimega Google’i otsingu kaudu ka seotavad, on tegemist hageja

isikundmete töötlemisega.

92. Hageja esitas 19.06.2018 kostjale I ja II taotluse isikuandmete töötlemise lõpetamiseks ja

isikuandmete kustutamiseks, sh ka nelja artikli kustutamiseks. 25.06.2018 saadetud vastuses

keeldusid kostjad I ja II nõuete rahuldamisest, põhjendades seda nõuete väidetava aegumise,

sõnavabaduse kaitse ja õigusliku aluse puudumisega. 09.09.2019 esitas hageja kostjatele I ja II

korduva nõudekirja isikuandmete töötlemise lõpetamiseks, jäädes nii oma 25.06.2018 nõuete

juurde, kui ka esitades alternatiivse nõude viidatud artiklitest A Ai nime kustutamiseks (ja/või

seal tema isikuandmete anonüümseks muutmiseks) ning sellega kaasnevalt A Ai nime järgi

artiklite otsimise piiramiseks ning otsingumootoritele mitteleitavaks tegemiseks. Ka selle nõude

rahuldamisest kostjad I ja II keeldusid, viidates, et I. Ai isikuandmed on vaidlusalustes artiklites

töödeldud ajakirjanduslikul eesmärgil.

93.

19.06.2018. a esitas hageja ka vastava nõude kostjaks III olevale Google’ile. Kostja III

vastas, et „Hinnates sisuga seonduvalt asjakohaste õiguste ja huvide tasakaalu, sh selle

asjakohasust Teie tööelus, otsustas Google LLC sisu mitte blokeerida. Praegu on Google

otsustanud nende URLidega mitte midagi ette võtta“. Hageja pöördus veel korda septembris

2019 Google’i poole ja 26.09.2019 vastuses leidis Google järgmist: „Oleme teie kaebuse kätte

saanud ja läbi vaadanud. Praegu on Google otsustanud mitte tegutseda, lähtudes meie sisu

eemaldamise eeskirjadest. Nagu ikka, soovitame teil vaidlused lahendada otse vastava veebisaidi

omanikuga“.

94. Vaidlus käib selle üle, kas kostjad on kohustatud nimetatud artiklites hageja isikuandmete

avaldamise lõpetama või vähemalt hageja isikuandmed anonüümseks muutma ning sellega

kaasnevalt hageja nime järgi artiklite otsimise piirama ning otsingumootoritele mitteleitavaks

tegema.

95. Kõigepealt lahendab kohus kostjate I ja II aegumise vastuväite.

96. Kostjad I ja II on seisukohal, et hageja nõuded kostjate I ja II vastu on TsÜS § 150 alusel

aegunud, sest kostja I avaldas isikuandmeid sisaldavad artiklid 2000 aastal ehk 20 aastat tagasi

ja kostja II avaldas isikuandmeid sisaldavad artiklid 2009 aastal ehk 11 aastat tagasi.

97. Kohus kostjate I ja II käsitlusega ei nõustu. Kohus nõustub hagejaga, et asjaolu, et artiklite

avaldamisest on möödunud märkimisväärne ajaperiood, ei tee aga isikuandmete töötlemise

lõpetamise nõuet aegunuks, sest tegemist on absoluutse õigusega, mis ei allu aegumisele.

Sellisele seisukohale on jõutud ka õiguskirjanduses (P. Varul jt. Tsiviilseadustiku üldosa seadus.

Kommenteeritud väljaanne (2010), § 142, komm. 3.2.2.2.2, lk 441.) Hageja väitel kostjad I ja II

ei riku hageja isiklikke õigusi mitte seetõttu, et aastatel 2000 ja 2009 vaidlusalused artiklid

avaldati, vaid sellega, et need on jätkuvalt kättesaadavad, sh töödeldakse artiklites jätkuvalt

hageja isikuandmeid. Hageja on pöördunud kohtusse seoses kostjata I ja II poolt hageja

isikuandmete kestva töötlemisega. Kohus leib, et isikuandmete töötlemise lõpetamise nõuete

näol ei ole tegemist kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõudega, mis alluks TsÜ S § 150

lg-st 1 tulenevale aegumistähtajale. TsÜS § 142 lg 1 järgi on aegumise esemeks nõue, st õigus

nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist. Seega saavad aeguda nõuded, mitte aga

muud õigused. Andmekaitse üldmääruse art 17 lg-st 1 tuleneva nõude näol on tegemist õigusega,

mis ei aegu. TsÜS § 142 lg 2 kohaselt seaduses sätestatud juhtudel nõudeõigus ei aegu.

Olukorras, kus hageja õiguste rikkumine on kestev – st isikuandmeid jätkuvalt avaldatakse,

sõltumata hageja poolt andmekaitse üldmääruse art 17 lg-st 1 tuleneva nõude esitamisest ja art

21 põhineva vastuväite esitamisest – on ilmne, et vastav nõue ei ole aegunud.

98. Hageja on seisukohal, et tema isikuandmete töötlemiseks, sh nende jätkuvaks

avaldamiseks, puudub õiguslik alus. Hageja seisukohtade kohaselt hageja nõustub sellega, et

kostjad I ja II on meediaorganisatsioonid ning artiklite avaldamise ajal võis olla hageja

isikuandmete avalikustamiseks avalik huvi. Samas hageja leiab, et puudub avalik huvi jätkuvalt

hageja isikuandmete avaldamiseks ning artiklite kestev avaldamine ja isikuandmete töötlemine

rikub tema põhiõigust privaatsusele ja isikuandmete kaitsele. Ühtlasi piirab artiklite kestev

avaldamine ebamõistlikult hageja võimalusi nii tööturul kui ka eraettevõtluses, jättes temast

õigustamatult mulje kui kahtlase tausta ja käitumisega isikust.

99. Kostjad I ja II leiavad, et nad avaldasid hageja isikuandmeid ajakirjanduslikul eesmärgil

ja hageja isikuandmete töötlemise jätkamine ja kustutamata jätmine on põhjendatud sõna- ja

teabevabaduse tagamise vajadusega. Kostjate I ja II arvates hageja varasema käitumise ja

taustaga seotud teabele juurdepääsu säilitamiseks on kaalukas avalik huvi. Kostja III väidab, et

kuna hageja andis intervjuusid vabatahtlikult ja soovis vanglasüsteemiga seotud teemadel

avalikult sõna võtta ning lisaks nimetatud artiklitele esines ka vanglasüsteemiga soetud teemadel

avalikult KuKu raadios, siis andis ta nõusoleku oma andmete avaldamiseks. Kostja III hinnangul

üldsusel on hageja isikuandmete suhtes jätkuv ja kaalukas õigustatud huvi, mis põhineb hageja

püsival käitumismustril. Nimelt nähtub kohtule esitatud artiklist „Lastekodukasvandik

lastekodusid lüpsmas“, et hageja pani toime kelmuse. Hagejat on karistatud kuuel korral,

sealhulgas viiel korral kelmuse eest, mille ohvriteks olid Eesti Vabariigi asutused,

haridusministeerium ja sotsiaalministeerium (toime pandud kuritegude täpseid üksikasju pole

kohtuotsustes esitatud). Murru vanglas karistust kandes pani hageja toime uusi kuritegusid,

pakkudes näiteks telefoni teel transporditeenust, mida tegelikult ei osutatud. Hageja vabastati

vanglast tingimisi 5. veebruari 2009. aasta kohtumäärusega. Hageja on korduvalt süüdi

mõistetud kelmuses, hageja jätkas kuritegude toimepanemist ka karistuse kandmise ajal ning

hageja on kandnud vähemalt 7 aastat vanglakaristust.

100.

Vastavalt üldmääruse art 5 lg 1 p-le a) peab igasugune isikuandmete töötlus vastama

samaaegselt seaduslikkuse, õigluse ja läbipaistvuse kriteeriumitele. Seaduslikkuse nõue

tähendab, et isikuandmete töötlemiseks peab esinema vähemalt üks üldmääruse art 6 lg s 1

loetletud tingimustest. Hageja on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole tema isikuandmete

töötlemisel eeltoodud viisil täidetud ükski eeltoodud tingimus – puudub andmesubjekti (st

hageja) nõusolek (art 6 lg 1 p a)), töötlemine pole vajalik andmesubjekti osalusel sõlmitud

lepingu täitmiseks või lepingu sõlmimisele eelnevate meetmete võtmiseks vastavalt

andmesubjekti taotlusele (art 6 lg 1 p b)), töötlemine pole vajalik vastutava töötleja (st kostjate)

juriidilise kohustuse täitmiseks (art 6 lg 1 p c)) ega ka andmesubjekti või mõne muu füüsilise

isiku eluliste huvide kaitsmiseks (art 6 lg 1 p d)); samuti pole töötlemine vajalik avalikes huvides

oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks (art 6 lg 1 p e)) ega

ka vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud huvi korral, välja arvatud juhul, kui sellise

huvi kaaluvad üles andmesubjekti huvid või põhiõigused ja -vabadused, mille nimel tuleb kaitsta

isikuandmeid, eriti juhul kui andmesubjekt on laps (art 6 lg 1 p f)).

101.

Kuni 14.01.2019. a kehtinud IKS § 11 lg 2 kohaselt võib isikuandmeid ilma

andmesubjekti nõusolekuta ajakirjanduslikul eesmärgil töödelda ja avalikustada meedias, kui

selleks on ülekaalukas avalik huvi ning see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega.

Andmete avalikustamine ei tohi ülemääraselt kahjustada andmesubjekti õigusi. Kehtiv IKS § 4

(jõustus 15.01.2019. a) sätestab, et isikuandmeid võib andmesubjekti nõusolekuta töödelda

ajakirjanduslikul eesmärgil, eelkõige avalikustada meedias, kui selleks on avalik huvi ja see on

kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Isikuandmete avalikustamine ei tohi ülemäära

kahjustada andmesubjekti õigusi. IKS § 4 on erand ja põhineb isikuandmete kaitse üldmääruse

artiklil 85, mille kohaselt võib isikuandmete ajakirjanduslikel eesmärkidel töötlemiseks ette näha

vabastusi ja erandeid isikuandmete kaitse üldmääruse nõuetest, kui need on vajalikud, et ühitada

õigus isikuandmete kaitsele sõna- ja teabevabadusega. Seega lubab isikuandmete kaitse

üldmäärus koostoimes IKS §-ga 4 töödelda isikuandmeid andmesubjekti nõusolekuta, kui seda

tehakse ajakirjanduslikul eesmärgil. Riigikohtu praktika kohaselt on vastav erand rakendatav

vaid juhul, kui koos esinevad kõik viidatud sättes nimetatud kolm tingimust: (i) avalikustamiseks

on ülekaalukas avalik huvi, (ii) see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega ning (iii)

andmesubjekti ei kahjustata ülemäära (vt RKTKo 3-2-1-159-14, p 14).

102.

Kohus leiab, et nähtuvalt kohtule esitatud artiklitest võib jõuda järeldusele, et hageja on

andnud nõusoleku tema isikuandmete töötlemiseks kostjatele I ja II. Samas ei ole hageja andnud

nõusolekut tema isikuandmete töötlemiseks ulatuses ja osas, mis toimub otsingmootori (kostja

III) tegevuse raames ja selleks, et oleksid igakordselt vaidlustatud veebilehed vaidlustatud

artiklitega, mis sisaldavad hageja isikuandmeid, kuvatud tema nimega tehtud otsingutulemuste

loetelus. Kui hageja oli nõus enda andmete töötlemisega artiklite avaldamise ajal, siis hageja on

enda nõusoleku hiljemalt 19.06.2018 vastavate vastuväidete ja andmete kustutamise taotluse

esitamisel tagasi võtnud.

103.

Isikuandmete kaitse üldmääruse art 17 lg 1 p-le a) ja c) sätestavad, et andmesubjektil on

õigus nõuda, et vastutav töötleja kustutaks põhjendamatu viivituseta teda puudutavad

isikuandmed ja vastutav töötleja on kohustatud kustutama isikuandmed põhjendamatu

viivituseta, kui a) isikuandmeid ei ole enam vaja sellel eesmärgil, millega seoses need on kogutud

või muul viisil töödeldud, ja c) andmesubjekt on esitanud vastuväite isikuandmete töötlemise

suhtes art 21 lg 1 kohaselt ja töötlemiseks pole ülekaalukaid õiguspäraseid põhjuseid (nn õigus

olla unustatud).

104.

Seega tuleb järgnevalt välja selgitada kas esinevad hageja isikuandmete jätkuvaks

töötlemiseks ülekaalukad õiguspärased põhjused.

105.

Euroopa Inimõiguste Kohus on selgitanud (nt otsuses M.L. ja W.W. versus Saksamaa, p

89 ja 100–102, the Sunday Times versus Ühendkuningriik, p 65), et ajakirjandus täidab

demokraatlikus ühiskonnas olulist rolli ning see roll hõlmab ka kohtumenetluste kajastamist ja

kommenteerimist. Pealegi peab meedia kui teabe ja ideede edastaja rolliga kaasnema ka üldsuse

õigus edastatav teave ja ideed kätte saada. Avalik huvi hõlmab nii teabe saamist päevakajaliste

sündmuste kohta kui ka võimalust uurida minevikus toimunud sündmusi, kuid

kriminaalmenetluste puhul sõltub avalik huvi eelkõige juhtumi asjaoludest ning võib aja jooksul

muutuda.

106.

Euroopa Kohus on kohtuasjas C 136/17 GC jt versus Commission nationale de

l'informatique et des libertés (CNIL), milles andmesubjektid GC, AF, BH ja ED nõudsid, et

Google'i hallatavas otsingumootoris nende nimega tehtava otsingu tulemuste loetelust

kustutataks erinevaid linke kolmandate isikute avaldatud veebilehtedele punktis 76 märkinud, et

Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikast nähtub, et andmesubjektide esitatud taotluste – millega

palutakse Roomas 4. novembril 1950 alla kirjutatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse

konventsiooni artikli 8 alusel keelata see, et erinevad meediaväljaanded teevad internetis

kättesaadavaks vanad reportaažid nende isikute suhtes toimunud kriminaalmenetluse kohta –

lahendamisel tuleb leida õige tasakaal nende isikute õiguse eraelu puutumatusele ja üldsuse

teabevabaduse vahel. Õige tasakaalu otsimisel tuleb arvesse võtta olulist rolli, mis on

ajakirjandusel demokraatlikus ühiskonnas ning mis hõlmab ka kohtumenetluste kohta

kokkuvõtete ja kommentaaride kirjutamist. Pealegi peab meedia kui teabe ja ideede edastaja

rolliga kaasnema ka üldsuse õigus edastatav teave ja ideed kätte saada. Euroopa Inimõiguste

Kohus nentis selles kontekstis, et üldsusel on huvi mitte ainult saada teavet päevakajalise

sündmuse kohta, vaid ka omada võimalust otsida andmeid möödunud sündmuste kohta,

kusjuures selle huvi ulatus, mis üldsusel võib olla kriminaalmenetluste vastu, on siiski varieeruv

ja võib aja jooksul muutuda olenevalt eelkõige kohtuasja asjaoludest (EIK 28. juuni 2018. aasta

kohtuotsus M. L. ja W. W. vs Saksamaa, CE:ECHR:2018:0628JUD006079810, punktid 89

ja 100–102) (p 76).

107.

Järgmiseks märkis Euroopa Kohus, et lahendades taotlust linkide eemaldamiseks, mis

viivad veebilehtedele, millel on avaldatud andmesubjekti suhtes kriminaalasjas toimunud

kohtumenetluse andmed, mis puudutavad selle menetluse varasemat etappi ega vasta enam

hetkeolukorrale, peab otsingumootori haldaja seega hindama, kas pidades silmas kõiki juhtumi

asjaolusid, nagu kõnealuse süüteo laadi ja raskust, menetluse käiku ja tulemust, möödunud aega,

andmesubjekti rolli avalikus elus ja tema käitumist minevikus, üldsuse huvi taotluse esitamise

ajal, avaldatud andmete sisu ja vormi ning nende avaldamise tagajärgi andmesubjekti jaoks, on

viimasel õigus sellele, et kõnealused andmed ei oleks praeguses etapis enam seotud tema nimega

tulemuste loetelus, mis kuvatakse tema nimega tehtud otsingu tagajärjel (p 77). Euroopa Kohus

lisas siiski, et kui otsingumootori haldaja peaks tuvastama, et see pole nii asjaolu tõttu, et

kõnealuse lingi sisaldumine tulemuste loetelus on tingimata vajalik, et ühitada andmesubjekti

õigust eraelu puutumatusele ja andmekaitsele potentsiaalselt huvitatud internetikasutajate

teabevabadusega, on haldaja igal juhul kohustatud hiljemalt siis, kui ta saab taotluse linkide

eemaldamiseks, kohandama tulemuste loetelu nii, et sellest internetikasutajale jääv üldpilt

kajastaks praegust õiguslikku olukorda, ning see nõuab eelkõige, et lingid veebilehtedele, mis

sisaldavad selleteemalisi andmeid, oleksid esitatud loetelu eesotsas (p 78).

108.

Seega tuletas Euroopa Kohus EIK otsusest, et juhtudel, kus linkide eemaldamisega seoses

tuleb kaaluda ühelt poolt andmesubjekti õigust eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele

ning

teiselt

poolt

potentsiaalselt

huvitatud

internetikasutajate

teabevabadust,

peab

otsingumootori haldaja hindama, kas linkide eemaldamine on vajalik, ning kui lingi sisaldumine

tulemuste loetelus on tingimata vajalik, peab ta hiljemalt linkide eemaldamise taotluse saamisel

kohandama tulemuste loetelu nii, et sellest internetikasutajale jääv üldpilt kajastaks praegust

õiguslikku olukorda.

109.

Kostjad I ja II on seisukohal, et unustusõigus (isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel

17) ei kehti juhul, kui isikuandmeid on töödeldud sõna- ja teabevabaduse teostamisel. Kohus

selle seisukohaga ei nõustu. Ka kostjate I ja II viidatud andmekaitse üldmääruse artikkel 17 lg 3

p-st a) ei tulene sellist põhimõtet. Vastupidi, art 17 lg 3 p a) viitab, et lg-st 1 tulenevat õigust olla

unustatud ei kohaldata määral, mil isikuandmete töötlemine on vajalik sõna- ja teabevajaduse

õiguse teostamiseks. Andmekaitse üldmäärusest ega ka Euroopa Kohtu ja Euroopa Inimõiguste

kohtu kohtupraktikast ei tulene põhimõtet, et õigus sõna- ja teabevabadusele kaalub igal juhul

üle isiku õiguse eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele.

110.

Euroopa Inimõiguste Kohus on rõhutanud, et Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse

konventsiooni (EIÕK) artikkel 10 ei garanteeri absoluutselt piiramatut pressivabadust, vaid

pressivabaduse teostamisel tuleb arvestada inimõiguste konventsiooni art 10 lg-st 2 tulenevate

piirangutega, sh kaasinimeste reputatsiooni või õiguste kaitsega (EIKo ühendatud kohtuasjad

3002/03 ja 23676/03, p 42). Sellised õigused hõlmavad mh ka õigusi eraelu puutumatusele ja

isikuandmete kaitsele (sh õigust olla unustatud). Seega on väide, mille kohaselt ei saa

meediaväljaandelt isikuandmete kustutamist nõuda tulenevalt pressivabaduse kaitsest (sh

infotalletamise ülesandest), väär.

111.

Ka Euroopa Liidu Kohus on korduvalt käsitlenud pressivabaduse ja isikuandmete kaitse

õiguste suhtega seonduvat, asumata sealjuures kordagi seisukohale, et õigus olla unustatud ei ole

meediaväljundi suhtes üleüldse rakendatav. Nii on Euroopa Liidu Kohus toonud välja

kriteeriumid, mis on olulised ajakirjandusvabaduse ja eraelupuutumatuse (millise alla käib

käisikuandmete kaitse, sh õigus olla unustatud) tasakaalustamisel. Eeskätt tuleb igakordselt

analüüsida, kas avaldatud isikuandmed kujutavad endast panust üldist huvi pakkuvasse debatti

ning kas andmesubjekt on avalikkusele tuntud isik (ELKo 39954/08, p-d 90 ja 91). Seega on

andmete kustutamise nõue meediaväljundile kui isikuandmete töötlejale asjakohane, kui

andmete avaldamiseks puudub jätkuv huvi ja/või andmesubjekti näol ei ole tegu avalikkusele

tuntud isikuga.

112.

Samuti on Euroopa Kohus leidnud, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 7, mis

tagab õiguse eraelu puutumatusele, ning artikkel 8, mis tagab õiguse isikuandmete kaitsele,

kaaluvad üle üldjuhul majandushuvi ning ka üldsuse huvi teabe saamiseks (C-131/12, punk 99).

113.

Seega, olgugi, et õigus sõna- ja teabevabadusele (andmekaitse üldmääruse art 17 lg 3 p

a)) võib piirata teatud juhtudel isiku õigust olla unustatud (andmekaitse üldmääruse art 17 lg 1)),

peavad selleks olema teabevajaduse kontekstis konkreetsed põhjused, milleks eelkõige on a)

isiku roll avalikus elus ning b) ülekaalukas üldsuse huvi. Sama sätestab ka siseriiklikult

isikuandmete kaitse seaduse (IKS) §-d 4 ja 5. Ka seadusandja on IKS seletuskirjas eraldi

selgitanud, et ajakirjanduslikul töötlemise korral tuleb iga töötlemistoimingu puhul eraldi

hinnata, kas selleks on õigus kasutada erandeid. Avalikustamine on üks põhilisemaid

isikuandmete töötlemise toiminguid, kuid analüüsida on vaja ka säilitamist, otsingumootoritele

kättesaadavaks tegemist, edastamist kolmandatele isikutele ning arhiveerimist või kustutamist.

114.

Kohus nõustab hagejaga, et käesoleval juhul puudub avalik huvi A Ai isikuandmete

jätkuvaks töötlemiseks. Vaidlust pole selle üle, et A A ei ole avaliku elu tegelane, kelle elu ja

tegemiste kajastamise osas esineks põhiõigustest kaalukam avalik huvi. Neil aastail, kui artiklid

avaldati, esines avalik huvi A Ai isikuandmete töötlemiseks ning temaga seonduva

kajastamiseks. Samas täna, st enam kui 10 aastat pärast artiklite avaldamist ja enam kui 20 aastat

pärast artiklites välja toodud kuritegude toimepanemist puudub avalik huvi A Ai isikuandmete

töötlemiseks. Hageja on toime pannud 20 aastat tagasi varavastaseid kuritegusid, tegemist ei ole

isikuga, kes oleks toime pannud raskeid isikuvastaseid kuritegusid. Hageja on tõepoolest 6 korral

kriminaalkorras karistatud ja ta on kandnud 7 aasta pikkus vanglakaristust, kuid pärast oma

karistuse ärakandmist on ta käitunud õiguskuulekalt.

115.

Kuna hageja poolt toimepandud kuritegudest on möödunud üle 20 aasta, siis on

käesolevaks ajaks muutunud üldsuse huvi võrreldes 20 aasta taguse ajaga, kui kuriteod kord

toime pandi. Hageja on tema poolt toime pandud kuritegude eest karistuse kandnud,

karistusregistris loetakse tema karistatus kustutatuks. Karistusregistrist karistusandmete

kustutamine on reguleeritud just sel eesmärgil, et eelnevalt karistatud, kuid hiljem oma käitumist

parandanud isikud saaksid teatud aja möödudes oma elu jätkata ja ühiskonda sulanduda.

Samamoodi on kohtu hinnangul oluline, et isiku poolt palju aastaid hiljem pärast kuritegude

toimepanemist ja nende eest karistuse kandmist, oleks isikutel võimalik seaduslikke vahendeid

kasutades oma elutegevust jätkata. Artiklid annavad hageja isikule selgelt negatiivse kujundi

ning puudutavad aspekte hageja minevikust, millel täna enam ei kohtu hinnangul mistahes

tähendust.

116.

Kohus nõustub hageja, et artiklite jätkuva avaldamise ning hageja isikuandmete

töötlemise läbi rikutakse oluliselt hageja põhiõigust eraelu puutumatusele ja isikuandmete

kaitsele. Arvestades interneti rolli tänapäeva ühiskonnas, mistõttu on viidatud teave laialt

kättesaadav, on rikkumine tõsine. Nimetatud artiklite avaldamise kaudu toimub jätkuv hageja nn

karistamine. Nimetatud artiklite jätkuva avaldamine piirab hageja võimalusi ka ettevõtluses, sest

jätab temast mulje kui kahtlase tausta ja teguviisiga isikust. Samuti mõjutab see hageja alaealisi

lapsi, kuivõrd artiklite sisu mõjutab kolmandate isikute suhtumist hagejasse kui seeläbi ka tema

alaealistesse lastesse.

117.

Kohus nõustub hageja seisukohta, et artiklites avaldatud andmed ei ole asjakohased,

kuna neis kajastatud sündmustest on möödas peaaegu 20 aastat. Mõne üksiku isiku juhusliku

huvi nimetatud artiklite vastu ei ole samastav avalikkuse huviga, sest eraisiku uudishimu ei ole

võrdustav avaliku huviga (Riigikohtu lahend 3-21-18-13, p 15). Seega ei ole mingit mõistlikku

ega seaduslikku põhjust, miks viidatud artiklid peaksid jätkuvalt olema seoses hageja nimega

avaldatud ning otsingumootori kaudu ka kättesaadav.

118.

Kuna lisaks ülitähtsale "avaliku valvekoera" rollile on ajakirjandusel teisene, kuid siiski

väärtuslik roll, varem avaldatud uudiseid sisaldavate arhiivide haldamisel ja nende avalikkusele

kättesaadavaks tegemisel ja Euroopa Inimõiguste kohus on rõhutanud, et internetiarhiivid on

hariduslike ja ajalooliste uurimuste oluline allikas, sest need on hõlpsasti ligipääsetavad ja

enamasti tasuta, siis asub kohus seisukohale, et pole põhjendatud kohustada kostjaid I ja II hageja

andmeid eelnimetatud artiklites kustutama. Hageja õigused saavad piisvalt kaitstud kui kohustab

kostjaid I ja II hageja poolt taotlenud ulatuses tema isikuandmeid anonüümseks muutma.

119.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja poolt kostjate I ja II vastu esitatud

hageja isikuandmete töötlemise lõpetamise esmased nõuded ( hagiavalduse resolutsiooni punktid

1.4.1 ja 1.51) ja rahuldab hageja poolt kostjate I ja II vastu esitatud hageja isikuandmete

töötlemise lõpetamiseks esitatud alternatiivsed nõuded (hagiavalduse punktid 1.4.2 ja 1.5.2),

kohtuotsuse resolutsioonis toodud sõnastuses. Kuna meediaväljaannete arhiivid on väga olulised,

siis sellisel juhul säilivad muutumatuna ka nende väljaannete paberarhiivid, kus on avaldatud

hageja isikuandmeid.

120.

Lisaks rahuldab kohus hageja nõuded kohustada kostjat I ja II seadistama oma veebilehed

selliselt, et automatiseeritud otsingud ei indekseeriks veebiaadresse, millel paiknevad käesolevas

kohtuasjas vaidlusalused artiklid ning kohusta kostjat I ja II tegema omal kulul Google, Bing,

Yahoo!,

Search,

Ask

ja

AOL

otsingumootoritele

taotluse

(välistusprotokoll)

teabeotsingusüsteemide vahemälus (cache memory) asuvate vaidlusaluste artiklite kuvamise

lõpetamiseks hageja nimega seostatavast tulemuste loetelust tema isiku põhjal tehtud otsingu

järel.

121.

Ka Google’i poolt hageja isikuandmete töötlemine peab toimuma ühel üldmääruse

artikkel 5 lg-s 1 toodud eesmärkidel. Euroopa Kohtu praktikas on tuvastatud, et Google kontsern

üleüldiselt kasutab oma erinevaid tütarettevõtteid veebisaidil www.google.com loodud

reklaampinna müügi edendamiseks. Seega on Google’i eesmärk edendada, hõlbustada ja

teostada internetireklaami toodete ja teenuste müüki kolmandatele isikutele ning sellist reklaami

turustada (EKo C-131/12, p 43). Samuti on Euroopa Kohus selgitanud, et kuna isikuandmete

kuvamine otsingutulemuste leheküljel on nende andmete töötlemine, aga koos tulemustega

kuvatakse samal leheküljel ka otsingusõnadega seotud reklaam, toimub kõnesolev isikuandmete

töötlemine vastutava töötleja (st Google) reklaami-ja äritegevuse raames, mis paikneb asjakohase

liikmesriigi (käesoleval juhul Eesti) territooriumil (EK C-31/12, p 57).

122.

Kohus nõustub hagejaga, et Google’i puhul võib andmete töötlemine toimuda art 6 lg 1

p-s f) toodud alusel, kuid seda üksnes juhul, et need Google’i enda või kolmanda isiku õigustatud

huvid ei kaalu üles andmesubjekti huvisid või põhiõigusi ja -vabadusi, mille nimel tuleb

isikuandmeid kaitsta. Euroopa Kohus on konkreetselt otsingumootori poolt (st täpsemalt Google)

isikuandmete töötlemise õiguspärasuse hindamisel selgitanud, et selline isikuandmete töötlemine

võib oluliselt mõjutada eraelu puutumatuse põhiõigust ja põhiõigust isikuandmete kaitsele, kui

otsingumootori abil tehakse päring füüsilise isiku nime põhjal, kuna kõnesolev töötlemine

võimaldab igal internetikasutajal saada tulemuste loetelu kujul struktureeritud ülevaate selle

isiku kohta internetis leiduvast teabest, mis tõenäoliselt puudutab tema eraelu mitut aspekti ja

mida oleks ilma selle otsingumootorita olnud võimatu või väga raske omavahel ühendada ning

mis võimaldab neil koostada andmesubjekti kohta rohkem või vähem üksikasjaliku profiili.

Pealegi mitmekordistub andmesubjekti põhiõiguste riive selle olulise rolli tõttu, mis on

tänapäeva ühiskonnas internetil ja otsingumootoritel, mille tõttu on niisuguses tulemuste loetelus

sisalduv teave kõikjal kättesaadav (EKo C-509/09 ja C-161/10, p 45, EKo C-131/12, p 80). Selle

riive potentsiaalset raskust silmas pidades tuleb tõdeda, et riivet ei saa õigustada pelgalt

otsingumootori haldaja majandushuviga sellise töötlemise suhtes. Kuid kuna tulemuste loetelust

linkide kõrvaldamine võib vastavast teabest sõltuvalt mõjutada selliste internetikasutajate

õiguspäraseid huve, kellel võib olla huvi sellisele teabele ligi pääseda, tuleb niisugustes

olukordades püüda saavutada õiglast tasakaalu eelkõige sellise huvi ja andmesubjektide Euroopa

Liidu põhiõiguste harta artiklitest 7 ja 8 tulevate põhiõiguste vahel. Nende artiklitega kaitstud

andmesubjekti õigused kaaluvad internetikasutajate seesuguse huvi küll üldjuhul kindlasti üles,

kuid üksikjuhtudel võib see tasakaal siiski sõltuda teabe laadist ja delikaatsusest andmesubjektide

eraelu suhtes ning üldsuse huvist seda teavet saada, mis omakorda võib varieeruda vastavalt

sellele, milline on selle andmesubjekti roll avalikus elus (EKo C-131/12, p 81). Kuna see, et isiku

nime põhjal tehtud otsingu järel kuvatavale tulemuste loetelule lisatakse veebileht ja sellel

sisalduv teave andmesubjekti kohta, lihtsustab oluliselt selle teabe kättesaadavust kõigile

internetikasutajatele, kes teevad andmesubjekti kohta otsingu, ning võib mängida otsustavat rolli

selle teabe levikus, on see tõenäoliselt suurem andmesubjekti eraelu puutumatuse põhiõiguse

riive kui selle veebilehe avaldamine väljaandja poolt (EKo C-131/12, p 87).

123.

Kohus nõustub hagejaga, et arvestades hageja poolt esile toodud asjaolusid, siis

käesoleval juhul Google’i huvid hageja isikuandmete töötlemiseks ei kaalu üles hageja õigust

eraelu puutumatusele. Arvestades seda, et teod, mida artiklites kajastatakse, ja seeläbi hagejaga

seotakse (st süüteod) on toime pandud enam kui 20 aastat tagasi, 10.03.2000 ÕL-s ilmunud artikli

avaldamine toimus enam kui 20 aastat tagasi ja 24.09.2009 EE-s ilmunud artikli avaldamine

toimus esmakordselt enam kui 10 aastat tagasi, on hageja õiguspärane huvi selle vastu, et

niisuguse loetelu kaudu ei seostataks seda teavet enam tema nimega.

124.

Kohus ei nõustu kostja III seisukohaga, et hageja poolt nooruspõlves seadusega

pahuksisse minek ja kelmuse eest kriminaalkorras karistatus õigustaks nüüd 20 aastat hiljem

hageja a) sildistamist nendega ning b) ühiskonna hoiatamist hageja eest kui äärmiselt ohtlik

inimese eest. Viimase süütegude toimpanemise ajal oli hageja 26 aastane, tänaseks on hageja 46

aastane mees. Ta on enda karistused ära kandnud. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja

vanglast ennetähtaegselt vabastatud, tema poolt tekitatud kahju on hüvitatud ning ta elanud

pärast seda 20 aastat õiguskuulekat elu, mida kinnitavad ka hageja poolt kohtule esitatud tõendid

(II kd tlk 122-201). Hageja poolt nooruspõlves toime pandud teod olid varavastased (salajane

vargus, kelmus). Tegemist oli tollase kriminaalkoodeks alusel teise astme kuritegudega.

Tegemist ei olnud raskete isikuvastaste kuritegudega, mis oleks ületanud üleüldist uudiskünnist

või mis oleks kuritegude toimepanemise hetkel või täna jätkuvalt ühiskonna huviorbiidis. Seega

puuduvad mistahes konkreetsed põhjused, mis õigustaksid üldsuse ülekaalukat huvi pääseda

Google’i otsinguga eelnimetatud artiklites avaldatud hageja isikuandmetele teabele ligi.

125.

Seega pole Google’i poolt andmete töötlemine enam seaduslik (vastuolu üldmääruse art

6 lg 1 punktiga f) ega ka eesmärgipärane (vastuolu üldmääruse art 5 lg 1 p-ga a ja b). Kuna hageja

on esitanud oma andmete töötlemisele vastuväte tuginedes isikuandmete kaitse üldmääruse art

17 lg 1 p-le 1 ja c, siis oli kostja III kohustatud andmete töötlemise isikuandmete üldmääruse art

21 lg 1 alusel lõpetama.

126.

Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hageja nõude kostja III vastu ja kohustab kostjat III

lõpetama hageja isikuandmete õigustamatu töötlemise, võttes selleks kasutusele kõik vajalikud

meetmed, et eemaldada Google’i teabeotsingusüsteemi vahemälust (cache memory) hageja

nimega seostatavast tulemuste loetelust Õhtulehes 10.03.2000 ilmunud B B artikkel

„Lastekodukasvandik lastekodusid lüpsmas“, Õhtulehes 05.12.2000 ilmunud artikkel „Vangid

nõuavad läbirääkimisi“ ja 26.08.2009 Eesti Päevalehes ilmunud C C artikkel „Vestlus

Päevalehega ähvardab eksvangi tagasi trellide taha saata“ ja 24.09.2009 Eesti Ekspressis ilmunud

artikkel „Riik kiusab julget eksvangi“ kuvamine hageja isiku põhjal tehtud otsingu järel.

Varalise kahju hüvitamise nõue

127.

Hageja on esitanud kostjate varalise kahju hüvitamise nõude, mis seisneb hageja poolt

kohtuväliste nõuete esitamisega seotud õigusabikuludes.

128.

VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud

vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus,

ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas

mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas

kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Riigikohus on

leidnud 05.11.2008 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-89-08 (p 18), et VÕS § 128 lg 3 võimaldab kahju

tekitanud isikult põhimõtteliselt ka kohtumenetluse eelsete õigusabikulude hüvitamist nõuda.

Selline nõue on põhjendatud juhul, kui on täidetud kahju hüvitamise üldised eeldused VÕS § 115

lg 1 järgi, eelkõige kahju olemasolu ja põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel. VÕS § 101 lg 1

p 3 ja § 115 lg 1 sätestavad, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse

täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist,

välja arvatud kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kahju ei kuulu seadusest

tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes

juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud

kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

129.

Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt hageja pöördus õigusabi saamiseks LEADELL Pilv

Advokaadibüroo poole ning on sellega seoses kandnud kohtuväliseid õigusabikulusid kokku

summas 2613,00 eurot). Hagejale on kohtuväliselt osutatud õigusabi kokku 14h ja 31 m, millest

2h + 2h36m + 5h35m = 10h11m on kokku osutatud õigusabi seoses nõuete esitamisega kostja I

ja kostja II vastu ning 1h+3h20m = 4h20m on õigusabi osutatud seoses nõuete esitamisega kostja

III vastu. Hagejale osutatava õigusabi tunnihind on 150 eur, millele lisandub käibemaks (I kd 58-

60). Eeltoodust nähtuvalt on hageja seoses kostjate I ja II vastu kohteelse nõude esitamisega

kandnud kulutusi kokku 10h11m*150 = 1527,50 +KM, st kokku 1833 eurot ja kostja III vastu

kohtueelse nõude esitamisega seoses kandnud kokku kulutusi summas 4h20m *150 = 650 eurot

+KM, st kokku 780 eurot.

130.

Kohus tuvastab, et hageja on 18.06.2018 pöördunud kostjate I ja II poole taotlusega

isikuandmete kustutamiseks (I kd tlk 31-32). Kostjad I ja II on vastanud hageja taotlusele eitavalt

(I kd tlk 34). Hageja on 2018 suvel pöördunud kostja III poole taotlusega isikuandmete

kustutamiseks ja kostja III on 19.06.2018 vastanud taotlusele eitavalt (I kd tlk 36). 15.07.2019

on hageja pöördunud abi saamiseks Andmekatise Inspektsiooni poolt (I kd 39-42). Tulenevalt

Andmekaitse Inspektsiooni poolt saadud vastusest (I kd tlk 43-45) esitas hageja veelkord

kostjatele I ja II nõudekirja isikuandmete töötlemise lõpetamiseks (I kd tlk 46-49) ja pöördus

kostja III poole sama taotlusega (I kd tlk 52 pöördel-53).

131.

Kohus leiab ei hageja poolt kantud kohtueelsed õigusabikulud on vajalikud ja

põhjendatud. Tegemist on keeruka õigusliku vaidlusega, mis nõuab lisaks siseriikliku õiguse

tundmisele ka Euroopa Liidu õiguse, Euroopa Kohtu praktika ja Euroopa Inimõiguste Kohtu

praktika tundmist. Hageja lepingulise esindaja poolt asja materjalidega tutvumise aega ning

nõudekirjadele koostamise aeg on igati mõistlik. Samuti oli õigustatud kostjate poole ka

teistkordne pöördumine pärast Andmekaitse Inspektsiooni poolt hageja pöördumise vastuse

saamist arvestades Andmekaitse Inspektsiooni vastuses antud selgitusi. Hageja tegi omapoolt

kõike, et ära hoida aeganõudvat ja kulukat kohtuvaidlust.

132.

Hageja poolt tasutud tunnitasu 150 eurot (lisandub käibemaks) on käesoleval ajal

tavapärane tasu õigusabi eest. Ka kostjale III on käesoleva tsiviilasjas osutatud õigusabi keskmise

tunnihinnaga 167,20 eurot. Kohus leiab, et käesoleval juhul esineb põhjuslik seos hagejale

õigusabikulude näol tekkinud kahju ning kostjate tegevuse vahel (st hageja isikuandmete jätkuva

õigustamatu töötlemisega). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjatelt I ja II solidaarselt hageja kasuks

välja mõista varalise kahju hüvitis summas 1833 eurot ning kostjalt III hageja kasuks välja mõista

varalise kahju hüvitise summas 780 eurot.

Mittevaralise kahju hüvitamise nõue

133.

Hageja on esitanud kostjate vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõude ja palub mõista

kostjatelt hageja kasuks õiglane hüvitis kohtu äranägemisel VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 366 alusel.

134.

VÕS ja selle rakendamise praktikast tulenevalt kujutab isiklike õiguse rikkumine endast

õigusvastast kahju tekitamist. VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt

kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või

vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Riigikohtu praktika kohaselt on IKS-i sätted,

mis reguleerivad isikuandmete töötlemise (sh avalikustamise) tingimusi ja korda,

kaitsenormideks VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes (RKTKo 3-2-1-169-11, p 13; RKTKo 3-2-1-80-13,

p 31; RKTKo 3-2-1-153-16, p 17.4). Sama tuleb eeldada ka üldmääruse vastavate sätete puhul.

Seega on IKS-i nõuetega vastuolus olev isikuandmete avalikustamine olla VÕS § 1045 lg 1 p 7

ja lg 3 ning § 1050 järgi kvalifitseeritav delikt, kui väidetavalt rikutud IKS-i sätte (vähemalt

üheks) eesmärgiks oli hagejale tekkinud kahju ärahoidmine (VÕS § 1045 lg 3) (RKTo 3-2-1-

159-14, p 12; RKTKo 3-2-1-153-16, p 17.4).

135.

Kohus leiab, et alates selles hetkest, kui hageja esitas vastuväite kostjate poolt hageja

isikuandmete jätkuvale töötlemisele, muutus kostjate poolt hageja isikuandmete töötlemine

õigusvastaseks. Süü olemasolu eeldatakse (VÕS § 1050 lg 1 ja § 104). Süüd välistavaid

asjaolusid ei ole kostjad menetluses esitanud. Kuna kostjate tegevus oli õigusvastane ja süüline,

siis vastutavad kostjad hagejale isikuõiguste rikkumisega tekitatud õigusvastase kahju tekitamise

eest. Isiklike õiguste rikkumisel tuleneb mittevaralise kahju hüvitamise kohustus VÕS § 134

lõigetest 2, 5 ja 6. VÕS § 127 lõike 6 esimene lause sätestab, et kui kahju tekitamine on kindlaks

tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, mh mittevaralise kahju tekitamise korral,

otsustab hüvitise suuruse kohus.

136.

Riigikohus on selgitanud, et võrreldes varasema sätte sõnastusega ei näe VÕS § 134 lg 2

ette võimalust jätta kahju hüvitamise kohustuse olemasolul mittevaralise kahju eest mõistlik

summa üldse välja mõistmata (RKTKo 2-15-16007, p 18). Vastavalt läheks seaduse sõnastusega

ja kohtupraktikaga vastuollu kostja tõlgendus, mille hüvitamine, ning üksnes juhul kui kohus

tuvastab õigusvastase kahju koosseisus kahju tekkimise, siis saaks kohus hinnata VÕS § 134 lg

2 alusel mittevaralise kahju suurust. Kahjusumma suuruse otsustab kohus kaalutlusõiguse alusel

arvestades rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud

isikusse pärast rikkumist (VÕS § 134 lg 5).

137.

Riigikohtu avaldatud analüüsi „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades

2018.–2019. aastal“ kohaselt jäid isiklike õiguste rikkumisel väljamõistetud hüvitised

vahemikku 200–7000 eurot, keskmine hüvitise summa oli 1264 eurot, mediaan 800 eurot.

138.

Kostjatelt hageja kasuks mittevaralise kahju hüvitise suuruse arvestamisel lähtub kohus

antud kaasuse asjaoludes. Kostjad I ja II on avaldanud hageja isikuandmed õiguspäraselt

ajakirjanduslikul eesmärgil ja kõik kostjad on kuni hageja poolt tema isikuandmete töötlemisele

vastuväite esitamiseni töödelnud neid õiguspäraselt. Kostjate tegevus muutus õigusvastaseks

alles pärast hageja poolt tema isikuandmete töötlemisele vastuväite esitamist. Seega hageja

hingelised kannatanud ei saanud olla kuigi suures. Lähtudes eeltoodud asjaoludest ja TsMS §

233 lg 1 kohaselt oma siseveendumusest on kohtu hinnangul põhjendatud hageja mittevaralise

kahju hüvitamise nõude rahuldamine iga kostja suhtes 150 euro ulatuses. Seega jääb

väljamõistetav hüvitis kohtupraktikas väljamõistetud hüvitiste piiresse.

Viivise nõue

139.

Hageja on palunud kostjatelt väljamõistetavatelt rahalistelt kohustustelt välja mõista

viivitusintressi alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni ja sealt edasi seadusjärgses

määras kuni põhikohustuse täitmiseni.

140.

VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

kaheksa protsenti aastas. VÕS § 113 lg-s 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole

kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või

taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates

ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või

maksekäsu kiirmenetluse avaldus. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega

esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks

muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks

selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

141.

Kohus on eelnevalt välja mõistnud kostjatelt I ja II solidaarselt hageja kasuks varalise

kahju hüvitise summas 1833 eurot ja kostjalt III hageja kasuks varalise kahju hüvitise summas

780 eurot. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on seaduslik ja põhjendatud. Kostjad ei ole esitanud

sisulisi vastuväiteid hageja viivisenõudele.

142.

Kohus mõistab kostjatelt I ja II hageja kasuks varalise kahju hüvitiselt summas 1833 eurot

alates hagi esitamisest 26.11.2019 kuni kohtuotsuse tegemiseni 08.11.2021 välja VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras sissenõutavaks muutnud viivised summas 286,46 eurot

(viivitatud päevi kokku 714, viivisesumma päevas 0,401753 eurot) ja alates 09.11.2021 viivised

põhinõudelt summas 1833 eurot VÕS 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses kuni võlgnevuse

tasumiseni.

143.

Kohus mõistab kostjalt III hageja kasuks varalise kahju hüvitiselt summas 780 eurot

alates hagi esitamisest 26.11.2019 kuni kohtuotsuse tegemiseni 08.11.2021 VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras sissenõutavaks muutnud viivised summas 121,89 eurot (viivitatud päevi

kokku 714, viivisesumma päevas 0,021918 eurot) ja alates 09.11.2021 viivised põhinõudelt

summas 780 eurot VÕS 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses kuni võlgnevuse tasumiseni.

144.

Kohus on eelnevalt mõistnud kõigilt kostjatelt hageja kasuks välja mittevaralise kahju

hüvitise summas 150 eurot. Kohus leiab, et ka hageja mittevaralise kahju hüvitistelt hageja poolt

taotletav viivise nõue on seaduslik ja põhjendatud. Sellest tulenevalt tuleb mõista kõigilt

kostjatelt mittevaralise kahju hüvitiselt summas 150 eurot alates hagi esitamiseks 26.11.2019

kuni kohtuotsuse tegemiseni 08.11.2021 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

sissenõutavaks muutnud viivised summas 23,40 eurot (viivitatud päevi kokku 714, viivisesumma

päevas 0,032877 eurot) ja alates 09.11.2021 viivised põhinõudelt summas 150 eurot VÕS 113 lg

1 teises lauses sätestatud ulatuses kuni võlgnevuse tasumiseni.

Menetluskulude jaotus

145.

TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses

näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral

määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS

§ 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

146.

Kuna kohus on rahuldanud hageja nõuded kõigi kostjate vastu, siis jäävad hageja

menetluskulud võrdsetes osades kostjate kanda ja kostjate menetluskuld nende endi kanda.

147.

Kohus määrab TsMS § 177 lg 2 alusel menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja

jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik