2-21-15945/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Määruse tegemise aeg ja koht

8. november 2021, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-21-15945

Tsiviilasi

I. S. hagi A. G. R. vastu 4651 euro väljamõistmiseks

Menetlustoiming

hagi menetlusse võtmisese otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: I. S. ; isikukood XXX; elukoht XXX.

Kostja: A. G. R., asukoht XXX.

RESOLUTSIOON

1. Jätta I. S. hagi A. G. R. vastu 4651 euro väljamõistmiseks menetlusse võtmata.

2. Jätta menetluskulud I. S. kanda.

3. Määrus toimetada hagejale kätte.

4. Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

I. S. (hageja) esitas Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi A. G. R. vastu 4651 euro

väljamõistmiseks. Hageja soovib algatada kostja vastu XXX väiksemate kohtuvaidluste

menetluse. Hagiavalduse kohaselt elab hageja Eestis. Kostja asukoht on XXX. Hageja soovib,

et hagi menetleks tema kui tarbija elukoha järgne kohus.

Kohus jättis 26. oktoobril 2021 hagi käiguta ja andis hagejale 14 päeva määruse

kättetoimetamisest

alates

puuduste

kõrvaldamiseks,

so

kohtualluvuse

täiendavaks

põhjendamiseks.

Hageja märkis 8. novembril 2021, et auto pidi antama üle ja ka anti üle XXX. Autot ei soetatud

järelmaksuga. Hageja ei sõlminud müüjaga kohtualluvuse lepingut. Hageja ei väida, et müüja

äritegevus on suunatud Eestisse.

KOHTU SEISUKOHT

Avalduse saanud kohus kontrollib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 75 lg 1 kohaselt,

kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel

kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. Kohus ei võta TsMS § 371 lg 1 p 2

järgi hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule.

Avalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja müügilepingu, mille alusel kostja kohustus andma

hagejale üle auto ja hageja kohustus maksma kostjale auto eest raha. Autol olid puudused.

Hageja soovib, et kostja hüvitaks hagejale auto puuduste kõrvaldamise kulud summas

4651 eurot.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012, 12. detsember 2012,

kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades

(edaspidi: määrus nr 1215/2012) art 4 lg 1 näeb ette, et hagi esitatakse isikute vastu, kelle alaline

elukoht on liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtutesse sõltumata nende kodakondsusest. See

tähendab, et reeglina saab hagi esitada kostja elu- või asukohajärgsesse kohtusse. Avalduse

kohaselt on kostja asukoht Saksamaal. Avalduse läbivaatamine allub määruse nr 1215/2012

art 4 lg 1 järgi seega Saksamaa kohtule. Isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis,

võib määruse nr 1215/2012 art 5 lg 1 järgi hagi esitada teise liikmesriigi kohtusse üksnes

määruse nr 1215/2012 II peatüki 2.-7. jaos sätestatud korras.

Isiku vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, võib kaupade müügilepingust tuleneva

vaidluse korral esitada hagi selle liikmesriigi kohtusse, kus lepingu kohaselt kaubad üle anti või

kus need oleks tulnud üle anda (määruse nr 1215/2012 II peatükk II jagu art 7 lg 1 punkt b).

Hageja kinnitas, et lepingu kohaselt tuli auto üle anda Saksamaal. Auto anti tegelikult üle

Saksamaal. Hagi allub määruse nr 1215/2012 art 7 lg 1 punkt b alusel seega Saksamaa kohtule.

Määruse (EL) nr 1215/2012, art 17 lg 1 punktid a - c näevad ette, et asjades, mis puudutavad

lepinguid, mille isik on tarbijana sõlminud oma majandustegevusest või kutsealast sõltumatul

eesmärgil, määratakse kohtualluvus kindlaks määruse nr 1215/2012 neljanda jao alusel, kui

tegemist on:

1) järelmaksuga kaupade müügilepinguga,

2) osamaksetena tasutava laenulepinguga või muud liiki krediidilepinguga, mis sõlmiti

kaupade müügi rahastamiseks, või

3) muudel juhtudel lepinguga, mis on sõlmitud isikuga, kes tegeleb tarbija alalise elukoha

liikmesriigis äri- või kutsetegevusega või kelle selline tegevus on mis tahes

vahenditega suunatud nimetatud liikmesriiki või mitme liikmesriigi hulgas ka

nimetatud liikmesriiki, ning kui leping kuulub sellise tegevuse raamesse.

Hageja kinnitas, et autot ei ostetud järelmaksuga. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja tegeleks

Eestis äri- või kutsetegevusega või suunaks oma äri- või kutsetegevust Eestisse. Hageja

kinnitas, et ta ei tugine sellele, et kostja oleks oma tegevust Eestisse suunanud. Hageja ja kostja

vahel sõlmitud müügileping ei ole seega määruse nr 1215/2012 art 17 lg 1 punktides a – c

nimetatud leping. Hageja ei saa seega määruse nr 1215/2012 art 18 lg 1 järgi algatada kostja

vastu menetlust enda elukohariigi, so Eesti, kohtus.

Hageja kinnitas, et ta ei sõlminud kostjaga kohtualluvuse kokkulepet. Eesti kohtu alluvus ei saa

seega tuleneda ka poolte vahel sõlmitud kohtualluvuse kokkuleppest.

Hageja poolt kostja vastu esitatud hagi ei allu seega Eesti kohtule. Eesti kohus ei saa sellest

tulenevalt asja menetleda. Hagi tuleb jätta TsMS § 371 lg 1 p 2, § 372 lg 7 ja § 75 lg 2 alusel

seega menetlusse võtmata. Hagejal on võimalik oma õiguste kaitsmiseks pöörduda Saksamaa

kohtu poole.

Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik