1-21-6328/12 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-21-6328 1(7)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. oktoober 2021, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-6328 (20233001411) Kohtunik Regiina Lebedeva Kohtuistungi sekretär

Ilona Berežina Tõlk

Inna Reinola Kriminaalasi M.Q (M.Q) süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi lühimenetluse korras Prokurör

Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Andreas Kangur Süüdistatav M.Q isikukood XXX; elukoht xxx; Eesti kodakondsus; xxx; emakeel vene keel; xxx; korduvalt kriminaalkorras töökoht karistatud, viimati Viru Maakohtu 14.05.2020. a otsusega KarS § 121 lg 1 ja lg 2 p 2, 3 järgi, mõistetud karistus asendati 647 tunni üldkasuliku tööga, millest sooritanud 253,5 tundi; kehtiv tõkend puudub (oli vahistatud alates 07.11.2020 kuni 07.01.2021) Kaitsja

Sergei Politšev

(kohtumenetluses ei osalenud)

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS - ) § dest 233, 238 ja §-dest 306, 311, 313 ja 315, maakohus otsustas: 1. Tunnistada

121 lg 2 p 2, 3

M.Q süüdi KarS § järgi ning mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud vangistust. ja

2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning mõista M.Q-le 9 (üheksa) kuud kümme päeva karistuseks ja 10 ( ) vangistust.

1-21-6328 2(7)

3. KarS § 65 lg 2, § 69 lg 7 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu 14.05.2020. a 393 tunni kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandamata osa, s.o üldkasuliku töö ehk 1 aasta 1 kuu ja 3 päeva võrra ning mõista temale kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks aasta 10 ( ) d ja 13 (kolmteist)

1 (üks) kümme kuu päeva vangistust.

4. K

arS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg alates 07.11.2020 kuni 07.01.2021, s.o 2 kuud karistusaja hulka ning kandmata 1 aasta 8 lõplikuks karistuseks mõista (üks) (kaheksa) kuud ja 13 (kolmteist

) päeva vangistust.

5. KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks M.Q vanglasse saabumise aeg. KrMS § 414 lg 1 alusel teatab maakohus M.Q-le kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Kui M.Q ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust kandma, edastab vangla KrMS § 414 lg 3 alusel politseiasutusele sundtoomise taotluse.

6. riigituludesse: Mõista M.Q-lt - KrMS 180 lg 1 ja § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära, s.o 876 eurot; - KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest summas 457,92 eurot (kaitsja Oleg Gorškaljovi tasu kohtueelses menetluses summas 118,80 eurot ning kaitsja Sergei Politševi tasu kohtueelses menetluses summas 339,12 eurot), s.o kokku menetluskulud summas 1333,92 eurot.

7. KrMS § 180 lg 3 alusel peab M.Q temalt väljamõistetud menetluskulud

summas 1333,92 eurot tasuma ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena selliselt, et iga kuu 25. kuupäevaks vähemalt 1 kuulub tasumisele 11,16 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, arveldusarvele nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is või arveldusarvele nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99921700042911 , 1-21-6328 ning selgitus „M.Q , kriminaalmenetluse kulud“. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.

8.

- ja DVD+R plaat Asitõendid – CD R plaat häirekeskuse 07.11.2020. a kõnesalvestisega patrullpolitseiniku vormikaamera salvestisega

126 lg 3 p 1 alusel – jätta KrMS § kriminaalasja materjalide juurde.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni. Süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu, kes soovivad otsust apellatsiooni korras vaidlustada, on kohustatud sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud otsuse, mis on kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis hiljemalt 10.11.2021. Otsusele võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest

1-21-6328 3(7)

teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus motiveeritud kohtulahendi ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis 10.11.2021. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Süüdistus M.Q-d süüdistatakse selles, et t korteris lõi ema 07.11.2020 kella 14-15.00 paiku xxx xxx O A rusikaga näkku, tekitades sellega kannatanule füüsilist valu ja kehavigastuse (hematoom näol). pani teo toime alkoholijoobeseisundis ja ajal, mil temal oli Viru M M.Q aakohtu 14.05.2020. a otsusega kriminaalasjas nr 1-20-

3160 KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi mõistetud üldkasuliku töö tegemise periood ühes kohustusega hoiduda alkoholi tarvitamisest. Selliselt pani M.Q 2 p 2, korduva toime KarS § 121 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo – teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 1. Kohus, kuulanud ära süüdistatava, kannatanu ja prokuröri seisukohad ning uurinud kriminaalasjas kogutud tõendeid, asub alljärgnevatele seisukohtadele. I 2. M.Q-le süüks arvatav tegu on kohtu hinnangul tõendatud järgmiste tõenditega. Kriminaalasja kannatanu O A helistas 07.11.2020 kell 15.03 materjalidest nähtub, et Häirekeskusesse ja teatas, et tema mees M.Q on purjus ning 5 minut

it tagasi peksis. Kannatanu kiirabi ei soovinud, kuid teatas, et tal on sinikas silma all (09.11.2020 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll, tl 24 ütlustest nähtuvalt -30). Tunnistaja R T , olles patrullteenistuses 07.11.2020 Narva linnas koos patrullpolitseiniku I K , sai ta kella 15.00 paiku väljakutse aadressile xxx seoses vägivallaga peres. Jõudes sündmuskohale, viibis korteris 2 isikut: M.Q id ja O A as alkoholijoobes. O , mõlemad olid silmnähtavalt tugev esinesid nähtavad füüsilised vigastused, nimelt hematoom parema silma all. O sõnul tema ja M.Q vahel toimus konflikt, mille käigus M.Q lõi rusikaga vastu O nägu, silma ja nina piirkon , tekitades temale nähtavaid da kehavigastusi ja füüsilist valu (tl 13-14). KrMS § 66 lg 21 p 1 ja 2 alusel on tunnistaja R. T ütlused käesoleval juhul iseseisvaks tõendiks, kuivõrd kannatanu keeldus seaduslikul alusel kohtueelses menetluses oma abikaasa vastu ütluste andmisest ütluste sisuks on kannatanult kuuldu

R. T ja vahetult enne rääkimist tajutud asjaolude kohta. Kuivõrd kannatanu helistas Häirekeskusesse kell 15.03, M.Q poolt löömine oli kõne kohaselt toimunud 5 minutit enne seda ning tunnistaja R. T skohale rinnakaamera salvestise kohaselt kell 15.09 (09.11.2020 koostatud saabus sündmu asitõendi vaatlusprotokoll, tl 31 36), siis on üheselt tuvastatav, et kannatanu O. A oli rääkimise -

ajal veel tajutu mõju all ning puudub alus arvata, et ta moonutas tõde. nnistaja ütluste Tu usaldusväärsust kinnitab eelmainitud kannatanu kõne Häirekeskusesse ning lisaks 09.11.2020 koostatud patrullpolitseiniku rinnakaamera vaatlusprotoll, millest nähtub, et kui patrullpolitseinik 2 oli kannatanuga kahekesi esikus, hoidis kannatanu näost käega kinni ja näitas sõrmega paremale silmaalusele, kus oli näha verevalumit. Politseiametniku küsimusele Millega ta selle tegi, vastas kannatanu . Samuti on kannatanu avaldanud, et

Lõi vastu silma, käega Väga kõvasti valutab nina (tl 31-36). Kuivõrd patrullpolitseinike sündmuskohale saabudes viibisid korteris vaid kannatanu ja süüdistatav, siis puudub ka igasugune alus arvata, et kannatanut võis lüüa keegi teine kui M.Q ning sellele, et O. A

võis lüüa keegi kolmas isik, pole viidanud ka süüdistatav ega kannatanu ise.

1-21-6328 4(7)

3. Kriminaalasja materjalide hulgas on ka Viru Maakohtu 30.10.2019. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-19-8578 (tl 53-56) ja 14.05.2020. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-20-3160 (tl 57-60), mis kinnitavad, et M.Q on varem korduvalt karistatud kehalise väärkohtlemise eest, sh xxx O. A tõukamises ja rusikaga näkku löömises, samuti korduvalt käega näo ja pea piirkonda löömises, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja kehavigastused. Nimetatud tegudele eelnevalt oli M.Q alkoholi tarvitanud. tõendite Kohtu hinnangul on nimetatud hindamisel asjakohane tähele panna, et süüdistatava tegevusviis ehk n ö - modus operandi on tema varasemate süütegude ühise alkoholi tarvitamise käigus on M.Q-l puhul sarnane ehk

kalduvus kasutada oma abikaasa suhtes füüsilist vägivalda, lüües kannatanut käega näkku ja peapiirkonda.

Kohtuistungil tunnistas R. Astikevitš ka ise O. A löömist selgitades, et olid perekondlikud asjad, nad olid eneseisolatsioonis, tarvitasid koos alkoholi. Süüdistatav tunnistas oma süüd ning kinnitas, et on järeldused teinud. 4. 09.11.2020 kell 10.40-10.45 teostati kannatanu läbivaatus, mille käigus tuvastati O. A parema silma all sinine-punane hematoom (tl 7-10). Kuigi kannatanu ei ole isiku läbivaatuse protokollile alla kirjutanud, sest selgituse kohaselt ei soovinud ta anda ütlusi oma lähedase vastu ning kohtuistungil väitis kannatanu, et temast tehti läbivaatusel vägisi pilt , märgib kohus, et

i läbivaatluse protokollist ega selle lisaks olevalt fotolt ei ole näha, et menetleja ise võtaks kannatanult maski eest või hoiaks keegi kannatanut sellel ajal kinni üll nähtub, et . K kannatanu ise tõmbab enda maski allapoole annatanu teinud läbivaatluse protokolli käsikirjalisi . Samuti pole k märkusi menetlustoimingu läbiviimise protseduuri või protokolli kantud andmete võimaliku ebaõigsuse kohta. Seega ei ole tuvastatav, et menetlustoimingu tegemisel rikuti kriminaalmenetluse norme kann

, et teda või atanu õigusi. Kannatanu kohtuistungil esitatud väite allutati läbivaatlusele sunniviisiliselt, hindab kohus paljasõnaliseks. eeltoodule tuginedes

5. KrMS § 88 lg 1 p 2 kohaselt selgitatakse isiku läbivaatusel tervisekahjustuse laad, vigastuse

paiknemine ja vigastuse muud tunnused. Nagu märgitud, tuvastati isiku läbivaatusel A parema O. silma all sinine-punane hematoom. arutataval juhul oli Kuivõrd füüsiline vägivald sellise intensiivsusega, et tekitas A o parema silma aluse hematoomi, siis tuleb O. nähtava vigastuse, s. nõustuda süüdistuses tooduga, et süüdistatav tekitas kannatanule löömisega kehavigastuse. Samuti jagab kohus seisukohta, et tekitatud vigastus põhjustas kannatanule valu, sh nn objektiivse kõrvalseisja hinnangu kohaselt. Eelnevalt analüüsitud tõendite kohaselt su nas süüdistatav u intensiivse löögi kannatanu näkku, silma ja nina piirkonda

. Üldtunnustatult on nägu, iseäranis silmade ja nina piirkond, . Antud piirkonnal puudub ulatuslik, kaitse õrn ja tundlik piirkond t pakkuv nahaalune rasvkude, mis vähendaks kõnealusesse piirkonda tehtavate löökide tekkivaid valuaistinguid. Seega arvestades, et tehtud löök põhjustas tervisekahjustuse silmaaluse hematoomi näol, mis viitab õrna piirkonda tehtud tugeva ja intensiivse löögi olemasolule, siis on kõigiti põhjendatud teha järeldus selle kohta, et löök oli valu põhjustav. Välja tuleb tuua seegi, et tegelikkuses on kannatanu tugeva valuaistingu olemasolu ka ise kinnitanud. Nii avaldas ta sündmuskohale saabunud politseiametnikul tal on väga valus; väga kõvasti valutab nina e, et (tl 31-36) ning (tl 24-30) tugevat valu on kannatanu nimetanud ka Häirekeskusele tehtud kõnes . Seega põhjustas rünne tagajärjena nii kehavigastus O. A e (hematoom parema silma all) kui ka valu. 6. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et M.Q-le etteheidetav tegu ehk 07.11.2020 kella 14-15.00

paiku xxx korteris rusikaga xxx O. A

ja sellega e valu ja näkku löömine kannatanule füüsilis kehavigastuse tekitamine

, on täielikult tõendatud. 7. KarS § 121 lg 2 p 2 näeb ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest, kui see on toime pandud lähi või sõltuvussuhtes. Riigikohus on - lahendis nr 1-19-3377 selgitanud, et lähisuhte tuvastamisel on oluline tegelik sotsiaalne ja enamasti ka emotsionaalne side isikute vahel, mis tugineb nt vastutuse jagamisele, üksteisele toetumisele ning usaldusele. Lähisuhe loob ja kindlustab suhtepoolte sotsiaalset turvatunnet.

1-21-6328 5(7)

Kolleegium asus seisukohale, et vaid seetõttu on õigustatud sellisele suhtele täiendava karistusõigusliku kaitse andmine, kehtestades raskema sanktsiooni. M.Q ja O. A on abielus ja neil on ühine eluase. Seega tuleb sotsiaalset ja emotsionaalset sidet jaatada ning lugeda kehaline väärkohtlemine toimepanduks lähisuhtes KarS § 121 lg 2 p 2 tähenduses.

KarS § 121 lg 2 p 3 näeb ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest, kui see on toime pandud korduvalt. Kriminaalasja materjalide hulgas on karistusregistri väljatrükk (tl 51-52) ning Viru Maakohtu 30.10.2019. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-19-8578 (tl 53-56) ja 14.05.2020. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-20-3160 (tl 57-60), mis kinnitavad, et M.Q on

varem korduvalt karistatud kehalise väärkohtlemise eest. Seega on kvalifitseeriva M.Q süüdimõistmise aluseks oleva teo puhul sedastatav tunnusena korduvus. 8. KarS § 121 süüteokoosseis eeldab, et tegu on toime pandud tahtlikult, s.o vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et tegutses kannatanut kavatsetult, sest oli M.Q näkku lüües teadlik, et selline temapoolne tegevus põhjustab kannatanule valu, ning vähemalt kaudse tahtlusega tekitas ta kannatanule ka kehavigastused, sest pidas võimalikuks, et kannatanust füüsiliselt tugevama isikuna kannat rusikaga näkku lüües anut tekitab kannatanule vigastused. Seejuures on üldteada ja ka keskmisele inimesele rask nägu, sh nina piirkond usteta tajutav, et on õrn piirkond ja sellele piirkonnale suunatud füüsiline jõud põhjustab intensiivsemat valu ja tekitab kergemini vigastusi (hematoomid, verejooks)

, kui näiteks keha piirkonda suunatud jõud. 9. Õigusvastasust välistav M.Q ad asjaolud tegevuses puuduvad. 10. Eeltoodu pinnalt leiab kohus, et

2, 3 tunnustele M.Q pani toime KarS § 121 lg 2 p vastava kuriteo . ja ta tuleb selles ka süüdi mõista II 11. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 alusel isiku süü suurusest ja võtab arvesse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 12. KarS § 121 lg 2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni 5 aasta pikkuse vangistuse. Arvestades süüdistatava varasemat kriminaalkorras karistatust, sh sama kannatanu suhtes toime pandud vägivalla tegude eest, oleks rahalise karistuse mõistmine M.Q-le kuri selgelt ebapiisav. M.Q-d on eelnevalt karistatud analoogsete kuritegude eest nii tingimisi vangistusega (KarS § 73 lg 1) asenduskaristusega (KarS § 69 lg 1), ent varasemad karistused kui ei ole mõju avaldanud. uritegude toimepanemise jätkamine, sh eelmise kohtuotsusega määratud K üldkasuliku töö t M.Q egemise ajal kinnitab seda, et rahaline karistus karistusliigina on

isikuandmeid arvestades ebatõhus karistusliik, mistõttu ei pea kohus võimalikus selle kohaldamist. Eeltoodust tulenevalt tuleb karistada vangistusega. M.Q-d 13. Kohtu d seisukoha praktikas omaksvõetu kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü

suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada erija üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Seejuures on aga oluline tähele panna, et eripreventiivsed kaalutlused ega õiguskorra kaitsmise huvid ei anna mitte kunagi alust mõista karistust, mis ületab isiku süü suurust. Just süü suurus määrab võimaliku karistuse ülempiiri. Nii eripreventiivseid kaalutlusi kui ka õiguskorra kaitsmise huve saab ja peab arvestama karistuse liigi ja määra valikul süü suurusega piiritletud raamides.

1-21-6328 6(7)

14. KarS § 121 lg 2 sanktsioonimäära keskmiseks määraks on 2 aasta ja 6 kuu pikkune vangistus. Süü suuruse üle otsustamisel on kohus seisukohal, et M.Q süüd pole võimalik hinnata

tuvastatud asjaolude pinnalt suureks. Tuvastatu kohaselt põhjustas M.Q O. A näkku lüües O. A hematoomi parema silma all. Kohtu veendumusel viitavad taolised füüsilist valu ja vigastused , samas ei saa küll mõnevõrra tugevamale välismõjutusele rääkida sellest, et vägivald oleks olnud erakordselt intensiivne. Siiski on teost tulenev süü suurem, kui isik on täitnud kuriteokoosseisu mitu kvalifitseerivat tunnust. M.Q on pannud kehalise väärkohtlemise toime lähisuhtes ja korduvalt. teo toimepanemise ajal Lisaks sellele oli M.Q alkoholijoobes, kuigi eelmise kohtuotsusega oli talle üldkasuliku töö tegemise ajaks pandud kohustus mitte tarvitada alkoholi. 15. Süü juures arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohus ei ole tuvastanud karistust raskendavaid asjaolusid. Kergendava asjaoluna on tuvastatav aga kannatanuga leppimine (KarS § 57 lg 1 p 9). Kohtuistungil väljendas kannatanu selgelt seisukohta, et ei va ja kannatanu omavahelise suhtluse pinnalt soovi süüdistatava karistamist ning süüdistata oli kohtul võimalik veenduda, et süüdistatav ja kannatanu on leppinud. Lisaks on kohtus avaldatud ja süüdistatava poolt kõlanu kohaselt ta teo toimepanemise järgselt oma käitumist muutnud, sh läbinud 12.08.2021 alkoholivastase ravi „Torpedo“ (tl 89). Kohus hindab nimetatut karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 2 mõttes, kuid mitte olulises ulatuses kergendava asjaoluna, kuivõrd juba eelmise kohtuotsusega oli M.Q-le pandud kohustus mitte tarvitada üldkasuliku töö tegemise ajal alkoholi. Uue kuriteo pani M.Q aga toime talle määratud üldkasuliku töö tegemise ajal alkoholijoobes olles. Seega olles teadlik, et alkohol on tema puhul uute kuritegude toimepanemise riskiteguriks, oleks tulnud vastavad meetmed tarvitusele võtta koheselt. Eeltoodud asjaolusid kogumis arvestades leiab kohus, et M.Q karistus peab jääma keskmist määra tunduvalt alla sanktsiooni .

16. Eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt ei saa jätta tähelepanuta, et on varem M.Q korduvalt karistatud kehalise väärkohtlemise eest, sh tõukamises ja rusikaga näkku xxx O. A löömises, samuti korduvalt käega näo ja pea piirkonda löömises. Viimase, Viru Maakohtu 14.05.2020. a otsusega kriminaalasjas nr 1-20-3160 karistati M.Q-d muuhulgas O. A kehalises väärkohtlemises lähisuhtes ning korduvalt 1 aasta ja 1 kuu pikkuse vangistusega. Kohus selgitab, et kui isiku käitumisele pole senine karistus mõju avaldanud, siis tuleb keelunormi kehtivuse kinnistamiseks normi rikkumisele reageerida rangemalt. Seega kokkuvõtvalt peab kohus võimalikuks karistada süüdistatavat vangistusega 1 aasta . Kuivõrd kohus arutas ja 2 kuud M.Q süüdistust lühimenetluse regulatsiooni alusel, tuleb KrMS § 238 lg

-le 2 tuginedes vähendada M.Q 10 päevani

karistust 9 kuu ja . 17. KarS § 65 lg 2 ätestab, et kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne s karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõ

istetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. pani

M.Q uue kuriteo toime temale eelmise kohtuotsusega määratud üldkasuliku töö tegemise ajal KarS § . 69 lg 7 alusel asendatakse üldkasuliku töö tegemata osa vangistusega. KarS § 69 lg 1 alusel vastab ühele päevale vangistusele 1 üldkasulikku tööd. M.Q-l on tegemata 393 (täis) tund tundi üldkasulikku tööd (tl 87), mis vastab 1 aasta 1 kuu ja 3 päeva pikkusele vangistusele. KarS § 65 lg

2, § 69 lg 7 alusel tuleb seega suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu 14.05.2020. a kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandamata osa võrra ning M.Q-le tuleb mõista

liitkaristuseks 1 aasta 10 kuud ja 13 päeva vangistust. 18. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka. M.Q kse eelvangistuses viibitud aeg viibis Viru Maakohtu 09.11.2020. (tl 68-71) alusel vahi all alates 07.11.2020 kuni a määruse 07.01.2021. Seega tuleb M.Q eelvangistuses viibitud aeg 2 kuud arvata karistusaja hulka ning lõplikuks kandmata karistuseks mõista 1 aasta 8 kuud ja 13 päeva vangistust. KrMS § 414 lg 2 alusel tuleb lugeda vangistuse kandmise alguseks M.Q vanglasse saabumise aeg.

1-21-6328 7(7)

III 19. KrMS § 180 lg 1 esimese lause kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kuna M.Q tunnistatakse süüdi teise astme kuriteos, tuleb

talt välja mõista KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 876 eurot. Samuti tuleb M.Q-lt riigituludesse välja mõista riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu

kohtueelses menetluses 457,92 eurot, s.o kaitsja Oleg Gorškaljovi tasu kohtueelses menetluses summas 118,80 eurot ning kaitsja Sergei Politševi tasu kohtueelses menetluses summas 339,12 eurot. 20. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. KrMS § 180 lg 3 sõnastus silmas mitte üksnes ei pea isiku varalist seisundist, vaid kõrvuti varalise seisundiga tuleb hinnata ka konkreetse isiku resotsialiseerumise väljavaateid. Kuigi M.Q on nüüdseks tööle asunud, ei saa jätta

tähelepanuta, et kohtuotsuse jõustumisel tuleb tal asuda kandma vabadusekaotuslikku karistust, vangistuses võib aga sissetuleku teenimine olla raskendatud. Nõude tasumata jätmisega KrMS §-st 423 ja § 417 lg st 2 tuleneva 1 kuu pikkuse tähtaja jooksul kaasneb aga täitemenetluse läbiviimine, - mis võib raskendada isiku resotsiliseerumist ja seda ohtu tema edasise õiguskuuleka käitumise. Samas ei ole sissetuleku teenimine vangistuses välistatud Vangistusseaduse (VangS) § 37 . kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama. VangS § 38 lg 1 kohaselt kindlustab vanglateenistus võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning

oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel. Ka Riigikohus on lahendis nr 3 12 selgitanud, et kuigi tööhõiv -1-1-105- e vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa a priori välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal. Andmeid ei ole selle kohta, et M.Q ei oleks tervislikel tegema. Seega selliseid erakordseid või muudel põhjustel võimeline vangistuses tööd asjaolusid, mis tingiks süüdistatavalt väljamõistetud menetluskulude vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise peab kohus põhjendatuks võimaldada

, kohus ei tuvastanud. Siiski M.Q-l tasuda temalt väljamõistetud menetluskulud kokku summas 1333,92 eurot osamaksetena kohtuotsuse jõustumisest alates 12 kuu jooksul. 21. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-109-13 selgitanud, et süüdistatava huvidest lähtuv pikem tähtaeg võib kahjustada teiste isikute huvisid. Saavutamaks selles küsimuses lahenduse

proportsionaalsust, oleks põhjendatud, kui ühest kuust pikem tähtaeg kohtukulude hüvitamiseks ei tähendaks üldjuhul mitte kohtukulude hüvitamise edasilükkamist, vaid nende ositi hüvitamist. Seega määrab kohus, et M.Q-l tuleb alates kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda iga kuu 25. kuupäevaks vähemalt 111,16 eurot. 22. Tulenevalt KrMS § 306 lg- 13 peab kohus kohtuotsuse tegemisel lahendama muu hulgas st küsimuse asitõenditega toimimise kohta. Antud kriminaalasjas on asitõendiks elektroonilised andmekandjad, s.o - CD R plaat häirekeskuse 07.11.2020. a kõnesalvestisega ja DVD+R plaat patrullpolitseiniku vormikaamera salvestisega, mis asuvad d toimiku tagakaanel. Kõnealuse andmekandjad

jätab kohus KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde.

(allkirjastatud digitaalselt)