2-19-12554/43 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 8.novembril 2021

tsiviilkantselei Lubja 4 Tallinnas ja e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number

2-19-12554

Kohtuasi

A. G.i hagi R. A., A. K.i ja A. L.i vastu laenulepingutest

tuleneva võlgnevuse ja viivise solidaarselt väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

57 906,46 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: A. G. (isikukood XXX, elukoht XXX) lepinguline

esindaja J. D.

Kostja 1: R. A. (isikukood XXX, elukoht XXX

Kostja 2: A. K. (isikukood XXX, elukoht XXX)

Kostja 3: A. L. (isikukood XXX, elukoht XXX) lepinguline

esindaja vandeadvokaadi abi Siiri Pajupuu

Kohtuistungi aeg

27.september 2021

Resolutsioon

1. Rahuldada A. G.i hagi R. A., A. K.i ja A. L.i vastu laenulepingust tuleneva võlgnevuse ja

viivise solidaarselt väljamõistmiseks.

2. Välja mõista R. A.lt, A. K.ilt ja A. L.ilt A. G.i kasuks R. A.lt, A. K.ilt ja A. L.ilt solidaarselt

laenulepingute nr 20160805/01 ja nr 20161105/01 alusel tagastamata laen 40 000 eurot; R. A.lt

ja A. K.ilt solidaarselt 20.03.2017 sõlmitud laenulepingust tagastamata laen 11 000 eurot, R.

A.lt, A. K.ilt ja A. L.ilt solidaarselt viivised laenulepingute nr 20160805/01 ja nr 20161105/01

alusel saadud laenu tagastamisega viivitamise eest 4000 eurot, R. A.lt ja A. K.ilt solidaarselt

viivised 20.03.2017 sõlmitud laenulepingu alusel saadud laenu tagastamisega viivitamise eest

seisuga 19.08.2019 sissenõutavaks muutunud ulatuses 2026,81 eurot, R. A.lt ja A. K.ilt

solidaarselt viivised 20.03.2017 sõlmitud laenulepingu alusel saadud laenu tagastamisega

viivitamise alates hagiavalduse esitamisest kuni võlgnetava summa lõpliku tasumiseni VÕS §

113 sätestatud määras.

Menetluskulude jaotus

Hagimenetluse kulud jätta R. A., A. K.i ja A. L.i kanda solidaarselt ja määrata kindlaks pärast

kohtuotsuse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hageja nõue

1. A. G. (edaspidi hageja) palus kohtule R. A. (edaspidi kostja 1), A. K.i (edaspidi kostja 2) ja A.

L.i (edaspidi kostja 3, koos kostjad) vastu esitatud hagis välja mõista hageja kasuks kostjatelt

solidaarselt laenulepingute nr 20160805/01 ja nr 20161105/01 alusel tagastamata laen 40 000

eurot; kostjatelt 1 ja 2 solidaarselt 20.03.2017 sõlmitud laenulepingu tagastamata laen 11 000

eurot, kostjatelt solidaarselt viivised laenulepingute nr 20160805/01 ja nr 20161105/01 alusel

saadud laenu tagastamisega viivitamise eest 4000 eurot, kostjatelt 1 ja 2 solidaarselt viivised

20.03.2017 sõlmitud laenulepingu alusel saadud laenu tagastamisega viivitamise eest seisuga

19.08.2019 sissenõutavaks muutunud ulatuses 2026,81 eurot, kostjatelt 1 ja 2 solidaarselt

viivised 20.03.2017 sõlmitud laenulepingu alusel saadud laenu tagastamisega viivitamise

alates hagiavalduse esitamisest kuni võlgnetava summa lõpliku tasumiseni VÕS § 113

sätestatud määras.

Hagiavalduse asjaolud

2. Hageja, kostja 1, kostja 2 ja kostja 3 vahel on 05.08.2016 sõlmitud laenuleping nr

20160805/01, milles kokkulepitu kohaselt andis hageja kostjatele laenu 20 000 eurot. Laen

väljastati kostjatele sularahas ja laenusumma üleandmise kinnituseks allkirjastasid hageja ja

kostjad laenulepingu lisana rahaliste vahendite üleandmise akti. Laenulepingust nähtuvalt

kohustusid kostjad tagastama laenu 05.11.2016. Hageja ja kostjate vahel on 05.11.2016

sõlmitud laenuleping nr 20161105/01, milles kokkulepitu kohaselt andis hageja kostjatele

laenu 20 000 eurot. Laen väljastati kostjatele sularahas ja laenusumma üleandmise kinnituseks

allkirjastasid hageja ja kostjad laenulepingu lisana rahaliste vahendite üleandmise akti.

Laenulepingu alusel kohustusid kostjad tagastama laenu 05.02.2017.

3. Hageja, kostja 1 ja kostja 2 vahel 20.03.2017 sõlmitud laenulepingu kohaselt väljastas hageja

kostjatele 1 ja 2 laenu 11 000 eurot. Laenulepingu alusel kohustusid kostjad 1 ja 2 tagastama

laenu 30.04.2017. Hageja loovutas 2018.a juunis nõuded kostjate 1 ja 2 vastu XOÜ-le, kuna

kokkulepitud tasu X OÜ hagejale nõuete loovutamise eest seisuga juuli 2019.a ei tasunud,

taganes hageja nõude loovutamise lepingust. 12.08.2019 väljastas X OÜ kinnituse, millega

loovutas hagiavalduse punktidest 1-3 loetletud laenulepingutest tulenevad nõuded kostjate 1

ja 2 vastu (tagasi) hagejale ning kinnitas, et kostjate 1 ja 2 poolt ei ole võlgnevuse katteks

mistahes summasid tasutud. Seega on laenulepingute alusel üle antud laen hagejale täies mahus

tagastamata.

4. Laenulepingute nr 20160805/01 ja nr 20161105/01 alusel väljastati laen ühiselt kõikidele

kostjatele, mistõttu nõuab hageja laenulepingute alusel väljastatud laenu kogusummas 40 000

eurot tagastamist kõikidelt kostjatelt solidaarselt. 20.03.2017 sõlmitud laenulepingu alusel on

hageja väljastanud laenu kostjatele 1 ja 2, mistõttu ta nõuab 20.03.2017 sõlmitud laenulepingu

alusel väljastatud laenu 11 000 eurot tagastamist solidaarselt kostjatelt 1 ja 2. Laenulepingute

nr 20160805/01 ja nr 20161105/01 punktides 4.1. lepiti kokku kostjate kohutuses tasuda

viiviseid suuruses 0,5% tähtaegselt tagastamata summast, kuid piirati ka viivisenõude suurust,

milleks on 10% tähtaegselt tagastamata laenusummast. Seega olukorras, kus eelviidatud

laenulepingu alusel antud laen on täies ulatuses tagastamata, on hageja viivisenõuded piiratud

2000 euroga ja kokku seega 4 000 euroga.

5. 20.03.2017 sõlmitud laenulepingus viivise suuruses eraldi kokku ei lepitud, seega tugineb

hageja antud viivisenõuet esitades VÕS § 101 lg 1 p 6, kohaselt võib võlausaldaja

võlgnikupoolse kohustuse rikkumise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestatust lähtuvalt

võib võlausaldaja nõuda viivist määras, mis vastab VÕS § 94 nimetatud intressimäärale ja

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Võttes aluseks 20.03.2017 sõlmitud laenulepingu

alusel tagastamata laenu summa 11 000 ning Eesti Panga poolt avaldatud intressimäärad, on

viivise suuruseks 8% aastas ehk 2,41 eurot päevas (11000*8%/365). Seisuga 19.08.2019 on

kostjad 1 ja 2 viivituses laenu tagastamisega kokku 841 kalendripäeva ja sissenõutavaks

muutunud viiviste summa 2026,81 eurot (841*2,41). Hageja palub mõista kostjatelt välja kuni

19.08.2019 kogunenud viivis 2026,81 eurot ning alates hagiavalduse esitamisest viivised VÕS

§ 113 § 1 sätestatud määras kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni.

Kostjate 1 ja 2 vastuväited

6. Kostjad 1 ja 2 vaidlevad hagile vastu paludes jätta see täies ulatuses rahuldamata. Vastuväidete

kohaselt ei ole hageja tõendanud kostjatele 1 ja 2 20.03.2017 sõlmitud laenulepingu alusel

11 000 euro üleandmist ega ka teistes laenulepingutes nimetatud summade üleandmist. Hageja

ei ole selgitanud ega tõendanud, miks kostjate vastutus on solidaarne. Kostjate vastuväidete

kohaselt ei ole hageja esitanud korrektset viivise arvestust ja viivise määr 0,5% päevas on

vastuolus Riigikohtu praktikaga, mistõttu taotlevad kostjad selle vähendamist mõistliku ja

põhjendatud suuruseni.

Kostja 3 vastuväited

7. Kostja 3 vaidleb hagile vastu paludes jätta see täies ulatuses rahuldamata. Vastuväidete

kohaselt töötas ta koos kaaskostjatega S OÜ-s ning oli ka juhatuse liige 2017.a aprillikuu

lõpuni, kuid ta ei omanud juurdepääsu firma rahalistele vahenditele ega saanud neid käsutada.

Kuna kostja 3 tundis hagejat, siis küsis ta võimaluse kohta leida firmale investor. Hageja andis

firmale korduvalt laenu ning kõik rahalised vahendid, mis firma S OÜ sai, kulutati ja omastati

kostjate 1 ja 2 poolt, mistõttu leiab kostja 3, et ta ei vastuta vahendite eest, millele tal puudus

juurdepääs.

Kohtuotsuse põhjendused

8. Pooltel ei ole vaidlust, et hageja ja kostjad sõlmisid hagiavalduses nimetatud laenulepingud.

9. Pooled vaidlevad laenusummade tagastamise ja viiviste kohaldamise üle.

10. VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele

isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi

maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

VÕS § 397 lg 1 esimese lause kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult

maksta intressi.

11. Poolte vahel 05.08.2016 sõlmitud laenulepinguga nr 20160805/01 on tõendatud, et hageja

andis kostjatele laenu 20 000 eurot. Laenuraha üleandmise-vastuvõtmise aktiga on tõendatud,

et laenusumma väljastati kostjatele sularahas ning kostjad kinnitasid allkirjadega aktil

laenulepingus märgitud 20 000 euro kättesaamist. Laenulepinguga on tõendatud, et kostjad

kohustusid tagastama kogu laenu 05.11.2016. Hageja ja kostjate vahel 05.11.2016 sõlmitud

laenulepinguga nr 20161105/01 on tõendatud, et hageja andis kostjatele laenu 20 000 eurot.

Laenulepingu lisana sõlmitud rahaliste vahendite üleandmise aktiga on tõendatud, et laen

väljastati kostjatele sularahas ja laenusumma üleandmisel kinnitasid kostjad allkirjadega raha

kättesaamist. Antud laenulepingu alusel kohustusid kostjad tagastama laenu 05.02.2017.

12. Hageja ja kostja 1 ning kostja 2 vahel 20.03.2017 sõlmitud laenulepinguga on tõendatud, et

hageja andis kostjatele 1 ja 2 laenu 11 000 eurot ning, et laenulepingu alusel kohustusid kostjad

1 ja 2 tagastama laenu 30.04.2017.

13. Nõude loovutamise tõenditega on tõendatud, et hageja loovutas 2018.a juunis nõuded kostjate

1 ja 2 vastu X OÜ-le, et hageja taganes nõude loovutamise lepingust ja 12.08.2019 väljastatud

kinnitusega on tõendatud, et X OÜ kinnitas laenulepingutest kostjate 1 ja 2 vastu tulenevate

nõuete tagasi loovutamisest hagejale. Tõenditega on tõendatud ka hageja väide, et kostjad 1 ja

2 ei ole X OÜ-le võlgnevuse katteks midagi tasunud.

14. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele

kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui

võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib

võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks

ettenähtud tähtaja möödumisel. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva

kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg

1 p-s 1 ja § 108 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja

nõuda rahalise kohustuse täitmist.

15. VÕS § 65 lg 1 kohaselt olukorras, milles mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, võib

võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või

igaühelt või mõnelt neist. Sama paragrahvi lg 2-4 kohaselt tekib solidaarkohustus, kui mitu

isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe

korra, samuti muul seaduse sätestatud juhul või tehingu alusel. Solidaarkohustus tekib samuti

siis, kui kohustus on jagamatu ning juhul, kui mitu isikut kohustuvad lepinguga täitma

kohustust ühiselt, siis eeldatakse, et nad on solidaarvõlgnikud.

16. Kostjad ei ole tõendanud laenuks saadud rahasummade tagastamist hagejale. Vastuväide, et

kostjad kasutasid laenuks saadud raha osaühingu S (registrikood XXX) tegevuse

rahastamiseks, ei välista nende kohustust hagejalt saadud laenusummad tagasi maksta.

Seadusest ei tulene piiranguid laenuks saadud raha kasutamise kohta ja laenulepingud soosisid

laenuks saadud raha paigutamist ettevõtte S tegevusse. Korduvalt kostjatega sõlmitud

laenulepingutest ja raha üleandmise aktidest ei saa mingil moel järeldada, et hageja soovis

laenu anda kostjate asemel S OÜ-le või et tegemist oleks näilike, tühiste kokkulepetega TsÜS

§ 89 lg 1 ja lg 2 mõttes. Vastupidi, pooled on raha kasutanud kooskõlas sõlmitud

laenulepingutega nr 20160805/01 ja nr 20161105/01. Asjakohased ei ole ka kostja 3

vastuväited, et ta ei omanud S OÜ rahalistele vahenditele juurdepääsu ning seda kasutasid

kaaskostjad. Tegemist on kostjate ja S OÜ vaheliste sisesuhetega. Kuna laenulepingud olid

sõlmitud hageja ja kostjate vahel, siis ei ole S OÜ hageja ees võlgnikuks ka mitte seetõttu, et

raha kasutati ettevõtte arendamiseks.

17. Eeltoodust tulenevalt on kostjate vastu esitatud hagiavaldus põhivõlgnevuse nõudes

põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Kuna laenulepingute nr 20160805/01 ja

nr 20161105/01 alusel väljastati laen kõikidele kostjatele ühiselt, siis tuleb laenulepingute nr

20160805/01 ja nr 20161105/01 alusel antud laen kokku 40 000 eurot välja mõista kostjatelt

solidaarselt. 20.03.2017 sõlmitud laenulepingu alusel tuleb kostjatele 1 ja 2 väljastatud laenu

summa 11 000 eurot välja mõista solidaarselt kostjatelt 1 ja 2.

18. Hagejal on õigus tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 6, § 113 lg-st 1 ja TsMS § 367 nõuda rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis),

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks

loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti

aastas. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks

selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

19. Laenulepingute nr 20160805/01 ja nr 20161105/01 punktist 4.1. nähtuvalt lepiti kokku kostjate

kohutuses tasuda viiviseid 0,5% tähtaegselt tagastamata summast, kuid viivisenõude suurus

piirati maksimummääraga 10% tähtaegselt tagastamata laenusummast. Kuna hagi esitamise

ajaks oli laenulepingute alusel antud laenult viivised muutunud 10% ulatuses sissenõutavaks,

siis tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista viivised kokku 4000 eurot. 20.03.2017 sõlmitud

laenulepinguga on tõendatud, et viivise suuruses kokkulepe puudub, mistõttu on põhjendatud

viivise väljamõistmine VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates laenusumma 11

000 euro sissenõutavaks muutumisest kuni põhisumma tasumiseni. Seisuga 19.08.2019 on

kostjad 1 ja 2 viivituses laenu tagastamisega kokku 841 kalendripäeva mis moodustab viiviste

summaks 2026,81 eurot. Laenulepingute nr 20160805/01 ja nr 20161105/01 punktides 4.1.

kokkulepitud viivise määr ei ole ülemäära suur ega kostjaid põhjendamatult kahjustav, kuivõrd

tegemist on füüsiliste isikute vahelise laenusuhtega, millele ei laiene kutsetegevuses laenu

andvate ettevõtjate ja tarbijate vaheliste laenusuhete põhimõtted.

Menetluskulude jaotus

20. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS

§ 165 lg 3 kohaselt kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks vastutavad kostjad

menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kuna kohus rahuldas hagi täies ulatuses, siis tuleb

menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda.

21. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses

menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et antud asjas on

kompromissi sõlmimise võimalust arvestades otstarbekas menetluskulud kindlaks määrata

pärast kohtuotsuse jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

Osaliselt tühistatud TRK lahendiga