2-21-121943/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Bergson

Otsuse tegemise aeg ja koht

08. november 2021.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-121943

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi G. I. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

1450,09 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806;

asukoht Tartu mnt 83-601, Tallinn, Harju maakond, 10115)

Hageja lepinguline esindaja Carlo Kask (e-post xxx)

Kostja: G. I. (isikukood xxxxxxxxxxx; tegelik elu-või asukoht

teadmata)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt G. I.`lt hageja PlusPlus Capital AS kasuks välja Swedbank AS

ja G. I. vahel 07.11.2018 sõlmitud väikelaenu lepingust nr. xxxxxxx tulenev põhinõue

882,26 eurot, intressid 62,21 eurot, viivis 276,52 eurot ja sissenõudekulud 35 eurot.

3. Mõista kostjalt G. I.`lt välja hageja PlusPlus Capital AS kasuks hagi esitamise ajaks

veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 882,26 eurot alates

28.08.2021 kuni põhinõude täitmiseni 22% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks

muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

4. Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

5. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta menetluskulud kostja G. I. kanda.

7. Rahuldada hageja menetluskulude avaldus osaliselt ning mõista välja kostjalt G.

I.`lt hageja PlusPlus Capital AS kasuks hageja menetluskuludena hagiavalduselt

tasutud riigilõiv summas 200 eurot ning õigusabikulud summas 50 eurot.

8. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale alates

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni viiviseid

VÕS § 113 lg 1 teise lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või

selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi

arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099

Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaal. Kautsjonina

tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja

mitte rohkem kui 1500 eurot.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi alus

Kostja ja pank sõlmisid lepingu, mille kohaselt võimaldas pank kostjale laenusumma 1000,00 €

kasutamist tema vajaduste finantseerimiseks ning kostja kohustus kasutatud laenu tagastama

maksegraafiku alusel igakuiste maksetena 1.-ks kuupäevaks suurima igakuise maksega summas

28,31 € alates 01.01.2019 esimese osamaksena 33,55 € kuni viimase osamakseni 1.11.2023

summas 27,56 €. Lepingule alla kirjutamisega kinnitas kostja, et on sellega tutvunud ja

nõustunud. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 22%

aastas. Intressi arvestamisel lähtus pank tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360-päevasest

aastast ning laenusumma kasutuses olemise päevast alates. Kostja asus panga poolt võimaldatud

laenu kasutama ja kohustus väikelaenulepingu tüüptingimuste p. 4.1 järgi tagastama laenu

igakuiste

annuiteetmaksetena

graafikus

toodud

tingimuste

kohaselt.

Kostja

rikkus

väikelaenulepingu tüüptingimuste p. 4.1 ning ei taganud arvelduskontol piisavate rahaliste

vahendite olemasolu alates 01.01.2020 osamaksest. Peale lepingu ülesütlemist pidi kostja tasuma

sissenõutavaks muutnud põhiosa tasumata jäägi summas 845,58 € - seega oli peale lepingu

ülesütlemist kostja võlgnevus lepingu põhiosamaksetes 882,26 € ja tasumata intressiosamaksed

summas 62,21 €. 27.10.2020 a. loovutas pank oma nõuded kostja vastu PlusPlus Capital AS-ile.

nõuete loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult.

Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud väljaande Ametlikud

Teadaanded kaudu ning kostjal tulnuks hagi vastus esitada hiljemalt 05.11.2021.a.

Kohtu selgitused

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja

põhjendava osata.

Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid,

millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv kogusummas 200

eurot ja õigusabikulud summas 420 eurot.

Kohus peab põhjendatuks riigilõivu väljamõistmist kostjalt summas 200 eurot ja juhindudes

TsMS § 175 lg-st 1 õigusabikulud summas 50 eurot, arvestades käesoleva tsiviilasja hinda ning

keerukust. Olukorras, kus tegemist on vähekeeruka vaidlusega ning vaidlus lahendati

tagaseljaotsusega, samuti arvestades hagi hinda ei pea kohus võimalikuks kostjalt

õigusabikulusid suuremas summas kui 50 eurot välja mõista. Kohus toetub siinjuures ka Tallinna

Ringkonnakohtu seisukohale analoogses tsiviilasjades nr 2-19-11647 ja 2-18-129072, milles

ringkonnakohus leidis, et „tegemist tüüphagiga, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist

nähtuvalt esitanud sadu kui mitte tuhandeid. Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu

sõna-sõnalt. Esitatud hagides erinevad sisuliselt üksnes kostjate andmed, summad ja kuupäevad.

Sellise hagi koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad

ja komplekteerida hagi lisad. Ringkonnakohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamisel teeks

esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei ole esindajal

vaja lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul samad.

Ringkonnakohtu hinnangul on ilmselge, et sellise hagi koostamiseks ei ole põhjendatud ajakulu

3,5 tundi. Tõenäoliselt on hagi koostamine võimalik vähem kui tunniga. Samuti ei ole mõne

arvutustehte tegemine ja lünkade täitmine keeruline ega nõua kõrget kvalifikatsiooni, mistõttu ei

ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ka tunnitasu suurus 100 eurot. Oma raskusastmelt ei

erine praeguses asjas hagi koostamine oluliselt võla kohtueelsest sissenõudmisest, mille puhul

on võlaõigusseaduse § 1132 lg 2 p 3 kohaselt maksimaalne tarbijalt nõutav sissenõudmiskulu

samuti 50 eurot.“.

Hageja on kinnitanud, et ta ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha

arvestada, mistõttu kuuluvad menetluskulud TsMS § 174 lg 10 kohaselt hüvitamisele koos

käibemaksuga. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud

õigusabikuludeks 50 eurot (käibemaksuga).

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Bergson

kohtunik