2-20-12332/20 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 08.novembril 2021

tsiviilkantseleis Lubja 4 Tallinnas ja avalikus e-toimikus

Tsiviilasja number

2-20-12332

Kohtuasi

P Si hagi STUWE Service OÜ vastu 2700 euro töötasu

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2700 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: P S (isikukood xxx; elukoht xxx) lepinguline

esindaja O V

Kostja: STUWE Service OÜ (registrikood 12580043, Salve tn

3a, 11612 Tallinn) lepinguline esindaja T R

Kohtuistungi aeg

27.september 2021

Resolutsioon

P Si hagi STUWE Service OÜ vastu 2700 euro töötasu

väljamõistmiseks rahuldada ja välja mõista STUWE Service

OÜ-lt netosummana 2700 (kaks tuhat seitsesada) eurot P Si

kasuks

Menetluskulude jaotus

Hagimenetluse kulud jätta STUWE Service OÜ kanda. Jätta

P Si menetluskulu suurus kindlaks määramata ja STUWE

Service OÜ-lt välja mõistmata

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul,

alates

otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest

Menetlus töövaidluskomisjonis

1. P S (edaspidi ka hageja või töötaja) palus 14.05.2020 ja 19.05.2020 töövaidluskomisjonile

(edaspidi ka TVK) STUWE Service OÜ (edaspidi ka kostja või tööandja) vastu esitatud

avalduses välja mõista töötasu ja viivis, kokku 2767,57 eurot. TVK rahuldas 24.07.2020

otsusega avalduse osaliselt mõistes kostjalt hageja kasuks välja saamata töötasu 2700,00

eurot, ülejäänud nõuded jäeti rahuldamata. Kostja ei nõustunud TVK otsusega ja esitas

25.08.2020 kohtule hagiavalduse vaidluse uueks läbivaatamiseks. Hageja ei vaidlustanud

TvLS § 58 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul 61,23 euro töötasu ja viivise välja mõistmata

jätmist, mistõttu kohus keeldus 14.10.2020 kohtumäärusega hageja 2020.a märtsikuu

saamata töötasu 61,23 euro ja viivise väljamõistmise nõude menetlusse võtmisest.

Hageja nõue

2. Hageja palus kohtule kostja vastu esitatud hagis välja mõista kostjalt hageja kasuks

lõpparvest kinni peetud töötasu netosummas 2700 eurot.

Hagiavalduse asjaolude kokkuvõte

3. Hageja asus Service OÜ-s töökohustuste täitmisele 01.12.2017 kraanajuhina xxx,

täistööajaga ja töötasu kokkuleppega 163.50 SEK tunnis. Tööandja läks pankrotti ja

omanikud asutasid uue ettevõtte Stuwe Service OÜ sama juhtkonnaga. Töötajatele hakati

maksma töötasu uue ettevõtte arvelt, kuigi kõik töötajad olid endiselt xxx OÜ-s arvel. Kostja

makstud töötasu näidati avansina kuni hageja oli vormistatud xxx OÜ-s. Hiljem vormistati

hageja üleminek uude ettevõttesse. 20.04.2020 teavitas kostja hagejat TLS § 37 lg 5 alusel

alates 01.05.2020 koondamisest ette 1,5 nädalat, koondamishüvitise sai ta pangakontole

08.05.2020, seega 4 päeva hiljem. Hageja pidas lõpparvest kinni 2700 eurot ilma töötaja

nõusolekuta põhjendades, et see oli avanss. Alates 03.11.2017 kuni 05.01.2018 on tööandja

töötaja pangakontole üle kandnud avanssi kokku 3200 eurot. Avansi tagastamise nõudega on

kostja viivitanud rohkem kui 12 kuud.

Kostja vastuväidete kokkuvõte

4. Kostja palus hagi rahuldamata jätta. Hageja töötas kostja juures tornkraanajuhina alates

01.12.2017 kuni 01.05.2020. Tööleping lõppes TLS § 37 lg 5 alusel mittenõustumise tõttu

tööandjapoolse töötasu vähendamisega. Kostja palus jätta tähelepanuta hageja varasema

töökäigu, kuna uus tööandja ei ole varasema õigusjärglane ning toimunud ei ole töölepingute

üleminekut TLS § 112 alusel. Hagejale maksti lõpparvena 08.05.2020 välja osa märtsikuu

töötasu, aprillikuu töötasu, puhkusehüvitis, 1 kuu keskmine töötasu, kokku netos 5766,33

eurot, millest arvestati TLS § 78 lg 3 alusel maha tagastamata avanss 2700 eurot ja kokku

kanti tema pangakontole mitme osamaksega 3066,33 eurot. Töösuhte alguses 2017-2018.a

maksti töötajale tema soovil avalduste alusel töötasu avansse kokku netosummas 4700 eurot.

Saadud avanssidest tasaarveldati kokku 2000 eurot - 2017.a. detsembri töötasust 1000 eurot

ja 2018 jaanuari töötasust 1000 eurot. Kostja ei nõustu, et tasaarvestamiseks olnuks vaja

töötajale esitada tasaarvestusavaldus ning, et nõue on aegunud, kuna TLS § 78 lg 3 ei eelda

tööandja nõude esitamist avansi tagastamiseks, sest tööandjal on selle sätte alusel õigus

saadud ja tagastamisele kuuluvad summad tasaarvestada ilma töötajale TLS § 39 sätestatud

nõuet esitamata, nö seadusest tulenevalt.

Kohtuotsuse põhjendused

5. Pooltel ei ole vaidlust selles, et hageja töötas 01.12.2017 sõlmitud töölepingu nr SW_054

alusel kostja juures xxx alates 01.12.2017 kuni 01.05.2020 täistööajaga ja töötasu

kokkuleppega 163.50 SEK tunnis, et tööleping lõppes TLS § 37 lg 5 alusel alates 01.05.2020,

et hagejale maksti lõpparvena 08.05.2020 välja osa märtsikuu töötasu, aprillikuu töötasu,

puhkusehüvitis, 1 kuu keskmine töötasu, kokku netos 5766,33 eurot, millest arvestati TLS §

78 lg 3 alusel maha tagastamata avanss 2700 eurot ja kokku kanti tema pangakontole mitme

osamaksega 3066,33 eurot.

6. Pooltel on vaidlus selle üle, kas kostjal oli seadusest tulenev alus töötaja lõpparvest kinni

pidada avanssi ning kas tööandja nõue on aegunud.

7. TLS §-de 1 lg 1, 5 lg 1 p 5, 28 lg 2 p 2 tulenevalt peab töötaja ja tööandja vahel kokku

lepitud töötasu sisalduma töölepingu kirjalikus dokumendis ning tööandja peab maksma

töötajale töö eest kokkulepitud tasu.

8. TLS § 84 lg 1 sätestab, et töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad

nõuded sissenõutavaks. Vastavalt TLS § 78 lg 1 võib tööandja kohtuväliselt oma nõudeid

töötaja töötasu nõudega tasaarvestada töötaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

antud nõusolekul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, et

tööandja võib lõikes 1 nimetatud nõusolekuta töötaja töötasust kinni pidada töötajale

makstud ettemakse, mille töötaja peab tööandjale tagastama, ja töölepingu lõppemisel tasu

väljatöötamata põhipuhkuse eest.

9. Hageja kostjale esitatud avaldustega on tõendatud, et töötaja on tööandjale esitanud

avaldused - 03.11.2017 tööle asumiseks tööandja juures alates 01.12.2017 ja laenu saamiseks

2200 eurot, paludes laenu hiljemalt kolme kuu jooksul alates raha saamisest tasaarvestada

tema väljateenitud töötasuga; 23.02.2018 summas 1000 eurot märkega, et välja makstud 500

eurot 02.03.2018; 25.01.2018 summas 1000 eurot märkega - nõus, jaanuari palgast välja

maksta avanss 28.01.2018. Esitatud tõenditest nähtub, et töötajale on tehtud pangakontole

ülekandeid märkega avanss: 03.11.2017 summas 1200.00 eurot, 05.12.2017 summas 1000

eurot, 28.12.2017 summas 500 eurot, 05.01.2018 summas 500 eurot, 29.01.2018 summas

1000 eurot ja 02.03.2018 summas 500 eurot. Seega on tõendatud, et töötaja esitas avaldused

avansi välja maksmiseks ja tööandja maksis avansi välja novembrist 2017 kuni veebruarini

2018. Swedbanki konto väljavõttega on tõendatud, et saadud avanssidest tasaarveldas

tööandja kokku 2000 eurot - 2017.a. detsembri töötasust 1000 eurot ja 2018 jaanuari

töötasust 1000 eurot. Töötajaga lõppesid töösuhted 01.05.2020 ning lõpparve arvestusega on

tõendatud, et tööandja arvestas töötaja lõpparvest maha netosummas 2700 eurot.

10. TLS § 39 sätestab, et tööandja nõue töötasu ja muude töösuhtest tulenevate rahaliste nõuete

tagastamiseks aegub 12 kuu jooksul arvates ajast, mil töötaja on saanud töötasu või töötasu

ettemakse. TLS § 39 puhul on tegemist töölepinguseaduse erisättega TsÜS §-s 146 ette

nähtud kolmeaastasele tehingust tulenevale üldisele aegumistähtajale. Esitatud tõenditega on

tõendatud, et tööandja tasaarvestas töötajale makstud avansid rohkem kui 12 kuud pärast

maksete tegemist. Seega võib töötaja pärast nõude aegumist keelduda summa tagastamisest

TsÜS § 142 lg 1 alusel. Kuna töötaja on keeldunud avansi tagastamisest TVK-le avalduse ja

kohtule hagi esitamisega, siis kohaldab kohus tööandja avansi tagastamise nõudele aegumist.

Kostja vastuväide, et avanss kuulub tagastamisele ja tasaarvestamisele seadusest tulenevalt

ilma kirjalikku nõusolekut ja tööandja nõuet esitamata, mistõttu TLS § 39 sätestatud tähtaeg

ei kohaldu, ei ole asjakohane. Tasaarvestus VÕS § 197 lg 1 mõttes eeldab vastastikuste

nõuete olemasolu, kuid tööandja nõude aegumise korral puudub tal töötaja vastu

tasaarvestatav nõue. Seejuures ei eelda nõuete tasaarvestamine kohtusse pöördumist, sest

tasaarvestus toimub VÕS § 198 järgi avalduse tegemisega teisele poolele.

11. Kohustuse rikkumiseks on vastavalt VÕS § 100 sätestatule võlasuhtest tuleneva kohustuse

täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohustuse

rikkumise korral võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt võlgnikult nõuda kohustuse

täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega kuulub hagi rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja

kasuks välja mõista tema lõpparvest kinni peetud töötasu netosummas 2700 eurot.

12. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolevas asjas

ei ole hageja tõendanud, et kostja oleks varasema pankrotistunud tööandja õigusjärglane või,

et oleks toimunud töölepingute üleminek TLS § 112 alusel. Seega on hageja tuginemine

antud asjaoludele paljasõnaline ega oma asja lahendamisel tähendust.

Menetluskulude jaotus

13. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega

tuleb jätta hagimenetluse kulud kostja kanda.

14. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kuna hageja ei ole kohtu määratud tähtajaks esitanud

menetluskulude nimekirja, siis tuleb hageja menetluskulu suurus jätta kindlaks määramata ja

kostjalt välja mõistmata.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kohtunik