4-10-2675/2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 Väärteoasi nr 4-10-2675

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

03. septembril 2010.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-10-2675 Kohtunik Marie Tammsaar Väärteoasi Sirje Aava kaebus kohtuvälise menetleja tegevuse peale (kaebus Tarbijakaitseameti peadirektori 09.08.2010.a määrusele, millega jäeti rahuldamata Sirje Aava kaebus) Kaebuse esitaja Sirje Aava (isikukood 46609300271, elukoht xxx) Kohtuväline menetleja Tarbijakaitseamet (Kiriku 4, Tallinn) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 79 lg 3 p 1, § 191 p 12, § 199 lg 4, kohus määras: jätta rahuldamata Sirje Aava kaebus Tarbijakaitseameti peadirektori 09.08.2010.a määrusele.

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele ei saa esitada määruskaebust.

Asjaolud

08.06.2010.a esitas Sirje Aava Tarbijakaitseameti tarbijakaebuste komisjonile kaebuse seoses 27.02.2010.a. kaebajale ja tema alaealisele lapsele OÜ Lossarna juuksuri poolt osutatud juuksuriteenusega, kaebuses palus Sirje Aava tunnistada OÜ Lossarna teenuse osutamine õigusvastaseks ja alustada OÜ Lossarna suhtes väärteomenetlus tarbijakaitse seaduse (TKS) § 45, § 46 ja § 47 alusel. Veekordselt taotles Sirje Aava märgitud alustel väärteomenetluse alustamist OÜ Lossarna või OÜ Lossarna töötaja Maxim L’i suhtes 14.07.2010.a. kirjas.

19.07.2010.a keeldus Tarbijakaitseamet väärteomenetluse alustamisest juuksur Maksim Li ja OÜ Lossarna tegevuses väärteo tunnuste puudumise tõttu VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ning märkis, et ametil puuduvad volitused teenuse osutamise õigusvastaseks tunnistamiseks. Väärteomenetluse alustamata jätmisest teavitava Tarbijakaitseameti kirja kohaselt on teenuse osutaja järginud Sirje Aavale juuksuriteenuse osutamisel TKS § 4 ja 6 sätestatud nõudeid. Teenuse osutaja poolt kasutatava juuksevärvi kasutusjuhendi edastamine tarbijale teenuse osutamise eel või käigus pole nõutav TKS § 6 kohaselt kuna juuksuri teenuse osutamise käigus on juuksevärv üheks teenuse

2 osutamisel vajalikuks komponendiks, mitte iseseisvaks kaubaks, mida müüakse tarbijale. Teenust osutav juuksur peab omama vajalikke teadmisi ja oskusi juuksevärvi kasutamiseks, OÜ Lossarna töötajad on koolitused juuksevärvide kasutamiseks 2009.a ja 2010.a läbinud. TKS § 4 nõuded täideti enne teenuse osutamist toimunud Sirje Aava ja juuksuri arutelul.

04.08.2010.a esitas Sirje Aava väärteomenetluse alustamata jätmise teatisele kaebuse, mille kohaselt jäi ta esitatud väärteoteadete juurde ja palus väärteomenetluse alustamist. Kaebuse kohaselt on Tarbijakaitseameti otsus väärteomenetluse alustamata jätmise kohta seadusega põhistamata, vassiv, ebapädev ja vastuses väärteoteatele on esitatud üksteisele vastukäivaid seisukohti. Väide, et juuksuriteenuse osutamise käigus on juuksevärv üheks teenuse osutamisel vajalikuks komponendiks, mitte iseseisvaks kaubaks, mida müüakse tarbijale, on rajatud tarbijakaitseameti peadirektori isiklikule, välja mõeldud ja seadusega mittepõhistatud arvamusele.

Tarbijakaitseseaduses puudub regulatsioon sellest, et teenuse osutamisel kasutatavat juuksevärvi tuleb vaadelda kui teenuse osutamisel ühte vajalikku komponenti, mitte kui iseseisvat kaupa, mida müüakse tarbijale. Mõisteid „teenuse osutamisel vajalik komponent" ega „iseseisev kaup" tarbijakaitseseaduses sätestatud ei ole. Kaebaja on tarbija TKS § 2 p 1 järgi ja OÜ Lossarna on kaupleja TKS § 2 p 2 järgi, kasutatud blondeerimispulber ja juuksevärv on kaupleja muul viisil turustatavate asjadena kaup TKS § 2 p 3 järgi ja TKS § 2 p 4 järgi on kaebajale ja tema alaealisele lapsele juuksuri osutatud juuksuriteenus kaupleja pakutav hüve, mis ei ole kaup.

Kaebaja maksis blondeerimispulbri ja juuksevärvi kui kauba eest, mille hind sisaldus juuksuriteenuse koguhinnas. Kasutatud blondeerimispulber ja juuksevärv on ohtlikke keemilisi aineid sisaldavad ja kasutamisel erioskust nõudvad kaubad, mida kinnitavad ka tootja poolt blondeerimispulbrile ja juuksevärvile lisatud kasutusjuhendid. Kaebajale esitati tootja poolt juuksevärvile lisatud kasutusjuhend, kuid tootja poolt blondeerimispulbrile lisatud kasutusjuhendit esitaud ei ole, ehkki OÜ Lossarna juhatuse liige kinnitas, et see on olemas. Juuksevärvi kasutusjuhendist selguski, et juuksevärvi kasutamisel rikkus juuksur tootja poolt kehtestatud nõudeid, teostades värvimistöö erinevalt kasutusjuhendist ehk siis rikkudes tootja poolt kehtestatud nõudeid.

Juuksevärvi Infiniti kasutusjuhend ei näinud ette püsivärviga Garnier värvitud juuste värvimist ja juuksur ei teinud kasutusjuhendis kehtestatud kohustuslikku värvi allergiatesti. Kaebuse kohaselt on kohtuvälise menetleja juht kiitnud heaks kasutusjuhendis kehtestatud nõudeid rikkunud kaupleja käitumise ja asunud seisukohale, et hoolimata teenuse osutamisele eelnenud läbirääkimistel juuksuri poolt antud valeinformatsioonist, on osaühing Lossarna järginud TKS § 4 sätestatud nõuded ja ehkki OÜ Lossarna suhtes ei kohaldu TKS § 6, on ta TKS § 6 sätestatud nõudeid järginud.

09.08.2010.a määrusega kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse läbivaatamise kohta jättis Tarbijakaitseamet Sirje Aava kaebuse rahuldamata. TKS § 45 loetletud väärteo tunnused ei ole tuvastatavad, kuna juuksuriteenuste kohta edastatava teabe mahtu ei ole õigusaktides sätestatud ja asjas olevate materjalide põhjal puudub alus eeldada, et teenuse osutamisele eelnevalt Sirje Aavale edastatud teabe maht ei oleks olnud ammendav tarbijale otsuse tegemiseks. TKS § 4 sätestatud teavitamiskohustust on täidetud, kuivõrd kaebaja ja OÜ Lossarna juuksur konsulteerisid teenuse osutamisega seotud asjaolude üle enne teenuse osutamist ja selle käigus anti tarbijale enne teenuse osutamist teavet teenuse kohta. Kuna Tarbijakaitseamet on arvamusel, et teenuse komponendiks olevad tooted või teenuse osutamisel kasutatavad materjalid, antud juhul juuksevärv või blondeerimisvahend ei ole iseseisvaks kaubaks, mida müüakse tarbijale, vaid need kuuluvad teenuse kui terviku koosseisu, ei saa tegu olla ka kaubale kehtestatud nõuete rikkumisega ja OÜ Lossarna tegevuses või tema töötaja käitumises puuduvad ka TKS § 46 nimetatud väärteokoosseisu tunnused. Sirje Aava kaebuses kirjeldatud juuksuriteenuse osutamine ei ole seotud TKS § 6 sätestatud kasutusjuhendi tarbijale esitamise nõudega kauba müügi korral. Kaebuse menetlemisel ei ole ka tuvastatud, et OÜ Lossarna oleks jätnud kaebajale enne teenuse osutamist andmata tõese teabe, teabe edastamise keele üle käesoleval juhul aga vaidlus puudub. Tarbijakaitseamet selgitas ka, et väärteomenetluse alustamata jätmine VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel

3 ei välista osutatud teenuse kvaliteediga seotud nõuete ja ka tasutud teenustasu nõudes asjakohase hagi esitamist OÜ Lossarna vastu maakohtusse, samuti et 08.06.2010.a Sirje Aava kaebust menetleti Tarbijakaitseametis kui kaebust tarbijakaebuste komisjonile seoses osutatud teenuse kvaliteediga ning seoses sellega ei sisaldanud ka ameti 02.07.2010.a esmane vastus vastust väärteomenetluse alustamise taotlusele.

23.08.2010.a laekus Harju Maakohtusse Sirje Aava kaebus Tarbijakaitseameti juhi 09.08.2010.a määrusele, kaebaja palub vaidlustatud määruse tühistada. Kaebuse kohaselt oleks tarbijakaitseamet pidanud kaebajat väärteomenetluse alustamisest või alustamata jätmisest teatama 08.06.2010.a tarbijakaebuste komisjonile esitatud kaebusest tulenevalt ja kaebaja vaidleb vastu ameti peadirektori põhjendustele väärteomenetluse alustamata jätmise kohta, märkides, et otsus on seadusega põhistamata. Kaebaja on esitanud tarbijakaitseametile konkreetsed küsimused Tarbijakaitseameti inspektori poolt kontrollostu sooritamise kohta, palunud selgitada kontrollostu toimingut ja eesmärki, kuid nendele nõudmistele ei ole Tarbijakaitseameti peadirektor vastanud ja kaebaja jääb oma nõude juurde. Kaebajale ei ole arusaadav ka tarbijakaitseameti selgitus sellest, et ameti inspektor sai ammendavad vastused juuste värvimise üksikasjade osas ning on seisukohal, et inspektorile antud vastused juuste värvimise üksikasjade kohta ei puutu tema ja tema lapse juhtumisse. Arusaadav ei ole ja kaebusesse ei puutu ka Tarbijakaitseameti selgitus iluhooldusvahendite märgistuste ja hindade avaldamise kohta. 19.07.2010.a vastuses väärteoteatele tugineb tarbijakaitseameti peadirektor väärteo alustamata jätmise põhjendamisel lisaks Sirje Aava esitatud kaebusele ja OÜ Lossarna vastusele ka teistele asjas kogutud materjalidele, mis ongi kaebaja arvates ameti inspektori poolt teostatud toimingud ja milles kaebaja soovib saada selgust.

27.08.2010.a edastas Tarbijakaitseamet kohtule Sirje Aava kaebusega seotud materjalide ärakirjad.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, olles tutvunud nii vaidlustatud määruse kui selle vaidlustamiseks esitatud kaebusega, samuti kaebaja ja kohtuvälise menetleja poolt kohtule esitatud muude dokumentidega ning analüüsinud neid kogumis, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.

Kohtuvälise menetleja Tarbijakaitseameti juht jättis 09.08.2010.a määrusega rahuldamata Sirje Aava kaebuse kohtuvälise menetleja tegevusele väärteomenetluse alustamata jätmisel TKS § 45 (Kauba või teenuse omaduste, kasutamistingimuste ja garantii kohta teabe andmise või hinna avaldamise nõuete rikkumine), § 46 (Kauba või kauba müügi või teenuse osutamise suhtes kehtestatud nõuete rikkumine) ja § 47 (Tarbija petmine) alustel.

VTMS § 29 lg 1 p 1 kohaselt väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused. Väärteo tunnuste esinemine või puudumine isiku käitumises on seega asjaoluks, mille esinemist peab kohtuväline menetleja nii enne väärteomenetluse alustamist kui selle alustamisel väärteomenetluse igas etapis analüüsima. Kohus on seisukohal, et kohtuvälisele menetlejale avaldatud ja tema poolt kogutud ning uuritud asjaolude kogumist OÜ Lossarna ja juuksur Maxim L’i tegevuses kaebuse esitajale juuksuriteenuse osutamisel TKS § 45, § 46 ega § 47 järgi kvalifitseeritavate väärtegude tunnuseid ei nähtu, mistõttu on kohtuväline menetleja jätnud väärteomenetluse põhjendatult alustamata ning Sirje Aava kaebused seoses väärteomenetluse alustamata jätmisega rahuldamata.

Nii TKS § 45 kui § 46 sätestatud süüteokoosseisude täitmiseks peab olema tuvastatav mingi konkreetse sätestatud nõude rikkumine. Sirje Aava esitatud avalduste alusel tuleneb nii TKS § 45, § 46 kui ka § 47 sätestatud väärtegude toimepanemine TKS § 4 (Tarbija õigus saada teavet) ja § 6

4 (Kasutusjuhend) nõuete rikkumisest, muudest normidest tuleneda võivate nõuete rikkumist kaebuse esitaja juuksuriteenuse osutajale ette heitnud ei ole.

Kohtuvälise menetleja juhi määrusest nähtub TKS § 4 ja § 6 nõuete kohaldumise ja nende täitmise analüüs seoses Sirje Aavale osutatud teenusega. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu kohtuvälise menetleja seisukohtadega TKS § 4 ja § 6 tõlgendamisel seoses juuksuriteenuse osutamisega, ei anna alust lugeda kohtuvälise menetleja juhi koostatud seisukohti ega vaidlustatud määrust põhjendamatuteks. Tõsiasi, et tarbijakaitseseaduses puudub regulatsioon juuksuriteenuse osutamisel kasutatava juuksevärvi lugemiseks ühe „teenuse osutamisel vajalikuks komponendiks“ ja mitte „iseseisvaks kaubaks“ ja et tarbijakaitseseaduses ka vastavaid mõisteid sätestatud ei ole, ei tähenda määruse õiguslikku põhjendamatust, kuivõrd osundatud väljendeid on kohtuväline menetleja kasutanud tarbijakaitse seaduses sätestatud mõiste „kaup“ tõlgendamisel oma seisukoha selgitamiseks.

Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et juuksuriteenuse osutamisel juuste värvi muutmiseks kasutavad vahendid (blondeerimisvahend, värv jms) ei ole käsitletavad kaupadena TKS § 2 p 3 mõistes ning selliste vahendite kasutamist hõlmava teenuse tarbimisega ei kaasne TKS § 6 sätestatud õigust kasutusjuhendile. TKS § 6 sõnastusest tuleneb üheselt, et kasutusjuhend on esemelist kaupa vahetult kasutavale isikule suunatud juhis, teenuse osutamise käigus teenuse tarbija aga teenuse osutamisel kasutatavat vahendit ise vahetult ei kasuta ning seega ei lasu juuksuriteenuse osutajal ka teenuse tarbija ees kohustust anda üle kõigi teenuse osutamisel kasutatavate, TKS § 6 lg 1 loetletud, vahendite kasutusjuhendeid.

Kuivõrd kohus jagab seisukohta, et antud juhul ei lasunud OÜ-l Lossarna kaebaja suhtes TKS § 6 tulenevaid kohustusi, ei saa TKS § 6 järgimata jätmine olla ka teenuse osutajale etteheidetav ega käsitletav TKS § 45, 46 ega 47 sätestatud väärtegude objektiivse tunnusena. Juuksuriteenuse osutamisel kasutatava vahendi kasutusjuhendi adressaadiks on juuksuriteenuse osutaja. Kasutusjuhendist tuleneva teenuse tarbija jaoks olulise teabe edasi andmata jätmine, kasutusjuhendi järgimata jätmine või selle ebaõige rakendamine vahendi kasutamisel võiksid küll põhimõtteliselt olla käsitletavad TKS § 4 rikkumisena teenuse osutamisel ja seeläbi TKS § 45-47 sätestatud väärtegude tunnuseks, kuid kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on kohtuväline menetleja asunud põhjendatult seisukohale, et ka sellise tunnuse esinemist ei ole olnud võimalik tuvastada.

VTMS § 59 lg 1 kohaselt otsustab kohtuväline menetleja pärast väärteoteate saamist, kas alustada väärteomenetlust või mitte. Selleks peab kohtuväline menetleja hindama ja kontrollima väärteoteates märgitud asjaolusid ning otsustama, kas osundatud isiku käitumises esinevad väärteo tunnused või mitte ning sellest lähtuvalt väärteomenetluse alustamise või alustamata jätmise. Käesolevas asjas nähtub kaebaja ja kohtuvälise menetleja esitatud dokumentidest, et kohtuväline menetleja on andnud nii teenuse osutajale kui tarbijale võimaluse selgitada väärteoteates kirjeldatud asjaolusid ning et neid asjaolusid on esitatud erinevalt.

Ka teenuse osutamisele eelnenud asjaolude (kaebaja juuste seisund enne OÜ Lossarna teenust ja vestlus juuksuriga) taastamise võimatuse, teenuse osutamisest möödunud aja ja väidetavalt kahjustatud juuste hilisema mahalõikamise tõttu esinevad seega asjas mitmed kahtlused, mille kõrvaldamine ei ole objektiivselt võimalik ning mis kõik tuleks kriminaalmenetluse seadustiku § 7 tulenevast süütuse presumptsioonist tõlgendada väärteomenetluses süüdistatava isiku kasuks. Kohus on seisukohal, et seetõttu ei ole kogutud materjal olnud väärteomenetluse alustamiseks piisav ning kuna asjassepuutuva täiendava usaldusväärse materjali leidmine on võimatu, on väärteomenetluse alustamisest keeldumine olnud ja on jätkuvalt põhjendatud.

Kohtuväline menetleja on kaebajale selgitanud, et Sirje Aava esimest, 08.06.2010.a, kaebust, menetleti Tarbijakaitseametis kui kaebust tarbijakaebuste komisjonile seoses osutatud teenuse kvaliteediga ning seetõttu ei sisaldanud ameti 02.07.2010.a esmane vastus ka vastust väärteomenetluse alustamise taotlusele. Kuivõrd selline kohtuvälise menetleja tegevus ei ole mõjutanud kaebaja kaebeõiguse tähtaegset realiseerimist, ei ole ka esmasele väärteoteatele

5 kohene reageerimata jätmine omanud mõju Sirje Aava õigustele ega vabadustele.

Kaebuse väited selle kohta, et Tarbijakaitseamet ei ole selgitanud kaebuse esitajale ameti inspektori ja OÜ Lossarna vestluse ja teostatud kontrollostu asjaolusid ega iluhooldustoodete märgistuste ja hindade avaldamise asjasse puutumist, ei puutu vaidlusesse väärteomenetluse alustamata jätmise põhjendatuse üle.

Ülaltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja tegevus väärteomenetluse alustamata jätmisel on olnud õiguspärane ja sellega ei ole rikutud kaebuse esitaja õigusi ja vabadusi, kohtuvälise menetleja juhi 09.08.2010.a määrus on seaduslik ning Sirje Aava kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Marie Tammsaar Kohtunik