4-10-1562/6 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

4-10-1562

1(4)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 6.september 2010.a. Kuressaare Väärteoasja number

4-10-1562 (kohtuvälise menetleja väärteoasja nr 2740 10 000703) Kohtunik Reena Undrest Väärteoasi

D.A kaebus Lääne Prefektuuri Kuressaare politseijaoskonna 19.04.2010 otsusele Menetlusosalised

Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusalune isik D.A (isikukood xxx);

Kohtuväline menetleja Lääne Prefektuuri Kuressaare

politseijaoskond (asukoht Lossi 7 Kuressaare), esindaja vanemkomissar Meelis Juhandi

Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta muutmata Lääne Prefektuuri Kuressaare politseijaoskonna 19.04.2010.a. otsus (kohtuvälise menetleja väärteoasja nr 2740 10 000703) D.A karistamises liiklusseaduse § 74 19 lg 2

järgi rahtrahviga 150 trahviühikut so 9000 krooni ja liiklusseaduse § 74

19

lg 3 p 2 järgi lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmiseks 4 kuuks.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kohtumenetluse pool vandeadvokaadist es

indaja vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kuulutamisest ja otsuse kohtus

tutvumiseks kättesaamise päevast. Kassatsioonõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajale alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Kohtuotsus on Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja kantseleis asukohaga Lossi 2 Kuressaares

4-10-1562

2(4) tutvumiseks kättesaadav alates 6.septembrist 2010.a.

Käesolevas asjas pöörab kohtuotsuse täitmisele samas väärteoasjas esmakordselt lahendi teinud kohtuväline menetleja. ASJAOLUD

1. Lääne Prefektuuri Kuressaare politseijaoskonna 19.04.2010.a. otsusega karistati D.A

(D.A) liiklusseaduse (LS) § 74 19

lg 2 järgi rahatrahviga 150 trahviühikut so 9000 krooni ja LS § 7419 lg 3 p 2 järgi lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmiseks 4 kuuks.

Otsusest nähtub, et D.A karistati väärteomenetluses selle eest, et ta juhtis

2.04.2010.a. kell 4.28 Kuressaare linnas Lehe tänaval mootorsõidukit alkoholijoobes

(alkomeetri näit 0,51 mg/l), millega rikkus liikluseeskirja § 20 lg 3 nõudeid, pannes toime väärteo, mis on kvalifitseeritav liiklusseaduse § 7419 lg 2 järgi.

2. 17.05.2010.a. esitas D.A eelnimetatud otsuse peale kaebuse maakohtule.

3. Pärnu Maakohtu 26.05.2010.a. määrusega jättis kohus kaebuse käiguta ja andis kaebuse esitajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja /t.l. 5/.

4. 10.06.2010.a. esitas D.A kaebuse, taotledes kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist

lisakaristuse määramise osas. Kaebuses märgib D.A, et vaidlustamise põhjuseks on

see, et tema sissetulekuks on B-Kategooria juhiload, millega teeb tööd ja võttes ära juhtimisõiguse, võetakse ära ka tema töö ja sissetuleku. Kaebuse esitaja märkis kaebuses, et ei

soovi kohtuistungist osa võtta /t.l. 9/. Ühtegi tõendit kaebuse esitaja vaatamata kohtu määrusele, ei esitanud.

KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT 5. Kohtuväline menetleja leiab, et kaebus ei kuulu rahuldamisele.

Kohtuvälise menetlejana jääb Lääne Prefektuuri Kuressaare politseijaoskond määratud karistuse juurde ja ei nõustu lisakaristuse tühistamisega. Liiklusseaduse § 7419 lg 2 alusel võib karistuseks määrata rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuni ühe aastani. Sama paragrahvi 3. lõike

alusel võib kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist lisakaristusena kolmest kuust kuni ühe

aastani. Sellega on seaduseandja jätnud kohtule või kohtuvälisele menetlejale otsustamisvabaduse, mis ei allu õiguslikule regulatsioonile. Et karistuse määra otsustamine ei oleks subjektiivne ega oleks mõjutav muudest teguritest on karistusseadustik jaganud otsuse

tegijale juhised karistuse kohaldamiseks läbi etappide. Karistusseadustiku § 56 lg 1 annab

selge suunitluse, mida tuleb karistuse määramisel arvestada: isiku süüd;

kergendavad/raskendavad asjaolusid; tahtluse ja ettevaatamatuse liiki; võimalus mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

D.A esitas Pärnu Maakohtule kaebuse, millega vaidlustab määratud lisakaristuse,

kuna juhtimisõiguse puudumine mõjutab otseselt tema tööd ja sissetulekut. Menetlusalune

isik ei soovi oma rikkumist õigustada, kuid leiab oma kaebuses, et määratud lisakaristus, juhtimisõiguse äravõtmise näol, võtab ära tema töö ja sissetuleku.

D.A on ka varasemalt ühel korral karistatud Liiklusseaduse § 74 alusel

rahatrahviga 9000 krooni ja juhtimise õiguse äravõtmise 3 kuuks. Karistusregistri seaduse

(KarRS) § 3' sätestab, et karistusregistrisse kantud isiku karistusandmetest lähtutakse isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel ja et Karistusregistri karistusandmed omavad õiguslikku tähendust kuni nende kustutamiseni sama seaduse §-des 25-28 sätestatud

4-10-1562

3(4)

tähtaegadel. Sisuliselt saab eelnevaid karistuse arvestada juhul, kui see on seotud uue

süüteoga ning näitab süüdlase hoolimatut suhtumist eelmisesse karistamisse kui hoiatusse, seega tema negatiivset sotisaalõiguslikku meelestatust. Sama olukord on ka D.A puhul. Menetleja on kasutanud oma kaalutlusõigust, mis nähtub nii põhikaristuse määrast, mis ei ole maksimaalne vaid keskmise määra suurune ja lisakaristuse määrast, mis on minimaalse määra lähedane. Seadusandja on andnud selged piirid karistuste kohaldamiseks ja neis piires peab ka menetleja oma otsuseid tegema. Seetõttu leiab kohtuväline menetleja, et määratud karistus on proportsionaalne ja õiguspärane ning ei nõustu lisakaristuse tühistamisega. Kohtuväline menetleja oli nõus V™S § 120 lg 1 kohase kirjaliku menetlusega.

KOHTU SEISUKOHT 6. Kohus leiab, et kaebus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks lisakaristuse määramise osas kaebuses toodud põhjendustel ei kuulu rahuldamisele.

Kohus pidas võimalikuks V™S § 120 lg 1 alusel asja lahendamist kirjalikus menetluses, kuna kohtumenetluse pooled ei ole avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

7. D.A ei ole vaidlustatud süüteo toimepanemist vaid otsusega määratud lisakaristuse

so juhtimisõiguse äravõtmise 4 kuuks. Menetlusaluse isiku väitel on juhtimisõigus temale vajalik seoses tema tööga.

8. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et D.A-le oli lisakaristuse määramine kohtuvälise menetleja poolt põhjendatud. 9. Liiklusseaduse § 7419 lg 2 alusel võib karistuseks määrata rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuni ühe aastani. Sama paragrahvi 3. lõike

alusel võib kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist lisakaristusena kolmest kuust kuni ühe

aastani. Sellega on seaduseandja jätnud kohtule või kohtuvälisele menetlejale otsustamisvabaduse, mis ei allu õiguslikule regulatsioonile.

10. Karistamise alused sätestab karistusseadustiku § 56. Nimetatud sätte 1.lõike kohaselt on

karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise

menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

11. Karistus kujutab endast õiguserikkumise ja selle toime pannud isiku riiklikku

hukkamõistu, mis avaldub isiku õiguste ja vabaduste kitsendamises. Karistuse raskuse määravad süü ulatus ning erija üldpreventiivsed vajadused. Teisisõnu peab karistus vastama

toimepandud teo ebaõigusele, mõjutama isikut edaspidi rikkumistest hoiduma ning kaitsma

õiguskorda, kuid karistus ei tohi olla ülalnimetatud eesmärkide saavutamiseks ilmselgelt ülemäärane.

Juhtimisõiguse peatamise eesmärgiks on muu hulgas kaitsta teiste isikute elu, tervist ja

omandit. Seega on nimetatud liikumisvabaduse piirang kehtestatud teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitseks. Mootorsõiduki juhtimise keelamine on kaasajal levinud karistusliik, mis kujutab kohtu arvates

endast efektiivset karistust liiklusalaste õiguserikkumiste eest. Samuti ei ole tegemist

ilmselgelt ebaproportsionaalse karistusega, arvestades D.A õiguserikkumise iseloomu.

Asja materjalidest nähtuvalt D.A on ka varasemalt ühel korral (so 2009 aasta augustis) karistatud Liiklusseaduse § 74 alusel rahatrahviga 9000 krooni ja juhtimise õiguse

äravõtmisega 3 kuuks. Karistusregistri seaduse (KarRS) § 3' sätestab, et karistusregistrisse

4-10-1562

4(4) kantud isiku karistusandmetest lähtutakse isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse

arvestamisel ja et Karistusregistri karistusandmed omavad õiguslikku tähendust kuni nende

kustutamiseni sama seaduse §-des 25-28 sätestatud tähtaegadel. Sisuliselt saab eelnevaid

karistuse arvestada juhul, kui see on seotud uue süüteoga ning näitab süüdlase hoolimatut

suhtumist eelmisesse karistamisse kui hoiatusse, seega tema negatiivset sotisaalõiguslikku meelestatust. Sama kehtib D.A puhul. Seega on kohtuväline menetleja kasutanud oma kaalutlusõigust, mis nähtub nii põhikaristuse määrast, mis ei ole maksimaalne vaid keskmise määra suurune ja lisakaristuse määrast, mis on minimaalse määra lähedane. Kohus leiab eeltoodud põhjendusel, et kaebuses toodud asjaolud ei anna alust D.A lisakaristuse tühistamiseks.

12. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja kaebuse rahuldamata.

Reena Undrest kohtunik