Legislator Case Law & Legislation
3-21-2543/2 AI generated

3-21-2543/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-21-2543/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U M Ä Ä R U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Legislator headnote

AI generated
3-21-2543/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: K O H T U M Ä Ä R U S EESTI VABARIIGI NIMEL «2. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. HKMS § 121 lg 1 punkti 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.»

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ruth Prigoda Määruse tegemise aeg ja koht 5. november 2021, Tallinn Haldusasja number 3-21-2543 Haldusasi X kaebus kohtutäitur Elin Vilippuse tegevusega tekitatud 3000 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitaja – X

RESOLUTSIOON

Tagastada X kaebus.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD NING KOHTU PÕHJENDUSED

1. X esitas 05.11.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb, et kohtutäitur Elin Vilippus hüvitaks talle 3000 euro suuruse mittevaralise kahju.

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. HKMS § 121 lg 1 punkti 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

3. Kohtutäituri seaduse (edaspidi KTS) § 9 lg 8 kohaselt vaatab kohtutäituri tekitatud kahju hüvitamisega seotud vaidlused läbi maakohus. Maakohtu pädevust on Riigikohus jaatanud nii 14.04.2014 otsuse nr 3-2-1-26-14 punktis 11, erikogu 13.12.2011 määruses nr 3-3-4-4-11 kui ka 24.10.2018 otsuses nr 2-11-41955. Viimati nimetatud kohtuasjas oli muu hulgas küsimuse all ka KTS § 9 lg 8 põhiseaduspärasus ning Riigikohtu tsiviilkolleegium asus seisukohale, et norm, mis määrab vaidluste lahendamisel pädevaks maakohtu, ei ole põhiseadusega vastuolus (punkt 22). Eelnevast tulenevalt ei kuulu kohtutäituri vastu suunatud kahjunõude lahendamine

2 halduskohtu pädevusse, kuna sellise vaidluse lahendamiseks on ette nähtud teistsugune menetluskord. Järelikult tuleb kaebus HKMS § 121 lg 1 punkti 1 alusel tagastada.

4. Kooskõlas HKMS § 121 lg-ga 3 selgitab kohus, et kohtutäituri vastu kahjunõude esitamiseks tuleb kaebajal pöörduda maakohtu poole. KTS § 9 lg 9 kohaselt aegub KTS § 9 lg-st 1 tulenev kahjunõue kolme aasta möödumisel päevast, millal kannatanu sai teada kahjust ja seda hüvitama kohustatud isikust, ning hiljemalt kümne aasta möödumisel kahju tekitamisest arvates.

(allkirjastatud digitaalselt)