1-10-2979/12 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Kuritegu nr 1-10-2979

M Ä Ä R U S

06.septembril 2010.a Tallinnas, Harju Maakohus koosseisus Kohtunik Liina Pohlak Sekretär Thea Tikenberg juuresolekul Prokurör Triin Bergmann Kaitsjad Milvi Söörd, Janno Kuusk, Andres Simson, Peeter Malve, Anti Aasmaa, Jüri Urb, Juho-Enn Aule, osavõtul Arutas 18.08.2010, 19.08.2010 avalikul kohtuistungil kriminaalasja üldmenetluses OÜ AKäriregistri kood XXX asukoht XXX II korrus ruum 201 Tallinn (seaduslik esindaja juhatuse liige KN isikuood XXX). Varem kriminaalkorras karistamata süüdistuses KarS § 400 lg 2 järgi (alates 27.02.2010 KarS § 400 lg 4 järgi)

Kohus tuvastas:

OÜ-t AK /10521668/ süüdistatakse KarS § 400 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et OÜ AK, mille juhatuse liige on alates 15.07.2003.a KN ja seega juhtivtöötaja KarS § 14 lg 1 tähenduses, võttis OÜ AK nimel ja huvides tegutseva KN kaudu 29.07.2009.a ja 30.07.2009.a konkurentsi kahjustava tegevusega osa kokkulepetest nn valmisfirmade müügi teenust Tallinnas ja Harjumaal osutatavate ettevõtjatega, eesmärgiga teenida suuremat kasumit kui konkureerides, alljärgnevalt: o 29.07.2009.a ja 30.07.2009.a sõlmis KNOÜ XXX/XXX/ juhatuse liikme PS’ga suulise kokkuleppe selles, et OÜ AK ja OÜ XXX tõstavad valmisfirmade müügi teenuse hinda alates 2009.a augustist 6500 kroonile ühe valmisfirma eest. Vastavalt kokkuleppele lubas PS, et ta võtab ühendust teiste Tallinnas valmisfirmade müügi teenust osutatavate ettevõtjatega ning lepib kokku hinnatõusus. Ettevõtjatevaheliste konkurentsi kahjustavate kokkulepete tulemusena tõstsid 2009.a juulikuu lõpus ja augustikuu alguses alljärgnevad ettevõtjad tüüptingimustele vastava valmisfirma müügi teenuse hinda järgmiselt: OÜ XXX tõstis teenuse hinna 6500 kroonile, OÜ WP tõstis teenuse hinna 6500 kroonile, ACOÜ tõstis teenuse hinna 6500 kroonile, OÜ LC tõstis teenuse hinna 6400 kroonile, OÜ VC tõstis teenuse hinna 6500 kroonile, OÜ AK tõstis teenuse hinna 6400 kroonile, I.K OÜ tõstis teenuse hinna 6500 kroonile. Sellise tegevusega rikkus OÜ AK juhatuse liikme KN tegevuse kaudu:

• konkurentsiseaduse § 4 lõike 1 punktis 1 sätestatut, mille kohaselt on keelatud konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega ettevõtjatevaheline kokkulepe ja kooskõlastatud tegevus, sealhulgas otsene ja kaudne kolmandate isikute suhtes hinnaja muude kauplemistingimuste kindlaksmääramine. Seega pani OÜ AK oma juhatuse liikme KN tegevuse kaudu toime KarS §-s 400 lg 2 ettenähtud kuriteo, s.o juriidilise isiku poolt toime pandud kokkuleppe ja kooskõlastatud tegevuse, millega otseselt ja kaudselt määratakse kindlaks kolmandate isikute suhtes hinnaja muid kauplemistingimusi, s.t konkurentsi kahjustavas kokkuleppe ja kooskõlastatud tegevuse. Alates 27.02.2010.a kehtiva karistusseadustiku kohaselt vastab OÜ AK tegevusele KarS §-s 400 lg 4 sätestatud juriidilise isiku poolt toime pandud konkurentsi kahjustav kokkulepe ja kooskõlastatud tegevus, s.o konkurentidevahelise kokkuleppe sõlmimine ja kooskõlastatud tegevus, kui sellega määratakse otseselt ja kaudselt kolmandate isikute suhtes kindlaks hind ja muud kauplemistingimused. Prokurör taotles kohtuistungil kriminaalmenetluse lõpetamist OÜ AK suhtes KrMS § 202 lg 1 alusel. Konkurentsiasjad on keerulised avastatavad, sest kartellis osalejad on sellest huvitatud, ega soovi ütlusi anda. Kes on teinud uurimisorganitega koostööd, ja kui nad on seda soovinud, siis on nende suhtes KrMS § 202 alusel menetlus lõpetatud, et anda signaal avalikkusele, et on kasulik teha koostööd, et ettevõtjad usuksid seda, et nende suhtes ollakse leebemad. Kahe isiku suhtes on menetlus lõpetatud. Taktikalistel kaalutlustel ei olnud otstarbekas lõpetada juriidilise isiku suhtes. KN on algusest peale oma süüd tunnistanud ja esitanud omapoolsed tõendid. N oli selle kartelli rikkujaks, tema langetas esimesena hindu, millele järgnesid ka teised. AK süü ei ole nii suur, et ei saaks taotleda kriminaalmenetluse lõpetamist ja KrMS §

202 alusel ja panna AK tasuda riigituludesse 20 000.- krooni 6 kuu jooksul ning kaitsjakulud jätta AK kanda. KrMS § 202 lg 2 kohaselt võib kohus panna kohustusi isikule kelle suhtes kriminaalmenetlus lõpetatakse juhul, kui isiku süü ei ole suur ja kriminaalmenetluseks avaliku menetlushuvi puudub. Kohus võib prokuratuuri taotlusel ja süüdistatava nõusolekul panna tähtajalisi kohustusi, kas tasuda kriminaalmenetluse kulu ja hüvitada kuriteoga tekitatud kahju, maksta kindel summa riigi tuludesse või teha üldkasulikku tööd.

OÜ AK juhatuse liige KN nõustus prokuröri taotlusega ja on nõus tasuma kuue kuu jooksul riigi tuludesse 20000 krooni.

Süüdistatava kaitsja Jüri Urb toetas prokuröri taotlust. Antud firma on oma süüd tunnistanud ja siis on võimalik seda meedet rakendada.

Kaitsja A. Simson ei ole taotluse vastu, kui on taotluse vastu sellisel kujul. Kuskil ei räägita, et keegi annab mingeid ütlusi, või teeb kaastööd, et see annab eelisseisundi. KrMS § 202 räägib süü suurusest. Siin asjas on isikuid, kelle süü asjas on palju väiksem ning tuleks rääkida milline on kellegi süüaste ja seda tuleks kaaluda erinevate süüdistatavate suhtes.

Kaitsja Aasmaa leiab, et prokuratuur peaks hindama hüpoteetilist süüd. Selline lõpetamine, et keegi on teinud koostööd, ei ole kohtule õiguslikult siduv. See võib viia võrdse kohtlemise ebamõistliku piiranguni. Tegu on võistleva menetlusega. Palub jätta taotlus rahuldamata, see rikub võrdse kohtlemise põhimõtet ebaproportsionaalselt.

Kaitsja Kuusk toetab advokaat Simsoni positsiooni.

Kaitsja Malve on seisukohal, et see on ohtlik tendents. Ei saa aru miks K. N oma süüd tunnistab. Tundub, et ta on sügavas eksituses ja kahtleb ka tema süüs. Näeb siin ohtlikku tendentsi, et keegi võtab süü omaks ja sellega süüdistaja püüab luua tõeväärtust. Kohtu silmis ei tohiks see olla usaldusväärsem tõend.

Kohus kuulanud ära prokuröri taotluse, kaitsjate ja süüdistatavate seisukohad ning tutvunud kriminaalasja materjalidega leiab, et prokuröri taotlus kuulub rahuldamisele. KrMS § 202 lg 1 kohaselt kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, süüdistatava süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud või võtnud endale kohustuse tasuda kriminaalmenetluse kulud ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib kohus prokuröri taotlusel ja süüdistatava nõusolekul kriminaalmenetluse lõpetada. KrMS § 202 lg 2p2 kohaselt võib kohus kriminaalmenetluse lõpetamisel prokuröri taotlusel ja süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse tasuda määratud tähtajaks kindel summa riigituludesse. OÜ AK juhatuse liige KN nõustus kohtuistungil tasuma kuue kuu jooksul riigituludesse 20000 krooni. OÜ AK on oma süüd tunnistanud ja oli esimeseks isikuks, kes rikkus väidetavat kokkulepet. Kohus leiab, et arvestada eeltoodut, inkrimineeritavast kuriteost möödunud aega, mille jooksul süüdistatav on käitunud õiguskuulekalt ja et süüdistatav on nõus tasuma teatud summa riigituludesse ning puudub avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks, tuleb kriminaalmenetlus KrMS § 202 lg 1 kohaselt lõpetada ja KrMS § 202 lg 2p 2 kohaselt määrata OÜ AK kohustus tasuda riigituludesse 20000 krooni. Kohus ei saa hetkel kaaluda teiste süüdistatavate suhtes KRMS § 202 alusel menetluse lõpetamist, kuivõrd seda saab teha üksnes prokuröri taotlusel.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg 1 ja lg 2 p2 kohus m ä ä r a s:

1. Lõpetada kriminaalmenetlus OÜ AK süüdistuses KarS § 400 lg 2 järgi (alates 27.02.2010 KarS § 400 lg 4 järgi)

2. Kohustada OÜ AK tasuma hiljemalt 06.03.2011 riigituludesse 20000 (kakskümmend tuhat) krooni. Riigituludesse tasutav summa kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 SEB Pank või arvelduskontole nr 221023778606 Swedpank, viitenumber 2800049777. Kviitung esitada Harju Maakohtule.

Käesoleva määruse peale ei saa esitada määruskaebust.

Liina Pohlak kohtunik