1-10-1741/21 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja

Otsuse tegemise aeg ja koht 16.08.2010.a. Tallinnas

Kohtunik Aime Ivanson

Sekretär Maire Viksi

Prokurör Žanna Morozova

Kaitsjad Merike Allikmäe (R.D kaitsja) Mariann Tusti (I.M ja A.H kaitsja)

Tõlk Marek Litnevski

Süüdistatavad R.D, isikukood XXX, kriminaalkorras karistatud 2 korda, viimati 15.05.2009.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p. 9 järgi vangistusega 30 päeva (vabanes karistuse kandmiselt 11.06.2009.a.) Elukoht Xxx, Töökoht puudub

isikukood xxx, I.M, kriminaalkorras karistatud 2 korda, viimati 28.01.2009.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p. 4,7,8 järgi vangistusega 8 kuud tingimisi katseajaga 2 a 6 kuud, elukoht Xxx, töökoht puudub

isikukood xxx, A.H, kriminaalkorras karistatud üks kord – 14.09.2005.a. Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 200 lg 2 p. 7 järgi vangistusega 3 aastat tingimisi katseajaga 1 a 6 kuud, (karistus täitmisele pööratud, vabanes 17.06.2008.a.), elukoht Xxx

Süüdistus

R.D KarS § 199 lg 2 p.4,5,7,9 , KarS § 121, KarS § 345 lg 1, KarS § 349, KarS § 209 lg 2 p.1, KarS § 213-§ 22 lg 3, KarS § 213, I.M - KarS § 213, KarS § 209 lg 2 p. 1 A.H – KarS § 199 lg 2 p. 4,7, § 200 lg 2 p. 4,7 Kriminaalasi nr. 1-10-1741

2

Menetluse liik lühimenetlus

RESOLUTIIVOSA

Süüdi mõista R.D

pärast Harju Maakohtu 15.05.2009.a. otsust toimepandud kuritegudes: KarS § 199 lg 2 p. 5,7,9 järgi (11.07.2009, 27.08.2009, 05.09.2009.a., 28.05.2010.a. episoodid) ja karistada vangistusega 1 aasta 3 kuud. KarS § 121 järgi ja karistada vangistusega 6 kuud.

KarS § 64 lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskemat ja mõista karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra, mõista karistuseks 1 aasta vangistust.

Süüdi mõista R.D

enne Harju Maakohtu 15.05.2009.a. otsust toimepandud kuritegudes: KarS § 199 lg 2 p. 4 järgi (01.10.2008.a. episood) ja karistada vangistusega 5 kuud. KarS § 345 lg 1 järgi ja karistada vangistusega 1 aasta. KarS § 349 järgi ja karistada vangistusega 1 aasta. KarS § 209 lg 2 p. 1 järgi ja karistada vangistusega 2 aastat.

KarS § 213 (kehtivas KarS-i redaktsioonis § 213 lg 1) ja KarS § 213 – lg 22 lg 3 järgi ja karistada vangistusega 2 aastat 6 kuud.

KarS § 64 lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskemat ja mõista liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra, mõista karistuseks 2 aastat 4 kuud vangistust.

KarS § 65 lg 1 alusel, lugedes mõistetud karistusega kaetuks Harju Maakohtu 15.05.2009.a.

otsusega mõistetud kergema karistuse (30 päeva vangistust), mõista liitkaristuseks 2 aastat 4 kuud vangistust. Harju Maakohtu 15.05.2009.a. otsusega mõistetud ärakantud karistus (30 päeva vangistust) arvata liitkaristusest maha ja karistuseks jääb 2 aastat 3 kuud vangistust.

KarS § 65 lg 1 alusel moodustada liitkaristus enne ja pärast Harju Maakohtu 15.05.2009.a. otsust

toimepandud kuritegude eest mõistetud karistustest (2 aastat 3 kuud vangistust ja 1 aasta vangistust) üksikkaristustest raskema suurendamise teel ja mõista R.D-le liitkaristus 3 aastat vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistusaeg 05.12.2007 – 03.06.2008.a.,

01.10.2008.a., 03.08.2009 – 04.08.2009.a., 27.08.2009 – 28.08.2009.a., 28.05.2010 –

29.05.2010.a., kokku 6 kuud ja 6 päeva. Kandmisele kuulub 2 aastat 5 kuud 24 päeva vangistust.

Karistuse kandmise algust arvestada karistuse kandmisele asumisest.

Tõkend –elukohast lahkumise keeld – jätta R.D suhtes muutmata kuni karistuse kandmisele asumiseni. Karistuse kandmisele asumisel tõkend tühistada.

Süüdi mõista I.M KarS § 213 (kehtivas KarS-i redaktsioonis § 213 lg 1) järgi ja karistada vangistusega 2 aastat 6 kuud. Süüdi mõista I.M KarS § 209 lg 2 p. 1 järgi ja karistada vangistusega 1 aasta 6 kuud.

3

KarS § 64 lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskemat ja mõista liitkaristuseks 3 aastat vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra, mõista karistuseks I.M-ile 2 aastat vangistust.

KarS § 74 lg 1 kohaselt karistust mitte pöörata täielikult täitmisele, kui I.M ei pane 3-

aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 pandud kontrollnõudeid.

1) elada oma alalises elukohas;

2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks

Tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta I.M suhtes muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, otsuse jõustumisel tõkend tühistada.

I.M-ile 28.01.2009.a. Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistus kuulub täitmisele iseseisvalt.

Süüdi mõista A.H KarS § 199 lg 2 p. 4,7 järgi ja karistada vangistusega 9 kuud. Süüdi mõista A.H KarS § 200 lg 2 p. 4,7 järgi ja karistada vangistusega 4 aastat.

KarS § 64 lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskemat ja mõista liitkaristuseks 4 aastat ja 3 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra, mõista karistuseks A.H-le 2 aastat ja 10 kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistuse kandmise algust alates kinnipidamisest – 27.05.2010.a.

Tõkend – vahistamine – jätta A.H suhtes muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Otsuse jõustumisel tõkend tühistada.

Tsiviilhagid. Välja mõista R.D-lt. 1)M S kasuks 6800.- krooni 2)OÜ A kasuks 130.- krooni 3) AS E kasuks 3683.60 krooni 4)D K kasuks 2000.- krooni.

Välja mõista R.D-lt ja A.H-lt solidaarselt J K kasuks 3000.- krooni. Välja mõista R.D-lt ja I.M-ilt solidaarselt:

1) SMS K OÜ kasuks 3947.- krooni, 2) F E OÜ kasuks 3525.- krooni 3) SMS L OÜ kasuks 4541.- krooni

4 Välja mõista A.H-lt T M kasuks 3490.- krooni.

Välja mõista I.M-ilt:

1) R C E OÜ kasuks 1200.- krooni

2) Balti Investeeringute Grupi Pank AS kasuks 3166.- krooni

Kriminaalmenetluse kulud. Välja mõista R.D-lt riigituludesse:

1) sundraha – 1,5 palga alammäära – 6525.- krooni.

2) kaitsjatasu 8313.70 krooni

3) kaitsjale toimiku koopia tegemise tasu 56.- krooni

Välja mõista I.M-ilt riigituludesse kaitsjatasu 2445.- krooni.

Välja mõista A.H-lt riigituludesse: 1)sundraha – 2,5 palga alammäära – 10875.- krooni. 2)kaitsjatasu 2940.- krooni. 3)kaitsjale toimiku koopia tegemise tasu 89.60 krooni

KrMS § 180 lg 3 alusel jätta käekirjaekspertiisitasu summas 2160.- krooni riigi kanda.

Kriminaalmenetluse kulud

tasuda ühe kuu jooksul alates otsuse jõustumisest

Rahandusministeeriumi a/arvele nr. 10220034800017 SEB või 221023778606 Swedbank, viitenumber 2800049777.

Maksekorraldusele märkida kriminaalasja kohtunumber 1-10-1741 ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“.

Asitõendid 1)CD- plaat telefonikõnega – jätta toimiku juurde 2)CD-R videosalvestusega – jätta toimiku juurde

3)bensiinikanister, voolik, 2 süstalt (asuvad PP asitõendite hoidlas –Rahumäe tee 6) - hävitada

Edasikaebe kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb

kohtule teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest.

Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil

kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja kaitsjal alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast.

Võltsitud dokumendi kasutamisega eesmärgiga omandada õigusi,

pani R.D toime KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

5 Seega pani R.D toime teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi, s.o KarS § 349 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Seega pani R.D toime varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja kelmuse, s.o KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

. Seega pani R.D toime arvutiprogrammi andmete ebaseadusliku sisestamise teel

varalise kasu saamisele kaasaaitamise, s.o KarS § 213 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Seega pani R.D toime varalise kasu saamise arvutiprogrammi andmete ebaseadusliku sisestamise teel, s.o. KarS § 213 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Seega pani R.D toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on varem toime pannud varguse, s.o. KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Seega pani I.M toime varalise kasu saamise arvutiprogrammi andmete ebaseadusliku sisestamise teel, s.o. KarS § 213 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Seega pani I.M toime varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel isikuna, kes on varem toime pannud varguse, s.o KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Selliselt pani R.D toime KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo,

see on võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, avalikult, kuid vägivalda kasutamata ja süstemaatiliselt.

Selliselt pani R.D toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo ehk kehalise väärkohtlemise, s.o. teise inimese tervise kahjustamise löömise teel.

6 Sellise tegevusega R.D isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pani toime

KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt, mis on toime pandud grupi poolt.

Sellise tegevusega A.H isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise,

pani toime KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupi poolt.

Sellise tegevusega A.H isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, pani toime KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivalda kasutades, mis on toime pandud grupi poolt.

Seega R.D varem süstemaatiliselt vargusi toime pannud isikuna, alustades vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult kuriteo toimepanemist, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 25 lg 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi

OTSUSE PÕHJENDUS

R.D , I.M ja A.H tunnistasid end täielikult süüdi kõikides kuritegudes.

7

Tsiviilhagid. AS-le E tekitati kuriteoga kahju kokku 3683.60 krooni, nimetatud kahju osas esitab AS E ka tsiviilhagi. Kahjunõue koosneb tasumata mobiiltelefoni maksumusest – 3000 krooni ja tasumata kasutatud E teenuste eest 683.60 krooni.

OÜ SMS Laen esitas tsiviilhagi summas 4541.- krooni, milline koosneb laenusummast 3000 krooni, intressist 1191.- krooni ja leppetrahvist 350.- krooni.

SMS Kiirlaen OÜ nõuab kahju hüvitamist summas 3947.- krooni. Summa koosneb põhisummast

koos intressiga 2525.- krooni, viivised 622.- krooni ja muud kulud tulenevalt laenulepingust 800.- krooni.

FE OÜ nõuab kahju hüvitamist summas 3525.- krooni, milline summa koosneb laenusummast 3000.- krooni ja laenu käsitluskuludest 525.- krooni.

RCE OÜ esitas tsiviilhagi summas 1200.- krooni. Kahju koosneb väljastatud laenust 1000.- krooni ja laenutasust 200.- krooni.

AS Balti Investeeringute Grupi Pank soovib kahju hüvitamist summas 3166.- krooni. Summa koosneb laenust 3000.- krooni ja lepingu sõlmimise tasust 166.- krooni. DK soovib jope maksumuse hüvitamist summas 2000.- krooni.

M S soovib kuriteoga tekitatud kahju hüvitamist summas 6800.- krooni, s.o. mobiiltelefoni maksumus.

J K esitas seoses protsessori vargusega tsiviilhagi summas 3000.- krooni.

T M esitas tsiviilhagi summas 3490.- krooni. Summa koosneb röövimise käigus äravõetud mobiiltelefoni maksumusest 2290.- krooni, lugemisprillide väärtusest 800.- krooni ja sularahast 400.- krooni.

OÜ A nõuab kahe pudeli rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist summas 130.- krooni

Rikkumist tõendab asitõendi vaatlusprotokoll, millest nähtub, et R.D käest ära

võetud ühe pudeli tagumisel poolel on kriimustused ning muljutis suurusega 0,5 cm, teisel pudelil tagapool samuti kriimustused ja muljutis suurusega 2,5 cm.

VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama,

kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kahju tekitamine on VÕS § 1045 lg 1 p. 5 kohaselt

õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.

8

R.D, I.M ja A.H süü nendele inkrimineeritud kuritegudes on

tõendamist leidnud, mistõttu neil tuleb nende poolt kannatanutele tekitatud kahjud hüvitada. Süüdistatavad ei esitanud kohtueelses menetluses ega kohtuistungil hagidele vastuväiteid.Kuna

nad hagide summasid ei vaidlustanud, kuuluvad kõik esitatud tsiviilhagid rahuldamisele juhindudes TsMS § 440 lg 1, mis sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

Karistamine

KarS § 56 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

R.D on pannud toime mitme erineva karistusseadustiku paragrahvi järgi

kvalifitseeritavaid kuritegusid, sealhulgas nii varavastaseid kui isikuvastaseid, mistõttu kohtu arvates on tema süü suur ja kuritegude eest talle mõistetav liitkaristus peab olema küllaltki range. Käeoleva kriminaalasja raames arutatavad kuriteod on süüdistatav toime pannud alates 2007.a. aprillist kuni 28.maini 2010.a., osa kuritegusid enne Harju Maakohtu 15.05.2009.a. otsust, osa peale nimetatud otsust, kusjuures viimase varguse katse pani ta toime ajal, mil kriminaaltoimik tema süüdistustega oli juba kohtu menetluses. Seega leiab kohus, et R.D näol on tegemist süstemaatiliselt õiguskorda rikkuva isikuga, keda mõistetud karistused ega ka eesootav

kohtuistung ei ole mõjutanud süütegude toimepanemisest hoiduma. Peale eelmise otsusega

mõistetud karistuse kandmiselt vabanemist 11.06.2009.a., jätkas ta juba kuu aja pärast järjekordsete kuritegude toimepanemisega. Kuigi R.D oma viimases sõnas lubas, et

ta enam kuritegusid toime ei pane, ei ole kohtul sellesse usku ja peab ütlust paljasõnaliseks fraasiks. Eeltoodust tulenevalt puuduvad R.D suhtes sellised asjaolud, mis tingiksid tema suhtes vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise.

I.M-ile karistuse mõistmisel arvestab kohus kuriteoepisoodide arvu, varalise kahju tekitamist

viiele firmale ning karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust. Nendest asjaoludest lähtuvalt mõistab kohus talle liitkaristusena vangistuse üle sanktsioonide keskmise määra. Arvestades asjaolu, et I.M pani kuriteod toime enne Harju Maakohtu 28.01.2009.a. otsust, millega ta vabastati tingimisi karistuse kandmisest, et ta täidab korralikult kontrollnõudeid

ega ole rohkem kuritegusid toime pannud, nõustub kohus prokuröri ettepanekuga jätta ka käeolevas kriminaalasjas I.M suhtes vangistus tingimisi kohaldamata.

A.H pani isikute grupis toime ühe teise ja ühe esimese astme kuriteo. Ta on varem kriminaalkorras karistatud röövimise eest, mistõttu on põhjendatud, et uue röövimise eest tuleb mõista eelmisest rangem karistus. Kuna aga kannatanu röövimise käigus toimepandud vägivalla tagajärjel raskeid vigastusi ei saanud ning arvestades kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku

kahetsust, võib karistus jääda sanktsiooni miinimumilähedaseks. Karistuse peab A.H reaalselt ära kandma, sest eelmise kohtuotsusega oli ta karistusest tingimisi vabastatud,

kuid ta suhtus kriminaalhoolduse kontrollnõuete täitmisse äärmiselt kohusetundetult ja kohus pööras karistuse täitmisele. Seega on A.H isikuks, kes ei sobi kriminaalhooldusele.

Kohus juhindub KrMS § 238 lg 1 p. 4.

Kohtunik