2-19-19186/53 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Gea Lepik, liikmed Villem Lapimaa ja Meeli

Kaur

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. november 2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-19186

Kohtuasi

Capital Mill OÜ hagi X vastu ebaõigete andmete

ümberlükkamiseks ja tahteavalduse asendamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30. juuni 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Capital Mill OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant) Capital Mill OÜ (registrikood

11331881), lepingulised esindajad vandeadvokaadid

Ramon Rask ja Andrei Svištš

Kostja (vastustaja) X (isikukood XXXXXXXXX),

lepingulised esindajad vandeadvokaat Ants Nõmper ja

vandeadvokaadi abi Kairi Kilgi

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 30. juuni 2021. a otsuse tsiviilasjas nr 2-19-19186

resolutsioon muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi.

2. Jätta Capital Mill OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta ringkonnakohtu menetluskulud Capital Mill OÜ kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

2-19-19186

2 (9)

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Capital Mill OÜ (hageja) esitas 6. detsembril 2019 Harju Maakohtule hagi X (kostja) ja C

vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja tahteavalduse asendamiseks. Menetluse kestel

loobus hageja C vastu esitatud hagist ja maakohus lõpetas 28. septembri 2020. a määrusega

selles osas menetluse.

1.1. Pärast hagi täpsustamist ja sellest osaliselt loobumist palus hageja kohustada kostjat

esitama

omal

kulul

Eesti

Rahvusringhäälingule

taotluse

ebaõigete

faktiväidete

ümberlükkamiseks järgmises sõnastuses:

„Mina, X, olen avaldanud 20.11.2019 telesaates „Pealtnägija“, 21.11.2019 telesaates „Insight“

ning 20.11.2019 veebiväljaandes https://rus.err.ee artiklis „«Очевидец» и «Инасайт»: как

бывший налоговый полицейский из РФ стал крупным инвестором в Эстонии“ (tõlge:

„„Pealtnägija“ ja „Insight“: kuidas endine VF maksupolitseinik hakkas Eestis suureks

investoriks“) avaldatud uudislugude ettevalmistamisel Eesti Rahvusringhäälingu ajakirjanikele

ebaõigeid faktiväiteid. Ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks:

1) palun avaldada Eesti Rahvusringhäälingu ETV telesaates „Pealtnägija“ teade järgmises

sisus: „X on avaldanud Capital Mill OÜ (registrikood 11331881) suhtes Eesti

Rahvusringhäälingu ajakirjanikele ebaõigeid faktiväiteid nende poolt 20.11.2019 telesaates

„Pealtnägija“ avaldatud uudisloo ettevalmistamisel. Vale on ajakirjanikele esitatud väide, et

Capital Mill OÜ kasutab absurdseid süüdistusi väljapressimise instrumendina.“;

2) palun avaldada Eesti Rahvusringhäälingu veebiväljaandes https://err.ee avaldatud artikli

„„Pealtnägija“: politsei kontrollib varem elamislubade skandaalis erandiks peetud Vene

ärimeest“ juures oleva videoklipi alla õiend koos viitega käesoleva pöördumise punktis 1

toodud ebaõigeid faktiväiteid ümberlükkavale avaldusele koos järgmise teatega: „X on

avaldanud Capital Mill OÜ (registrikood 11331881) suhtes Eesti Rahvusringhäälingu

ajakirjanikele valesid faktiväiteid nende poolt 20.11.2019 telesaates „Pealtnägija“ avaldatud

uudisloo ettevalmistamisel. Valeväiteid ümberlükkav teade on avaldatud telesaates

„Pealtnägija“, mis on kättesaadav järgmiselt veebilingilt.“;

3) palun lisada käesoleva pöördumise punktis 2 kirjeldatud teate juurde veebilink, mis viib

telesaateni, milles käesoleva pöördumise punktis 1 toodud sõnastuses ebaõigeid faktiväiteid

ümberlükkav avaldus avaldatakse;

4) palun avaldada Eesti Rahvusringhäälingu ETV+ telesaates „Insight“ ja veebiväljaandes

https://rus.err.ee teade järgmises sisus: „X выразил касательно Capital Mill OÜ

(регистрационный код 11331881) журналистам Eesti Rahvusringhääling неверные

утверждения во время составления журналистами сюжета, опубликованного 21.11.2019

в передаче «Инсайт», и статьи ««Очевидец» и «Инасайт»: как бывший налоговый

полицейский из РФ стал крупным инвестором в Эстонии», опубликованной 20.11.2019 в

портале

https://rus.err.ee.

Неверным

является

журналистам

предоставленное

утверждение, что Capital Mill OÜ предоставляло абсурдные обвинения, которые в данной

2-19-19186

3 (9)

ситуацией являлись инструментом шантажа“. (tõlge: „X on avaldanud Capital Mill OÜ

(registrikood 11331881) suhtes Eesti Rahvusringhäälingu ajakirjanikele ebaõigeid faktiväiteid

ajakirjanike poolt uudisloo koostamise ajal, mis avaldati 21.11.2019 saates „Insight“ ning

artiklis „„Pealtnägija“ ja „Insight“: kuidas endine VF maksupolitseinik hakkas Eestis suureks

investoriks“, mis avaldati 20.11.2019 portaalis https://rus.err.ee. Vale on ajakirjanikele esitatud

väide, et Capital Mill OÜ on esitanud absurdseid süüdistusi, mis antud olukorras osutusid

väljapressimise instrumendiks.“);

5) palun avaldada Eesti Rahvusringhäälingu veebiväljaandes https://rus.err.ee avaldatud artikli

„«Очевидец» и «Инасайт»: как бывший налоговый полицейский из РФ стал крупным

инвестором в Эстонии“ juures viide käesoleva pöördumise punktis 4 ebaõigeid faktiväiteid

ümberlükkavale avaldusele koos järgmise teatega: „X выразил касательно Capital Mill OÜ

(регистрационный код 11331881) журналистам Eesti Rahvusringhääling неверные

утверждения во время составления журналистами сюжета, опубликованного 21.11.2019

в передаче «Инсайт», и статьи ««Очевидец» и «Инасайт»: как бывший налоговый

полицейский из РФ стал крупным инвестором в Эстонии», опубликованной 20.11.2019 в

портале

https://rus.err.ee.

Справка

об

опровержении

неверных

утверждений

опубликована в телепрограмме «Инсайт» и в статье, которые доступны со cледующих

ссылок.“ (tõlge: „X on avaldanud Capital Mill OÜ (registrikood 11331881) suhtes Eesti

Rahvusringhäälingu ajakirjanikele ebaõigeid faktiväiteid ajakirjanike poolt uudisloo

koostamise ajal, mis avaldati 21.11.2019 saates „Insight“ ning artiklis „„Pealtnägija“ ja

„Insight“: kuidas endine VF maksupolitseinik hakkas Eestis suureks investoriks“, mis avaldati

20.11.2019 portaalis https://rus.err.ee. Õiend ebaõigete andmete ümberlükkamise kohta on

avaldatud telesaates „Insight“ ning artiklis, mis on kättesaadavad järgmistelt veebilinkidelt.“);

6) palun lisada käesoleva pöördumise punktis 5 kirjeldatud teate juurde veebilink, mis viib

telesaateni ja artiklini, milles käesoleva pöördumise punktis 4 toodud sõnastuses ebaõigeid

faktiväiteid ümberlükkav avaldus avaldatakse.“

Hageja palus asendada kostja tahteavaldus kohtulahendiga. Menetluskulud palus hageja jätta

kostja kanda.

1.2. Hagiavalduse

ja

selle

täpsustuste

kohaselt

oli

20. novembril

2019

Eesti

Rahvusringhäälingu eetris telesaade „Pealtnägija“ ja 21. novembril 2019 ETV+ eetris telesaade

„Insight“. Telesaadete alusel valmisid ka artiklid, mis avaldati vastavalt 20. novembril 2019

err.ee veebiväljaandes ja 21. novembril 2019 rus.err.ee veebiväljaandes. Saadete

ettevalmistamise käigus saatis kostja 18. novembril 2019 ajakirjanikele e-kirja, milles avaldas

hageja kohta väite „Capital Mill OÜ kasutab absurdseid süüdistusi väljapressimise

instrumendina“. Sellele väitele tuginevalt tegid saatejuhid telesaadetes avaldusi.

1.3. Kostja avaldatu näol on tegemist ebaõige faktiväitega. Sõnaühend „absurdne süüdistus“ on

käsitatav faktiväitena, kuna süüdistus saab olla nii alusetu kui ka põhjendatud, mis on faktiliselt

kontrollitav. Hageja ei ole esitanud kostja kohta „absurdseid süüdistusi“. Kostja kinnitas, et ta

peab hageja esitatud süüdistusteks väidetavalt ajakirjanikele esitatud järgmiseid väiteid: kostja

on kaaperdanud W hooneid; kostja Eestisse investeeritud rahade päritolu on kahtlane; kostja on

olnud Venemaa maksumiilitsa major; kostja on Venemaa maksumiilitsa majoriks olemise kohta

elamisloa taotluses valetanud. Selliseid väiteid ei ole hageja ajakirjanikule esitanud. Kostja

poolt „absurdsete süüdistustena“ käsitatavad väited ei ole alusetud. Kostja ei ole nende väidete

alusetust tõendanud. Kuniks kostja pole seda teinud, ei ole õige ka väide, et hageja esitas kostja

kohta „absurdseid“ (valesid) süüdistusi. Hageja ei ole kasutanud absurdseid süüdistusi

väljapressimise instrumendina. Selle tõendamiseks peaks kostja tõendama, et hageja on

2-19-19186

4 (9)

vaidluse aluseks olevaid väiteid kasutanud selge eesmärgiga mõjutada kostjat, et saada endale

midagi, mida muidu ei oleks võimalik saada.

1.4. Kostja väide kahjustab hageja mainet ja on talle majanduslikult kahjulik, kuna see kujutab

hagejat ebaausalt tegutseva ettevõtjana. Hageja äripartneritel võib tekkida ettekujutus hagejast

kui ebaausast ettevõtjast, kes kasutab eesmärkide saavutamiseks ühiskonnas taunitavaid

meetodeid. Seega lasub faktiväite tõesuse tõendamise koormus võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047

lg 2 järgi kostjal. Puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud VÕS § 1047 lg 3 järgi.

Õigusvastase tegevuse lõpetamise nõue ei eelda kahju ulatuse tõendamist.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

2.1. Kostja e-kirjas avaldatud väide ei ole ebaõige ja hageja ei ole selle ebaõigsust ka

tõendanud. Kostja on tõendanud, et hageja on esitanud tema kohta süüdistusi, mille eesmärk on

kostja hinnangul olnud kostja mõjutamine. Fakt, et hageja on esitanud kostja kohta süüdistusi,

nähtub näiteks ajakirjaniku poolt kostjale esitatud küsimustest. Samuti nähtub „Pealtnägija“

saatest ja artiklist, et hageja juhatuse liige esitas ajakirjanikule kostja kohta süüdistuse, et kostja

kapitali päritolu oli kahtlane ning seetõttu öeldi kliendisuhe üles.

2.2. Hageja vaidlustatud väide sisaldab väärtushinnangut, et süüdistused on absurdsed. Sõna

„absurdne“ ei ole käsitatav faktiväitena, mida saaks tõendada või ümber lükata, vaid tegemist

on kostja hinnanguga. See viitab, et kostja teadis, et kostja kohta esitatud süüdistustel polnud

mistahes alust, ning kostja jaoks oli arusaamatu, miks selliseid süüdistusi on esitatud.

Väärtushinnanguid saab põhjendada ja kostja on põhjendanud, millel tema hinnang põhines.

Kostja kasutas ajakirjanikele edastatud e-kirjas süüdistuste kohta õigustatult väärtushinnangut

„absurdne“.

2.3. Väide, et hageja poolt kostja kohta süüdistuste esitamine on käsitatav väljapressimise

instrumendina, ei ole ebaõige faktiväide. See oli kostja hinnang sellele, mis võis olla hageja

esitatud süüdistuste eesmärgiks. Kostja arvates kasutas hageja süüdistuste esitamist

mõjutusvahendina, eesmärgiga mõjutada kostjat lõpetama hageja ja kostja vahelised

pooleliolevad vaidlused hageja jaoks võimalikult soodsatel tingimustel. Tegemist on

kujundliku väljendiga ja selliselt mõistab seda ka mõistlik vaataja.

2.4. Kuna hageja pole tõendanud, et e-kirjas esitatud väited on hagejale majanduslikult

kahjulikud, ei kohaldu VÕS § 1047 lg-s 2 sätestatud tõendamiskoormuse jaotus ning hageja

peab tõendama, et e-kirjas avaldatud väited on ebaõiged. Väidete avaldamise õigusvastasus on

VÕS § 1047 lg-te 1 ja 3 alusel välistatud. Kostja ei teadnud väite avaldamisel andmete

ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Kostjal oli alust arvata, et

hageja süüdistused on alusetud ja nende esitamise eesmärk oli kostjat survestada. Kuna

„Pealtnägija“ saate kohta avaldatud artikkel ei sisalda faktiväidet, mille ümberlükkamist hageja

nõuab, ei saa hageja nõuda, et kostja taotleks selles artiklis õiendi avaldamist.

Maakohtu otsus ja selle põhjendused

3. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

3.1. Maakohus tuvastas järgmised vaidluse lahendamiseks olulised asjaolud:

2-19-19186

5 (9)

-

kostja on edastanud 18. novembril 2019 meediaväljaandele e-kirja, mille kolmas lõik

oli järgmine: „X ei ole huvitatud meedia vahendusel Capital Milliga vaidluste

lahendamisest ning ei pea endiste partnerite absurdsete süüdistuste kommenteerimist

võimalikuks, sest antud olukorras kasutatakse neid šantaaživahenditena.“;

-

kostja 18. novembri 2019. a e-kiri avaldati 20. novembril 2019 eetrisse läinud ETV

telesaates „Pealtnägija“ (telesaate ajalõigud 04:11–04:21 ja 15:41–15:48 (I kd, tl-d 16–

17));

-

kostja 18. novembri 2019. a e-kiri avaldati 21. novembril 2019 eetrisse läinud ETV+

telesaates „Insight“ (telesaate ajalõik 19:58–20:17 (I kd, tl-d 18–20));

-

20. novembril 2020 telesaates „Pealtnägija“ avaldas saatejuht, viidates kostja 18.

novembri 2019. a e-kirjale ja kostjalt saadud teabele, järgmist: „Kõige taga on tüli

äripartneritega, kes esitavad absurdseid süüdistusi ja šantažeerivad teda“ („Pealtnägija“

telesaate ajalõik 04:14–04:21). Viidates kostja 18. novembri 2019. a e-kirjale, avaldas

saatejuht ka järgmist: „Kogu teema tõstatasid hoopiski endised partnerid Eestis, kellega

ta on täna tülis“ (telesaate ajalõik 12:57–13:03);

-

21. novembril 2019 telesaates „Insight“ avaldas saatejuht, viidates kostja 18. novembri

2019. a e-kirjale ja kostjalt saadud teabele, järgmist: „Kõigi absurdsete süüdistuste taga

on tema endised äripartnerid“ (telesaate ajalõik 04:22–04:28 (I kd, tl-d 21–22));

-

Eesti Rahvusringhäälingu eestikeelne väljaanne err.ee avaldas 20. novembri 2019. a

telesaate „Pealtnägija“ juures uudislugu kajastava artikli pealkirjaga „“Pealtnägija“:

politsei kontrollib varem elamislubade skandaalis erandiks peetud Vene ärimeest“ (I kd,

tl-d 7–9);

-

Eesti Rahvusringhäälingu veebiväljaanne rus.err.ee avaldas 21. novembri 2019. a

telesaate „Insight“ juures uudislugu kajastava artikli pealkirjaga „„Очевидец“ и

„Инсайт“: как бывший налоговый полицейский из РФ стал крупным инвестором

в Эстонии“. Artiklis on kostja 18. novembri 2019. a e-kiri täies mahus välja toodud (I

kd, tl-d 10–15).

3.2. Kohus leidis, et mõistliku isiku arusaama järgi on kostja 18. novembri 2019. a e-kirja

kolmandas lõigus avaldanud hageja vaidlustatud väite „hageja kasutab absurdseid süüdistusi

väljapressimise instrumendina“.

3.3. Mõistliku isiku arusaama järgi on faktiväitena hinnatav väide, et isik kasutab süüdistusi

väljapressimise instrumendina. Võimalik on kontrollida, kas üks isik esitab teise kohta

süüdistusi eesmärgiga saada viimaselt mingit hüve või saavutada enda jaoks kasulik eesmärk.

Hageja vaidlustatud väide sisaldab aga sõna „absurdseid“ enne sõna „süüdistusi“. Kohtu

hinnangul annab termin „absurdne, absurdsed“ väitele kui tervikule väärtushinnangu tähenduse.

Sõna „absurdne“ näitab kostja subjektiivset ja hukkamõistvat hinnangut hageja väidetavalt

esitatud süüdistuste kohta. Ka mõistliku isiku arusaama järgi on vaidlusalune väide, mis

sisaldab sõna „absurdne“, tervikuna hinnatav väärtushinnanguna. Süüdistuste absurdsust ei ole

võimalik kontrollida. Negatiivse hoiaku väljendamist isiku tegevuse kohta (praegusel juhul

hageja esitatud süüdistuste kohta) saab pidada üksnes väärtushinnanguks. Kostja avaldatud

väärtushinnang on ebakohane, sest see kahjustab hageja mainet.

3.4. Kohus selgitas 30. aprilli 2021. a kohtuistungil, et vaidlustatud väide ilma sõnata

„absurdne“ on hinnatav faktiväitena ning väide koos sõnaga „absurdne, absurdsed“ on hinnatav

väärtushinnanguna. Kohus palus hagejal selgitada, kas ta soovib jätta sõna „absurdne,

absurdsed“ väitest välja või ta jääb nõude juurde kohustada kostjat väide esitatud kujul ümber

lükkama. Hageja selgitas istungil, et ta ei soovi jätta sõna „absurdne, absurdsed“ välja ning ta

jääb oma nõude juurde. Kohus on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 2 lg 2 ja § 5 lg 1

2-19-19186

6 (9)

alusel seotud hagi eseme ja piiridega. Kuna hageja vaidlustatud väide on hinnatav ebakohase

väärtushinnanguna, mille ümberlükkamist hageja ei saa nõuda, jättis kohus hagi rahuldamata.

3.5. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel

hageja kanda. Maakohus märkis, et määrab menetluskulude rahalise suuruse TsMS § 177 lg 1

p 2 alusel kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse

või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

Apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus,

millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

4.1. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus hageja viidatud väite käsitamisel

väärtushinnanguna kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Maakohus on eksinud, käsitades

väidet ilma sõnata „absurdne“ faktiväitena ja koos sõnaga „absurdne“ väärtushinnanguna.

Hageja hinnangul on väide tervikuna ebaõige faktiväide VÕS § 1047 lg 1 tähenduses. Igal juhul

on hageja nõue VÕS § 1047 lg-te 1 ja 4 alusel lahendatav ka juhul, kui ümberlükatavas väites

esineb osaliselt ka väärtushinnanguid.

4.2. Hageja on seisukohal, et väide „hageja kasutab absurdseid süüdistusi väljapressimise

instrumendina“ on mõistliku isiku arusaama kohaselt tervikuna käsitatav faktiväitena. Mõistlik

isik saab sellest väitest aru nii, et hageja esitab alusetuid või vääri süüdistusi väljapressimise

eesmärgil. Võõrsõnade leksikoni kohaselt on termini „absurdne“ tähendus „mõttetu“,

„võimatuna tunduv“, „mõistusvastane“ või „iseendale vasturääkiv“, „väär“. Kui mingid

süüdistused on absurdsed ehk väärad, siis on tegemist alusetute süüdistustega. Seega ei ole

„absurdne süüdistus“ (ehk alusetu, väär süüdistus) hinnatav väärtushinnanguna (st subjektiivse

hinnanguna), vaid faktiväitena, ja selle tõele vastavust on võimalik kontrollida. Kostja on

menetluses kinnitanud, et peab hageja esitatud absurdseteks süüdistusteks järgmisi väiteid: 1)

X on kaaperdanud W hooneid; 2) X Eestisse investeeritud raha päritolu on kahtlane; 3) X on

olnud Venemaa maksumiilitsa major; 4) X on elamisloa taotlemisel valetanud Venemaa

maksumiilitsa majoriks olemise kohta. Kostjal on võimalik eeltoodud väidete aluseks olevaid

asjaolusid tõendada. Seega on võimalik „absurdsete süüdistuste“ tõele vastavust kontrollida,

mistõttu tegemist on faktiväitega.

4.3. Isegi kui lugeda sõna „absurdne“ subjektiivseks hinnanguks, ei muuda see lauset tervikuna

väärtushinnanguks. Tsiviilasjas nr 3-2-1-166-12 tehtud otsuses luges Riigikohus avaldatu

faktiväiteks vaatamata sellele, et vaidluse esemeks olev lause sisaldas sõna „absurdne“ (p 12).

Avaldatu väärtushinnanguks või faktiväiteks lugemisel tuleb arvestada ka avaldatu konteksti.

Ka kohtupraktikast tulenevalt ei ole võimalik vaid ühe sõna põhjal jätta tähelepanuta asjaolu,

et väide sisaldab ka andmeid hageja kohta. Näiteks on Harju Maakohus käsitanud väidet, mis

sisaldas sõna „äärmuslik“, faktiväitena, arvestades väite kui terviku konteksti (4. juuni 2014. a

otsus asjas nr 2-13-56077). Sarnaselt on Tallinna Ringkonnakohus käsitanud faktiväitena

väidet, mis sisaldas sõna „aktiivne“ (21. veebruari 2014. a otsus asjas nr 2-12-36895). Hageja

hinnangul on ka praegusel juhul võimalik käsitada väidet „hageja kasutab absurdseid süüdistusi

väljapressimise instrumendina“ faktiväitena sõltumata sellest, kas kohtu hinnangul on sõna

„absurdne“ eraldiseisvalt käsitatav hinnanguna või faktiväitena.

4.4. Täiendavalt viitab hageja Riigikohtu seisukohale tsiviilasjas nr 2-18-17980, mille kohaselt

kohus ei ole resolutsiooni sõnastamisel seotud täpselt poolte esitatuga ning saab poolte nõuete

2-19-19186

7 (9)

sõnastust vajaduse korral tõlgendada (p 22). Seega võib kohus hageja taotletud sõnastust

korrigeerida, jäädes nõude piiridesse.

4.5. Hageja ei ole eespool toodud väiteid ehk „absurdseid süüdistusi“ ajakirjanikule esitanud

ning kostja ei ole vastupidist tõendanud. Samuti ei ole hageja neid „absurdseid süüdistusi“

kasutanud „väljapressimise instrumendina“ ja kostja ei ole ka selle osas vastupidist tõendanud.

Seega on kostja avaldatud väide „hageja kasutab absurdseid süüdistusi väljapressimise

instrumendina“ tervikuna ebaõige faktiväide. Kostja ei ole VÕS § 1047 lg-st 2 tulenevat

tõendamiskoormust täitnud.

Vastustaja seisukoht

5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel tuleb jätta maakohtu otsuse

resolutsioon muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb

rahuldamata.

7. Esitatud hagis nõuab hageja VÕS § 1047 lg 4 alusel väite „hageja kasutab absurdseid

süüdistusi väljapressimise instrumendina“ ümberlükkamist. Maakohus jättis hagi rahuldamata,

kuna leidis, et nimetatud väide on väärtushinnang, mille ümberlükkamist ei ole võimalik nõuda.

Hageja on apellatsioonkaebuses seisukohal, et maakohus eksis materiaalõiguse kohaldamisel,

käsitades väidet väärtushinnanguna. Seega on vaidluse keskne küsimus apellatsiooniastmes see,

kas väide „hageja kasutab absurdseid süüdistusi väljapressimise instrumendina“ on faktiväide

või väärtushinnang.

7.1. Riigikohtu väljakujunenud praktikast tuleneb, et faktiväitena on käsitatav isiku kohta mis

tahes andmeid sisaldav lause. Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus

kohtumenetluses tõendatav. Seevastu väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis

oma sisu või vormi tõttu on konkreetses kultuuriruumis halvustava tähendusega.

Väärtushinnangut saab küll põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust (vt nt

Riigikohtu 31. mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 10; 21. detsembri 2010. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p 17). Avaldatud väiteid tuleb võtta sellisena, nagu need on, st kohus

peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele

avaldas. See, mida avaldaja ise silmas pidas, ei ole asjakohane (vt Riigikohtu eespool viidatud

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 11; 19. veebruari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-07,

p 13). Seejuures on Riigikohus möönnud, et lause võib sisaldada üheaegselt nii faktiväiteid kui

ka väärtushinnanguid (vt nt eespool viidatud otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 11; 13. aprilli

2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-07, p 27).

7.2. Maakohus leidis, et mõistliku isiku arusaama järgi on faktiväitena hinnatav väide „isik

kasutab süüdistusi väljapressimise instrumendina“, aga sõna „absurdne“ sisaldav väide on

tervikuna hinnatav väärtushinnanguna. Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga osaliselt ei

nõustu ja muudab selles osas maakohtu otsuse põhjendusi.

7.2.1. Kolleegium nõustub maakohtuga, et sõna „absurdne“ väljendab väärtushinnangut, kuna

mõistliku inimese arusaama järgi kajastab see väite avaldaja subjektiivset hinnangut, praegusel

juhul väidetavalt hageja esitatud süüdistuste kohta. Ei ole võimalik tõendada, kas mingid

2-19-19186

8 (9)

süüdistused on absurdsed või mitte, kuid võimalik on vastavat hinnangut põhjendada.

Kolleegium ei nõustu hagejaga, et sõna „absurdne“ viitab sellele, et väide on väär või süüdistus

on alusetu, mida on võimalik kontrollida. Eesti keele seletava sõnaraamatu 2009

(https://www.eki.ee/dict/ekss/) kohaselt on termini „absurdne“ tähendus „võimatuna tunduv,

mõttetu, mõistusevastane“. Eesti Keele Instituudi ühendsõnastiku 2021 (https://sonaveeb.ee/)

kohaselt on selle sõna tähendus „ebaloogiline või terve mõistusega vastuolus olev; seetõttu

jabur“ ning sünonüümideks nt jabur, mõttetu, mõistusevastane. Seega ei seondu termini

„absurdne“ tähendus otseselt millegi (praegusel juhul süüdistuste) faktilise korrektsuse või

paikapidavusega, vaid see väljendab isiku hinnangut millegi võimalikkusele, loogilisusele ja

mõistusepärasusele.

7.2.2. Lisaks eelnevale väljendab praegusel juhul kostja subjektiivset hinnangut ka sõna

„süüdistus“. See väljendab mõistliku isiku arusaama kohaselt kostja hinnangut selle kohta, et

hageja esitatud väited on käsitatavad etteheitena talle, mis näitavad kostjat või tema tegevust

taunitavas valguses. Selline kostja hinnang hageja väidetele lähtub sellest, kuidas kostja neid

väiteid tajub, ning see võib väidete sisu ja konteksti arvestades olla põhjendatud või mitte. Küll

aga ei saa kontrollida selle hinnangu tõesust või väärust.

7.2.3. Samuti nõustub kolleegium kostjaga, et vaidlusaluse väite puhul kajastab selle avaldaja

subjektiivset hinnangut ja on väärtushinnanguna käsitatav ka see, et absurdseid süüdistusi

kasutatakse „väljapressimise instrumendina“ (kostja 18. veebruari 2020. a hagi vastuse p 22; 7.

septembri 2021. a vastus apellatsioonkaebusele, p 14). Karistusseadustiku (KarS) § 214 lg 1

kohaselt on väljapressimine varalise kasu üleandmise nõudmine, kui on ähvardatud piirata isiku

vabadust, avaldada häbistavaid andmeid või hävitada või rikkuda vara, samuti kui on kasutatud

vägivalda. Kolleegiumi hinnangul ei saa mõistlik isik vaidlusalusest väitest aru nii, et hageja on

pannud toime väljapressimise KarS § 214 lg 1 tähenduses või selle süüteo katse. Samuti ei taju

mõistlik isik väidet selliselt, et see kajastab kostja õiguslikku hinnangut KarS § 214 lg 1

koosseisu täidetuse kohta. Pigem tajub mõistlik isik väidet selliselt, et kostja arvates esitab

hageja tema kohta mingeid väiteid selleks, et mõjutada kostjat mingil viisil käituma. Samuti,

nagu hageja ise ringkonnakohtule esitatud seisukohas möönab, viitab avaldatu selle konteksti

arvestades sellele, et hageja kasutab oma majandustegevuses ebaeetilisi võtteid (vt hageja 26.

oktoobri 2021. a seisukoha p 23). Eelnev on kostja subjektiivne hinnang hageja käitumise

motiividele ja eetilisusele, mille tõesust või väärust ei ole võimalik kohtumenetluses tõendada.

7.2.4. Eelnevast tulenevalt leiab kolleegium, et väide „hageja kasutab absurdseid süüdistusi

väljapressimise instrumendina“ on tervikuna väärtushinnang. Seda järeldust ei muudaks see,

kui eemaldada väitest sõna „absurdseid“.

8. VÕS § 1047 lg 4 võimaldab kannatanul nõuda ebaõige faktiväite (kohtupraktikas on faktiga

samatähenduslikud „andmed“ ja „asjaolu“) ümberlükkamist sõltumata andmete avaldamise

õigusvastasusest (vt ka Riigikohtu 31. oktoobri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-07, p 14).

Kannatanu ei saa aga nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist reguleerivate sätete alusel

väärtushinnangu ümberlükkamist (vt Riigikohtu 10. oktoobri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-

1-53-07, p 19). Seega jättis maakohus hagi põhjendatult rahuldamata.

9. Kolleegium ei nõustu hagejaga, et praegusel juhul oleks kohus saanud väidet tervikuna

käsitada faktiväitena ja kohustada kostjat see ümber lükkama ka juhul, kui see sisaldab osaliselt

väärtushinnanguid. VÕS § 1047 lg 4 ei võimalda nõuda isikult väärtushinnangute

ümberlükkamist või nende kohta paranduse avaldamist. Seega, kui ebaõigete andmete

ümberlükkamise hagi esemeks olev väide sisaldab väärtushinnanguid, ei saa kohus nõuet hageja

soovitud kujul rahuldada. Teistsugust järeldust ei ole võimalik teha ka hageja viidatud

2-19-19186

9 (9)

Riigikohtu otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-166-12 p-st 12. Praegusel juhul oli hageja 30. aprilli

2021. a kohtuistungil selgelt avaldanud, et taotleb kostja kohustamist lükkama ümber väide 22.

oktoobri 2020. a menetlusdokumendis esitatud sõnastuses (I kd, tl 158 pöördel). Selles

menetlusdokumendis taotles hageja väite „Capital Mill OÜ kasutab absurdseid süüdistusi

väljapressimise instrumendina“ (taotluste p 2.1, põhjenduste p 20) ümberlükkamist. Nagu

kolleegium eespool leidis, sisaldab see väide olulises osas väärtushinnanguid, olles ka tervikuna

käsitatav väärtushinnanguna.

10. Põhjendatud ei ole ka hageja väide, et maakohus oleks võinud ise hageja nõude sõnastust

korrigeerida. Kolleegium mõistab hageja seisukohta nii, et hageja arvates oleks maakohus

pidanud vajadusel ise korrigeerima hageja nõuet ja lahendama selle kujul, milles hagi esemeks

olev väide oleks käsitatav faktiväitena. TsMS § 439 kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude

piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Seega ei oleks maakohus saanud teha

otsust teistsuguse väite ümberlükkamise kohta kui see, mille ümberlükkamist hageja hagis

taotles. Hageja viide Riigikohtu 28. aprilli 2021. a otsusele tsiviilasjas nr 2-18-17980 ei ole

siinkohal asjakohane. Selle lahendi p-s 22 märkis Riigikohus, et kohus ei ole resolutsiooni

sõnastamisel seotud täpselt hageja esitatuga ning saab hageja nõuete sõnastust vajaduse korral

tõlgendada. See seisukoht puudutab aga resolutsiooni sõnastamist ega tähenda, et kohtul oleks

võimalik väljuda asja lahendamisel hageja esitatud nõude piiridest ja sisuliselt muuta hagi eset,

tehes otsuse sellise väite ümberlükkamise kohta, mille ümberlükkamist ei ole hagis taotletud.

Praegusel juhul oli hageja 30. aprilli 2021. a kohtuistungil ka selgelt väljendanud, et ta soovib

väite ümberlükkamist enda esitatud sõnastuses.

11. Eeltoodud põhjustel on maakohtu otsus lõpplahenduses õige. Apellatsioonkaebuse väited

ei anna alust selle tühistamiseks. Kuna hageja nõude rahuldamiseks ei oleks VÕS § 1047 lg 4

alusel igal juhul alust, ei ole vajalik hinnata hageja väiteid selle kohta, kas ta on

apellatsioonkaebuse p-s 13 nimetatud väiteid ajakirjanikule esitanud või kasutanud absurdseid

süüdistusi väljapressimise instrumendina. Seejuures ei võta kolleegium seisukohta küsimuses,

kas kostja 22. oktoobri 2021. a menetlusdokumendis esitatud uued väited seoses Harju

Maakohtu 10. septembri 2021. a otsusega tsiviilasjas nr 2-20-1693 on TsMS § 652 lg 3 järgi

lubatavad.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

12. Kuna maakohtu otsus jääb asja sisulise lahenduse osas muutmata, ei ole vajalik seda muuta

ka menetluskulude jaotuse osas (TsMS § 173 lg 3 esimene lause).

13. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluses kantud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda. Menetluskulude suuruse määrab TsMS §

177 lg 2 järgi kindlaks asja lahendanud maakohus pärast otsuse jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Gea Lepik

Villem Lapimaa

Meeli Kaur