1-09-9780/9 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja

Otsuse tegemise aeg ja koht 06.09.2010.a. Tallinnas

Kohtunik Aime Ivanson

Sekretär Maire Viksi

Prokurör Maria Sutt

Kaitsja Rein Kiviloo

Tõlk Marek Litnevski

Süüdistatav S.R, isikukood XXX, kriminaalkorras karistatud Tallinna Linnakohtu 08.03.2004.a. otsusega Krk § 210 2 lg 2 p. 1,4 järgi vangistusega 4 aastat tingimisi KarS § 73 alusel katseajaga 3 aastat, elukoht XXX invaliidsuspensionär

Süüdistus KarS § 201 lg 1, KarS § 345 lg 1, KarS § 199 lg 2 p. 4,5, KarS § 121 järgi

Menetluse liik kokkuleppemenetlus

RESOLUTIIVOSA

Süüdi mõista KarS § 201 lg 1 ja KarS § 345 lg 1 järgi ja karistada KarS § S.R 63 lg 1 alusel rahalise karistusega 400 päevamäära (päevamäär 50.- krooni) – 20 000 krooni.

Süüdi mõista KarS § 121 järgi ja karistada rahalise karistusega 300 S.R päevamäära – 15 000 krooni. Süüdi mõista KarS § 199 lg 2 p. 4,5 järgi ja karistada rahalise karistusega S.R 200 päevamäära – 10 000 krooni.

KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergemad karistused kaetuks raskemaga, mõista liitkaristuseks rahaline karistus 400 päevamäära – 20 000.- krooni.

KarS § 66 lg 1 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 10 kuu jooksul, igas kuus kuulub tasumisele 2000 krooni.

Kriminaalasi nr. 1-09-9780

2

Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi a/arvele nr. 10220034796011 SEB või

221023778606 Swedbank, viitenumber 4100064939.

Rahalise karistuse esimene makse tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maksekorraldusele selgituse lahtrisse märkida kriminaalasja kohtunumber – 1-09-9780 – ja tekst „rahaline karistus“.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Tsiviilhagi Välja mõista S.R-ilt JL kasuks 105 000 krooni.

Kriminaalmenetluse kulud: Välja mõista S.R-ilt riigituludesse: -sundraha – 1,5 palga alammäära – 6525.- krooni, -käekirjaekspertiisi maksumus 2520.- krooni

KrMS § 180 lg 3 alusel jätta kaitsjatasu summas 3783.30 krooni riigi kanda.

Kriminaalmenetluse kulud summas 9045.- krooni tasuda ositi ühe aasta jooksul, igas kuus kuulub tasumisele 753.75 krooni.

Kriminaalmenetluse kulude esimene makse tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kriminaalmenetluse kulud tasuda Rahandusministeeriumi a/arvele nr. 10220034800017 SEB või 221023778606 Swedbank, viitenumber 2800049777.

Maksekorraldusele märkida kriminaalasja kohtunumber – 1-09-9780 – ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“.

Edasikaebe kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete rikkumisega seoses, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

SÜÜDISTUS

S.R-i süüdistatakse selles, et tema 29.12.2005.a., viibides aadressil Tallinn,

XXX, sõlmis JL’iga võlakokkuleppe, vastavalt millele müüs JL oma vara, sh sõiduauto Mercedes-Benz, reg nr XXX, kokku 143 000 krooni (sõiduauto väärtuseks lepiti kokku 105 000 krooni) eest S.R-ile. S.R kohustus raha tasuma JL’ile hiljemalt 2006. aasta märtsiks. Omandiõiguse ülemineku ajaks lepiti kokku aeg, mil A. Fjodorov on kauba

eest raha tasunud, ning siis pidi sõiduk ka ARK-s vormistatama S.R-i nimele. Samal päeval, so 29.12.2005 sai S.R ülalnimetatud võlakokkuleppe ning JL’i poolt talle antud volituse alusel ülalnimetatud sõiduauto JL’ilt oma valdusse kasutamiseks.

14.02.2006.a. müüs JL S.R-i ettepanekul sõiduauto Mercedes-Benz, reg nr XXX

maksumusega 105 000 krooni IK’ele, viimane müüs aga omakorda JL’ile talle kuuluva

sõiduauto Jeep Grand Cherokee, reg nr XXXmaksumusega 60 000 krooni. Seejuures lepiti kokku, et nimetatud sõidukite maksumuse vahe summas 45 000 krooni kohustus IK tasuma JLile

S.R-i vahendusel. Samal päeval sai S.R JLsuulisel nõusolekul

sõiduauto Grand Cherokee, reg nr XXX JL oma valdusse. Vastavalt suulisele kokkuleppele S.R-i, JL’i ja IK vahel andis IK autode maksumuse vahe summas 45 000 krooni üle S.R-ile, kes oli omakorda kohustatud nimetatud summa JL’ile üle andma.

3 Kuid S.R, saades 15.02.2006.a, IKraha summas 45 000 krooni, ei andnud seda JL’ile, vaid pööras ebaseaduslikult enda kasuks.

02.03.2006.a. müüs S.R, kasutades ära asjaolu, et tema valduses oleva sõiduauto

Jeep Grand Cherokee, reg nr XXXomaniku vahetust ei olnud ARK-s vormistatud, ilma omaniku JL’i teadmata ja loata võltsitud ostu-müügilepingu alusel nimetatud sõiduauto 75 000 krooni eest oma võõrasisale MK, kes omakorda müüs selle 14.03.2006.a. S.R-i

ettepanekul 65 000 krooni eest V Ž . Sõiduauto V Ž müügist saadud raha summas 50 000 krooni andis M K S.R-ile. Seega pööras S.R ebaseaduslikult tema valduses oleva võõra sõiduauto Jeep Grand Cherokee, reg nr XXXmaksumusega 60 000 krooni enda kasuks.

Eelpoolkirjeldatud tegevusega tekitas S.R JL’ile kahju summas 105 000 krooni. Seega pani S.R toime valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise, so KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo - omastamise.

Samuti tema kasutas võltsitud dokumente eesmärgiga omandada õigusi. Nimelt esitas S.R

02.03.2006 eesmärgiga omandada õigus muuta ametlikult sõiduauto Jeep Grand Cherokee (reg nr XXX) registriandmed Autoregistrikeskuse Harju büroo Tallinna osakonna

töötajale võltsitud sõiduauto Jeep Grand Cherokee (reg nr XXX) ostu-müügilepingu

02.03.2006, milles oli tuvastamata isiku poolt võltsitud endise omaniku IK’e allkiri, samuti sisaldusid tegelikkusele mittevastavad andmed sõiduauto tegeliku omaniku kohta, kelleks oli JL.

Nimetatud võltsitud lepingu alusel muutis ARK Harju büroo Tallinna osakonna töötaja

sõiduauto Jeep Grand Cherokee (reg nr XXX) registriandmeid ning sõiduauto Jeep Grand Cherokee (reg nr XXX) uue omanikuna kanti registrisse MK.

Samuti tema esitas 14.03.2006 eesmärgiga omanda õigus muuta ametlikult sõiduauto Jeep

Grand Cherokee (reg nr XXX) registriandmeid Autoregistrikeskuse Harju büroo Tallinna osakonna töötajale võltsitud sõiduauto Jeep Grand Cherokee (reg nr XXX) ostu-müügilepingu

14.03.2006, milles oli tuvastamata isiku poolt võltsitud MKi allkiri, samuti sisaldusid

tegelikkusele mittevastavad andmed sõiduauto tegeliku omaniku kohta, kelleks oli JL.

Nimetatud võltsitud lepingu alusel muutis ARK Harju büroo Tallinna osakonna töötaja

sõiduauto Jeep Grand Cherokee (reg nr XXX) registriandmeid ning sõiduauto Jeep Grand Cherokee (reg nr XXX) uue omanikuna kanti registrisse V Ž .

Nimetatud kahe võltsitud ostu-müügilepingu kasutamise lõplikuks eesmärgiks oli S.R Jeep Grand Cherokee (reg nr XXX) müük oma isikut varjates ning soov saada selle eest raha – so omandada varaline õigus. Seega kasutas S.R võltsitud dokumente eesmärgiga omanda õigusi, so pani toime KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema 17.07.2007 kell 17.30, viibides oma elukaaslase J L ’i korteris aadressil Tallinn, XXXkonflikti ajal lõi J L ’it parema jalaga puusa piirkonda, tekitades viimasele füüsilist valu.

Samuti tema 17.10.2008 kell 17.40, viibides oma elukaaslase J L ’i maja (aadressil Tallinn,

XXX) trepikojas, lõi konflikti ajal J L ’it rusikaga selja piirkonda, tekitades viimasele füüsilist valu. Seega S.R pani toime teise inimese tervise kahjustamise, mis väljendus valu tekitanud löömises, so pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, olles varem toime pannud omastamise, 29.10.2008.a. kell 14.25, viibides aadressil Tallinn, XXX maja hoovis, võõraste vallasasjade ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis J

4 L ’ile kuuluvalt ja nimetatud aadressil pargitud sõiduautolt Suzuki Grand Vitara (reg nr XXX)

maha kaks halogeenlampi kogumaksumusega 5 150 krooni. Nimetatud S.R-i

tegevust nägi aknast aadressil Tallinn, XXX elav J L , kes püüdis hüüete abil S.R-i

peatada, kuid sellele S.R ei reageerinud ja jätkas oma tegevust võõraste vallasasjade äravõtmisel, pärast mida lahkus varastatuga kuriteokohalt. Oma tegevusega S.R tekitas J L ’ile varalise kahju summas 5 150 krooni. Seega S.R, varem omastamise toimepannud isikuna, võttis avalikult, kuid vägivalda kasutamata, võõrad vallasasjad nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, so pani toime KarS § 199 lg 2 p 4, 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo– varguse.

KOKKULEPE

Prokuröri, süüdistatava ja kaitsja vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on S.R-i liitkaristuseks KarS § 201 lg 1, § 345 lg 1, § 121 ja § 199 lg 2 p. 4,5 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest rahaline karistus 400 päevamäära, s.o. 20 000 krooni (päevamäär 50 krooni).

Kohus juhindub KrMS § 248 lg 1 p. 5.

Kohtunik