2-20-12627/31 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Gaida Kivinurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

05. november 2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-12627

Kohtuasi

Minamibiraki

Motomachi

OÜ

(pankrotis)

pankrotihaldur Indrek Lepsoo hagi X ja C vastu kahju

hüvitise ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 05.02.2021 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X ja C apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

73 654,15 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): Minamibiraki Motomachi OÜ

(pankrotis; registrikood 14332148) pankrotihaldur Indrek

Lepsoo, lepinguline esindaja Jaanus Silm

Kostja I (apellant I): X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja II (apellant II): C (isikukood XXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata kostjate 09.03.2021 taotlus täiendavate tõendite vastuvõtmiseks

ja jätta 09.03.2021 menetlusdokumendile lisatud tõendid vastu võtmata.

2. Tühistada Harju Maakohtu 05.02.2021 otsus osas, milles maakohus mõistis C-lt

Minamibiraki Motomachi OÜ (pankrotis) pankrotivarasse välja kahju hüvitise

suuremas kui 67 098,29 euro ulatuses ning viivise suuremalt summalt kui 67 098,29

eurot. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta kahju hüvitis suuremas kui

67 098,29 euro ulatuses ja viivis suuremalt summalt kui 67 098,29 eurot C-lt

Minamibiraki Motomachi OÜ (pankrotis) pankrotivarasse välja mõistmata. Muus

osas jätta maakohtu otsus muutmata.

3. Lugeda otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgnevalt:

3.1. Rahuldada OÜ Minamibiraki Motomachi (pankrotis) pankrotihaldur Indrek

Lepsoo hagi X vastu kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks.

2-20-12627

2

3.2. Rahuldada OÜ Minamibiraki Motomachi (pankrotis) pankrotihaldur Indrek

Lepsoo hagi C vastu kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks osaliselt.

3.3. Välja mõista X-lt ja C-lt solidaarselt OÜ Minamibiraki Motomachi (pankrotis)

pankrotivarasse kahju hüvitis summas 67 098,29 eurot ning sellelt summalt

viivis alates 31.08.2020 kuni kohustuse täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3.4. Välja mõista X-lt OÜ Minamibiraki Motomachi (pankrotis) pankrotivarasse

kahju hüvitis summas 1100 eurot ning sellelt summalt viivis alates 31.08.2020

kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3.5. Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta solidaarselt X ja C kanda.

3.6. Välja mõista X-lt ja C-lt solidaarselt maakohtus kantud menetluskulud summas

3 167 eurot OÜ Minamibiraki Motomachi (pankrotis) pankrotihaldur Indrek

Lepsoo kasuks. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (s.o 3 167 eurot)

tuleb X-l ja C-l käesoleva otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni tasuda

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

3.7. Rahuldada Minamibiraki Motomachi OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Indrek

Lepsoo taotlus apellatsioonimenetluse kulude kindlaksmääramiseks osaliselt.

3.8. Välja mõista X-lt ja C-lt solidaarselt ringkonnakohtus kantud menetluskulud

summas 625 eurot OÜ Minamibiraki Motomachi (pankrotis) pankrotihaldur

Indrek Lepsoo kasuks.

4. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Minamibiraki Motomachi OÜ (pankrotis, registrikood 14332148) (edaspidi ka võlgnik)

pankrotihaldur Indrek Lepsoo esitas 19.08.2020 Harju Maakohtule hagi X ja C vastu

solidaarselt 68 198,29 euro ja alates hagi esitamisest viivise välja mõistmiseks hageja kasuks.

2. Võlgniku (endise nimega OÜ T&R Logistiks) juhatuse liikmeteks olid alates äriühingu

asutamisest 14.09.2017 kuni 21.11.2019 kostja I ja kostja II. 14.11.2019 esitas OÜ ÜK

Transport võlgnikule pankrotihoiatuse. 14.02.2020 kuulutas Harju Maakohus välja võlgniku

pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Indrek Lepsoo.

3. Võlgniku ajutine pankrotihaldur tuvastas, et võlgniku arveldusarvelt on välja võetud

ajavahemikus 23.05.2018 kuni 21.11.2019 kokku rahalisi vahendeid summas 45 845 eurot.

2-20-12627

3

Nimetatud rahaliste vahendite kasutamise kohta võlgniku majandustegevuses puuduvad

pankrotihalduril mistahes dokumendid. Seega ei ole arveldusarvelt väljavõetud sularaha

kasutatud äriühingu huvides ning sellega on tekitatud võlgnikule kahju summas 45 845 eurot.

4. Võlgnikule kuulunud kolme sõiduki omandiõigus on koheselt peale pankrotihoiatuse saamist

17.11.2019 üle antud vastusooritust saamata. Sõidukite omandiõigus on tasuta üle antud

kostjale I, kes omakorda on sõidukite omandi üle andnud OÜ-le Scancargo. Käesolevaks ajaks

on OÜ Scancargo nimetatud sõidukid omakorda edasi võõrandanud. Sadulveok Scania R124

LA4X2NA

420,

registreerimismärgiga

XXXXXX

osas

on

toimunud

10.03.2020

omanikuvahetus ja 27.05.2020 on sõiduk registrist kustutatud seoses väljaviimisega Eesti

Vabariigist. Sadulveok Scania R114 LA4X2NA 380, registreerimismärgiga BBBBBB osas on

toimunud 10.03.2020 omanikuvahetus ja 27.05.2020 on sõiduk registrist kustutatud seoses

väljaviimisega Eesti Vabariigist. Sõiduauto Volvo XC70, registreerimismärgiga NNNNNN

osas on 03.03.2020 toimunud omanikuvahetus. Sõidukite tasuta üleandmisega kostjale I on

tekitatud võlgnikule kahju kokku summas 19 174,63 eurot. Kahju suuruseks on tasuta

võõrandatud

sõidukite

väärtus:

sadulveokiga

Scania

R124

LA4X2NA

420,

registreerimismärgiga XXXXXX, sarnaste sadulveokite keskmine müügihind on 8663,29

eurot; sadulveokiga Scania R114 LA4X2NA 380, registreerimismärgiga BBBBBB, sarnaste

sadulveokite

keskmine

müügihind

on

7966,34

eurot;

sõiduauto

Volvo

XC70,

registreerimismärgiga NNNNNN sarnaste sõiduautode keskmine müügihind on 2545,00 eurot.

5. Võlgniku juhatus on 20.11.2019 tasuta võõrandanud OÜ-le Scancargo võlgniku võlanõude

summas 768 eurot OÜ Sakri Transport vastu. Nimetatud nõude tasuta võõrandamisega on

tekitatud kahju summas 768 eurot.

6. 20.11.2019 on teostatud võlgniku arveldusarvelt makse OÜ-le Scancargo summas 1310,66

eurot. Makse selgitusse on märgitud „ülekanne“. Ühtegi dokumenti, mis kinnitaks, et antud

makse on tehtud võlgniku huvides või, et võlgnik sai ülekande summale vastava vastusoorituse,

ei ole. Seega ei ole makse tehtud võlgniku huvides ja võlgnikule on tekitatud kahju summas

1310,66 eurot.

7. 28.10.2020 on võõrandatud sõiduauto Audi A8. Sõiduki müügihind oli 1100 eurot ja see oli

ostja poolt tasutud vastavalt müüja palvele kostja I arveldusarvele. Kostja I ei ole tema

arveldusarvele tasutud müügihinda võlgnikule (müüjale) tagastanud, olles sellega tekitanud

võlgnikule kahju 1100 eurot.

8. Pärast olemasoleva vara väljaviimist äriühingust on võlgniku osanik võõrandanud oma

osaluse OÜ-le Mint Contract ning võlgniku juhatuse liikmeks on määratud 26.11.2019 kuni

21.12.2019 ehk ainult kolmeks nädalaks Q.

9. Nii sularaha väljavõtmine ja selle äriühingu huvides kasutamata jätmine, sõidukite

omandiõiguse tasuta üleandmine, maksete tegemine vastusoorituseta kolmandate isikute

kontodele kui ka võlanõuete tasuta üleandmine kolmandatele isikutele on kõik toimingud, mida

hoolsalt ja äriühingu huvides käituv juhatuse liige ei tee. Kuna võlgnikul oli nimetatud tehingute

ajal kaks juhatuse liiget (kostjad), siis vastutavad nad võlgnikule kahju tekitamise eest

solidaarselt. Kostjatelt kuulub seetõttu solidaarselt äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 2 alusel välja

mõistmisele 68 198,29 eurot.

2-20-12627

4

Kostjate vastuväited

10. Kostjad vaidlevad hagile vastu. Kostjad ei nõustu hageja seisukohaga, et võlgnikul võiks

olla potentsiaalne nõue kostja I vastu. Isegi juhul, kui võlgnikul oleks nõue osaniku vastu ÄS §

1401 lg 2 alusel, siis saab võlgnikul olla nõue üksnes Mint Contract OÜ, kui selle ainuosaniku

vastu. Hagiavaldus on esitatud valede kostjate vastu. Kostjad ei ole alates 26.11.2019 pankrotis

oleva võlgniku juhatuse liikmed. Võlgniku juhatuse liige oli pankrotiavalduse menetlusse

võtmise ajal, s.o 29.11.2019, Q.

11. Pankrotihalduri tegevus ei toimu heas usus. Ajutise pankrotihalduri aruanne on tsiviilasjas

nr 2-19-18302 esitatud Harju Maakohtule 04.02.2020 ja võlgniku pankrot on välja kuulutatud

14.02.2020, kuid käesolev hagiavaldus on esitatud 19.08.2020 ehk pool aastat pärast äriühingu

varadest ja kohustustest teadasaamist. Hageja ei ole tõendanud, et pankrotihoiatus on

võlgnikule välja saadetud ning et see oleks võlgniku poolt kätte saadud.

12. Kostja ei nõustu hageja väidetega, et pärast 14.11.2019 pankrotihoiatuse saamist on

võlgnik asunud äriühingust vara välja viima. Hagiavalduse lisadest nähtub, et sõiduk on

võõrandatud kuupäeval 28.10.2019 ehk enne väidetava pankrotiavalduse esitamise hoiatuse

saatmist.

13. Hageja ei ole põhistanud, mille alusel tal väljavõetud sularaha osas hüvitamise nõue on

tekkinud, kuidas see on kujunenud ja milline on endise juhatuse liikme kohustuse rikkumine ja

sellest tingitud tagajärje vaheline põhjuslik seos. Kostjad on pankrotihaldurile teatanud, et

sularaha on kasutatud ettevõtte majandustegevuse tarbeks.

14. Hagejal puudub alus nõuda mootorsõidukite võõrandamisega seoses kahju hüvitamist,

kuivõrd hageja ei ole tõendanud põhjuslikku seost kohustuse rikkumise ja kahju tekkimise

vahel.

15. Kostjad ei nõustu hagejaga, et kostjad on tekitanud võlgnikule kahju debitoorse nõude

loovutamisega. Hageja ei ole tõendanud kostjate tegevuse või tegevusetusest tuleneva kahju

hüvitamise kohustust ega muuhulgas esitanud tagasivõitmise hagi. Kostjad teatasid

pankrotihaldurile, et raamatupidamise dokumentatsioon on hageja juhatuse liikmele Q-le üle

antud.

16. Sõiduauto Audi A8 võõrandamisega ei ole tekitatud võlgnikule kahju. Tegemist oli 1997. a

autoga ning selle võõrandamine on tehtud võlgniku huvides. Kostja I tasaarveldas sõiduauto

võõrandamisest saadud summaga enda nõude võlgniku vastu.

Maakohtu otsus ja põhjendused

17. Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjatelt solidaarselt võlgniku pankrotivarasse välja 68

198,29 eurot ning viivise põhinõudelt (s.o 68 198,29 eurot) alates 31.08.2020 kuni kohustuse

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

18. Perioodil 14.09.2017 kuni 26.11.2019 olid võlgniku juhatuse liikmeteks kostjad. Alates

26.11.2019 on võlgniku juhatuse liikmeks Q. Võlgniku osanik oli perioodil 14.09.2017 kuni

20.11.2019 kostja I ja alates 20.11.2019 kuni käesoleva ajani Mint Contract OÜ.

19. Hageja on esitanud kostjate vastu osaühingu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega

tekitatud kahju hüvitamise nõude. Nõude õiguslik alus on ÄS § 187 lg 2, mille järgi oma

kohustuste rikkumisega osaühingule kahju tekitanud juhatuse liige vastutab tekitatud kahju

2-20-12627

5

hüvitamise eest. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud

korraliku ettevõtja hoolsusega.

20. Hageja on käesolevas menetluses esile toonud, et võlgniku pankrotimenetluses ei ole

pankrotihaldurile ühtegi raamatupidamisdokumenti üle antud, seega saab hageja nõude

tõendamisel tugineda üksnes kolmandatelt isikutelt saadud informatsioonile. Kostjate

vastuväite kohaselt on võlgniku raamatupidamise dokumendid üle antud Q-le. Oma väite

tõendamiseks kostjad tõendeid esitanud ei ole. Kostjad on püüdnud üksnes jätta muljet justkui

oleks raamatupidamisdokumendid uuele juhatusele üle antud. Kohtule on igapäevasest

tööpraktikast teada, et Q ei ole isik, kes tegelikkuses äriühinguid juhib ning majandustegevust

korraldab, samuti ei anta temale tavapäraselt üle raamatupidamise dokumentatsiooni.

21. Hageja on oma nõude tõendamiseks esitanud võlgniku pangakonto väljavõtte, millelt

nähtuvad sularaha väljavõtmised. Samuti esitas hageja Maanteeameti tõendid sõidukite

omanikuvahetuse kohta, sõiduki A8 müügilepingu ja maksekorralduse 1 100 euro tasumise

kohta. Kostjad ei eita seda, et võlgniku pangakontolt on sularaha välja võetud. Kostjate selgituse

kohaselt on raha kasutatud äriühingu huvides, kuna seda kasutati muuhulgas ukrainlastest

veokijuhtidele palkade maksmiseks. Kostjad oma väidete tõendamiseks kohtule tõendeid

esitanud ei ole.

22. Kostjad leiavad ekslikult, et seoses juhatuse liikmete vahetusega 26.11.2019 ei ole nemad

enam isikuteks, kellel on kohustused äriühingu suhtes. Võlgniku ajutine haldur nimetati

19.12.2019. ÄS § 183 kohaselt korraldab juhatus osaühingu raamatupidamist. Pankrotiseaduse

(PankrS) § 85 lg 3 nimetatud teabe andmise kohustus on ka juhatuse liikmel, kes on vabastatud

ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist ning võlgniku töötajal, samuti endisel töötajal,

kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist. Seega on

PankrS § 85 lg-s 1 ja 3, §-s 90 ja §-s 19 (redaktsioon kuni 01.02.2021) sätestatust tulenevalt

kostjad kohustatud isikuteks võlgniku pankrotimenetluses. Kuigi kostjad on vabanenud

võlgniku juhatuse liikme kohustusest, ei ole nad kohtu hinnangul automaatselt vabanenud

raamatupidamise eest vastutava isiku kohustustest, seda eelkõige ulatuses, milline hõlmab

nende kui võlgniku endise juhatuse liikmeks olemise perioodi.

23. Kuivõrd

kogu

sularahas

arveldamine

on

dokumenteerimata

ning

puuduvad

raamatupidamise algdokumendid, kinnitab see kohtu hinnangul kostjate poolset juhatuse liikme

hoolsuskohustuse rikkumist võlgniku vara hoidmisel ja raamatupidamise korraldamisel.

Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu kostjate hoolast käitumist võlgniku varaga ümberkäimisel.

Võlgniku vara vähenemine on põhjuslikus seoses kostjate poolt võlgniku arvelduskontolt

väljavõetud sularahaga ja ilma igasuguse vastusoorituseta tehtud tehingutega. Võlgnikule

kuulunud kolm sõidukit ja debitoorne nõue on võõrandatud vastusooritust saamata. Kokku on

tõendamata raha kasutamist võlgniku huvides summas 68 198,29 eurot. Nimetatud summa

võrra on võlgniku vara vähenenud ning võlgnikule kahju tekkinud.

24. Kostjad vastutavad tekkinud kahju eest solidaarselt. Käesolevas menetluses puuduvad

tõendid selle kohta, et kostjate vahel oleksid olnud ülesanded ära jaotatud. Seega olid mõlemad

kostjad sularaha kontolt väljavõtmisest ning võlgnikku kahjustavatest tehingutest teadlikud

ning ei teinud tehingute ja sularaha kasutamise korrektseks dokumenteerimiseks midagi.

2-20-12627

6

Apellatsioonkaebus

25. Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada ja teha uue

otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud paluvad kostjad jätta täielikult hageja

kanda.

26. Maakohus on rikkunud kohtuotsuse tegemisel kohtuotsuse põhjendamise kohustust, tehes

vastuolulise otsuse ja jättes asjas tähtsate asjaolude kohta selge seisukoha võtmata. Maakohus

ei ole menetlusosalisi kohelnud võrdselt. Maakohus ei kogunud hageja nõuet tõendavaid

tõendeid ammendavalt.

27. Hageja pidi tõendama mitte üksnes seda, et kostjad on hagejale kahju tekitanud, vaid ka

seda, et kostjad on juhatuse liikme kohustust rikkunud ja et hagejale on üleüldse kahju tekkinud

VÕS § 128 lg 2 mõistes ning et rikkumise ja tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos. Hageja

enda seadusest tulenevat kohustust ei ole täitnud.

28. Hageja esitas üksnes pangakonto väljavõtted, mis aga ei ole kahju tekkimise alus.

Pangakonto väljavõttega sai hageja tõendada üksnes võlgniku sissetulekuid ja väljaminekuid.

Kostjad vaidlustasid mitmel korral menetluse käigus hageja paljasõnalise väite, öeldes, et

pangakonto väljavõte ei tõenda kahju tekkimist, kuid kohus on jätnud kostjate vastuväited

tähelepanuta ega ole juhtinud hageja tähelepanu asjaolu tõendamise kohustusele.

29. Kohus on rikkunud selgitamiskohustust, olles jätnud kostjatele selgitamata, kuidas ja

milliste tõenditega peab endine juhatuse liige tõendama enda aastataguseid kohustuste täitmisi,

kui kogu äriühingu dokumentatsioon on üle antud uuele juhatuse liikmele. Kohtuotsusest ei

nähtu, et kohus oleks tuvastanud asjaolu, et pankrotihaldurile ei ole üle antud uue juhatuse

liikme poolt äriühingu dokumentatsiooni. Kohus ei ole põhjendanud, millisest sättest tuleneb

juhatuse liikme kohustus säilitada kõik raamatupidamisdokumendid peale ametiülesannete

lõppemist ning kui pikk peab olema säilitamise periood. Asjaolu, et uus juhatuse liige ei ole

pankrotihaldurile väljastanud äriühingu raamatupidamise dokumente, ei ole käsitletav kostjate

kohustuste rikkumisena. Kohtu järeldus selle kohta, et Q-le ei anta tavaliselt üle

raamatupidamisdokumente on üllatuslik ja seda pole pooltega arutatud.

30. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks üleüldse äriühingu uue juhatuse liikme poole pöördunud

dokumentide väljanõudmiseks. Kohus ei ole märkinud, milliste tõendite alusel kohus tuvastas,

et kostjad on võlgniku juhatuse liikmetena rikkunud äriseadustiku sätteid ja raamatupidamise

korraldamise kohustust. Võlgniku majandusaasta aruandest nähtub, et kuupäeval 26.06.2019

ehk ajal, mil kostjad olid äriühingu juhatuse liikmed, on esitatud ettevõtte majandusaasta

aruanne. Seega ei ole kostjatele etteheidetav, et nad on enda juhatuse liikme kohustust rikkunud

ning kohus on rajanud otsuse üksnes hageja paljasõnaliste väidetele ning sellega asunud kaitsma

hageja huve.

31. Kuna võlgnik on transpordiga, sh rahvusvahelise transpordiga tegelev ettevõte ja kostjad

kinnitavad, et Ukraina autojuhtidele on palka makstud sularahas, siis on arusaamatu, mille

alusel asub kohus järeldusele, et kostjate väide ei ole veenev ega tõene. On täiesti tavapärane,

et välisriigi kodanikest töötajatele makstakse palka sularahas. Kuna sularaha on kasutatud

äriühingu majandustegevuses, mh palkade maksmiseks, siis kohtuotsuse alusel rikastub hageja

kostjate arvel alusetult.

32. Kohus ei ole tuvastanud, et kostjad vastutavad solidaarselt väidetava kahju tekitamise eest.

Kohus ei ole kohustanud hagejat tõendama hoolimata kostjate vastuväidetest seda, kes omas

2-20-12627

7

äriühingu pangakaarti, st kellel oli äriühingu internetipangale ligipääs ja millise kaardinumbriga

pangakaarti on kasutatud sularaha väljavõtmiseks. Pankrotihalduri aruandest nähtub, et

Luminor Bank AS kontoga seotud pangakaart oli väljastatud vaid ühe juhatuse liikme nimele.

Seega jääb kostjatele ebaselgeks, millisel õiguslikul alusel on kohus jätnud väidetava kahju

hüvitamise kohustuse solidaarselt mõlema kostja kanda.

33. Pankrotihalduri aruandest nähtub, et pankrotihaldur on uue juhatuse liikme poole

pöördunud vaid ühel korral e-maili teel. Pankrotihaldur ei ole tõendanud, et ta oleks täitnud

enda ametikohustusi korraliku hoolsusega.

34. Kohus ei ole viidanud ühelegi tõendile, mille alusel on ta asunud järeldusele, et kostjad on

hagejale kuulunud kolm sõidukit võõrandanud vastusooritust saamata. See, et hageja ei ole uue

juhatuse liikme käest enda valdusesse saanud äriühingu dokumentatsiooni, ei muuda olematuks

hageja kohustust enda nõuet tõendada.

Vastustaja seisukoht

35. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostjate kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

36. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt II võlgniku pankrotivarasse

välja kahju hüvitise suuremas kui 67 098,29 euro ulatuses ning viivise suuremalt summalt kui

67 098,29 eurot. Tühistatud osas tuleb teha uus otsus, millega jätta kahju hüvitis suuremas kui

67 098,29 euro ulatuses ja viivis suuremalt summalt kui 67 098,29 eurot C-lt Minamibiraki

Motomachi OÜ (pankrotis) pankrotivarasse välja mõistmata. Muus osas tuleb jätta maakohtu

otsus muutmata. Apellatsioonkaebus kuulub osaliselt rahuldamisele. TsMS § 654 lg 22 alusel

esitab ringkonnakohus otsuse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses.

37. Kõigepealt võtab ringkonnakohus seisukoha apellatsioonkaebusele lisatud täiendavate

tõendite osas. Kostjad esitasid väljavõtte Äriregistri portaalist 2017-2018 majandusaasta

aruande esitamise kohta, Luminor Bank AS-i kinnituse ja kasutajalepingud, PPA kinnitused

töötajate registreerimise kohta 2019. a ning 2019. a kohta 2 palgaorderit. Nimetatud tõendite

vastuvõtmiseks ringkonnakohtus puudub kolleegiumi hinnangul alus. TsMS § 652 lg-st 3

tulenevalt tuvastab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja

hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui asjaolu, millele tugineti, ja tõend,

mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta. Samuti juhul, kui asjaolu või tõendit ei saanud

varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval

põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või

kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. TsMS § 652 lg 4 kohaselt peab

pool uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust oma kaebuses või vastuses põhjendama ja kohtu

nõudmisel põhistama. Kui pool uue asjaolu või tõendi esitamise lubatavust ei põhjenda või ei

põhista, jätab kohus selle tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja

õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi vastuvõtmisega nõus. Riigikohus on

selgitanud eelpoolviidatud sätetest tulenevat põhimõtet, et menetlusosalisel on õigus esitada

apellatsioonimenetluses uusi asjaolusid ja tõendeid üksnes mõjuval põhjusel, st eelkõige juhul,

kui objektiivselt ei olnud võimalik neid varem esitada (vt Riigikohtu 11.02.2016 otsust

tsiviilasjas nr 3-2-1-171-15, p 17). Lisaks peab ringkonnakohus võimaldama uute asjaolude ja

2-20-12627

8

tõendite esitamist nt olukorras, kus pooltel jäid maakohtu selgitamiskohustuse rikkumise tõttu

asja õigeks lahendamiseks vajalikud asjaolud ja tõendid esitamata (vt Riigikohtu 23.11.2016

otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-112-16, p 27). Kostjate väitel jäid need tõendid maakohtus esitamata

põhjusel, et maakohus rikkus selgitamiskohustust, olles jätnud kostjatele selgitamata, milliseid

tõendeid nad peavad oma väidete tõendamiseks esitama. Ringkonnakohtu hinnangul on kostjate

etteheide põhjendamatu. Kostjad on oma maakohtus esitatud 06.11.2020 menetlusdokumendis

toonud esile ÄS § 187 lg 2 alusel juhatuse liikme vastutuse eeldused ja selle, kuidas jaguneb

poolte vahel tõendamiskoormus. Seega on kostjad poolte tõendamiskoormusest aru saanud ja

maakohtul polnud vajalik neile midagi täiendavalt selgitada. Lisaks sellele märgib

ringkonnakohus, et üldjuhul on kohtul kvalifitseerimis- ja selgitamiskohustus olukorras, kus

poolte esitatud asjaolud võimaldavad asja lahendada erinevatel õiguslikel alustel ning poole

avaldustest ei ole selge, millisele alusele ta tugineb (vt nt Riigikohtu 16.05.2011 otsust

tsiviilasjas nr 3-2-1-34-11, p 10). Juhul, kui pooled ei vaidle nõude õigusliku aluse üle ning

sellega nõustub ka kohus, siis ei ole kohtul kohustust selgitada poolele eelmenetluses

tõendamiskoormise jaotust (vt Riigikohtu 29.04.2015 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, p 19).

Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et hageja nõuab kostjatelt juhatuse liikmete poolt

tekitatud kahju hüvitamist ÄS § 187 lg 2 alusel. Seega polnud ka sellest tulenevalt maakohtul

vajalik kostjatele nende tõendamiskoormust selgitada. Kostjad pidid antud juhul tõendama, et

nad on käitunud äriühingu juhatuse liikmele omase hoolsusega. Seega pidid kostjad esitama

maakohtus tõendid selle kohta, et sularaha väljavõtmine ja võlgniku varaga tehingute tegemine

toimus võlgniku huvides. Seejuures ei kuulu kohtu selgitamiskohustuse hulka, milliseid

tõendeid pool oma tõendamiskoormuse täitmiseks esitama peab. Pool saab vastavad tõendid ise

valida ja need kohtule esitada. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kostjate taotlused

täiendavate tõendite vastuvõtmiseks rahuldamata. Tõendite elektroonilise esitamise tõttu pole

vajalik neid füüsiliselt kostjatele tagastada.

38. Käesolevas asjas ei vaidle pooled selle üle, et perioodil 14.09.2017 kuni 26.11.2019 olid

võlgniku juhatuse liikmeteks kostjad ning alates 26.11.2019 on võlgniku juhatuse liikmeks Q.

Samuti ei ole vaidluse all järgmised asjaolud: ajavahemikus 23.05.2018 kuni 21.11.2019 on

võlgniku pangakontolt sularahas välja võetud rahalisi vahendeid summas 45 845 eurot;

20.11.2019 on teostatud võlgniku arveldusarvelt makse OÜ-le Scancargo summas 1310,66

eurot; 17.11.2019 on kolme võlgnikule kuuluva sõiduki omandiõigus üle antud kostjale I, kes

omakorda on sõidukite omandi üle andnud OÜ-le Scancargo; 20.11.2019 on võlgnikule kuuluv

võlanõue summas 768 eurot OÜ Sakri Transport vastu võõrandatud OÜ-le Scancargo;

28.10.2020 on võõrandatud sõiduauto Audi A8 müügihinnaga 1100 eurot ja see oli tasutud

vastavalt müüja palvele kostja I arveldusarvele ning kostja I ei ole tema arveldusarvele tasutud

müügihinda võlgnikule (müüjale) edastanud. Seega on nimetatud sularaha väljavõtmised

võlgniku pangakontolt ja tehingud võlgniku varaga toimunud ajal, mis kostjad olid võlgniku

juhatuse liikmeteks, mille tõttu on võimalik kostjate vastu nõude esitamine tulenevalt juhatuse

liikme kohustuste rikkumisest. Seda ei väära ka asjaolu, et kostjad enam juhatuse liikmed ei

ole.

39. ÄS § 187 lg 1 kohaselt peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja

hoolsusega. ÄS § 187 lg 2 sätestab, et juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega

tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse

liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja

hoolsusega. Maakohus märkis otsuses õigesti, et ÄS § 187 lg 2 alusel juhatuse liikme vastu

esitatava nõude eeldused on juhatuse liikme poolt kohustuste rikkumine (ÄS § 187 lg 1, TsÜS

§ 35), osaühingule kahju tekkimine (VÕS § 127 lg 1 ja § 128) ning põhjuslik seos rikkumise ja

kahju vahel (VÕS § 127 lg 4). Samuti on juhatuse liikme vastutuse eelduseks korraliku ettevõtja

hoolsusega tegutsemine (ÄS § 187 lg 1). Tulenevalt äriühingu juhatuse liikme vastutuse puhul

2-20-12627

9

kehtivast tõendamiskoormusest pidi hageja käesolevas menetluses tõendama, et kostjad on

võlgniku juhatuse liikmetena oma kohustusid rikkunud, võlgnikule on tekkinud kahju ning

rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos. Kostjad pidid aga tõendama, et nad on tegutsenud

korraliku ettevõtja hoolsusega (vt Riigikohtu 20.12.2016 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-65-16, p-d

20 ja 21).

40. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et hageja on tõendanud võlgnikule

kahju tekkimise summas 68 198,29 eurot ja selles osas kostjate poolt juhatuse liikme kohustuste

rikkumise ning põhjusliku seoses kahju ja rikkumise vahel.

40.1. Sularaha väljavõtmise osas kahju tekkimine on antud juhul ringkonnakohtu hinnangul

tõendatud võlgniku pangakonto väljavõttega perioodi kohta alates 14.09.2017 kuni 26.11.2019

(I kd tl 17-117). Riigikohus on 19.12.2016 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-113-16 asunud

seisukohale, et olukorras, kus juhatuse liige on äriühingu pangakontolt välja võtnud sularaha,

ei saa hagejalt mõistlikult võttes nõuda, et ta esitaks tõendeid selle kohta, kuidas juhatuse liige

sularaha kasutas (vt Riigikohtu 19.12.2016 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-113-16, p 17). Samas

lahendis märkis Riigikohus, et olukorras, kus juhatuse liige on äriühingu pangakontolt võtnud

välja sularaha ning ei ole tõendanud, et väljavõetud sularaha on kasutatud äriühingu huvides,

on ta rikkunud äriühingu vara hoidmise kohustust (vt Riigikohtu 19.12.2016 otsust tsiviilasjas

nr 3-2-1-113-16, p 18). Kostjad ei ole esitanud tõendeid selle kohta, kuidas väljavõetud sularaha

summas 45 845 eurot kasutati, sealhulgas selle kohta, et Ukraina autojuhtidele on palka

makstud sularahas. Seetõttu piisas võlgnikul kahju tekkimise ja juhatuse liikme kohustuse

rikkumise tõendamiseks pangakonto väljavõtte esitamisest.

40.2. Samuti on tõendatud sõidukite ja nõude võõrandamisega ning 20.11.2019 võlgniku

arveldusarvelt OÜ-le Scancargo makse teostamisega võlgnikule kahju tekkimine. Pooled ei

vaidle selle üle, et võlgnikule kuuluvad sõidukid ja nõue on võõrandatud ning selle vara väärtus

kokku oli võõrandamise ajal 21 042,63 eurot. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et 20.11.2019

teostati OÜ-le Scancargo ülekanne summas 1310,66 eurot. Äriühingu juhatuse üldise

hoolsuskohustusega on hõlmatud kohustus tegutseda majanduslikult kõige otstarbekamal viisil.

Juhatuse liikme äriühingu nimel tehtud tehingu vajalikkuse ja majandusliku otstarbekuse

hindamisel tuleb eelkõige hinnata tehinguga saadud vastusoorituse väärtust. Just vastusoorituse

väärtuse kaudu on võimalik hinnata, mis oli tehingu tegelik majanduslik sisu ning kas see tuli

äriühingule kasuks või kahjuks. Eelkõige on just vastusoorituse väärtuse hindamise kaudu

võimalik teha kindlaks, kas juhatuse liige on äriühingule tehinguga kahju tekitanud või mitte

(vt Riigikohtu 30.04.2014 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-20-14, p 12). Olukorras, kus võlgniku vara

on võõrandatud ja hagejal puuduvad andmed selle kohta, et mingit vastusooritust oleks selle

eest saadud, oleks tulnud kostjatel esile tuua ja tõendada, et nad on korraliku ettevõtja

hoolsusega käitunud, sealhulgas, et tegemist oli võlgniku huvides tehtud majanduslikult

otstarbekate tehingutega. Hageja ei pea tõendama, et hageja vastusooritust ei saanud. Kostjad

ei ole esitanud selgitusi ega tõendeid vastusoorituse saamise ega tehingute majandusliku

otstarbekuse kohta. Sellises olukorras piisab kolleegiumi hinnangul võlgnikul kahju tekkimise

kindlakstegemiseks hageja poolt esitatud tõenditest vara võõrandamise kohta.

41. Kostjate väitel puudub neil võimalus tõendada sularaha kasutamist ja tehingute tegemist

võlgniku huvides, kuna raamatupidamisdokumendid on üle antud uuele juhatuse liikmele.

Sellise väitega ringkonnakohus ei nõustu. Esiteks oli maakohtus vaidluse all, kas kostjad on

raamatupidamisdokumendid uuele juhatusele üle andnud. Seda tulnuks kostjatel tõendada, kuid

kostjad tõendeid ei esitanud. Teiseks saanuks kostjad, juhul kui raamatupidamisdokumendid on

uuele juhatusele üle antud, oma tõendamiskoormuse täitmiseks nõuda neid uuelt juhatuselt

välja kas ise või siis kohtu abil. Ka seda ei ole kostjad teinud. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa

2-20-12627

10

kostjad enda käitumist õigustada ka sellega, et pankrotihaldur pole nõudnud uuelt juhatuse

liikmelt raamatupidamisdokumente välja. Juhatuse liikme tõendamiskoormus juhatuse liikme

hoolsuskohustuse täitmiseks sellest ei sõltu. Käesoleva asja lahendamisel on asjakohatu, kas

pankrotihaldur on täitnud enda ametikohustusi korraliku hoolsusega või mitte. Pealegi on

kostjate väited põhjendamatud ka sellest tulenevalt, et võlgniku pankrotihaldur on üritanud

lisaks kostjatele ka uuelt juhatuselt selgitusi saada tehingute ja raamatupidamisdokumentide

osas, kuid tulemusteta (I kd tl 162-166). Seega on hageja esitanud kohtule tõendid, mis tal on

võimalik olnud saada.

42. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuses toodud etteheitega, et kohtu järeldus selle

kohta, et Q-le ei anta tavaliselt üle raamatupidamisdokumente on üllatuslik ja seda pole

pooltega arutatud. Samas ei ole selline järeldus põhjustanud lõppkokkuvõttes ebaõiget lahendit

ja ringkonnakohus jätab nimetatud põhjendused maakohtu otsusest välja.

43. Maakohus on kostjate rikkumiseks pidanud ka raamatupidamiskohustuse rikkumist osas,

milles sularaha väljavõtmised ja tehingud on jäetud dokumenteerimata. Kolleegium nõustub

kostjatega, et sellise etteheite tegemine ei ole käesoleval juhul põhjendatud. Kuid seda mitte

põhjusel, et selline rikkumine ei ole tõendatud, vaid põhjusel, et kostjatele etteheidetav

seadusest tulenev raamatupidamise korraldamise kohustuse rikkumine ei ole põhjuslikus seoses

hagiavalduses märgitud kahjuga. Kohtupraktikas on leitud, et kui juhatuse liige jätab tehingud

dokumenteerimata ja tehingu tõttu tekib kahju, siis ei ole sellise rikkumise ja kahju tekkimise

vahel põhjuslikku seost (vt Riigikohtu 06.05.2015 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-38-15, p 16).

Ainuüksi asjaolust, et pangakontolt väljavõetud sularaha kasutamine ja tehingud on

dokumenteerimata ning vajalikud algdokumendid puuduvad, ei saa järeldada kahju tekkimist

äriühingule. Kahju tekib sellest, et äriühing satub nende toimingute tõttu halvemasse olukorda

ja tekib varaline diferents VÕS § 127 lg 1 mõttes. Kuid see ei ole raamatupidamiskohustuse

rikkumise, vaid juhatuse liikme lojaalsuskohustuse rikkumise tagajärg. Sellest tulenevalt jätab

ringkonnakohus maakohtu otsusest välja põhjendused raamatupidamiskohustuse rikkumise

kohta kostjate poolt. Kostjate väide, et kostjad ei ole raamatupidamiskohustust rikkunud, kuna

kostjad on esitanud ettevõtte majandusaasta aruande, on ringkonnakohtu hinnangul eeltoodust

tulenevalt asjakohatu.

44. Kostjad on tuginenud sellele, et maakohus jättis kummagi juhatuse liikme vastutuse

tuvastamata. Ringkonnakohus nõustub selle etteheitega. Kui osaühingul on mitu juhatuse liiget,

siis tuleb ÄS § 187 lg 2 alusel esitatud nõude eeldused teha kindlaks iga juhatuse liikme kohta

eraldi, st tuleb tuvastada, milles seisnes tema kohustuste rikkumine ja kas selle rikkumise ja

osaühingule tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos (vt Riigikohtu 24.11.2015 otsust tsiviilasjas

nr 3-2-1-129-15, p 14). Maakohus on materiaalõigust juhatuse liikme solidaarse vastutuse osas

vääralt kohaldanud, kuid see toob kaasa maakohtu otsuse tühistamise üksnes osaliselt.

Kõigepealt ei teinud maakohus võlgniku pangakontolt sularaha väljavõtmisel kindlaks kostjate

kohustuste rikkumist kummagi kostja suhtes eraldi. Kostjad tuginevad sellele, et kostja II

nimele ei olnud võlgniku pangakaarti väljastatud. Hageja väitel ei ole kostjad tõendanud, et nad

solidaarselt ei saaks vastutada. Ringkonnakohus nõustub hagejaga. Kostjad ühtegi tõendit

maakohtus selle kohta, et ainult üks kostja omas juurdepääsu pangakontole, esitanud ei ole.

Sellist järeldust ei saa teha kostjate poolt viidatud ajutise pankrotihalduri aruandes märgitust,

mille kohaselt on võlgniku pangakaart väljastatud üksnes kostjale I (I kd tl 162-166). Asjaolu,

et äriühingu ainuke pangakaart on väljastatud ühe juhatuse liikmele nimele, ei tee võimatuks

selle kasutamist ka teise juhatuse liikme poolt. Kostjad ei ole esile toonud ega tõendanud, et

juhatuse liikmete ülesanded oleksid olnud kuidagi jaotatud. Samas on viidatud aruandes ka

märgitud, et võlgniku arvelduskontode kasutamise õigus oli mõlemal juhatuse liikmel (I kd tl

162-166, lk 2). Seega ei saa ringkonnakohus teha järeldust selle kohta, et kostjate vastutus

2-20-12627

11

jaguneks pangakontolt sularaha väljavõtmise osas teisiti, kui leidis maakohus. Samuti ei ole

kostjad esile toonud kostjate vastutuse erinevat ulatust seoses sadulveokite, sõiduauto Volvo ja

võlgniku nõude võõrandamisega ning 20.11.2019 võlgniku arveldusarvelt OÜ-le Scancargo

makse teostamisega. Küll aga leiab ringkonnakohus, et nähtuvalt hageja poolt kohtule esitatud

tõenditest jõudis maakohus ebaõigele järeldusele, et kostjad vastutavad sõiduauto Audi A8

võõrandamisega tekitatud kahju eest solidaarselt. 28.10.2019 sõlmis võlgniku nimel nimetatud

sõiduauto müügilepingu kostja I (I kd tl 14 pöördel) ning samal kuupäeval kandis sõiduauto

ostja müügihinna 1100 eurot kostja I arvelduskontole (I kd tl 15). Vaidlust ei ole selle üle, et

kostja I nimetatud summat võlgnikule edasi ei kandnud. Hageja ei ole esile toonud, millest

tulenevalt vastutaks sellises olukorras ka kostja II. Kostjate poolt maakohtus esitatud väide, et

kostja I tasaarvestas müügisumma enda nõudega võlgniku vastu, ei ole tõendatud. Seega on

sõiduauto Audi A8 müügist saadud raha ulatuses tekkinud võlgnikule kahju ning sellise kahju

tekitamise eest vastutab ainuisikuliselt kostja I.

45. Eeltoodust tulenevalt on kostjad rikkunud juhatuse liikme kohustust (äriühingu juhatuse

liikme lojaalsuskohustust) võlgniku pangakontolt sularaha väljavõtmise ning sadulveokite,

sõiduauto Volvo ja võlgniku nõude võõrandamise ning 20.11.2019 võlgniku arveldusarvelt

OÜ-le Scancargo makse teostamise osas. Kostja I on rikkunud juhatuse liikme kohustust

(äriühingu juhatuse liikme lojaalsuskohustust) sõiduauto Audi A8 võõrandamisest saadud

rahaliste vahendite võlgnikule üle andmata jätmise osas. Nimetatud rikkumiste ja kahju on

vahel on põhjuslik seos. Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb kohaldada nn conditio sine qua

non põhimõtet. Selle põhimõtte kohaselt loetakse ajaliselt eelnev sündmus hilisema sündmuse

põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Kui

kahjulik tagajärg oleks ikkagi saabunud, pole isiku käitumine kahju põhjuseks (vt nt Riigikohtu

08.06.2016 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-42-16, p 19). Antud juhul ei oleks võlgniku jaoks

kahjulikku tagajärge – vara vähenemist summas 68 198,29 eurot, saabunud kostjate

rikkumisteta. Samuti on täidetud kostjate vastutuse eeldus - korraliku ettevõtja hoolsusega

tegutsemise puudumine (ÄS § 187 lg 1). Kohtupraktikas on leitud, et korraliku ettevõtja

hoolsusega tegutsemine tähendab, et juhatuse liige peab oma kohustuste täitmisel ilmutama

hoolsust, mida mõistlik inimene taolises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks (vt Riigikohtu

11.05.2005 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-41-05, p 31). Korraliku ettevõtja hoolsuse järgimine

nõuab juhatuse liikmelt käitumist sama moodi, nagu sarnases olukorras käituks keskmine heas

usus tegutsev professionaal (vt Riigikohtu 04.05.2010 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-33-10, p 18).

Korraliku ettevõtja hoolsuseks ei saa lugeda äriühingust vara väljaviimist ja sellega ühingu

makse- ja tegutsemisvõime vähendamist. Seega kuulub kostjatelt solidaarselt võlgniku

pankrotivarasse väljamõistmisele 67 098,29 eurot ja täiendavalt kostjalt I 1100 eurot. Samuti

vastavalt sellele viivis alates hagiavalduse esitamisest.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

46. Maakohus jättis menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ja mõistis kostjatelt solidaarselt

hageja kasuks välja 3167 eurot ning sellelt summalt viivise. Ringkonnakohtu hinnangul ei tingi

kostja II osas hagi rahuldamata jätmine maakohtu menetluskulude jaotuse muutumist, kuna

tegemist on üksnes 1,6% ulatuses hagi rahuldamata jätmisega. Küll aga tuleb muuta

menetluskulude jaotamise õiguslikku alust kostja II osas, milleks on TsMS § 162 lg 1 asemel

TsMS § 163 lg 1. Kuna apellandid ei ole vaidlustanud maakohtu poolt kindlaksmääratud

menetluskulude suurust, puudub ringkonnakohtul võimalus nende põhjendatust hinnata.

47. Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse samuti üksnes 1,6% ulatuses, tuleb jätta

apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 ja TsMS § 163 lg 1 alusel

solidaarselt apellantide kanda.

2-20-12627

12

48. Tulenevalt sellest, et maakohus on menetluskulud rahaliselt kindlaks määranud, teeb seda

apellatsioonkaebuse

lahendamisel

ka

ringkonnakohus.

Hageja

esitas

15.10.2021

ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, milles palub hüvitada apellatsioonimenetlusega

seoses kantud menetluskulud kokku 812,50 eurot. Hageja väitel on hageja lepinguline esindaja

osutanud hagejale apellatsioonimenetluses õigusabi 6,25 tunni ulatuses tunnihinnaga 130 eurot.

49. Ringkonnakohus leiab, et hageja poolt märgitud toiming - vastuse koostamine

apellatsioonkaebusele on põhjendatud. Samuti on põhjendatud selle koostamise ajakulu 6,25

tundi. Ringkonnakohus ei nõustu apellantide väitega, et nimetatud ajakulu on ülepaisutatud.

Apellatsioonkaebus sisaldab hulgaliselt väiteid, sealhulgas taotluseid uute tõendite

vastuvõtmiseks, millele on hagejal tulnud vastata. Sellise töö maht vastab hageja poolt märgitud

ajakulule.

50. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr 130 eurot ei ole aga kolleegiumi hinnangul

TsMS § 175 lg 1 mõttes mõistlik ja põhjendatud. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja

vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25).

Antud juhul ei ole tegemist advokaadi poolt osutatava õigusteenusega ning tegemist ei ole

keskmisest keerukama ega mahuka vaidlusega. Kohtupraktikas on peetud mõistlikuks ja

põhjendatuks mitteadvokaadist lepingulise esindaja poolt mittekeeruka ja vähemahuka vaidluse

puhul osutatava õigusabi tunnitasu määra kuni 100 eurot. Sellest tulenevalt peab

ringkonnakohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu määraks 100 eurot. Hageja

ei ole märkinud, et menetluskuludele lisanduks käibemaks. Seega rahuldab ringkonnakohus

hageja taotluse apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude hüvitamiseks osaliselt ja

mõistab kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja apellatsiooniastmes kantud õigusabikulud

625 eurot (käibemaksuta).

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Gaida Kivinurm