4-21-3980/20 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

4-21-3980 1(7)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

18. oktoober 2021, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-21-3980 (233021004091)

Kohtunik Regiina Lebedeva Kohtuistungi sekretär Iliona Berezina Tõlk Olga Abakumova Väärteoasi Liiklus

224 lg 2

seaduse (LS) § järgi Menetlusalune isik R.D Isikukood XXX; elukoht xxx, Venemaa Föderatsiooni kodanik

; töökoht puudub Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskond asukoht Vahtra 3, 21003 Narva. Kohtuistungil osalenud isikud menetlusalune isik - R.D

Kohtuvälise menetleja esindaja - Politsei- Piirivalveameti ja Ida prefektuuri vanemväärteomenetleja Diana Tahtarova Tunnistaja E J

Kohtuistungi toimumise aeg 18.10.2021 RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 107 lg 1 pst 1 ja §-dest 108-109, 111 kohtunik : otsustas

Tunnistada R.D 17.10.2021 seisundis, mille puhul süüdi mootorsõiduki juhtimises alkoholisisaldus ühes liitris juhi väljahingatavas õhus oli mitte väiksem kui 0,67 milligrammi (0,72+/-0,05 mg/l), s.o liiklusseaduse § 224 lg-s 2 ettenähtud väärteo toimepanemises ning mõista karistuseks 10 aresti. päeva

VTMS § 44 lg 3 ja KarS § 68 lg 2

alusel lugeda R.D karistuse kandmise alguseks tema kinnipidamise aeg, s.o 17.10.2021 kell 10:55.

4-21-3980 2(7)

LS § 224 lg 3 p 2 alusel võtta R.D-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus tähtajaga kuuks kohtuotsuse jõustumisest.

LS § 127 alusel on kohustatud 5 tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse R.D jõustumisest loovutama oma juhiloa Transpordiametile.

VTMS § 199 lg 3 ja 205 lg 1 kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub ja pööratakse täitmisele selle tegemisest.

Edasikaebamise kord

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru

Maakohtule Narva kohtumaja kaudu 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata soovist kasutada apellatsiooniõigust, vormistatakse kohtuotsus ainult selle lõpposana. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus maakohtu kantseleis kättesaadav hiljemalt 09.11.2021. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil otsus on kohtumenetluse pooltele maakohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav.

KOHTU

OTSUSE PÕHIOSA

I.

Menetluse käik

1. Väärteoprotokollis (tl 3) oleva väärteo kirjelduse kohaselt juhtis AB1509978 R.D,

17.10.2021 kell 10.55 Ida-Virumaal Narva linnas Tüve 3 maja ees Oksa tänava suunas mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas Ford Galaxy reg-nr xxx

õhus oli alkoholisisaldus 0,72+/ 0,05 mg/l, seega mitte vähem kui 0,67 mg/l. - Seega pani menetlusalune isik toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 2 järgi.

24 lg 2

2. Vastavalt isiku kinnipidamise protokollile (lk 12), peeti R.D kinni 17.10.2021 kell 10.55 VTMS § 44 lg 1 p 3, 4 alusel.

3. Ida Politseiprefektuur edastas väärteoasja järgmisel päeval kohtusse karistuse määramiseks.

4. R.D kinnitas 18.10.2021. a koh

tuistungil, et ei soovi kaitsja osavõttu kohtuistungist.

5. Kohus kuulas 18.10.2021 toimunud kohtuistungil üle menetlusaluse isiku R.D ja tunnistaja

E J koos ning avaldas järgmised dokumentaalsed tõendid: tõendusliku alkomeetri väljatrükk allkirjalehega õiguste selgitamise kohta sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus sõiduki (tl 9), (tl 10 ), hoiukohta teisaldamise akt (tl 11), isiku kinnipidamise protokoll (tl 12), karistusregistri väljavõte (tl 13), taatlustunnistus (tl 14), varasemai 15-19) d karistusi kinnitavad väljavõtted (tl , sõiduauto Ford Galaxy reg-nr xxx vaatlusprotokoll (tl 20-23) ja Transpordiameti väljatrükk (tl 24) ning DVD-plaat (tl 25). Menetluspooled DVD-plaadi vaatlemist ei taotlenud. atas Kuivõrd kohtuväline menetleja te

kohtule, et tunnistaja J V nõuetekohaselt kohtuistungile ei kutsustud, siis neid ütlusi kohus ei avaldanud. Pärast kirjalike tõendite avaldamist küsis kohus, kas menetluspooled taotlevad kohtuliku uurimise täiendamist millegagi. Pooltel taotlusi ega täiendusi ei olnud.

6. Kohtuistungil R.D ei vaielnud vastu sellele, et ta sõitis autoga pool meetrit, kuid vaidles

4-21-3980 3(7)

vastu asjaolule, et ta . selgitas, et temal juhtis sõidukit lubatud alkoholi piirmäära ületades R.D mõõdeti alkoholi sisaldust väljahingatavas õhus mitu korda ning indikaatorvahendi näit oli 10 korda väiksem.

7. Kohtuväline menetleja palus määrata R.D-le karistuseks 15 ööpäeva aresti. Lisakaristusena taotles kohtuväline menetleja mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist R.D-lt

6 kuuks. Samuti taotles xxx tunnistada mootorsõiduk Ford Galaxy registreerimisnumbriga süüteo toimepanemise vahendiks ja karistusseadustiku alusel konfiskeerida, kuna on alus prognoosida, et isik jätkab antud moo

torsõiduki juhtimist.

II. Kohtu põhjendused

8. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

9. Kohus, uurinud vahetult asjas kogutud tõendeid ja hinnanud neid siseveendumuse kohaselt kogumis, on seisukohal, et R.D pani toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 22 järgi

4 lg 2 ning teda tuleb selle eest karistada.

Objektiivne koosseis

10. Väärteoprotokollis heidetakse LS § 224 lg 2 alusel ette seda, et ta juh R.D-le tis 17.10.2021

kell 10.55 Ida-Virumaal Narva linnas Tüve 3 maja ees Oksa tänava suunas mootorsõidukit Ford

Galaxy reg-nr xxx juhile keelatud seisundis, kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,72+/- ui 0,67 mg/l 0,05 mg/l, seega mitte vähem k , rikkudes LS § 69 lg-t 3.

11. LS § 69 lg 3 näeb ette, et mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. § näeb ette vastutuse ootorsõiduki, maastikusõiduki või LS

224 lg 2 m

trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi.

12. Asjas ei ole vaidlust selles, et R.D juhtis 17.10.2021 kell (tagurdas sõidukiga pool meetrit)

10.55 Ida-Virumaal Narva linnas Tüve 3 maja ees Oksa tänava suunas mootorsõidukit Ford Galaxy reg-nr xxx . Seda tunnistas R.D ise, samuti kinnitavad seda muud kogutud tõendid – tunnistaja E J -s R ütlustest nähtuvalt oli ta 17.10.2021 väljakutsel AÜ . Tunnistaja ütluste kohaselt istus R.D ristmikul teise sõiduki ligipääsu takistanud sõiduki rooli, sõitis natuke tagasi ja tuli autost

välja. Kuna isik tuli seejärel segama kriminalistide tööd, siis selle tagajärjel kasutas tunnistaja füüsilist

jõudu ja toimetas isiku politseiautosse. Politseiautos tundis tunnistaja isikul alkoholi lõhna suust, mille järel otsustas kontrollida isiku joovet indikaatorvahendiga, mis näitas näitu.

positiivset

Tunnistaja kinnitas, et menetlusalune isik pärast juhtimist midagi ei joonud. Isiku kinnipidamise protokollist nähtuvalt peeti R.D kinni 17.10.2021 kell 10.55 aadressil Tüve 3, Narva linn. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt kõrvaldati R.D 17.10.2021 kell

11.00 sõiduki Ford Galaxy reg-nr xxx juhtimiselt.

13. R.D peamine vastuväide seisnes selles, et temal mõõdeti eelnevalt alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus indikaatorvahendiga ning selle näit oli 10 korda väiksem kui tõendusliku alkomeetri näit. Riigikohtu praktika kohaselt lkoholi määra kindlakstegemine toimuda ei saa aga a indikaatorvahendi abil (vt nt R nr 3-1-1-15-06, p 8; nr 3-1-1-98-09, p 17.1). Indikaatorvahendi KKKo näidu alusel ei saa mõõteseadusest tulenevalt tõendada seda, kui suur oli alkoholikontsentratsioon isiku väljahingatavas õhus. See tähendab, et isegi juhul, kui indikaatorvahend näitab tulemust

4-21-3980 4(7)

numbrilisel kujul, saab selle alusel tõendada ainult seda, kas isiku väljahingatavas õhus oli alkoholi, mitte aga selle kontsentratsiooni. Selle kindlaksmääramine, kui palju isiku väljahingatavas õhu ühes liitris on alkoholi, eeldab õhu alkoholisisalduse mõõtmist. Alkoholikontsentratsiooni isiku väljahingatavas õhus tõendada taadeldud alkomeetri abil. Indikaatorvahendiks nimetatakse aga saab

just selliseid alkomeetreid, mis ei ole taadeldud ja mille näidu alusel väljahingatava õhu alkoholikontsentratsiooni tõendada ei või (vt RKKKo nr 3-1-1-87-05, p 5).

14. R.D poolt mootorsõiduki juhtimist väärteoprotokollis toodud ajal ja kohas juhile keelatud seisundis ki nr ARLE-0014 kasutamise tõendab tõendusliku alkomeetri Dräger Alcotest 9510 EE väljatrükk (tl 9), mille kohaselt 17.10.2021 Narvas, Vahtra 3 (PPA Narva teenindus) allutati kontrollile R.D. Tõenduslikku alkomeetrit kasutati 1 Väljatrüki 7.10.2021 kell 11.33-11.38.

kohaselt oli tõendusliku alkomeetri lõplik lugem 0, mg/l (laiendmääramatus +/ 0,05 mg/l) ja lõplik - mõõtetulemus 0,67 mg/l. T tlustunnistus nr TTRC-21/00142 (tl 14) kinnitab, et R.D joovet aa kontrolliti nõuetekohaselt taadeldud tõendusliku alkomeetriga. Kuna tõenduslik alkomeeter Dräger Alcotest 9510 nr ARLE-0014 oli taadeldud 10.09.2021 ning kuna majandusja taristuministri EE 18.12.2018 määruse nr 65 „Metroloogiliselt kontrollitud mõõtevahendite kohustuslikud kasutusalad koos eranditega, metroloogilise kontrolli alla kuuluvate mõõtevahendite nimistu, täpsusnõuded, taatluskehtivusajad ning metroloogilise kontrolli ja statistilise taatluse täpsustatud nõuded“ lisa kohaselt on riiklikus järelevalves kasutatavate tõenduslike alkomeetrite taatluskehtivusaeg 0,5 aastat, siis järelikult oli alkoholijoove tuvastatud ka mõõtevahendi R.D taatluskehtivusajal. R.D väidab küll, et temal eelnevalt indikaatrorvahendiga mõõdetud alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus oli 10 korda väiksem, kuid D. Gridi ise ei väida, et ta oleks pärast tema kinnipidamist ja politsei poolt teeninduspunkti toimetamist tarvitanud alkoholi. Ka tunnistaja Erki Järvet kinnitas kohtuiatungil, et

R.D pärast juhtimist midagi ei joonud. Seega saab tõsikindlalt järeldada, et kui R.D tuvastati pool tundi pärast süüteo toimepanemist alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 0,67 mg/l, siis oli tal ka süüteo toiempanemise ajal alkoholisisaldus väljahingatavas õhus vähemalt 0,67 mg/l.

15. Eelnevaga on vastuvaidlematult ja üheselt mõistetavalt leidnud tõendamist see, et R.D tegevus vastab LS § 224 lg 2 objektiivsele sisule: ta juhtis 17.10.2021 kell 10.55 Ida-Virumaal Narva linnas Tüve 3 maja ees Oksa tänava suunas mootorsõidukit Ford Galaxy reg-nr xxx juhile keelatud seisundis, kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,72+/-0,05 mg/l, seega mitte vähem kui 0,67 mg/l, rikkudes LS § 69 lg-t 3.

Subjektiivne koosseis

16. Kohus on seisukohal, et R.D tegevus vastab subjektiivsest küljest vähemalt kaudse tahtluse tunnustele. Isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda (KarS § 16 lg 4). ütluste kohaselt tarvitas ta eelmisel R.D

õhtul alkoholi, jõi pudeli viina kolmepeale, lõpetas umbes kell 12. LS § 33 sätestab juhi üldkohustused, viidatud normi l p 2 järgi on juhil keelatud sõidukit juhtida joobeseisundis või g 11 alkoholi piirmäära ületavas seisundis, s.o enne sõitma hakkamist peab mootorsõidukijuht veenduma oma kainuses. Erilise hoolikusega peab juht võimalikku joovet kontrollima olukorras kus ta on eelmisel õhtul tarvitanud alkoholi. Kohus märgib, et sellisel juhul keskmine mõistlik juht peab pigem eeldama, et ta võib olla juhile keelatud seisundis. Kuivõrd R.D on menetluses läbivalt väitnud, et ta ei olnud purjus, siis puudub tõsikindel alus asuda seisukohale, et R.D seadis eesmärgiks või soovis süüteokoosseisule vastavat tegu toime panna, kuid arvestades tuvastatud alkoholi sisaldust

R.D väljahingatavas õhus, st kriminaalse joobe lähedane näit, ning tunnistaja ütlust, et R.D suust oli tunda alkoholi lõhna, samuti tema varasemat karistatust juhile keelatud seisundis mootorsõiduki juhtimise eest, idas R.D kohtu hinnangul võimalikuks ja möön , et ta võib olla p is seisundis, milles on keelatud sõidukit juhtida. ei saa jätta ka tähelepanuta, et t Seejuures egemist ei olnud alkoholi lubatud piirmäära vähese ületamisega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb

4-21-3980 5(7)

0,10-

0,15 mg/l piiri lähedale ja isik ei pruugi koheselt oma seisundist aru saada.

Õigusvastasus, süü

17. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2.

peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu.

18. R.D oli väärteo toimepanemise ajal ja on ka käesoleval ajal süüvõimeline. Süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Ei esine ka õigusvastasust välistavaid asjaolusid, sealhulgas hädaseisundit (KarS § 29) ega kohustuste kollisiooni (KarS § 30).

19. Eeltoodud põhjustel on kohus veendunud, et R.D on pannud toime koosseisulise, õigusvastase ning süülise väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 22 järgi.

4 lg 2

Karistus

e mõistmine

20. Kohtuväline menetleja palus karistada päeva lisakaristusena ära võtta R.D arestiga 15

ja mootorsõiduki juhtimisõigus 6 kuuks.

21. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone,

mõistetakse karistus.

22. LS § 224 lg sätestab sanktsioonina mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25– ahatrahvi kuni 300 trahviühikut, 0,74 milligrammi, r aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni.

23. Menetlusaluse isiku süü suurust hinnates võtab kohus arvesse väärteo toimepanemise asjaolusid. R.D tuvastati väljahingatavas õhus alkoholisisalduse määr 0,67 mg/l, mis on LS § 224 lg 2 kontekstis maksimumi lähedane, seega kriminaalse joobe lähedane. Samas ei saa jätta tähelepanuta süüteo asjaolusid, mille kohaselt juhtis R.D mootorsõidukit vaid selleks, et tagurdada pool meetrit. Karistust kergendava ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

24. K ei saa ka aristuse mõistmisel arvestamata jätta asjaolu, et karistusregistrist nähtuvalt on R.D kahel korral ka See ristatud LS § 224 lg 1 ja ühel korral LS§ 224 lg 2 järgi rahatrahviga.

on ilmekas näide sellest, et eelmis st liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest test karistuset

R.D oodatud järeldusi teha suutnud ei ole ja ta on jätkanud süütegude liiklusalaste toimepanemist. Taolised karistusandmed viitavad sellele, et eelnenud karistuste liik oma eesmärki täitnud ei ole. Seega on rahatrahv kui karistusliik end ammendanud ja seetõttu tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada teiseliigilist karistust, s.o aresti, mis sunniks menetlusalust isikut loobuma uute süütegude toimepanemisest. KarS § 48 kohaselt võib kohus väärteo eest mõista aresti kuni 30 päeva.

Võttes arvesse R.D süüd, samuti võimalust mõjutada teda edaspidi hoiduma smalaadsete süütegu peab kohus võimalikuks mõista karistus määras, mis vastab ühe de toimepanemisest le kolmandiku . le sanktsioonis ettenähtust, s.o 10 päeva aresti

25. KarS § 69 alusel võib kohus aresti mõistes asendada selle üldkasuliku tööga. Arest või vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul. Kohtuistungil R.D aresti asendamist

4-21-3980 6(7)

üldkasuliku tööga ei taotlenud, kuigi kohus palus menetlusalusel isikul kohtuvaidlustes selles osas seiukoht esitada. Sama sei pea kohus R.D vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ka põhjendatuks, kuivõrd karistusregistrist nähtuvalt on R.D pannud samalaadsed süüteod toime

30.05.2021 ja 04.07.2021. Praeguse menetluse esemeks oleva süüteo asjaoludest nähtuvalt on R.D kolme kuu möödudes taas juhtinud mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, seejuures on alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus veelgi kõrgem (04.07.2021. a kiirmenetluses otsus, tl 15).

Seega leiab kohus, et R.D edasisele käitumisele avaldab eripreventiivset mõju vaid vabaduskaotuslik karistus.

26. Väärteoasja materjalidest tulenevalt on R.D VTMS § 44 lg 1 alusel kinni peetud 17.10.2021 kell 10.55. KarS § 68 lg 2 kohaselt arvatakse kinnipidamine väärteomenetluses karistusaja hulka.

Kuna käesoleva otsusega karistab kohus päeva pikkuse arestiga, siis tuleb tema R.D 10 karistusaja alguseks lugeda tema kinnipidamise aeg ehk 17.10.2021 kell 10.55. Kohus märgib ka, et VTMS 199 lg 3 kohaselt jõustub kohtuotsus aresti mõistmise kohta selle tegemisest.

27. LS § 224 lg 3 p sätestab, et kohus võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuust kuni 12 kuuni. Kohtupraktikas tunnustatud arusaama kohaselt aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Nagu korduvalt viidatud on R.D varem karistatud kriminaalkorras mootorsõiduki juhtimise eest juhile keelatud seisundis. Uue liiklusalase väärteo toimepanemine kolm kuud pärast eelmise samalaadse süüteo toimepanemist näitab, et R.D õigusvastane liiklusalane käitumine taandumise märke ei näita. Kuivõrd sõiduki juhtimine juhile keelatud seisundis, eriti olukorras, kus tuvastatud alkoholi sisaldus isiku väljahingatavas õhus on lähedane kriminaalsele joobele, võib olla ohtlik teistele liiklejatele, siis tuleb R.D-st lähtuvat ohtu lisaks

4 kuuks. maandada juhtimisõiguse äravõtmisega Tegemist on lisakaristuse määraga, mis annab R.D-le piisava tagasiside tema liiklusalalastele rikkumistele, suunab teda teadvustama liiklusnõudeid ja nendest kinnipidamise vajadust, ent toob eelduslikult kaasa ka arusaama edaspidiseks, et liiklusnõuded on kohustuslikuks täitmiseks. igas olukorras

Sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine teenib eeskätt eripreventiivseid eesmärke: see peab tagama, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. Kuna korduva rikkuja puhul on tõenäolisem, et ta tulevikus samaliigilist süütegu kordab, on see ka üks alus, mille põhjal saab hinnata sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise vajalikkust (Vt Riigikohtu otsus nr 3 13). Väärteoasjas nr -1-1-122- 3-1-1-6-17 on Riigikohus nõustunud, et isik, kes eirab vaatamata korduvatele karistustele jätkuvalt ja tahtlikult liiklusseaduse nõudeid, on teistele liiklejatele ohtlik ning ta tuleb liiklusest kõrvaldada. Lisaks eripreventiivsete eesmärkide täitmisele on lisakaristuse kohaldamine õige ka üldpreventiivsest aspektist. Ühiskonnale tuleb anda signaal, et õiguskorras taunitakse süütegude korduvat toimepanekut oluliselt rangemal viisil. Mootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades suurendab liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust ja võib liiklusõnnetuse korral põhjustada äärmiselt raskeid tagajärgi.

Mootorsõiduki kui väärteo toimepanemise vahendi konfiskeerimine

28. Kohtuvälise menetleja esindaja taotles KarS § 83 lg 3 alusel mootorsõiduki Ford Galaxy reg-nr xxx o toimepanemise vahendi konfiskeerimist. kui süüte

29. KarS § 83 lg 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida vahendi, mida kasutati või kavatseti kasutada tahtliku süüteo toimepanemiseks (edaspidi süüteo toimepanemise vahend), kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale.

30. Kohtule esitatud Transpordiameti andmetega (tl 24 R.D on väljatrükk ) tõendab seda, et mootorsõiduki Ford Galaxy (reg-nr xxx ) omanik. Mootorsõidukit, mis on käesolevas väärteoasjas

4-21-3980 7(7)

väärtegude toimepanemise vahendiks, on vaadeldud vaatlusprotokollis koos fototabeliga 18.10.2021 (tl 20-23).

31. Süüteo toimepanemise vahendiks on sõiduauto, kuivõrd isik vaieldamatult , kes juhib

mootorsõidukit alkoholi piirmäära ületavas seisundis, kasutab seda ka süüteo toimepanemiseks.

Riigikohus on selgitanud (RKKKm nr 3-1-1- -15, p 10), et kuriteo toimepanemise vahendi konfiskeerimine on kohtu diskretsiooniõigus, mille realiseerimine sõltub eseme või aine kasutamise intensiivsusest ning selle ohtlikkusest, sealhulgas tõenäosusest, et seda kasutatakse ka edaspidi süütegude toimepanemiseks. et kuivõrd süüteo toimepanemise Samas on Riigikohus selgitanud,

vahendi konfiskeerimine on materiaalses mõttes karistus, ei ole võimalik selle kohaldamise mõju süüdlasele hinnata üksnes eraldivõetuna. Õiglaseks ja mõistlikuks, edaspidi uut kuritegu ärahoidvaks karistuse kohaldamiseks tuleb kohtul arvestada süüdlasele kõiki kohaldatavaid õigusjärelmeid kogumis. M seega ootorsõiduki kui süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist võib pidada õigustatuks üksnes siis, kui on piisavalt põhjendatud alust arvata, et isik paneb samalaadseid õigusrikkumisi toime ka edaspidi, kusjuures leebemad meetmed (nt juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristusena) pole suutnud mõjutada süüdlast samalaadsetest süütegudest hoiduma (RKÜKo nr 3- 1-1-37-07, p 23).

Nagu kohus eelnevalt märkis, on R.D varasemalt samalaadsete süütegude eest karistatud rahalise karistusega. Kuivõrd nimetatud karistus pole R.D-le eripreventiivset mõju avaldanud, siis pidas kohus põhjendatuks karistada R.D arestiga ning võtta talt liskaristusena ära juhtimisõigus 4 kuuks. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et süüteo tehioludest tulenevalt hindas kohus R.D süü keskmisest väiksemaks, ei pea kohus praegusel juhul täiendavalt R.D-le kuuluva sõiduki konfiskeerimist proprtsionaalseks.

32. Kuivõrd kohus jätab sõiduki Ford Galaxy (reg-nr xxx ) konfiskeerimata, siis tuleb VTMS § 2 ja KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel sõiduauto, mis teisaldati 17.10.2021 hoiukohta PPA Ida prefektuuri Narva kordoni territooriumile aadressil Tiigi 9, Narva, tagastada sõiduki omanikule R.D-le või tema poolt volitatud isikule.

(allkirjastatud digitaalselt)

Regiina Lebedeva kohtunik