2-20-144737/21 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus Narva kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Angelina Abol

Otsuse tegemise aeg ja koht

04. november 2021, Narva

Tsiviilasja number

2-20-144737

Tsiviilasi

Pinnasepood OÜ hagi World Trade Company OÜ vastu

võlgnevuse ja viivise nõudes. Tsiviilasja hind 1 753.39 eurot.

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Pinnasepood OÜ (RK 14928332; asukoht Tammermaa

tee 9, Kulna küla, Lääne-Harju vald, Harju maakond)

Hageja

lepinguline

esindaja:

Indrek

Põder

(e-post

indrek@asisconsult.ee)

Kostja: World Trade Company OÜ (RK 12737542; asukoht A-

A. Tiimanni 13-4, 21005 Narva); seaduslik esindaja J. J. (e-post

xxxx)

Asja läbivaatamine

12.10.2021 kohtuistungil, lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Pinnasepood OÜ hagi World Trade Company OÜ vastu võlgnevuse ja

viivise nõudes.

2. Välja mõista World Trade Company OÜ-lt võlgnevus summas 1 449.00 eurot,

Pinnasepood OÜ kasuks.

3. Välja mõista World Trade Company OÜ-lt sissenõutavaks muutunud viivis summas

144.96 eurot, Pinnasepood OÜ kasuks.

4. Välja mõista World Trade Company OÜ-lt viivised põhinõudelt (1 449.00 eurot) alates

25.03.2021 kuni põhinõude täitmiseni, võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses, Pinnasepood OÜ kasuks.

Menetluskulude jaotus

5. Menetluskulud jätta täies ulatuses World Trade Company OÜ kanda.

Edasikaebamise kord

Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 ja § 637 lg 21 ei

anna maakohus pooltele lihtmenetluse asjas luba edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse

menetlusse üksnes juhul, kui kohus on otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnatud

tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit ning seetõttu tuleb otsuse peale esitada

apellatsioonkaebus, tuleb see esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

tervikteksti apellandile kättetoimetamisest.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab isik hoolimata menetlusabi taotluse

esitamisest, esitama kaebetähtaja jooksul kaebuse, ka juhul kui taotleb kaebuse esitamiseks

menetlusabi. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotlemisega

seotud puuduse kõrvaldamiseks annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist.

Kohtu selgitused

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 405 lg-le 1 menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise

kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Muu

hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, tunnistada

asjas tehtud lahend viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud, või ilma

seaduses ettenähtud tagatiseta. Käesolev otsus on tehtud kirjeldava ja põhjendava osaga.

ASJAOLUD

Hagiavaldus ja hageja nõue

Kohtule esitatud 24.03.2021 hagiavaldusest ja hagi täpsustusest nähtub, et Pinnasepood OÜ

(hageja) ja World Trade Company OÜ (kostja) sõlmisid suulise töövõtulepingu. Lepingu

objektiks oli aadressil Xxxx haljastustööde teostamine koos istutusmulla transpordiga objektile.

Hageja teostas kokkulepitud haljastustööd, transportis 10 tonni istutusmulda objektile ning

planeeris ekskavaatoriga pinnase. Hageja esitas teostatud tööde eest kostjale 12.06.2020 arve nr

MA2000018 summas 4 149.00 eurot. Kostja on nimetatud arvest 16.07.2020 tasunud 1 000.00

eurot ning 05.08.2020 1 700.00 eurot, s.o kokku 2 700.00 eurot.

Poolte vahel puudub vaidlus kauba, s.o istutusmulla 10 tonni, üleandmise ja paigutamise kohta

kinnistule aadressil Xxxx. Samuti puudub vaidlus, et hageja on teostanud haljastustöid kokku 1

145 ruutmeetril ning planeerimistöid ekskavaatoriga kokku 13 tundi. Hageja on enda lepingulised

kohustused kostja ees täitnud. Kostja on aga jätnud oma lepingulised kohustused täitmata, jättes

esitatud arve nr MA2000018 osaliselt tasumata, mille tõttu tekkis tal võlgnevus hageja ees

summas 1 449.00 eurot.

Kostja ei vaielnud vastu arve sisu, tähtaja ega muude tingimuste osas. Hageja tuletas korduvalt

kostjale meelde võlgnevust, kuid vaatamata sellele, ei tasunud kostja temale esitatut arvet. Samuti

ei ole kostja vastanud mitte ühelegi hageja poolsele maksetähtaja ületanud arve tasumise

meeldetuletusele.

Kostjalt tuleb seega hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 1 449.00 eurot, viivis

seisuga 24.03.2021 VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses summas 144.96 eurot ning

viivis alates 25.03.2021 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses põhisummast kuni nõude

kohase tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Kostja vastus

Kostja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Vaidlust ei ole, et poolte vahel oli sõlmitud

töövõtuleping, mille esemeks olid hageja poolt loetletud tööd. Kostja leiab samas, et tööd olid

teostatud ebakvaliteetselt. Töid üle vaadates ilmnesid selles puudused, mille kõrvaldamist on

kostja nõudnud, kuid mille kõrvaldamisest on hageja keeldunud. Nii ilmnes, et pinnas on laotatud

ebatasaselt/ ebaühtlaselt, laotatud pinnases on kohati augud. Kostja esitas tõenditena fotod, mis

tõendavad tema väiteid. Lisaks sellele on kostjale laekunud ka objekti valdajate poolsed

etteheiteid hageja teostatud tööde kvaliteedi kohta.

12.10.2021 kohtuistungil teatas kostja, et tööd olid samas hageja poolt lõpetatud tähtaegselt

(juunis 2020).

Hageja täiendavad seiskohad

Hageja on enda lepingulised kohustused täitnud. Kostja on töö vastu võtnud, tasunud ka osaliselt

arve, kuid jäänud osaliselt arve tasumisega viivitusse. Töö vastas lepingutingimustele ning kostja

ei ole mitte kordagi esitanud pretensioone hageja poolt teostatud töödele, samuti pole ta palunud

töid ümber teha või parandada. Kostja vastuses esitatud väited tööde puuduste kohta on

põhistamata, kohtule ei ole vastavasisulisi tõendeid esitatud. Kostja sellised väited on

paljasõnalised ning tõendamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud pooled ära, tutvunud kohtule esitatud seisukohtade ja tõenditega ning hinnanud

tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

Kohus selgitab, et hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte

esitatust. Nii sätestab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1, et hagi menetletakse

poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning sama paragrahvi teise lõike järgi

on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või

sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses

tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene

teisiti (Riigikohtu 21.10.2020 otsus tsiviilasjas 2-17-18305, p 14).

TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui

vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta

faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole

muudest avaldustest.

Puudub vaidlus, et pooled sõlmisid mais-juunis 2020 aastal suulise töövõtulepingu aadressil Xxxx

haljastustööde teostamiseks koos istutusmulla transpordiga objektile. Hageja teostas kokkulepitud

haljastustöid, transportis 10 tonni istutusmulda objektile ning planeeris ekskavaatoriga pinnase.

Puudub vaidlus ka, et tööd said tähtaegselt, s.o juunis 2020, valmis.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 näeb ette, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja)

valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö),

teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg 1 kohaselt kui töövõtulepinguga ei ole

tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga

vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. VÕS § 637 lg 3 alusel muutub töövõtja tasunõue

sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine

tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu

võetud või loetakse vastuvõetuks.

Töövõtuleping on seega tasuline leping, mille kohaselt oma omavahelises vastastikuses seoses

töövõtja kohustus tööd teha ning tellija kohustus selle eest tasu maksta (RK TKo 3-2-1-80-08, p

16). Riigikohus on töövõtulepingutest tulenevate vaidluste lahendamisel asunud seisukohale, et

lepingujärgse tasu nõude rahuldamiseks tuleb esmalt kindlaks teha, kas töövõtja tasunõue on

muutunud sissenõutavaks. Selleks tuleb selgeks teha, mille eest ja kui suur tasu kokku lepiti ja

mida selle eest tehti. Seejärel saab hinnata, kas tellija on esitanud tasunõudele vastuväiteid, mis

välistaksid nõude maksmapaneku kestvalt või annaksid õiguse tasu maksmisest ajutiselt keelduda

(RK TKo 3-2-1-145-14, p 14).

Puudub vaidlus, et hageja esitas kostjale teostatud tööde eest 12.06.2020 arve nr MA2000018

summas 4 149.00 eurot (dtl 57). Ei ole vaidlust, et kokkulepitud tasuks tehtud tööde eest oleks

muu, kui 12.06.2020 arvel nr MA2000018 märgitud (s.o 4 149.00 eurot). Kostja on nimetatud

arvest 16.07.2020 tasunud 1 000.00 eurot ning 05.08.2020 1 700.00 eurot, s.o kokku 2 700.00

eurot.

Kostja ei eita, et ta on jätnud tasumata 1 449.00 eurot, kuid põhjendab seda sellega, et kuna tööd

olid teostatud puudustega, siis ei peagi ta vaidlusalust arvet täies ulatuses tasuma. Kostja peamised

etteheited on suunatud sellele, et hageja ei ole töid teostanud nõuetekohaselt. Kostja on kohtule

teatanud ka, et kuna hageja keeldus töid parandamast, siis tegi seda MGHouse OÜ, kes esitas

tööde, s.o muruplatsi parandamine, eest kostjale arve (dtl 98).

Hageja leiab, et tasunõue on muutunud sissenõutavaks, ta on tööd lepingukohaselt valmis teinud,

kostja on pärast tööde valmimist tööd üle vaadanud ja need ka vastu võtnud. Kostja ei ole hagejale

teostatud tööde osas mistahes pretensioone esitanud, väidetavatest puudustest töös hakkas kostja

rääkima alles käesoleva menetluse käigus.

Poolte vahel on seega vaidlus selles, kas kostja peab hagejale töövõtulepingust tulenevalt veel

lisaks 1 449.00 eurot maksma ning kas tööd olid hageja poolt teostatud nõuetekohaselt.

Kohus selgitab, et tasunõude sissenõutavuse hindamiseks peab esmalt tuvastama, kas hageja ja

kostja vahelises töövõtulepingus lähtus tasu sissenõutavus töö valmimisest või töö vastuvõtmisest.

Riigikohus on selgitanud, et tasunõude sissenõutavuse eeldusteks võivad esiteks olla töö

valmimine ja ülevaatamise võimaluse andmine (VÕS § 637 lg-d 3 ja 5) või teiseks töö

vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine (VÕS § 637 lg-d 4 ja 5). VÕS § 637 lg 3 järgi muutub

töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kui aga kokku on lepitud, et tellija võtab töö

vastu, või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks VÕS § 637 lg 4 esimese

lause järgi töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks lugemisega (RK TKo 2-16-5851, p 16).

Kohtuistungil teatas hageja, et poolte kokkulepe oli, et tema teeb töö valmis, seejärel vaatab kostja

tehtud tööd üle. Pärast kostja poolt tehtud tööde ülevaatamist, esitas hageja kostjale arve. Kostja

teatas aga, et tema töötaja on küll hageja poolt tehtud tööd üle vaadanud, kuid esitas koheselt

hagejale suulises vormis pretensiooni, s.o et tööd on tehtud ebakvaliteetselt ja need tuleb ümber

teha, kostja ei ole ka hageja poolt tehtud töid vastu võtnud (dtl 116).

Kuivõrd poolte esitatust ei ole võimalik selgelt tuvastada poolte kokkulepet tasunõude

sissenõutavuse kohta, on kohus seisukohal, et olukorras, kus hageja teostas haljastustöid, on sellise

töö omadustest tulenevalt tavaline, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks VÕS § 637 lg 4

esimese lause järgi töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks lugemisega.

Kui tellija keeldub alusetult töö vastuvõtmisest, peab töövõtja tõendama, et ta on töö valmis teinud

ja andnud tellijale mõistliku tähtaja töö vastuvõtmiseks (RK TKo 3-2-1-145-14, p 18). Hea usu

põhimõttega ei ole kooskõlas tellija keeldumine töö vastuvõtmisest üksnes ebaoluliste puuduste

tõttu või tellija keeldumine töö vastuvõtmisest tervikuna, kui töö on osadeks jaotatav ja oluliste

puudusteta töö osa vastuvõtmine ei kahjusta tellija õigusi (RK TKo 3-2-1-80-08, p 22, 3-2-1-145-

14, p 21). Selleks, et tellija saaks kasutada töövõtja suhtes puudustega tööle tuginedes

õiguskaitsevahendeid, mh keelduda töö vastuvõtmisest, peab töövõtja puuduste eest ka vastutama

(RK TKo 3-2-1-80-08, p 22). Kokku lepitud tasu maksmisest saab tellija keelduda üksnes juhul,

kui tal on rahaline nõue töövõtja vastu kahju hüvitamiseks või kulutuste hüvitamiseks, mille tellija

tasaarvestab töövõtja tasunõudega. Lisaks võib tellija keelduda tasu maksmisest, kui ta alandab

lepingujärgset hinda või kui ta taganeb lepingust VÕS § 116 lg 1 alusel (RK TKo 3-2-1-145-14, p

22, 3-2-1-80-08, p 32).

Riigikohus on oma 28.06.1998.a lahendis 3-2-1-83-98 asunud seisukohale, et tehtud töö

vastuvõtmine on tellija üks põhikohustusi ja töö vastuvõtmisega on seotud rida õiguslikke

tagajärgi, sealhulgas aegumistähtaja kulg puudustest teatamiseks ja hagi esitamiseks. Sellepärast

fikseeritaksegi tavaliselt töö vastuvõtmine üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Tellija on kohustatud

töö üle vaatama selle vastuvõtmisel. Selle kohustuse mittetäitmisest tulenevad kahjulikud

tagajärjed lasuvad tellijal, sest hiljem kaotab ta õiguse viidata puudustele töös (s.o

lepingutingimustest kõrvalekaldumistele, mis halvendasid tööd, või teistele puudustele).

Kuigi töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks nii juhul, kui tellija on tööd vastu võtnud, kui ka

siis, kui tööd loetakse vastu võetuks, on eristus oluline tõendamiskoormise jaotamiseks. Kui tellija

on töö vastu võtnud, eeldatakse, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik, ning vastupidist

peab tõendama tellija. Kui töö ei ole vastu võetud, peab tasunõude sissenõutavaks muutumise

eeldused, sh lepingujärgse töö tegemise ning töö lepingukohasuse tõendama töövõtja. Kui tellija ei

ole tööd vastu võtnud, võib töövõtja tasunõue muutuda siiski sissenõutavaks, kui töö tuleb lugeda

vastuvõetuks VÕS § 638 alusel (töö on valmis, kuid tellija ei võta alusetult tööd vastu mõistliku

tähtaja jooksul). Kuna töövõtja peab VÕS § 638 teise lause järgi tõendama, et tellija keeldus

alusetult tööd vastu võtmast, peab ta tõendama ka selle, et tema poolt vastuvõtmiseks esitatud töö

on lepingukohane.

VÕS § 641 lg 1 järgi peab töö vastama lepingutingimustele. VÕS § 641 lg 2 kohaselt ei vasta töö

muuhulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi (VÕS § 641 lg 2 p 1) või

kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab

ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda

töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd

tavaliselt kasutatakse (VÕS § 641 lg 2 p 2).

Kostja on kohtule tõenditena esitatud temale klientide poolt 20.10.2020, 29.03.2021, 06.04.2021

esitatud kirjad/ pretensioonid, millest nähtub, et vaidlusaluse kinnistu pinnas on liivane, ehk muru

ei ole kasvanud, ja liiga madal, ehk väga vesine (dtl 78, 99, 106). Kostja on esitanud tõenditena ka

fotod, millest kostja hinnangul nähtuvad hageja poolt töödes esinevad puudused. Lisaks on kostja

esitanud fotod, millest tema hinnangul nähtub, millised näevad kinnistu muruplatsid välja pärast

teise firma poolt hageja tööde parandamist (dtl 96, 100-103).

VÕS § 647 lg 1 alusel loetakse töövõtja töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui

töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja keeldub

õigustamatult tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast

talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. VÕS § 644 lg 1 sätestab, et tellija peab

teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui

ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Kui töö ei vasta

lepingutingimustena, võib tellija esmase õiguskaitsevahendina VÕS § 646 lg 1 alusel nõuda

töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke

kulusid

või

põhjendamatuid

ebamugavusi,

arvestades

muu

hulgas

asja

väärtust

ja

lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha

lepingutingimustele vastava uue töö.

Kohus selgitab, et VÕS § 644 lg 2 kohaselt peab oma majandus- või kutsetegevuses

töövõtulepingu sõlminud tellija lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt

kirjeldama. VÕS § 644 lg 3 näeb ette, et kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele

mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu

puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele

mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski

lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja

hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu.

Kohus selgitab seega, et kui töövõtja tehtud töö ei vasta lepingutingimustele, saab tellija esmalt

nõuda töö parandamist või uue töö tegemist (lepingu täitmise nõue VÕS § 646 järgi). Sellest

tulenevalt saab tellija keelduda lepingutingimustele mittevastava töö korral tasu maksmast seni,

kuni töövõtja teeb nõuetekohase töö või parandab töös esinenud puudused, s.o tasu maksmise

seniks edasi lükata, kuni töövõtja täidab lepingu nõuetekohaselt.

Kostja on kohtule teatanud, et pretensioonid hagejale olid esitatud tema töötaja poolt suulises

vormis koheselt peale tööde lõpetamist. Lisaks on kostja nõudnud hagejalt tööde parandamist

kirjalikult. Ühtegi usaldusväärset tõendit selle kohta aga kostja kohtu hinnangul esitanud ei ole.

Toimiku materjalidest ei nähtu, et kostja oleks hagejat mõistliku aja jooksul väidetavatest

puudustest tööst teavitanud ning nõudnud ka puuduste parandamist. Kõik kostja sellekohased

väited on jäänud kohtu hinnangul paljasõnaliseks ja tõendamata. Kohus nõustub siinjuures

hagejaga, et kostja poolt talvisel ajal vaidlusalusest muruplatsist tehtud pildid ei tõenda mitte

kuidagi kostja väidet, et hageja töö, mis sai juunis 2020 valmis, on tehtud puudustega. Eluliselt

usutav on, et talvisel ajal näeb iga muruplats selline, nagu esitatud fotodel.

Arvestades kostjale tema klientide poolt saadetud kirju, saab küll kohtu hinnangul järeldada, et

mõningad puudused hageja töödes siiski olid, kuid töös esinevatest puudustest pidi kostja hagejat

siiski teavitama nõuetekohaselt, mõistliku aja jooksul ja selgel viisil. Lisaks ei tõenda vaid mõned

kostja klientide kaebused, et kogu hageja tehtud töö on olnud puudustega ning et hageja oleks

keeldunud tööd parandamast.

Kohus leiab, et mõistlik tähtaeg puudustest teavitamiseks oleks arvestades töö iseloomu olnud

hiljemalt 2020 aasta suve lõpuks või varasügisel, kui oleks kindlasti juba arusaadav, kas hageja

teostatud tööd on tehtud nõuetekohased või mitte (s.o kas muru kasvab ja tulemuseks ilus

muruplats, nagu on kostja soovinud). Kuivõrd toimiku materjalidest ei nähtu, et kostja oleks

hagejale mistahes pretensioone enne käesolevat menetlust esitanud, ei või kostja VÕS § 644 lg 3

tulenevalt töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda.

Kohtu hinnangul tuleb tööd lugeda vastuvõetuks ja nõuetekohaselt tehtuks, kuivõrd kostja on

asunud teostatud töid kasutama ning väidetavatest puudustest teatas alles käesoleva menetluse

käigus. Ilmnenud puudustest peab aga tellija teatama VÕS § 644 lg 1 esimese lause järgi mõistliku

aja jooksul pärast puuduse avastamist. Pea aasta pärast tööde ülevaatamist ei ole kohtu hinnangul

mõistlik aeg tööde puudustest teatamisest. Esitatud ei ole ka mistahes hagejast tulenevaid või

kostjast sõltumatuid asjaolusid, millega võiks taolise tähtaja mõistlikkust põhjendada. Esitatud

tõenditest ei nähtu ka, et kostja oleks andnud hagejale täiendavat tähtaega puuduste

kõrvaldamiseks või et hageja oleks õigustamatult keeldunud töid parandamast või uut tööd

tegemast. Esitatud tõenditest ei nähtu ka, et hagejale puuduste kõrvaldamiseks täiendava tähtaja

andmata jätmine, oleks antud juhul asjaolusid arvestades, kostja puhul olnud põhjendatud.

Eeltoodut kokku võttes oleks kostja saanud välistada hageja kui töövõtja tasunõude tasumise

puudustele tuginedes siis, kui ta oleks puudustest õigeaegselt teatanud, puudused oleksid

välistanud töö vastuvõtmise tervikuna, hageja oleks puuduste eest vastutanud ning jätnud puudused

kostja soovitud tähtaja jooksul parandamata ning kostjal oleks tekkinud hageja suhtes rahaline

vastunõue puuduste kõrvaldamise kulu näol. Kohtu hinnangul on aga kostja minetanud õiguse

tugineda puudustele töös ning hageja nõue on muutunud sissenõutavaks.

Kostjal ei ole seega eelnevast tulenevalt põhjust teostatud tööde eest tasumisest keelduda. Hageja

on oma lepingulised kohustused täitnud. Kostjal puudub õigus keelduda tasu maksmisest, tasu

maksmise nõue on muutunud sissenõutavaks. Kostjal on seega võlaõigusseaduse ja pooltevahelise

töövõtulepingu järgi kohustus tasuda hageja tehtud tööde eest, kostjalt tuleb hageja kasuks välja

mõista põhivõlgnevus summas 1 449.00 eurot.

Hageja on esitanud ka viivisenõude ning palub kostjalt välja mõista viivise seisuga 24.03.2021

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses summas 144.96 eurot ning viivise alates

25.03.2021 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses põhisummast kuni nõude kohase

tasumiseni.

VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 järgi kui võlgnik on

kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, oma võlgnetava kohustuse

täitmisest keelduda, nõuda kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles, alandada

hinda, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi

(viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks

loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui

lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise

määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte

kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse

tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Toimiku materjalidest ei nähtu, et pooled on kokku leppinud seadusjärgsest erinevas viivisemääras.

Kohtu hinnangul on hageja viivisenõue õiguslikult põhjendatud ja hageja on nõuet tõendanud.

Kohus on seisukohal, kohustuse täitmata jätmise korral, peab võlgnik arvestama sellega, et

viivitamisel järgnevad VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus

maksta viivist. Eeltoodust tulenevalt kuulub ka hageja viivisenõue rahuldamisele.

Kõik kohtuotsuses käsitlemata poolte väited hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei

oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

MENETLUSKULUD

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies

ulatuses kostja kanda.

TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid

kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177

lõikes 2 sätestatud korras.

Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast käesoleva otsuse

jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Angelina Abol

Kohtunik