4-21-3072/6 · 4-21-3072/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-21-3072 1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 03. november 2021, Tallinn Väärteoasja number 4-21-3072 (2302,21,010143) Kohtunik Katrin Mikenberg Väärteoasi

Z.P kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur korrakaitsebüroo liiklusjärelevalve i -

keskuse 20.07.2021 kiirmenetluse otsusele

väärteoasjas nr 2302,21,010143, millega Z.P karistati liiklusseaduse ( ) 227 lg 2 LS §

alusel rahatrahviga 30 trahvi 120 ühiku ulatuses, s.o eurot Kaebuse esitanud isik (menetlusalune isik)

Z.P - isikukood XXX Eesti ;

kodanik elukoht: xxx xx-xx, xxx e-post: xxx ; ; karistusregistri kohaselt varem karistamata Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti (registrikood: 70008747 )

Põhja prefektuur orrakaitsebüroo i k

liiklusjärelevalvekeskus Pärnu mnt 139, ; aadress: Tallinn; e-post:

ppa@politsei.ee Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § ja § 132 p- 1 st -dest 133-135, maakohus

otsustas:

1. enetlusaluse isiku Z.P kaebus rahuldamata ning Politsei- ja Jätta m

Piirivalveameti k Põhja prefektuuri orrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 20.07.2021 kiirmenetluse 2302,21,010143 muutmata. otsus väärteoasjas nr

2. jooksul Rahatrahv tuleb tasuda kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja

Rahandusministeeriumi arveldusarvele (SEB Pank EE891010220034796011, Swedbank EE932200221023778606, Luminor Bank EE701700017001577198 või LHV

Pank EE777700771003813400) ohustusliku viitenumbri , märkides ära k 10220182500269. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, juhul, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadetakse kümne lahendi koopia päeva jooksul kohtutäiturile.

3. Otsuse koopia anda Z.P-le ning Politsei- ja Piirivalveametile.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist

kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

4-21-3072 2

VÄÄRTEOETTEHEIDE Z.P juhtis 20.07.2021 kell 15.44 Tallinnas xxx teel mootorsõidukit Volkswagen T-

Roc registreerimismärgiga xxxxxx kiirusega 48 km/h +/- 3 km/h, kus lubatud suurim kiirus sellel teelõigul on 20 km/h. Seega ületas juht lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 25 km/h.

Oma tegevusega rikkus Z.P 50 lg 5 p 3 on LS § nõudeid ning väärtegu kvalifitseeritud LS § järgi. 227 lg 2

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse 20.07.2021 kiirmenetluse otsusega nr 2302,21,010143 karistati Z.P 2 rahatrahviga 120 eurot. LS § 227 lg järgi

2. Z.P esitas mainitud otsuse peale kaebuse. Kaebaja selgitas, et rikkumise ajal oli tema kiiruse tajumine muutunud tuhmiks, sest oli viibinud kahepäevasel töölähetusel Eestis, millest suurema osa veetis linnade vahel liikudes kiirusega 90-120 km/h. Rikkumise hetkel ei olnud läheduses teisi liiklejaid ning see koht ei asu elamurajoonis, vaid on pigem sisse- ja väljasõidu tee. Kaebaja nõustus kiirmenetlusega, sest politseinikud teadlikult eksitasid

teda ja lubasid määrata talle nende väitel minimaalse 120 euro suuruse trahvi, hiljem

kontrollides aga selgus, et minimaalne trahv on 12 eurot. Eeltoodust tulenevalt ja varasemate karistuste puudumist arvestades palus kaebaja tühistada talle määratud karistus ning karistada teda ga. minimaalse võimaliku trahvi Kaebaja taotles asja lahendamist kirjalikus menetluses.

3. Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ta selgitas, et

menetlusaluse isiku poolne rikkumine on aset leidnud, see on tõendatud ning õigesti

kvalifitseeritud. Väärtegu on õigusvastane. Sõiduki kiirust mõõtis selleks pädev isik. Menetlusalune isik ületas kiirust õuealal, kus tohib jalakäija liikuda ja laps mängida kogu õueala ulatuses. õuealal eriliselt tähelepanelik ning on vaid positiivne, et Juht peab olema

rikkumise hetkel teisi liiklejaid ei olnud ning keegi ohtu ei sattunud. Sõidukiirust ei kohandata mitte tajumise järgi vaid vastavalt spidomeetri näidule. Ehkki kaebaja oli kahe

eelneva päeva jooksul liikunud maanteedel, oli ta elukoha asukohta silmas pidades juba

arvestatava aja liigelnud linnaliikluses ja tal oli piisavalt aega valitsevate oludega

kohanemiseks. Pealegi oli kiirusepiirang tema kodutänaval ja ei saanud talle tulla

üllatusena. Käesoleval juhul on arvestatud lubatud sõidukiiruse ületamise määra, on arvestatud seda, et menetlusalune isik tunnistab süüd ja et teda ei ole varem väärtegude eest

karistatud ning teda on karistatud rahatrahviga tunduvalt alla sanktsiooni LS § 227 lg 2 keskmist määra. Seega on kohaldatud karistus kooskõlas isiku süü suurusega ja arvestab

süüdlase isikut, mistõttu tuleb menetlusaluse isiku kaebus jätta rahuldamata ja otsus muutmata.

KOHTU SEISUKOHT

4. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

5. LS § 227 lg koosseis näeb ette väärteokaristuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima 2 sõidukiiruse ületamise eest – 0 kilomeetrit tunnis. LS § 21 4 50 lg 5 p 3 kohaselt ei tohi juht sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. Kohus kontrollib esmalt Z.P

2 tegevuse vastavust LS § 227 lg objektiivsetele tunnustele ning seejärel subjektiivsetele tunnustele.

6. Toimikus olevast videosalvestisest ja toimikusse lisatud salvestise andmetest on näha, et

20.07.2021 kella 15.44 ajal mõõtis PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse politseiametnik Eli Viielo Tallinnas xxx teel kiirusmõõturiga

4-21-3072 3

LaserCam 4 nr LE0273 VW T-Roc xxxxxx sõiduauto registreerimismärgiga sõidukiirust.

Kiirusemõõtmise kohas oli kiirusepiirang 20 km/h. Mootorsõiduki kiirust mõõdeti paigalseisva kiirusmõõturiga sekundi vältel, kusjuures maksimaalseks kiiruseks tuvastati 8 48 km/h.

7. PPA teatise

järgi on kiirust mõõtnud politseiametnik Eli Viielo läbinud 09.07.2014 pädeva

mõõtja koolituse. kohaselt oli kiirusmõõtur Taatlustunnistuse nr TTRS-21/00034 LaserCam 4 nr LE0273 16.03.2021 taadeldud.

8. rotokollist Menetlusaluse isiku ülekuulamise p ilmneb, et Z.P , kes esitas pärast kinnipidamist unnistas omakäeliselt isikutuvastuseks juhiloa nr EV408024, t lubatud sõidukiiruse kiiruse ületamist pärast koduväravatest ( ) väljumist.

xxx xx

9. Eeltoodud tõenditega loeb kohus tõendatuks, et Z.P juhtis .07.2021 kella 20 15.44 ajal Tallinnas Pirita linnaosas xxx teel kiirusega km/h. Kiirust mootorsõidukit 48 mõõtis pädev mõõtja taadeldud kiirusmõõturiga. Tegemist on õuealale jääva teelõiguga, kus suurim lubatud sõidukiirus on LS § 15 lg 1 p-st 6 tulenevalt 20 km/h.1 Kuivõrd lõplikuks mõõtetulemuseks loetakse kiirusmõõturi tulem, millest lahutatakse laiendmääramatus ning 48 km/h mõõdetud kiiruse puhul on see +/-3 km/h2, ületas Z.P lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui – 25 km/h (45 20=25). Seega rikkus menetlusalune isik LS § 50 lg 5 p 3 2

nõudeid ja pani toime LS § 227 lg järgi kvalifitseeritava väärteo.

10. LS § 227 lg sätestatud väärteo toimepanemine on võimalik tahtlikult või -s 2 ettevaatamatusest. Z.P selgitas kaebuses kohtule, et tema kiiruse tajumine oli häiritud, sest oli kahel eelneval päeval sõitnud palju maanteel. Kohtuvälises menetluses on ta selgitanud, et ei suutnud arvestada auto kiirendusvõimega. Kohus ei pea selliseid väiteid

eluliselt usutavaks. ilmneb, et Z.P-le Transpordiameti liiklusregistri väljavõttest

2006. aastal ning ta on omistati mootorsõiduki juhtimisõigus sama sõiduki kasutaja olnud juba alates 02.01.2019. Seega on menetlusaluse isiku puhul tegemist s

taažika juhiga, kes peaks olema konkreetse

sõiduki iseärasustega hästi kursis. Rikkumine toimus

Z.P elukoha läheduses, mistõttu pidi ta olema teadlik ka kiirusepiirangutest sellel alal. xxx tee, kus rikkumine toimus, asub Tallinna linnas. Isegi kui menetlusalune isik sõitis eelnevatel päevadel palju maanteel, oli kaebajal rikkumise kohta arvestades piisavalt palju aega linnaliiklusega harjumiseks. Seega ei saanud Z.P-le kiiruse rohkem kui kahekordne ületamine jääda märkamatuks. Toodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et tegu on toime pandud vähemalt otsese tahtlusega ta teadis – , et ületab kiirust, kuid tal oli sellest ükskõik. 11. Eelnevalt tuvastatud asjaolude pinnal leiab kohus, et menetlusaluse isiku tegu vastab LS § 227 lg 2 koosseisule. Z.P õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

12. Kaebaja heidab tema rikkumist menetlenud politseiametnikele ette, et nad andsid talle

valeinfot ning selgitasid, et minimaalne võimalik trahv on sellise teo eest 120 eurot, ent tegelikult on trahvi alammäär 12 eurot Kohus nõustub rahatrahvi alammäära . , et ei ole LS § 227 lg-s 2 tõesti paika pandud, vaid see on karistusseadustiku (KarS) § 47 lg- 1 tulenevalt st 3 trahviühikut ehk 12 eurot. Samas lähtutakse karistuse mõistmisel KarS § 56 sätetest, st

lähtutakse isiku süüst, arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust

mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ja lähtutakse õiguskorra kaitsmise huvidest. dsid väärinfot LS § 227 lg 2 Isegi kui politseiametnikud an karistusraamidest, ei vähenda see isiku süüd toimepandus ning ei ole isikust lähtuv karistust

kergendav asjaolu. Miinimumtrahv 12 eurot ei ole kohtu hinnangul taolise süüteo puhul

1 Vt . https://www.google.com/maps/ 2

Vt Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi

mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ § 9 lg 5 ja lisa 1. Arvutivõrgus kättesaadav:

https://www.riigiteataja.ee/akt/102072019013.

4-21-3072 4

piisav, et rikkuja käituks edaspidi liikluses seaduskuulekalt ning ei taga üldist liiklusohutust. Seega ei anna toodud asjaolu

alust vähendada menetlusaluse isiku karistust miinimumini. 13. Menetlusalusele isikule määratud karistuse hindamisel lähtub kohus Riigikohtu karistuse mõistmist puudutavatest juhistest (Viimati antud RKKKo 1-18-2232/179 p-s 71). Nimelt

selgitas Riigikohus, et karistuse mõistmisel võetakse lähtepunktiks vastutust ettenägeva normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus, karistust

kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele

vastav karistuse määr õpuks arvestatakse üld . L - ja eripreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. 14. Lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle võimaldab LS § 21-40 kilomeetri tunnis 227 lg 2 karistada rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni

6 kuuni. Lisakaristusena on LS § 227 lg 5 p järgi võimalik sõiduki juhilt ära võtta 1 juhtimisõigus ühest kuuni. Kohtuväline menetleja on kuust kuni kolme Z.P-le

toimepandu eest määranud kergemaliigilise karistuse (rahatrahvi) ja seda tunduvalt alla sanktsiooni keskmist määra ning jätnud lisakaristuse kohaldamata. Süü suurust hinnates märgib kohus, et menetlusalune isik ületas kiirust õuealal, st kohas, kus tohib jalakäija liikuda ja laps mängida ning juht ei tohi neid ohustada, vaid peab olema

valmis vajadusel -d 1 ja 3). Ehkki menetlusalune isik sõiduki seisma jätma (LS § 64 lg väidab, et tegemist on pigem sisse ja väljasõidu teega, nähtub tema esitatud fotost, et seal - ei ole jalakäijatele liiklemiseks eraldi teed. Seega peab juht taolisel teel liigeldes olema eriti ettevaatlik ning hoiduma jalakäija (liikluses nõrgema poole) elu või tervise ohtu seadmisest. Kohus leiab, et rahatrahvi määramisel tunduvalt alla sanktsiooni keskmist on kohtuväline menetleja juba arvestanud, et isik ületas kiirust sanktsiooni alumises määras, et ta on oma

süüd tunnistanud ning teda ei ole varem liiklusalaste süütegude eest karistatud. Sellises

suuruses rahatrahv aitab kaebajale teadvustada, et kiiruse piirangutel on põhjus ning sõidukijuhina tuleb liigelda viisil, mis oleks turvaline ka teistele kaasliiklejatele. Taoline

karistus on õiglane ka üldpreventiivsetel kaalutlustel. Nimelt näitab Maanteeameti 2020.

aastal läbi viidud ja avalikult kättesaadav küsitlusuuring, et 79% liiklejatest hindab

p e 10 km/h ohtlikuks. iirkiiruse ületamist ül 3

Järelikult on ühiskonnas ootus, et kiiruse ületamise rikkumisele ei reageeritaks karistuse mõistmisel leebelt.

15. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Z.P-le kaebus tuleb jätta rahuldamata. Isikule

määratud karistus on olnud õigustatud ning selle tühistamiseks puudub alus.

(allkirjastatud digitaalselt) Katrin Mikenberg kohtunik

3 Vt

https://www.transpordiamet.ee/2020-aasta-liikluses-kaitumise-ulevaade.