2-21-3574/20 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Lea Aavastik

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. november 2021, Tartu kohtumaja, Kalevi 1

Tsiviilasja number

2-21-3574

Tsiviilasi

M.K. ja K.L. hagid U.M. vastu kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

7560 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja I M.K, ik XXX,

Hageja II K.L, ik XXX,

Hagejate lepingulised esindajad vandeadv R.S. ja vandeadv

S.J.

Kostja U.M, ik XXX.

Kohtuistungi toimumise aeg

13. oktoober 2021

Protokollija

Tiia Lepp

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada M.K. ja K.L. hagi U.M. vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes

osaliselt.

2. Välja mõista U.M. M.K. kasuks mittevaralise kahju hüvitis 1000 eurot.

3. Välja mõista U.M. K.L. kasuks mittevaralise kahju hüvitis 700 eurot.

4. Välja mõista U.M. M.K. kasuks viivis põhinõudelt 1000 eurot võlaõigusseaduse § 113

lg 1 sätestatud määras alates 08.03.2021 kuni põhinõude rahuldamiseni.

5. Välja mõista U.M. K.L. kasuks viivis põhinõudelt 700 eurot võlaõigusseaduse § 113 lg

1 sätestatud määras alates 08.03.2021 kuni põhinõude rahuldamiseni.

6. Menetluskulud jätta U.M. kanda.

7. Määrata M.K. ja K.L. hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 1 742 eurot.

8. Välja mõista U.M. M.K. ja K.L. kasuks solidaarselt menetluskulud 1 742 eurot, millelt

tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates käesoleva

otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

Kohtuotsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Juhul,

kui

menetlusosaline taotleb menetlusabi,

peab ta

esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA HAGEJATE NÕUE

1. M.K. (hageja I) ja K.L. (hageja II, ühiselt hagejad) esitasid 08.03.2021 Tartu Maakohtule

hagiavalduse U.M. (kostja) vastu mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks kohtu

äranägemisel ja viivise väljamõistmiseks võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni. Menetluskulud

taotletakse jätta kostja kanda.

13.10.2021 kohtuistungil avaldas hagejate esindaja, et mõistlik hüvitis kummalegi hagejale

oleks 2000 eurot, kokku 4000 eurot.

2. Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja hageja I aadressil hageja I osalusega juriidilise isiku

kodulehel järgmise kommentaari: „võid omas mõttes tegija olla kuid tegelikuses oled labane

petis koos oma putuka jamaga .mine paku oma ajupestud tegelastele kolgata sektis seda jama

ja vii seal inimkatseid läbi ..lõpetuseks tea, et mingit tegeliku luba mingit absurdset kaupa määa

pole antud.“

3. Kostja avaldas hageja II ja hageja I aadressil hagejate XXX – L.P. – peetaval XXX kanalil

(hageja II avaldatud raamatu „XXX“ kohta tehtud videoga seoses) järgmisi kommentaare:

• „paistab olevat nõnda ,et need töele jahti pidajad on ise kõige suuremad töe varjajad .

alustuseks seda ,et koguduse liikme ia on see kes seda piiblit siin promob ja ja samas on

tegemist sektiga kolgata baptisti kogudus XXXt kellel paistab häda käes olla liikmetega ja

samuti nendega keda varast tühjaks teha . alustuseks seda ,et K.L. on ise petis ja kelm kes

koos oma XXX märge K. tehki tühjaks oma vanavanemate kontod väites eelnevalt , et kui

inimene sureb siis ei saa midagi enam pangast . sellele oli jätkuks see ,et kaks vanakest kes

olid ammugi dementsed pidid saja euroga kuus toime tulema kuna temale ei jäävat midagi

.selge ,et tegemist on otseselt kelmusega tekitatud olukorrast varastamiseks . lihtne küsimus

,et kuidas sai K.L. kätte kõik kahe eaka kõik dokumendid . edasi arenesid asjad nõnda ,et

kui üks eakas suri siis ei jagatud mitte raha pooleks mis veel oli vaid rõhuv enamus läks

kohe käiku kuna saama himu oli nõnda suur . tekib küsimus .et kuidas selline persoon saab

pidada läbi sellise piibli jahti töele .“

• „tere tainapead ,et täitsa paanika osakond kohe lahti kui tegeliku töega tegemist kuna see

raamat paistab nönda nõrk olla ,et kustutate tegeliku töe . laske samas vaimus edasi ja saate

näha…“

• „kas sellel kolgata baptistide seltskonnal on nõnda suur hirm ,et ei saada oma mötetud vale

tõde kuulutada ,et peavad kommentaare ära peitma . sellest pole abi kuna tehtud teod

ehk…“

Hagejad märkisid, et L.R. peetaval XXX kanalil tsiteeritud kommentaarid on avaldatud

kasutaja „H.N. “ nime alt. Kommentaaride tegelikuks avaldajaks on aga kostja.

4. Hagejate hinnangul on kostja avaldanud hagejate kohta mitmeid ebaõigeid ja nende au

teotavaid väiteid. Kostja on hageja I au teotanud sellega, et on nimetatud teda „labaseks

petiseks“, „jama pakkujaks“ ja viidanud sellele, et hageja I viib mingeid inimkatseid läbi. Lisaks

on kostja väitnud ebaõigesti, et „hageja I on oma XXX kontosid tühjaks teinud (või võtnud

sellisest tegevusest koos oma XXX, hagejaga II, osa) ja väitnud, et kui inimene sureb siis ei saa

midagi enam pangast“. Kostja on hageja I au teotanud ka sellega, et on hagejat I nimetanud

„kelmusega tegelejaks“ ehk sisuliselt kelmiks. Kostja on hageja II au teotanud sellega, et on

nimetanud teda “valetajaks” (s.o et hageja II varjab tõde), “petiseks” ja “kelmiks”, kes on

tegelenud oma vanavanemate kontode „tühjaks tegemisega“ ja väitnud, et „kui inimene sureb

siis ei saa midagi enam pangast“.

5. Kostja poolt hagejate aadressil avaldatud ebakohased väärtushinnangud on täiesti

põhjendamatud ja meelevaldsed. Hagejad ei ole midagi sellist toime pannud ning neil ei olnud

kunagi kavatsust midagi sellist ka teha. Kostjal puudus hagejate aadressil selliste väidete

esitamiseks igasugune õigus, mistõttu oli kostja tegevus ilmselgelt õigusvastane. Hagejate

hinnangul ei saanud kostjal hagejate kohta ülal tsiteeritud väidete avaldamisel olla muud

eesmärki kui hagejate inimväärikuse alandamine ja solvamine. Kostja põhjustas hagejatele

sellega mittevaralist kahju – kui hagejad avastasid, et kostja oli hagejate kohta sellised väited

avaldanud, hakkas hagejatel ääretult halb, see rikkus täielikult hagejate meeleolu ning tekitas

hagejates sügava depressiooni (kahjustas sisuliselt hagejate vaimset tervist). Arvestades

hagejate õiguste rikkumise intensiivsust, peaks kohtu poolt väljamõistetav kahjuhüvitis seda ka

peegeldama.

KOSTJA VASTUVÄITED

6. Kostja hagile ei vastanud ning kohtuistungile ei ilmunud. Kostja teatas kohtule 13.10.2021

e-kirja teel, et tõendi osas, mille kohaselt on hagi aluseks olevad kommentaarid H.N. nime alt

kirjutanud kostja, on esitatud avaldus politseile, kuna tegemist on ebaseaduslikult ja

kuritegelikul teel saadud tõendiga. Esitatud väidet põhistavat dokumenti kohtule ei esitatud.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.

7. Hagejate nõuete aluseks on asjaolu, et kostja avaldas hageja I ja hageja II kohta ebakohaseid

väärtushinnanguid, mis on täiesti põhjendamatud ja meelevaldsed. Tegemist on ebaõigete ja

hagejate au teotavate väidetega.

VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju

tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest

vastavalt seadusele. Isikliku õiguse rikkumisega kahju tekitamine on õigusvastane (VÕS § 1045

lg 1 p 4). Isiklike õiguste rikkumise üheks vormiks on au teotamine, mis võib toimuda avaldades

isiku kohta ebaõigeid faktilisi andmeid või ebakohaseid väärtushinnanguid. Isiklike õiguste

rikkumise korral on avaldajal kahju hüvitamise kohustus, kui avaldaja süülise õigusvastase

teoga põhjustas kannatanule kahju. Õigusvastasuse tuvastamisel arvestab kohus rikkumise liiki,

põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel ning

hindab rikkuja ja kannatanu kaitstud hüvesid ja huve (VÕS § 1046 lg 1 ls 2 ja lg 2 ls 2). Teise

isiku au teotava asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud

asjaolu vastab tegelikkusele. Kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et

ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti (VÕS § 1050 lg 1).

Seega peab kohus tuvastama kostja teo, mis tekitas hagejale kahju (ebaõige faktiväite ja/või

ebakohase väärtushinnangu avaldamine), teo õigusvastasuse ja kostja süü.

8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 järgi ei vaja poole faktilise asjaolu kohta

esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu

eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja

vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kostja ei ole hagile kirjalikult

vastanud ega ilmunud kohtuistungile. Kostja ei ole vaidlustanud seda, et tema on vaidlusalused

kommentaarid kirjutanud. Kostja on teatanud vaid 13.10.2021 e-kirjaga, et tõendi osas, millest

nähtub, et hagiavalduses välja toodud kommentaarid on H.N. asemel kirjutanud kostja, on

esitatud avaldus politseile, kuna see tõend on saadud ebaseaduslikult ja kuritegelikul teel. Kohtu

hinnangul kostja poolt avaldatu ei puuduta tõendi sisu vaidlustamist. Politseile avalduse

esitamist ei ole kostja tõendanud. Seega puudub vaidlus selles, et kostja on hagejate poolt

haginõude aluseks olevad kommentaarid kirjutanud.

9. Faktiväiteks on isiku kohta avaldatud lause, mis sisaldab faktilisi andmeid. Faktiväite õigsus

on kontrollitav. Väärtushinnang seisneb isikule antud hinnangus. Väärtushinnang ei ole kohane,

kui see oma sisu või vormi tõttu on konkreetses kultuuriruumis halvustava tähendusega.

Väärtushinnangut on võimalik põhjendada, kuid ei ole võimalik tõendada selle sisu tõesust või

väärust (Riigikohtu 31.05.2006 lahend 3-2-1-161-05, p 10). Halvustava tähendusega hinnangu

loeb kohus isiku au teotavaks, kui see isik ei ole andnud põhjust (puudub alus) selliseks

hinnanguks. Teatud väited võivad olla nii faktiväited kui ka väärtushinnangud sõltuvalt sellest,

mis kontekstis ja kellele need on esitatud (Riigikohtu 13.04.2007 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-5-

07, p 27). Vaidluse korral tuvastab kohus, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi

üldsusele avaldas (Riigikohtu 31.05.2006 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 11).

10. Hagejate hinnangul on kostja poolt avaldatud väited ebakohased väärtushinnangud. Kostja

ei ole avaldanud, mida tema hagejate poolt kommentaaridele antud tõlgendustest arvab. Kuna

kostja ei ole sisuliselt hagile vastu vaielnud, puudub poolte vahel vaidlus avaldatu sisu üle. Nii

au teotavate väärtushinnangute kui ka au teotavate faktiväidete avaldaja tegevust saab lugeda

õigusvastaseks ning see võib kaasa tuua kohustuse tasuda kannatanutele mittevaralise kahju

hüvitist.

11. Hagiavalduse kohaselt on kostja avaldanud hageja I aadressil hageja I osalusega juriidilise

isiku kodulehel järgmise kommentaari: „võid omas mõttes tegija olla kuid tegelikuses oled

labane petis koos oma putuka jamaga .mine paku oma ajupestud tegelastele kolgata sektis seda

jama ja vii seal inimkatseid läbi ..lõpetuseks tea, et mingit tegeliku luba mingit absurdset kaupa

määa pole antud “. Hageja I hinnangul teotas kostja hageja I au sellega, et nimetas teda

„labaseks petiseks“, „jama pakkujaks“ ja viitas sellele, et hageja I viib mingeid inimkatseid läbi.

Kuna kommentaar on avaldatud hageja I osalusega juriidilise isiku kodulehel, leiab kohus, et

kostja kommentaar on hageja I kohta ning avaldatud üldsusele. Kohus nõustub, et vaidlustatud

kommentaar sisaldab väärtushinnanguid. Kohus ei nõustu hageja I tõlgendusega, et

kommentaaris sisalduv lause „vii seal inimkatseid läbi“ viitab, et hageja I viib mingeid

inimkatseid läbi. Sellisel juhul võiks tegemist olla faktiväitega. Kohtu arvates kujutab

kommentaari sõnastus hinnangut hageja I tegevusele.

Isiku mainet kahjustav väärtushinnang on kohane, kui väärtushinnangu avaldajal oli mõistlik

õigustus teist isikut üldsuse ees negatiivselt kajastada. Õigusvastased on väärtushinnangud, mis

on kujundatud ja esitatud ilma põhjenduseta või mida põhjendatakse ebaõigete andmetega.

Kommentaari sisust nähtub, et kostja on hageja I suhtes negatiivselt häälestatud. Väljendid

„labane petis“, „jama pakkuja“ ja kostja hinnang hageja I tegevusele seoses inimkatsete

läbiviimisega on hagejat I halvustavad ning tegemist on ebakohaste väärtushinnangutega, mille

inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne. Kostja ei ole

asjas esile toonud, millest tulenevalt on tal õigus hagejat I halvustada või miks peaks hageja I

sellist kriitikat taluma. Nimetatud kommentaari avaldamise eesmärgiks sai kohtu hinnangul olla

hagejale I halvustava tähendusega hinnangu andmine. Kohus on seisukohal, et teise isiku

halvustamine üldsuse ees on taunitav ja selleks puudub käesoleval juhul igasugune mõistlik

õigustus.

12. Hagiavalduse kohaselt on kostja avaldanud hagejate ema L.R. peetaval XXX kanalil (hageja

II avaldatud raamatu „XXX“ kohta tehtud videoga seoses) järgmise kommentaari: „paistab

olevat nõnda ,et need töele jahti pidajad on ise kõige suuremad töe varjajad . alustuseks seda

,et koguduse liikme ia on see kes seda piiblit siin promob ja ja samas on tegemist sektiga kolgata

baptisti kogudus tartust kellel paistab häda käes olla liikmetega ja samuti nendega keda varast

tühjaks teha . alustuseks seda ,et K.L. on ise petis ja kelm kes koos oma XXX märge K. tehki

tühjaks oma vanavanemate kontod väites eelnevalt , et kui inimene sureb siis ei saa midagi

enam pangast . sellele oli jätkuks see ,et kaks vanakest kes olid ammugi dementsed pidid saja

euroga kuus toime tulema kuna temale ei jäävat midagi .selge ,et tegemist on otseselt kelmusega

tekitatud olukorrast varastamiseks . lihtne küsimus ,et kuidas sai K.L. kätte kõik kahe eaka kõik

dokumendid . edasi arenesid asjad nõnda ,et kui üks eakas suri siis ei jagatud mitte raha pooleks

mis veel oli vaid rõhuv enamus läks kohe käiku kuna saama himu oli nõnda suur . tekib küsimus

.et kuidas selline persoon saab pidada läbi sellise piibli jahti töele .“

Arvestades seda, et kommentaaris on nimetatud hagejat I ja II nimedega, leiab kohus, et kostja

kommentaar on hageja I ja II kohta ning avaldatud L.R. XXX kanali kaudu üldsusele.

Kohus ei nõustu hagejatega, et nende au teotanud kõik väited on väärtushinnangud. Nimetatud

kommentaar sisaldab osaliselt väärtushinnanguid ja osaliselt faktiväiteid. Kohtu hinnangul

sisaldab kommentaar hagejate poolt välja toodud osas „… ,et K.L. /…/ kes koos oma XXX märge

K. tehki tühjaks oma vanavanemate kontod väites eelnevalt , et kui inimene sureb siis ei saa

midagi enam pangast“ faktiväited. Kostja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid esitatud

faktiväidete õigsust, mistõttu loeb kohus nimetatud faktiväited ebaõigeteks ning hagejate au

teotavateks.

Hageja II nimetamine „petiseks“ ja „kelmiks“ on väärtushinnang. Hageja I kohta öeldu

„kelmusega tegeleja“ on samuti väärtushinnang. Sõnad „petis, kelm, kelmusega tegeleja“ on

halvustava tähendusega ja alavääristavad hagejaid. Kostja ei ole enda käitumist põhjendanud.

Kohus nõustub hagejatega, et nimetatud kommentaari avaldamise eesmärgiks sai olla hagejate

inimväärikuse alandamine ja solvamine, halvustava tähendusega hinnangu andmine. Kohtu

hinnangul puudus kostjal mõistlik õigustus hagejaid üldsuse ees halvustada, mistõttu on

hagejate kohta avaldatud väärtushinnangud ebakohased ja nende au teotavad.

13. Hagiavalduse kohaselt on kostja avaldanud hagejate ema L.R. peetaval XXX kanalil (hageja

II avaldatud raamatu „XXX“ kohta tehtud videoga seoses) kaks järgmist kommentaari:

(1)„tere tainapead ,et täitsa paanika osakond kohe lahti kui tegeliku töega tegemist kuna see

raamat paistab nönda nõrk olla ,et kustutate tegeliku töe . laske samas vaimus edasi ja saate

näha…“;

(2) „kas sellel kolgata baptistide seltskonnal on nõnda suur hirm ,et ei saada oma mötetud vale

tõde kuulutada ,et peavad kommentaare ära peitma . sellest pole abi kuna tehtud teod ehk…“.

Nimetatud kommentaaride väljavõte on lisatud hagiavalduse lisana 3 ning märgitud, et tegemist

on hagejat II laimavate kommentaaridega. Hagiavalduse kohaselt on kostja nimetanud hagejat

II valetajaks (varjab tõde).

Kuigi kommentaarid on avaldatud hageja II raamatut esitleva video kommentaarina hageja I ja

II ema L.R. XXX kanalil, ei saa kohtu hinnangul nõustuda, et nimetatud kaks kommentaari on

suunatud kindlalt hageja II kohta. Nimetatud kommentaarid on oma olemuselt väga üldised

(kasutatud mitmust, nimesid ei ole mainitud) ning ei ole aru saada, mida kostja üldse on

soovinud öelda.

14. Kuna kostja ei ole tõendanud õigusvastasust välistavaid asjaolusid, tuleb kostja tegevus

pidada õigusvastaseks. Seega on kostja kahjustanud hagejate isiklikke õigusi ebakohaste

väärtushinnangute ja ebaõigete faktiväidete avaldamisega hageja I kohta kahes ja hageja II

kohta ühes kommentaaris. Mistahes isikliku õiguse rikkumine kahjustab inimese psüühilist

tegevust ja seisundit, mistõttu mittevaralise kahju olemasolu selles tähenduses eeldatakse, kuna

isikliku õiguse rikkumise tagajärge – muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese psüühikas

– ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada (Riigikohtu 13.01.2010 lahendis

tsiviilasjas nr 3-2-1-152-09 p 16). Mittevaralise kahju täpset suurust pole võimalik tõendada ja

piisab kui hageja tõendab mittevaralise kahju väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid

(Riigikohtu 26.06.2013 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-18-13, p 22). Eeltoodust tulenevalt ei pea

hagejad tõendama, et neile on tekkinud mittevaraline kahju, vaid piisab kui nad tõendavad

isiklike õiguste rikkumist.

15. Süü olemasolu eeldatakse (VÕS § 1050 lg 1 ja § 104). Kostja ei ole vastutusest

vabanemiseks tõendanud süüd välistavaid asjaolusid. Seetõttu tuleb kostja tegevus pidada

süüliseks ning kostja vastutab hagejatele isiklike õiguste rikkumisega tekitatud õigusvastase

kahju tekitamise eest.

16. Mittevaralise kahju tekkimise korral otsustab hüvitise suuruse kohus kaalutlusõiguse alusel

arvestades rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud

isikusse pärast rikkumist (VÕS § 127 lg 6, VÕS § 134 lg 5). VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab

mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Isiklike

õiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse

olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik

rahasumma (VÕS § 134 lg 2). Au teotamise juhtudel on kannatanul mittevaralise kahju raha

hüvitamise nõue ka siis, kui tema hagi rahuldatakse osaliselt selles mõttes, et õigusvastaseks ja

süüliseks loetakse mõnede hagejate kohta avaldatud faktiväidete ja/või väärtushinnangute

avaldamine.

17. Hagejad märkisid, et kui nad avastasid, et kostja oli hagejate kohta sellised väited

avaldanud, hakkas hagejatel ääretult halb, see rikkus täielikult hagejate meeleolu ning tekitas

hagejates sügava depressiooni (kahjustas sisuliselt hagejate vaimset tervist). Selle pinnalt tuleb

asuda seisukohale, et hagejatele on tekitatud mittevaraline kahju ning hagejad saavad nõuda

kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist. Hagejad on palunud kohtul välja mõista mittevaraline

kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel, hagejad ise on pidanud õiglaseks hüvitiseks

kummalegi 2000 eurot.

18. Arvestades isiklike õiguste rikkumise ulatust (hageja I kohta avaldatud 2 kommentaari ja

hageja II kohta avaldatud 1 kommentaar) ja laadi ning kostja käitumist, on kohtu hinnangul

põhjendatud kostjalt mõista hageja I kasuks välja kahjuhüvitis 1000 eurot ja hageja II kasuks

700 eurot mittevaralise kahju eest. Väljamõistetud hüvitis väljendab antud juhul lisaks kahju

hüvitavale eesmärgile ka karistavat ja ühiskonna hukkamõistu väljendavat seisukohta kostja

õigusvastasele teole.

19. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis

selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Kohus mõistab kostjalt hageja I kasuks viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kahjunõudelt

1000 eurot ning hageja II kasuks kahjunõudelt 700 eurot alates hagiavalduse esitamisest

08.03.2021 kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

20. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus

märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Arvestades käesoleva menetluse asjaolusid peab kohus põhjendatuks jätta kõik menetluskulud

kostja kanda.

TsMS § 174 lg-te 1 ja 2 alusel määrab kohus kindlaks hagejatele hüvitatavate menetluskulude

rahalise suuruse. Esitatud taotluse kohaselt on hagejate menetluskuludeks õigusabikulud

1 808.02 eurot (sisaldab käibemaksu 20%) ning riigilõiv 650 eurot. Nimekirja kohaselt on

tehtud järgmisi menetlustoiminguid: (1) asja analüüs, seisukoha kujundamine, kliendiga

suhtlemine, hagiavalduse koostamine 5 h 20 min; (2) büroosisene nõupidamine ja

tagaseljaotsuse taotluse koostamine, menetluskulude nimekirja koostamine, kliendiga

suhtlemine 2 h 35 min; (3) kohtuistungiks valmistumine 30 minutit; (4) istungile sõitmise

ajakulu 35 minutit; (5) esindamine istungil 15 minutit; (6) menetluskulude nimekirja

koostamine 10 minutit, kokku 9 tundi 25 minutit. Tasumäär on 160 eurot/tund, millele lisandub

käibemaks. Hagejad paluvad menetluskulud mõista välja koos käibemaksuga, kuna nad ei ole

käibemaksukohustuslased ega saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

Kostja teatas kohtule 1.11.2021 e-kirjaga, et ta ei ole nõus ühegi kulutuse hüvitamisega

hagejatele.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Hagejad on tasunud riigilõivu kokku 650 eurot, kummagi hageja nõuetelt 325 eurot. Riigilõivu

tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist põhjendatud kuluga.

Kohus ei pea vajalikuks lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

anda detailset hinnangut iga üksiku menetlustoimingu kulude põhjendatusele, küll aga peab

hüvitatava kulu suurus tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh

menetlustoimingute hulgale.

Kohus loeb põhjendatud ja vajalikeks õigusabikulud, mis on otseselt seotud hagiavalduse ja

taotluse esitamisega ning kohtuistungiks ettevalmistamise ja kohtuistungil osalemisega.

Hagejate esindajal on taotluse kohaselt kulunud õigusabi osutamisele kuni hagiavalduse

esitamiseni 5 tundi 20 minutit ning taotlusega tagaseljaotsuse tegemiseks 2 h 35 minutit, mida

on arvestades asja sisu ilmselgelt ebamõistlikult palju. Kohtu hinnangul on kliendiga

suhtlemine ja kliendi menetluse käiguga kursis hoidmine hõlmatud teiste toimingutega

(hagiavalduse ja taotluste koostamine). Samuti ei saa tasu mõttes võrdsustada hagejate esindaja

kohtuistungile sõitmisele kulutatud aega kohtuistungil osalemise ajaga.

Kohus leiab, et arvestades asja olemust, keerukust ja mahtu on puudutatud isiku õigusabikulu

(va istungile sõitmise aeg) põhjendatud ja vajalik maht 5,5 tunni ulatuses. Esindajatasu 160

eurot tunnis on kooskõlas kohtupraktikaga.

Kohus peab põhjendatuks analoogia korras sõiduaja hüvitamisel lähtuda justiitsministri

26.07.2016 määrusega nr 16 kehtestatud advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude

hüvitamise korrast (kord) (Riigikohtu XX.XX.XXXX lahend tsiviilasjas nr XXX p 12). Korra

§ 151 lg 1 näeb ette, kui riigi õigusabi osutamise koht jääb advokaadibüroo asukohast

kaugemale kui 40 kilomeetrit, makstakse riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks

kulutatud aja eest kokku täiendavat tasu vastavalt advokaadibüroo kaugusele, arvestades ühte

suunda. Kuna hagejate esindaja sõitis XXX kohtuistungile XXX (advokaadibüroo asukoht,

vahemik XXX kilomeetrit), peab kostja tulenevalt korra § 151 lg 1 p 4 hüvitama hagejate

esindaja kohtuistungile sõitmise aja eest 30 eurot, millele lisandub käibemaks.

Eeltoodud põhjendustel määrab kohus hagejate menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõistab

kostjalt hagejate kasuks välja (5,5 h x 160 eurot x 1,2 + 30 eurot x 1,2 + riigilõiv 650 eurot) 1

742 eurot (sisaldab käibemaksu).

Kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest

kuni nõude täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

(TsMS § 177 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik