2-21-8448/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. november 2021, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-21-8448

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi T.T. vastu põhivõla 7269

euro 5 sendi, võla sissenõudmiskulu 35 euro ja viivise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

14 538 eurot 10 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: aktsiaselts PlusPlus Capital; registrikood 11919806;

asukoht Tartu mnt 83, Tallinn, 10115, Harju maakond.

Hageja lepinguline esindaja: M.Š. ja T.I.

e-post XXX, XXX

Kostja: T.T, isikukood XXX, tegelik elu- ja viibimiskoht

teadmata.

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega aktsiaselts PlusPlus Capital hagi T.T. vastu põhivõla 7269

euro 5 sendi, võla sissenõudmiskulu 35 euro ja viivise väljamõistmiseks.

2. Mõista T.T. (T.) aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja 14 538 eurot 10 senti (sealhulgas

põhivõlg 7269 eurot 5 senti, võla sissenõudmise kulu 35 eurot ja sissenõutavaks muutunud

viivis 7234 eurot 5 senti).

3. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

4. Toimetada otsus hagejale kätte.

5. Saata otsus kostja teadaolevatele e-posti aadressidele. Toimetada otsus kostjale avalikult

kätte, avaldades väljaandes Ametlikud Teadaanded väljavõtte, milles on märgitud asja

arutav kohus, menetlusosalised ja menetluse ese ning käesoleva otsuse resolutsiooni

punktid 1 – 3 ja 6 – 8 ning selgitused kaja esitamise kohta.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta menetluskulud T.T. kanda.

7. Mõista T.T. (T.) aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulu 794 eurot.

8. Mõista T.T. (T.) aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule (aadress Kalevi 1, Tartu linn, Tartumaa; e-post

tmktartu.menetlus@kohus.ee) tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates

30 päeva jooksul.

Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 26. mail 2021 Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale

hagi T.T. (kostja) vastu põhivõla 7269 euro 5 sendi, võla sissenõudmiskulu 35 euro ja viivise

väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt omas hageja kostja vastu XX.XX.XXXX lepingust autolaen nr XXX

tulenevat nõuet. Kostja võlgnes hagejale selle lepingu alusel 7489 eurot 5 senti ja viivise 4768

eurot 23 senti. Kostja ei suutnud seda summat tervikuna tasuda.

Pooled sõlmisid 19. juulil 2019 kompromissilepingu / võlatunnistuse nr XXX, millega hageja

loobus 9 euro 5 sendi ulatuses viivise nõudest ning võimaldas kostjal tasuda kohustuse

osamaksetega kompromissisummas 12 248 eurot 23 senti (7489 eurot 5 senti + 4759 eurot

18 senti). Kompromissisummale lisandus lepingu punktis 5.1. kirjeldatud lepingu sõlmimise

tasu 30 eurot. Kostja kinnitas kompromissile alla kirjutamisega, et on sellega tutvunud ja

nõustunud. Pooled lugesid lõppenuks kompromissi punktis 1.1. kirjeldatud kostja kohustused

hageja ees ning kompromissi sõlmimisega tekkis kostjal uus iseseisev kohustus tasuda hagejale

kompromissis märgitud kompromissisumma.

Kostja tasus 250 eurot. Sellest arvestati 30 eurot lepingu punktis 5.1. kirjeldatud lepingu

sõlmimise tasu 30 euro katteks ja 220 eurot kompromissisummas sisalduva põhivõla katteks.

Pooled leppisid kompromissi punktis 3.1 kokku, et kui kostja ei tasu kompromissisummat

tähtaegselt ja nõuetekohaselt, muutub kompromissisumma tasumata osa koheselt

sissenõutavaks. Kostja rikkus kompromissilepingut ega tasunud maksegraafikus märgitud

summasid tähtaegselt ja kokkulepitud ulatuses. Kostjat hoiatati, et juhul, kui ta hilineb

vähemalt

kahe

graafikujärgse maksega, on

hagejal

õigus

nõuda kohest

kogu

kompromissisumma jäägi tervikuna tasumist. Hageja luges kompromissisumma tervikuna

sissenõutavaks muutunuks 15. veebruari 2020 osamakse tähtaja möödumisest.

Kostja nõustus kompromissi punkti 3.2. kohaselt maksekohustuse rikkumisel tasuma hagejale

viivist 0,060% päevas viivituses olevalt maksmata kompromissisummalt. Viivist hakati

arvestama 15. veebruari 2020 osamaksele järgnevast päevast. Kostja kinnitas, et viivise määr

oli temaga läbi räägitud, samuti, et ta sai selgitustest aru ning tema hinnangul oli see mõistlik.

Kostja võlgneb hagejale seega kompromissisumma põhiosa 7269 eurot 5 senti,

kompromissisumma viivise 4759 eurot 18 senti ning viivise esialgselt põhisummalt

7269 eurolt 5 sendilt alates 16. veebruarist 2020 kuni 26. maini 2021 määras 0,06 % päevas

kokku 2032 eurot 43 senti. Hageja nõuab ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist

põhinõudelt määras 0,06% päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, ent mitte rohkem kui

442 eurot 44 senti.

Hageja esindaja saatis kostjale kolm võlateatist. Hagejal tekkis sellest tulenevalt võla

sissenõudmiskulu 35 eurot.

Kohtul ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada kohtule teadaolevatel

kostja aadressidel ega kostja sidevahendite andmeid kasutades. Kohus tegi kostja elukoha ja

muude

sidevahendite

andmete

väljaselgitamiseks

päringu

rahvastikuregistrisse,

e-maksuametisse,

Soome

rahvastikuregistrisse,

kostja

elukohajärgsele

kohalikule

omavalitsusele ning Politsei- ja Piirivalveametile. Kohtul ei õnnestunud välja selgitada kostja

kehtivaid elukoha ja muude sidevahendite andmeid, mis oleksid viinud dokumentide kostjale

kättetoimetamiseni. Kohus toimetas hagiavalduse ja hagiavalduse kohta kirjaliku vastuse

esitamise nõude kostjale TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel kätte Tartu Maakohtu 22. septembri 2021

määruse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 22. septembril 2021.

Kohus märkis, et dokument loetakse TsMS § 317 lg 5 alusel kostjale avalikult kättetoimetatuks

15 päeva möödumisel teadaande avaldamisest. Kohus andis kostjale kirjaliku vastuse

esitamiseks tähtaja. Kostja ei vastanud kohtule tähtaegselt. Kohus hoiatas kostjat, et kui kostja

ei ole tähtaegselt vastanud, loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks

ja kohus võib hagi rahuldada tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, kannab hagimenetluse kulud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel otsusest välja

põhjendava osa.

Kohus selgitab tagaseljaotsuse kättetoimetamise kohta üksnes järgmist. Kohtul ei õnnestunud

kostjale menetlusdokumente kätte toimetada kohtule teadaolevatel kostja aadressidel ega

kostja sidevahendite andmeid kasutades. Kohus tegi kostja elukoha ja muude sidevahendite

andmete

väljaselgitamiseks

päringu

rahvastikuregistrisse,

e-maksuametisse,

Soome

rahvastikuregistrisse, kostja elukohajärgsele kohalikule omavalitsusele ning Politsei- ja

Piirivalveametile. Kohtul ei õnnestunud välja selgitada kostja kehtivaid elukoha ja muude

sidevahendite andmeid, mis oleksid viinud dokumentide kostjale kättetoimetamiseni. Kohtule

ei ole pärast hagiavalduse ja kirjaliku vastuse esitamise nõude kostjale avalikult

kättetoimetamist saanud teatavaks täiendavaid kostja elukoha ega muude sidevahendite

andmeid. Rahvastikuregistrisse ega e-maksuametisse ei ole kostja kohta täiendavaid andmeid

laekunud. Tagaseljaotsus tuleb toimetada kostjale TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel kätte otsuse

resolutsiooni väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Väljavõttes tuleb

TsMS § 317 lg 4 järgi märkida asja arutav kohus, menetlusosalised ja menetluse ese ning otsuse

resolutsiooni punktid 1 – 3 ja 6 – 8 ning selgitused kaja esitamise kohta.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt hageja menetluskuludena välja riigilõivu

650 eurot ja esindajatasu 420 eurot (koos käibemaksuga), kokku 1070 eurot. Hageja esindajal

kulus dokumentide komplekteerimiseks ja analüüsimiseks ning hagiavalduse koostamiseks ja

esitamiseks 3,5 töötundi. Hageja esindaja töötunni hind on 100 eurot käibemaksuta.

Riigilõiv 650 eurot on TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi põhjendatud menetluskulu.

Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja

esitas nõude kompromissilepingust tuleneva põhivõla, võla sissenõudmiskulude ja viivise

saamiseks. Tegemist ei ole õiguslikult keerulise vaidlusega. Arvestades esitatud dokumentide

mahtu, ei ole tegemist ka mahuka vaidlusega. Kuna hageja kinnitas, et ta ei saa õigusabilt

tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada, tuleb hageja esindajakulu

TsMS § 174 lg 10 alusel hüvitada koos käibemaksuga. Hageja esindajakulu on seega

põhjendatud ja vajalik 144 euro ulatuses (sh käibemaks).

Hageja menetluskulud on seega kokku põhjendatud 794 euro (650 + 144) ulatuses. Kuna

menetluskulud jäid kostja kanda, tuleb hageja menetluskulu 794 eurot kostjalt hageja kasuks

välja mõista.

Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb kohtulahendis märkida, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik