2-21-3152/20 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (12)

2-21-3152

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Ülle Raag

Otsuse tegemise aeg ja koht

02.11.2021. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-3152

Tsiviilasi

Hxxxx Txxxxxxx hagi Rxxxxx Kxxxx vastu kinnisasjalt

eelmärke ja hüpoteegi kustutamiseks ning tahteavalduse

asendamiseks, samuti kahju hüvitamiseks

Hagihind

10 867,14 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

HxxxxxTxxxxxx

(isikukood:

xxxxxxxxxxx;

aadress:

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

xxxxxx maakond; e-post: x

Kostja: Rxxxxx Kxxxx (isikukood:xxxxxxxxxxxx; aadress:

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

xxxxx maakond; e-post: x

Kohtuistungi toimumise aeg

Menetlustoiming

15.10.2021. a;

Lõpplahend

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada HxxxxxTxxxxxxx hagi osaliselt.

2. Tuvastada Rxxxxx Kxxxx kohustus anda nõusolek kinnistusregistris registriosa

number 2908808 kolmandasse (III) jakku esimesele järjekohale Rxxxxx Kxxxx

kasuks omandi üleandmise tagamiseks sisse kantud eelmärke kustutamiseks.

Kohtuotsus asendab Rxxxxx Kxxxxxnõusolekut.

3. Tuvastada Rxxxxx Kxxxx kohustus anda nõusolek kustutada kinnistusregistris

registriosa number 2908808 neljandasse (IV) jakku esimesele järjekohale Rxxxxx

Kxxxx kasuks seatud hüpoteek summaga 17 000 eurot. Kohtuotsus asendab Rxxxxx

Kxxxx nõusolekut.

4. Mõista Rxxxxx Kxxxxxx Hxxxx Txxxxxxx kasuks välja leppetrahv 7890 eurot.

5. Mõista Rxxxxx Kxxxxxx HxxxxxTxxxxxxx kasuks põhinõudena kahju hüvitis

summas 3116,98 eurot.

6. Mõista Rxxxxx Kxxxxxx HxxxxxTxxxxxxx kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras kahju hüvitiselt summas 3116,98 eurot hagiavalduse

2 (12)

esitamisest, s.o alates 01.03.2021. a kuni nõude täitmiseni.

7. Jätta hageja nõue leppetrahvi väljamõistmiseks edasiulatuvalt ja leppetrahvilt

viiviste nõudes rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud kostja Rxxxxx Kxxxx kanda.

2. Mõista kostjalt Rxxxxx Kxxxxxx välja hageja HxxxxxTxxxxxxx kasuks

menetluskuluna 832 (kaheksasada kolmkümmend kaks) eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu)

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Hxxxx Txxxxxx esitas 01.03.2021. a Pärnu Maakohtule hagiavalduse (tl 8-11) Rxxxxx

Kxxxx vastu kinnisasjalt asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx vald, xxxxxx maakond

(registriosa nr 2908808) eelmärke ja hüpoteegi kustutamiseks ning tahteavalduse

asendamiseks. Esitatud asjaolude kohaselt sõlmisid Hxxxx Txxxxxx ja Rxxxxx Kxxxx

27.07.2018. a notariaalse müügilepingu, millega Hxxxx Txxxxxx müüs Rxxxxx Kxxxxxx

kinnistu registriosa numbriga 2908808 hinnaga 13 000 eurot. Pooled leppisid kokku, et

müügihinnast 5000 eurot tasutakse enne müügilepingu sõlmimist ning 12 500 eurot igakuiste

maksetena, s.o 500 eurot 25 kuu jooksul alates 16.08.2018. a. Rxxxxx Kxxxx täitis

maksekohustust kuni 07.12.2018. a, olles kokku tasunud 2500 eurot. Rohkem osamakseid

kostja hagejale tasunud ei ole. Müüja edastas 11.09.2020. a kostjale lihtkirjaliku

müügilepingust taganemise avalduse. 30.12.2020. a koostas notar täiendava tähtaja andmise ja

lepingust taganemis ning ülesütlemise avalduse, andes Rxxxxx Kxxxxxx täiendava 2 nädalase

tähtaja. Kostja sai dokumendi kätte 14.01.2021. a e-kirja teel. Seega lõppes täiendav tähtaeg

28.01.2021. a Kostja oma kohustus ei täitnud. Hageja on püüdnud asja lahendada

kohtuväliselt, kuid tulemusteta.

Hageja on esitanud nõude kostja tahteavalduse andmiseks kohustamiseks, et kustutada

kinnistusregistri registriosa number 2908808 kolmandasse jakku kostja kasuks 27.07.2018. a

lepingu alusel sinna kantud omandiõiguse üleandmise nõuet tagav eelmärge. Hageja viitab

AÕS § 63, lg-le 8, VÕS § 76 lg-le 1, § 116 lg-le 1, § 188 lg-le 1 ning KRS § 341 lg-le 1.

Hageja leiab, et kuna kostja kasuks omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks seatud

eelmärkega tagatava nõude maksmapanek on välistatud ning kostja ei ole andnud

vabatahtlikult nõusolekut eelmärke kustutamiseks, on hageja kui kinnistu omanik, kelle

omandit eelmärge puudutab, nõue tõendatud ning kostjal kohustus anda nõusolek tema kasuks

seatud eelmärke kustutamiseks. Lugeda kostja tahteavaldus asendatuks jõustunud

kohtuotsusega.

Hageja on esitanud nõude kostja tahteavalduse asendamiseks kohustamiseks, et kustutada

kinnistusregistri registriossa number 2908808 neljandasse jakku kostja kasuks 27.07.2018. a

lepingu alusel sinna kantud hüpoteek ning esitanud nõude asendada kostja tahteavaldus

kohtuotsusega. Hageja viitab AÕS §-le 642 ning §-le 330. Hageja on müügilepingust kehtivalt

3 (12)

taganenud, mistõttu on lõppenud ka tagatavad nõuded. Hüpoteegiga olid tagatud kõik

notariaalsest müügilepingust tulenevad ostja rahalised nõuded müüja vastu. Kuivõrd lõppenud

on müügileping, on lõppenud ka kõik hüpoteegiga tagatavad nõuded. Lisaks viitab hageja

AÕS § 349 lg-le 1 ja KRS § 341 lg-le 1.

Hageja kahjunõue kostja vastu summas 106,98 eurot. Hageja on välja toonud, et on kostja

lepingu rikkumise tõttu sunnitud tasuma notari tasusid ja riigilõive. Hageja tasus notari tasu

müügilepingu tõestamise eest 46,15 eurot, eelmärke ja hüpoteegi seadmise riigilõivu kokku

10,25 eurot ning notariaalse taganemisavalduse tõestamise notari tasu 50, 58 eurot. Seega on

hageja põhjendanud, et kostja on lepingut rikkunud ja hagejale on tekkinud kahju, mis kuulub

hüvitamisele. Kostja tegevuse ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4

järgi.

Hageja kahjunõue summas 2620 eurot kostja vastu. Hageja viitab müügilepingu punktile 8.6

ning märgib, et kostja pole käesoleva ajani hagejale lepingu eseme valdust tegelikult üle

andnud. Hageja viibis 2020. a septembris kinnistul ja nägi, et seal pole keegi pikalt elanud.

Seega on faktiliselt 2020. a septembrist kinnistu otsene valdus hagejal. Kostja ei ole täitnud

oma kohustust, st kinnistu ja selle oluliseks osaks olev ehitis ei ole tagasi saamisel enam

sellises seisukorras, nagu see oli ostja poolt kinnistu otsese valduse saamise hetkel. Kostja on

rikkunud veel järgmisi kohustusi: kostjal oli õigus eset arendada müüjal eelneval kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul ja kohustus ehitis kindlustada.

Müügilepingu punktist 8.6 tuleneva rikkumise tõttu on hageja saanud kahju. Lepingu ese ei

olnud otsese valduse kättesaamisel enam sellises seisukorras nagu see oli ostja poolt otsese

valduse saamise hetkel. Hageja kalkulatsiooni kohaselt on kahju tekkinud järgmiselt (tuleb

taastada/parandada): lõhutud saunaruumide põrandate taastamine 240 eurot, sauna pliidi

taastamine 150 eurot, elamu trepi ja trepiaugu taastamine 1200 eurot, elamu tubade seinte

taastamine 400 eurot, elamu põrandate taastamine 360 eurot, elektritööd 50 eurot,

välisfassaadi parandused 100 eurot ning lõhutud uued köögikapid 120 eurot, kokku 2620

eurot. Kostja on omaalgatuslikult ning ilma hageja eelneva nõusolekuta teostanud

muudatusi/töid: elamu esifassaadilt eemaldanud osa voodrilaudu, millest laudaosa seina äärde

ehitatud koerakuut; laudaosalt osaliselt ja lohakalt lammutatud kaks seina; sauna ees- ja

leiliruumi põrand lõhutud, sauna pliit lõhutud, pliidiraud kadunud; elamus eemaldatud teisele

korrusele viiv trepp, suletud trepiauk selliselt, et teisele korrusele ei pääse; tubade seintelt

eemaldatud kuni palkideni seinakattematerjal; elutoa seina sisse tehtud ukseava ning

paigaldatud väljaviiv uks; põrandad osaliselt lammutatud, kaetud laudadega; elektrijuhtmestik

eemaldatud, asendatud osaliselt kinnitatud kaablitega; elamu esimesel korrusel olnud sisustus,

mööbel ja osa raamatukogust kadunud, alles olevad raamatud vedelevad segamini koos

lammutusprahiga; teiselt korruselt kadunud antiikne vitriinkapp (mille kostja lubas

kompenseerida); teisel korrusel asuvatelt uutelt köögikappidelt ära kistud töötasapinnad.

Kostja on lepingut rikkunud ja hagejale on tekkinud kahju, mis kuulub hüvitamisele. Kostja

tegevuse ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 järgi.

Hageja kahjunõue summas 380 eurot. Pooled leppisid kokku, et kinnistu oluliseks osaks

olevasse elamusse jääb antiikne vitriinkapp, mille väärtus on 380 eurot. Kostja on vitriinkapi

omastanud. Kostja on kinnitanud, et vastutab eseme omastamise eest ning lubanud selle

väärtuse hüvitada, kuid pole seda teinud. Tekkinud kahju kuulub VÕS § 127 lg 4 alusel

hüvitamisele.

Tulenevalt müügilepingu punktist 8.3 on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi 2000 eurot.

Müügilepingu punkt 8.7 alusel on hagejal õigus nõuda kohustuse mittetäitmisel (nõusoleku

mitteandmisel eelmärke kustutamiseks kinnistusraamatust) kostjalt leppetrahvi 30 eurot

päevas iga tähtaja ületanud päeva eest. Lepingust taganemise avaldus jõustus pärast täiendava

tähtaja andmist 28.01.2021. a, on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi alates 13.02.2021.a.

4 (12)

Hageja taotleb leppetrahvi väljamõistmist alates 13.02.20201. a kuni hagi esitamiseni summas

510 eurot. Edasiulatuvalt leppetrahv kuni kostja poolt oma kohustuse täitmiseni (TsMS

§ 369). Hageja viitab VÕS § 158 lg-le 1.

Hageja taotleb kostjalt välja mõista seadusjärgne viivis hagi esitamise ajaks sissenõutavaks

muutunud leppetrahvi (s.o 510 eurot) nõudelt ja tekkinud kahjult (s.o 3126,98 eurot).

Kuivõrd hageja on müügilepingust taganenud, tuleks tal VÕS § 189 lg 1 kohaselt tagastada

talle tasutud ostuhinna osa 2500 eurot. Seega taotleb hageja kostja nõude (hageja vastu)

tasaarveldamist summas 2500 eurot, mistõttu tuleb kostjal hagejale hagi esitamise ajaks

tasuda veel 3126,98 eurot (5626,98-2500).

2. Pärnu Maakohtu 02.03.2021. a määrusega (tl 5) edastati hagiavaldus kohtualluvuse järgi

lahendamiseks Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale.

3. 04.03.2021. a määrusega (tl 1-2) võttis kohus hagi menetlusse ja kohustas kostjat hagile

kirjalikult vastama.

4. Kostja esitas 06.03.2021. a kohtule omapoolse kirjaliku seisukoha (tl 32). Kostja on nõus

asjaoluga, et ta jäi maja eest võlgu. Kostja hinnangul on hagiavalduses väljatoodud asjaolud

poolikud. Näiteks see, et algselt oli maja elamiskõlbmatu, kuid nüüd on korrastatud

köögipõrand, majja toodud vesi (seega olemas WC ja pesemisvõimalus) ning majja on veetud

ka uued kaablid ja paigaldatud uus välisuks. Korrastatud on hoov. Trepp eemaldati seetõttu, et

vajalik oli valda esikupõrand. Seina pandi soojustus, vahetatud on köögiaken ning paigaldatud

on ka terassiuks. Kostjal on olemas pildid elamu algse seisukorra kohta. Kokkuleppe kohaselt

võttis kostja maha katuse lauda osalt, sest oli olemas oht selle kokkuvarisemiseks. Sein jäi

püsti. Kostja leiab, et eluase on nüüd elamiskõlblik ning palub välja toodud asjaolusid arvesse

võtta.

5. Hageja esitas 17.05.2021. a seisukoha kostja vastusele (tl 38). Hageja hinnangul ei ole

kostja e-kiri käsitletav vastusena hagiavaldusele TsMS § 394 mõttes. Dokumendil puudub

pädeva isiku allkiri. Hageja taotleb menetlusdokumendi käiguta jätmist ning anda kostjale

tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Lisaks ei lükka kostja vastuväited ümber hagiavalduses

esitatud seisukohti. Kostja on oma vastuses hagi sisuliselt õigeks võtnud TsMS § 440 mõttes.

Ülejäänud kostja seisukohad on ennastõigustavad. Kostja ei ole oma väidete tõendamiseks

esitanud ühtegi tõendit. Hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele.

6. 03.09.2021. a kirjaga (tl 41-42) kohus võttis lühidalt kokku vaidluse sisu, andis sellele

esialgse õigusliku hinnangu ning selgitas pooltele tõendamiskoormist.

7. Kohus esitas 24.09.2021. a TsMS § 351 korras pooltele selgitused ning määras

kohtuistungi aja (tl 44).

8. Hageja esitas 06.10.2021. a kohtule menetluskulude nimekirja (tl 50). Avalduse kohaselt on

hageja menetluskulu kokku 832 eurot, mis koosneb järgmisest: hagiavalduse esitamisel

tasutud riigilõiv 600 eurot, arve nr 101913 5 eurot, õigusabi teenuse arve nr 111453 44 eurot,

arve nr 114281 5 eurot, õigusabi teenuse arved 121908 ja nr 127303 vastavalt 88 eurot ja 90

eurot.

Lisaks esitas hageja pildid (hüperlingid) (tl 54) selle kohta, milline nägu kinnistu välja 2018. a

ning 2020. a.

9. Kohus pidas 15.10.2021. a tsiviilasjas kohtuistungi. Kostja kohtuistungile ei ilmunud.

Kohus määras, et teeb lõpplahendi 2.novembriks 2011. a (tl 59).

5 (12)

KOHTU SEISUKOHT

10. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi

on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

11. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asja lahendamise seisukohalt oluliste asjaolude

osas:

• Hageja ja kostja sõlmisid 27.07.2018. a notariaalselt tõestatud vormis kinnistu

võlaõigusliku müügilepingu ja avalduse kinnistusosakonnale eelmärke kinnistamiseks

ning hüpoteegi seadmiseks (tl 13-19). Lepingu kohaselt leppisid hageja ja kostja

kokku, et hageja müüb kostjale Txxxxxxx kinnistu registriosa numbriga 2908808,

asukohaga xxxxxxxxxxxxxxküla, xxxxxxxxvald,xxxxxxxxmaakond. Kostja kohustus

hagejale tasuma ostuhinna 13 000 eurot järgmiselt: 500 eurot kohustub ostja tasuma

enne võlaõigusliku müügilepingu sõlmimist sularahas ning 12 500 eurot kohustud

ostja tasuma müüjale igakuiste maksetena, s.o 500 eurot 25 kalendrikuu jooksul iga

kuu 16ndaks kuupäevaks, kusjuures esimene maksetähtaeg on 16.08.2018. a.

• Kinnistu otsene valdus anti ostjale üle võlaõigusliku müügilepingu sõlmimise päeval,

s.o 27.07.2018. a.

• Kostja kasuks kanti kinnistusraamatusse registriosa number 2908808 kolmandasse

jakku esimesele vabale järjekohale eelmärge omandi üleandmise tagamiseks.

• Lisaks seati kostja kasuks kinnistusraamatusse registriosa number 2098808

neljandasse jakku esimesele järjekohale hüpoteek summaga 17 000 eurot ning kinnistu

igakordse omaniku kohustus alluda kohesele sundtäitmisele lepinguga seatus

hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks.

• Pooled leppisid kokku, et müüjal on õigus 2 nädalase etteteatamistähtajaga lepingust

ühepoolse avalduse alusel taganeda ja leping üles öelda, kui ostja ei ole ostuhinda

tasunud lepingus toodud tähtaegadel.

• Kostja ostuhinna tasumise kohustust nõuetekohaselt ei täitnud ning 30.12.2020. a

notariaalse

avaldusega

(tl

21-23)

hageja

taganes

kinnistu

võlaõiguslikust

müügilepingust. Taganemisavaldus on kostjale notari poolt kätte toimetatud

14.01.2021. a e-kirjaga.

• Pooled leppisid kokku, et kui müüja taganeb lepingust põhjusel, et ostja ei ole

ostuhinda nõuetekohaselt tasunud, on ostja kohustatud müüjale tasuma leppetrahvi

summas 2000 eurot.

• Müügilepingu kohaselt, kui pooled lepivad kokku, et lepingust taganemisel ükskõik

kumma lepingupoole poolt on kostja kohustatud viivitamatult üle andma müüjale

müügilepingu eseme otsese valduse ning vähemalt samas seisukorras nagu see oli

ostja poolt lepingu eseme otsese valduse saamise hetkel.

• Alates 2020. a septembrist on kinnistu otsene valdus hagejal, kuid kostja ei ole andnud

nõusolekut kinnistusraamatust eelmärke ja hüpoteegi kustutamiseks.

Eeltoodust tulenevalt on käesolevas asjas tõendamist leidnud asjaolu, et hageja ja kostja vahel

oli kinnistu võlaõiguslikust ostu-müügilepingust tulenev võlasuhe. Asjas ei ole vaidlust selle

üle, et kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi täitnud nõuetekohaselt, hageja oli õigustatud

lepingust taganema ning nüüdseks on poolte vahel lepingu alusel saadu tagastamise

kohustusel põhinev, nn tagasitäitmise võlasuhe.

12. VÕS § 116 lg 1 sätestab, et lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on

lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Ostuhinna

tasumine on ostu-müügilepingust tulenev ostja põhikohustus ning selle kohustuse täitmata

6 (12)

jätmine on vaieldamatult käsitatav olulise lepingurikkumisena VÕS § 116 lg-te 1, 3

tähenduses. Ka pooled ise on lepingu punktis 8.1.1 kokku leppinud, et ostuhinna kokkulepitud

tähtaegadel tasumata jätmine annab müüjale õiguse lepingust taganeda.

Lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele (VÕS §

188 lg 1). Tegemist on lepinguosalise ühepoolse kujundusõigusega, mis ei vaja kehtima

hakkamiseks teise lepingupoole nõusolekut, kuid lepingust taganemise tahteavaldus tuleb

teisele lepingupoolele kätte toimetada. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1

sätestab, et kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse

tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Tahteavaldus on kätte

saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud (TsÜS § 69 lg 2).

Müügilepingu punkt 8.5 sätestab, et lepingu ühepoolseks lõpetamiseks esitab osapool

notariaalselt tõestatud ühepoolse avalduse, ning taganemine jõustub taganemisavalduse

kättesaamisel, kuid mitte hiljem kui kümnendal päeval teate postiasutusele üle andmisest.

Hageja väitel on taganemisavaldus kostjale notari poolt saadetud 14.01.2021. a e-kirjaga.

Kostja ei ole taganemisavalduse kehtivuse kohta vastuväiteid esitanud.

VÕS § 186 p 5 kohaselt lepingust taganemisega võlasuhe lõpeb. Kui lepingupool võib

vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad

lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Taganemine ei mõjuta enne

taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust (VÕS § 188 lg 2).

VÕS § 189 lg 1 sätestab, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema

poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta

tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma

üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut.

Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates.

Seega on hageja õigustatult kostjalt tagasi nõudnud viimasele võlaõigusliku müügilepingu

alusel üle antud kinnisasja valduse ning hageja on kohustatud kostjale tagastama kostja poolt

tasutud ostuhinna. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja on hagejale tasunud 2500 eurot.

13. Asjas ei ole vaidlust, et kostja tehtud osamaksete summa moodustas ostuhinnast

marginaalse osa. Kostja tegi osamakseid üksnes kuni 07.12.2018. a ning seega oli täitmata

kostja lepingu punktist 8.1.1 tulenev kohustus. Lepingu punktis 8.3 kokku lepitu annab

hagejale õiguse nõuda kostjalt leppetrahvi 2000 eurot, kui müüja taganeb lepingust seetõttu, et

ostja ei ole ostuhinda nõuetekohaselt tasunud, s.o olulise lepingurikkumise tõttu.

VÕS § 158 lg 1 järgi leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole

kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

Lepingus on leppetrahvi nõudmise õigus seotud ostja poolse ostuhinna tasumise kohustuse

rikkumisega. Kostja pidi kogu ostuhinna tasuma alates 16.08.2018. a 25 kalendrikuu jooksul

ja sellega täitma asjaõiguslepingu sõlmimise eelduse. Kostja tasus osamakseid kuni

07.12.2018. a. Kohus leiab, et hageja poolt leppetrahvi nõude esitamine 30.12.2020. a

täiendava tähtaja andmises ning lepingust taganemise ja ülesütlemise avalduses, on tehtud

mõistliku aja jooksul (VÕS § 159 lg 2). Kostja ei ole leppetrahvi nõuet summas 2000 eurot

vaidlustanud.

VÕS § 161 lg 1 kohaselt võib lepingu rikkumise korral kahjustatud lepingupool nõuda

leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata. Arvestades, et hagejal oli huvi kinnistu müüa,

27.07.2018. a oli kostjaga jõutud kinnistu müügi osas kokkuleppele, sh kokku oli lepitud

müügihind ja selle tasumine 25 kalendrikuu jooksul, kinnistu valdus anti lepingu sõlmimisel

kostjale üle ning kosta asus kinnistul lammutus- ja remonttöid tegema. Müügitehing jäi lõpuni

viimata kostjat tulenevatel asjaoludel. Kostja ei ole huvitatud kinnistu ostmisest ega ka

7 (12)

valdusest. Kostja kasuks on kinnistusraamatusse kantud eelmärge ning hüpoteek, mis piirab

hageja võimalusi kinnistut vabalt käsutada. Eeltoodu alusel ei saa hagejal kahju tekkimist

välistada.

VÕS § 188 lg 2 viimase lause kohaselt ei mõjuta lepingust taganemine enne seda tekkinud

leppetrahvi nõudmise õigust. Tulenvalt lepingust on leppetrahvi summa 2000 eurot.

14. Müügilepingu punktis 8.7 lepiti kokku, et lepingu ühepoolsele lõpetamisel ja lepingust

taganemisel müüja või ostja poolt kohustub ostja andma notariaalselt kinnitatud nõusoleku

kinnistusraamatusse kantud eelmärke kustutamiseks kinnistusraamatus hiljemalt 15 päeva

jooksul arvates taganemisest. Kohustuse mittetäitmisel on müüjal õigus nõuda ostjalt

leppetrahvi summas 30 eurot päevas iga tähtaja ületanud päeva eest.

Kohus nõustub hagejaga, et kuivõrd lepingust taganemise avaldus jõustus pärast täiendava

tähtaja andmist 28.01.2021. a (kuna kostja täiendava tähtaja jooksul oma kohustust ei täitnud),

on hagejal õigus alates 13.02.2021. a nõuda kostjalt leppetrahvi. Alates 13.02.2021. a kuni

kohtuotsuse tegemiseni, s.o kuni 02.11.2021. a leppetrahvi summas 7890 eurot (263x30).

Kohus kontrollis VÕS § 159 lg.2 nõuete täitmist hageja poolt- kas hageja on teatanud

kostjale leppetrahvi sissenõudmise kavatsusest. Kohtu hinnangul on hageja selle kohustuse

täitnud 30.12.2020 esitatud notariaalse teatega, mille p.3 hageja annab kostjale teada

lepingust taganemise ja ülesütlemise tagajärjed, s.h. teatab hageja leppetrahvi 30 eurot

päevas nõudeõiguse kasutamisest. Pärast täiendava tähtaja möödumist, s.o. 1.märtsil 2021

esitas hageja hagiavalduse, milles leppetrahvi nõude summaliselt. Seega on hageja teatanud

leppetrahvi nõudmisest kostjale ette ja lühikese aja jooksul esitanud leppetrahvi nõude.

Leppetrahvi vähendamist taotletud ei ole. Arvestades selle leppetrahvi (30 eurot päev)

eesmärki -tagada kinnistusraamatusse kantud eelmärke kustutamine-kujuneb leppetrahv

sedavõrd suureks kostja käitumisest tulenevalt- kostjal olnuks võimalik alates hagiavalduse

esitamisest koheselt vastav nõue täita, eriti arvestades asjaolu, et kostja ei ole nõuet

vaidlustanud.

Kohus ei pea põhjendatuks kostjalt leppetrahvi 30 eurot iga tähtaja ületanud päeva eest välja

mõistmist edasiulatuvalt TsMS § 369 alusel, s.o alates 03.11.2021. a kuni eelmärke ja

hüpoteegi kustutamiseni. Nimelt rahuldab kohus hagi selles osas, et kohustab kostjat andma

nõusolekud kinnistusraamatu kannete tegemiseks, s .h. andma nõusoleku tema kasuks tehtud

eelmärke kustutamiseks kinnistusraamatust. Kohus asendab Rxxxxx Kxxxx nõusoleku

käesoleva kohtuotsusega (vt. resolutsiooni p.2). See tähendab, et eelmärke kustutamiseks

kinnistusraamatust pole vajalik Rxxxxx Kxxxx osalus ja eelmärke kustutamine sõltub hageja

enda tegevusest. Sel põhjusel puudub alus nõuda leppetrahvi kostjalt perioodi eest, mida

kostja ei saa mõjutada.

15. Kostja Rxxxxx Kxxxx kasuks on kinnistusraamatusse kantud eelmärge omandi

üleandmise tagamiseks. AÕS § 63 lg 8 kohaselt on isikul, kelle omandit või piiratud

asjaõigust eelmärge või vastuväide puudutab, on õigus nõuda isikult, kelle kasuks märge on

tehtud, märke kustutamist, kui märkega tagatud õiguse maksmapanek on välistatud, eelkõige,

kui nõue, mille tagamiseks märge tehti, on lõppenud. Kuna hageja on müügilepingust

kehtivalt taganenud, ei ole kostjal enam võimalik omandi üleandmist nõuda ehk kostjal

puudub omandi üleandmise nõue, mida eelmärge tagab. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt

eelmärke kustutamist.

Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 kohaselt on kande tegemiseks, muutmiseks või

kustutamiseks nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne

kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. KRS § 341 lg 2 p 6 kohaselt

on kinnisasja või asjaõigust puudutava märke muutmisel või kustutamisel puudutatud isikuks

8 (12)

märke järgi õigustatud isikud, samuti isikud, kes omavad asjaõigust märkest tulenevale

õigusele.

Eeltoodust

tulenevalt

on

hagejale

kuuluva

kinnisasja

kohta

avatud

kinnistusregistriossa nr 2908808 kostja kasuks kantud eelmärke kustutamiseks nõutav kostja

nõusolek. AÕS § 63 lg 8 ja KRS § 341 sätestatust nende koostoimes tuleneb kostja kohustus

anda nõusolek eelmärke kustutamiseks.

AÕS § 642 sätestab, et kinnisasja koormava asjaõiguse lõpetamiseks on nõutav õigustatud

isiku notariaalselt kinnitatud avaldus õiguse lõpetamise kohta ja õiguse kustutamine

kinnistusraamatust, kui seadus ei sätesta teisiti. Avaldus tuleb esitada kinnistusosakonda või

isikule, kelle kasuks õigus lõpetatakse. AÕS § 349 lg 1 kohaselt, kui hüpoteegiga tagatud

nõue rahuldatakse või nõuet ei ole tekkinud, võib koormatud kinnisasja igakordne omanik

nõuda hüpoteegi kandmist enda nimele või selle kustutamist, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

KRS § 34 lg 1 kohaselt on kinnistamisavalduse esitamise õigus isikul, kelle õigusi kanne

puudutab või kelle kasuks kanne tehakse.

Antud juhul on hüpoteek seatud kostja kasuks. Seega on hüpoteegi kustutamiseks

kinnistamisavalduse esitamise õigus kostjal. Hageja ei saa avaldust hüpoteegi kustutamiseks

iseseisvalt esitada. Kuivõrd hageja on kehtivalt võlaõiguslikust müügilepingust taganenud, on

lõppenud ka hüpoteegiga tagatavad nõuded. Kostja ei ole vajalikku tahteavaldust teinud ega

esitanud põhjendusi hüpoteegi kustutamisest keeldumiseks.

KRS § 341 lg 8 kohaselt võib puudutatud isiku nõusolekut asendada jõustunud või viivitamata

täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. TsÜS § 68

lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab

tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut

kohustatakse sellist tahteavaldust andma.

Kõike eelnevat arvestades kohus rahuldab hageja nõude ja tuvastab kostja kohustuse anda

nõusolek kinnistusraamatust tema kasuks omandi üleandmise tagamiseks sisse kantud

eelmärke ning hüpoteegi kustutamiseks. Jõustunud kohtuotsus asendab kostja nõusolekut.

16. Kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel võib nõuda, kui on täidetud

eelkõige järgmised üldised eeldused:

• Kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1);

• Kostja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1);

• Hagejale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128);

• Kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);

• kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena hagejale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav,

v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3);

• rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

16.1 Hagiavalduse kohaselt on hagejal tekkinud otsene varaline kahju 106,98 eurot, mis on

tekkinud põhjusel, et hageja tasus notari tasusid ja riigilõive ning seda järgmiselt: notari tasu

müügilepingu sõlmimisel 46,15 eurot, eelmärke ja hüpoteegi seadmise riigilõivu kokku 10,25

eurot ja notariaalse taganemisavalduse tõestamise notari tasu 50,58 eurot.

Eelpool toodule tuginedes saab veendunult väita, et kostja on lepingut rikkunud. Seega on

täidetud esimene eeldus.

Lisaks leiab kohus, et lepingurikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1) ning kostja

vastutab lepingu rikkumise eest. Kohtuni ei ole toodud asjaolusid, millest tulenevalt võiks

väita, et lepingu rikkumine oleks vabandatav. Eeldatakse, et kohustuste rikkumine ei ole

vabandatav.

9 (12)

Järgmisena analüüsib kohus, kas hagejal on seoses rikkumisega tekkinud kahju ning kas

tekkinud kahju on põhjuslikus seoses rikutud kohustusega. Riigikohus on lahendi nr

3-2-1-36-15 (p 22) märkinud, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine

olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise

kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seega tuvastatakse kahju olemasolu

rikkumisele eelneva ja sellele järgneva varalise olukorra võrdlemise kaudu. VÕS § 127 lg 4

järgi tuleb hüvitada üksnes selline kahju, mis on kahju tekitaja käitumise tagajärg.

Müügilepingu punkt 11.2 kohaselt oli võlaõigusliku kinnistu müügilepingu sõlmimise tasu

56,20 eurot. Notari tasule lisandub käibemaks suurusega 20% notaritasust. Pooled leppisid

kokku, et kulud kannavad lepingupooled võrdelt, s.o kumbki pool ½ osas. Eeltoodust

tulenevalt tuli hagejal tasuda müügilepingu tõestamise notari tasu 46,15 eurot, eelmärke,

hüpoteegi riigilõiv 10,25 eurot. Täiendava tähtaja andmise ning lepingust taganemise ja

ülesütlemise avalduse kohaselt oli notariaalakti tõestamisega seotud kulu 42,15 eurot (s.o

avalduse tõestamine) ning tasule lisandub käibemaks 20%. Seega kujuneb avalduse

tõestamise kuluks 50,58 eurot (42,15+8,43).

Seega on kahju summas 106,98 eurot (46,15+10,25+50,58) tekkinud seoses müügilepingu

sõlmimisega ning kostja poolse lepingu rikkumise tõttu. Rikkumise ja kahju vahel on

põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 mõttes.

16.2 Müügilepingu punktis 8.6 lepiti kokku, et lepingust taganemisel ükskõik kumma

lepingupoole poolt on ostja kohustatud viivitamatult üle andma müüjale müügilepingu eseme

otsese valduse koos lepingu eseme päraldiseks olevate dokumentidega. Lepingu eseme otsese

valduse kohustub ostja andma müüjale vähemalt samas seisukorras nagu see oli ostja poolt

lepingu eseme otsese valduse saamise hetkel.

Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja müügilepingu punktist 8.6 tulenevat kohustust täitnud, s.t

kinnistu ja selle oluliseks osaks olev ehitis ei ole tagasi saamisel enam sellises seisukorras,

nagu see oli ostja poolt kinnistu otsese valduse saamise hetkel. Kostja on rikkunud ka

kohustusi ehitis kindlustada ning kostjal oli õigus eset parendada müüjal eelneval kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Hageja on saanud lepingu punktist 8.6

tuleneva rikkumise tõttu kahju järgmiste asjade tõttu, mida tuleb taastada/parandada: lõhutud

saunaruumide põrandate taastamine 240 eurot, sauna pliidi taastamine 150 eurot, elamu trepi

ja trepiaugu taastamine 1200 eurot, elamu tubade seinte taastamine 400 eurot, elamu

põrandate taastamine 360 eurot, elektritööd 50 eurot, välisfassaadi parandused 100 eurot ning

lõhutud uued köögikapid 120 eurot, kokku 2620 eurot. Hageja on välja toonud, et Kostja on

omaalgatuslikult ning ilma hageja eelneva nõusolekuta teostanud muudatusi/töid: elamu

esifassaadilt eemaldanud osa voodrilaudu, millest laudaosa seina äärde ehitatud koerakuut;

laudaosalt osaliselt ja lohakalt lammutatud kaks seina; sauna ees- ja leiliruumi põrand

lõhutud, sauna pliit lõhutud, pliidiraud kadunud; elamus eemaldatud teisele korrusele viiv

trepp, suletud trepiauk selliselt, et teisele korrusele ei pääse; tubade seintelt eemaldatud kuni

palkideni seinakattematerjal; elutoa seina sisse tehtud ukseava ning paigaldatud väljaviiv uks;

põrandad osaliselt lammutatud, kaetud laudadega; elektrijuhtmestik eemaldatud, asendatud

osaliselt kinnitatud kaablitega; elamu esimesel korrusel olnud sisustus, mööbel ja osa

raamatukogust kadunud, alles olevad raamatud vedelevad segamini koos lammutusprahiga;

teiselt korruselt kadunud antiikne vitriinkapp (mille kostja lubas kompenseerida); teisel

korrusel asuvatelt uutelt köögikappidelt ära kistud töötasapinnad. Hageja esitas 06.10.2021. a

kohtule pildid (hüperlingid) (tl 54), milline nägi elamu välja 2018. a ostjale üleandmisel ning

kinnistu valduse tagasisaamisel 2020. a. Esitatust nähtub, et mööbel on elamust enamjaolt

välja viidud ning tehtud on valdavalt lammutustöid.

10 (12)

Kostja hageja toodud seisukohtadele kahju tekkimise kohta vastuväiteid esitanud ei ole, ka ei

ole kostja esitanud tsiviilasjas vastuhagi (TsMS § 373). Lepingu punkt 6.1.2 kohaselt ei ole

lepingust taganemise korral ostjal õigus nõuda lepingu eseme parendamise kulutuste

hüvitamist, kui parendused tehti müüja nõusolekuta.

Käesolevalt tuleb jaatada rikkumise ja kahju vahel põhjusliku seose olemasolu. Kostja on

rikkunud müügilepingu punktis 8.6 sätestatud. Kostja on kinnitanud, et on majas teinud

erinevaid lammutus- ja remonttöid. Seega on põhjendatud hageja kahjunõue summas 2620

eurot.

16.3 Hagiavalduse kohaselt leppisid pooled kokku, et muu hulgas jääb kinnistu oluliseks

osaks olevasse elamusse ka antiikne vitriinkapp, mille väärtus on 380 eurot. Pärast otsese

valduse tagasisaamist avastas hageja, et kostja on ilma hageja nõusolekuta vitriinkapi

omastanud. Kostja ei ole nõudele vastuväiteid esitanud. Kostja on 16.08.2020. a hagejale

saadetud e-kirjas (tl 24) hoopis kinnitanud, et vastutab vitriinkapi kadumise eest. Seega on

kostja rikkumise (vitriinkapi omastamine) ja tekkinud kahju vahel olemas põhjuslik seos ning

põhjendatud on hageja kahjunõue sumas 380 eurot.

16.4 Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja kahjunõuded kostja vastu kogusummas

3106,98 eurot (106,98+2620+380). Kohus märgib, et hagiavalduse punktis 2.8.2 on hageja

teinud trüki- või arvutusvea, märkides kahjunõuete kogusummaks 3116,98. Lähtuda tuleb

nõuete kogusummast 3106,98 eurot.

17. Hageja on kohustatud kostjale tagastama viimase poolt ostuhinna katteks tasutud 2500

eurot ning hagejal on õigus nõuda kostjalt kahjunõuete kokku summas 3106,98 eurot tasumist

ning leppetrahvi 2510 eurot (2000+510).

VÕS § 197 lg 1 võimaldab hagejal need vastastikused rahalised kohustused tasaarvestada, kui

hagejal on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Hageja

on hagiavalduses teinud VÕS § 198 kohase tasaarvestuse kohase avalduse kostjale. VÕS §

197 lg 2 kohaselt tasaarvestuse tulemusena lõpevad nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid

võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Eeltoodu alusel on tasaarvestusega

lõppenud hageja kohustus tagastada kostjale tasutud ostuhinna osa 2500 eurot ja kostja vastav

nõudeõigus. Tasaarvestatud summa võrra on vähenenud hageja nõuded ning hagejal on õigus

nõuda kostjalt 3116,98 euro tasumist.

18. Hageja taotleb kostjalt mõista välja viivis kahjunõudelt summas 3116,98 eurot alates

kohtuotsuse tegemisest seadusjärgses määras kuni nõude tasumiseni. Lisaks mõista kostjalt

välja viivis hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud leppetrahvi nõudelt (s.o 510 eurot)

seadusjärgses määras kuni nõude tasumiseni.

VÕS § 101 lg 1 p 4 kohaselt võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, muu

hulgas taganeda lepingust; sama lõike punkt 6 võimaldab võlausaldajal nõuda võlgnikult

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 järgi võib

võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või

lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või

lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi

kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär

kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

11 (12)

TsMS § 367 esimene lause sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis

selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Hageja on palunud kostjal kohustuse täita hiljemalt 28.01.2021. a. Kostja seda teinud ei ole,

seega on hageja nõue muutunud sissenõutavaks. Hageja soovib viivise väljamõistmist alates

hagiavalduse esitamisest kuni kahjuhüvitise tasumiseni. Kohus peab nõuet põhjendatuks.

Kohus mõistab kostjalt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

01.03.2021.a kuni kahjunõude 3116,98 eurot tasumiseni.

Seadus ei keela arvestada tasumisele kuuluvalt leppetrahvilt viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud suuruses. Samas ei pea kohus põhjendatuks nõuda kostjalt viivist

leppetrahvilt 510 eurot enne hagiavalduse esitamist, kuna leppetrahvi nõuet enne

hagiavalduse esitamist kostjale ei esitatud (erinevalt kahjunõudest, mis sisaldus 30.12.2020

notariaalses avalduses) ja selles osas ei olnud kostja kohustus enne hagiavalduse esitamist

(alates 13.02.2021) muutunud sissenõutavaks. Seetõttu jääb hageja viivisenõue leppetrahvilt

välja mõistmata.

Menetluskulude jaotus

Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS

§ 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab

hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesolevas asjas tegi kohus otsuse kostja kahjuks. Asjaolu, et kohus ei mõista kostjalt

leppetrahvi välja edasiulatuvalt ja jätab välja mõistmata viivise leppetrahvilt, ei mõjuta hagi

rahuldamise rahalist ulatust ega mitterahaliste nõuete rahuldamist ja tulenevalt TsMS § 162

lg-st 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude

rahalise suuruse.

06.10.2021. a esitas hageja menetluskulude nimekirja (tl 50). Hageja taotleb menetluskulude

rahalist kindlaksmääramist. Hageja on kandnud kulusid seoses lepingulise esindaja kuludega

järgmiselt. OÜ Hugo poolt on esitatud hagejale 5 arvet (tl 51-53). Esitatu kohaselt on

kliendilepingu sõlmimise tasu olnud kokku 10 eurot ning tasu õigusteenuse osutamise eest

222 eurot (koos käibemaksuga).

Lisaks on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 600 eurot.

Kokku on hageja kandnud lepingulise esindaja menetluskulusid summas 232 eurot

(käibemaksuga) + riigilõiv summas 600 eurot = 832 eurot. Hageja taotleb menetluskulude

rahalise summa, s.o 832 eurot, kindlaksmääramist ning selle välja mõistmist hageja kasuks.

Kostja vastuväiteid hageja menetluskulude nimekirjale ei esitanud.

TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kohtu hinnangul saab põhjendatud menetluskuluks lugeda nõudelt tasutud riigilõivu summas

600 eurot, samuti hageja lepingulise esindaja menetluskulusid summas 232 eurot (ilma

käibemaksuta).

/allkirjastatud digitaalselt/

12 (12)

Ülle Raag

Kohtunik