3-21-1133/16 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristina Maimann

Otsuse tegemise aeg ja koht

02.11.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1133

Haldusasi

H.L. kaebus Keskkonnaameti poolt 17.05.2021 väljastatud

metsateatise nr 50000502592 registreeringu tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – H.L., esindaja vandeadvokaat Andrus Lillo

Vastustaja – Keskkonnaamet, esindaja Signe Lehtme

Kolmas isik – AS Baltwood, esindaja vandeadvokaat Marko

Kaevando

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Mõista kaebajalt AS Baltwood kasuks välja menetluskulu 750 eurot. Ülejäänud osas

jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 02.12.2021 (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS-le Baltwood kuulub Tartu maakonnas, Tartu vallas, Uhmardu külas asuv Andrese

kinnistu (katastritunnus nr 77302:001:0320). Keskkonnaamet (KeA) registreeris 17.05.2021

metsaressursi arvestuse riiklikus registris metsateatise nr 50000502592 Andrese kinnistu

eraldisel nr 3 lageraie teostamiseks.

2. Andrese kinnistu piirneb Uussärje kinnistuga (katastritunnus 77302:001:0531), mille omanik

on H.L..

2(8)

3. Andrese ja Uussärje kinnistute ühise piiri asukoha kindlaksmääramiseks on käimas

haldusmenetlus. Menetluses on maamõõtja poolt läbi viidud piiri ja piirimärkide maastikul

kindlakstegemise toiming, mille käigus tuvastati, et piiripunktid on koordineeritud lubatust

suurema veaga (piiriprotokoll nr LY1812108568). AS Baltwood ei nõustunud loodusest leitud

piiripunktide asukohtadega ning haldusmenetlus piiri asukoha kindlaksmääramiseks ei ole

lõppenud.

4. H.L. esitas 26.05.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse KeA metsateatise nr

50000502592 tühistamiseks. Kaebusele oli lisatud esialgse õiguskaitse taotlus peatada

metsateatise nr 50000502592 kehtivus kuni käesolevas asjas tehtava kohtuotsuse jõustumiseni.

Tartu Halduskohus edastas 28.05.2021 määrusega kaebuse kohtualluvuse järgi lahendamiseks

Tallinna Halduskohtule ning peatas esialgse õiguskaitse korras 17.05.2021 metsateatise

nr 50000502592 kehtivuse kuni 26.06.2021 (k.a).

Tallinna Halduskohus võttis 09.07.2021 määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks

KeA ja kaasas kolmanda isikuna menetlusse AS Baltwood (määruse resolutsiooni p-d 1-3).

Sama määrusega jättis halduskohus H.L. esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata

(resolutsiooni p 4). Tallinna Ringkonnakohus jättis 10.08.2021 määrusega H.L. 26.07.2021

määruskaebuse rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 09.07.2021 määruse resolutsiooni punkti

4 muutmata (resolutsiooni p 2).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. Kaebaja palub tühistada KeA 17.05.2021 metsateatise nr 50000502592 registreeringu

(täiendavad seisukohad 28.06.2021) ja mõista kaebaja menetluskulud kaebaja kasuks

vastustajalt välja. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised:

1) Metsateatise registreerimisega annab KeA elektroonilises vormis haldusakti. Elektroonilisele

haldusaktile kohaldatakse kirjalikule haldusaktile esitatavaid nõudeid, arvestades dokumendi

elektroonilisest vormist tingitud erisusi (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 55 lg 3). See ei

tähenda, et täitmata võiks jätta haldusakti põhjendamise kohustuse (HMS § 56). Raieluba on

jäetud täielikult põhjendamata ning sellest ei tulene, et vastustaja oleks raiega seotud asjaolusid

üldse kontrollinud ja veendunud raie vastavuses õigusaktide nõuetele. Muu hulgas ei ole

vastustaja kontrollinud, kas raie plaanitakse õigetes maastikul märgitud piirides ega kahjusta

kellegi huve. Ka isiku kasuks antud haldusakti tuleb põhjendada, kui see võib mõjutada teiste

isikute õigusi.

2) Andrese ja Uussärje omanike vahel käib vaidlus kahe kinnistu vahelise piiri õige asukoha

kohta ja (haldus)menetlus piiride kindlaksmääramiseks. Menetluse raames on selgunud, et

registris olevad piirid on ebaõiged, kuid kaebajast sõltumatutel asjaoludel ei ole veel jõutud

õigeid piire registrisse kanda. Andrese ja Uussärje kinnistute vahelise piiri asukoha vaidlus

puudutab ka piiri, mis hõlmab metsateatises nr 50000502592 mainitud eraldise nr 3 ja Uussärje

piiri asukohta. Seega anti raieloaga õigusvastaselt luba raiuda metsa ebaõigetes piirides, sh

Uussärje kinnistul, ilma õigustatud isiku (kaebaja) nõusolekuta. Haldusorgan ei saa ennast

vabandada tuginemisega registrisse sisestatud ebaõigetele andmetele. Kuigi metsaraie

teostamise ajal kehtinud katastrimõõdistamise korra § 7 lg 4 kohaselt lähtutakse plaani- või

kaardimaterjali alusel moodustatud katastriüksuse piiripunktide maastikul tähistamisel võrdselt

küll piiriprotokollist, katastrikaardi väljavõttest, katastriüksuse plaanist, maastikuobjektidest ja

olemasolevatest piirimärkidest, ei väära see asjaolu, et aluskaardi koordinaadid kajastavad

looduses eksisteerivat tegelikku olukorda (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-57-14, p 9). Kui registrisse

kantud ja maastikul märgistatud kinnistu piirid on vastuolus, lähtutakse maastikul märgistatud

3(8)

piiridest. Kui haldusorganini jõuavad andmed, et haldusakti andmiseks olevad asjaolud ei ole

õiged, peab haldusorgan uurimispõhimõttest lähtuvalt õiged asjaolud ise tuvastama.

Haldusorgan ei saa vabandada ennast tuginemisega riigi enda poolt registrisse sisestatud

ebaõigete andmetega ega sellega, et riik ei tea õigusliku tähendust omavaid maastikul märgitud

õigeid kinnistu piire.

3) Seadus ei täpsusta, milliste õigusaktide nõuetele vastavust peab KeA kontrollima. Arvestades

haldusmenetluse ülesandeid, sisu ja eesmärki, hõlmab metsaseaduse (MS) § 41 lg 7 kõikide

eelduste kontrollimist, mille tõttu võib raie olla vastuolus õigusaktidest tulenevate nõuetega, sh

keeluga raiuda teise isiku kinnistul asuvat metsa ilma tema nõusolekuta ja kohustusega hoiduda

teisele isikule kahju tekitamisest. Kuna metsateatis nr 50000502592 tööala hõlmab Andrese ja

Uussärje katastriüksuse piiri asukohta ja sellel raie tegemist, puudutab metsateatis kaebaja

huve. Kui KeA oleks metsateatise registreerimisel järginud kaebaja ärakuulamisõigust, oleks

vastustaja sellest teada saanud. Seega on ärakuulamisõiguse rikkumine toonud kaasa

õigusvastase haldusakti andmise. Ka juhul kui õiguste võimalik kahjustamine ei ole veel

tõsikindlalt kindlaks tehtud, kuid haldusorganini on jõudnud andmed selle võimaliku ohu kohta,

tuleb haldusorganil keelduda haldusakti andmisest kuni on kõik asjaolud välja selgitatud.

Kui metsateatis nr 50000502592 jääb jõusse, võib kaebajal tekkida õigus nõuda kahju

hüvitamist riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 alusel. Haldus- või halduskohtumenetluses

on võimalik kahju tekkimist vältida.

6. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

1) Arvestades metsateatiste formaliseeritud menetlust, tähendab metsateatis registreerimine

seda, et eelnenud on raiete vastavuse hindamine õigusaktide nõuetele. Registreeringu formaat

ei võimalda haldusakti pikka põhjendamist, mistõttu registreeringule märgitaksegi vaid

tingimused ja hoiatused, mis on registreeringu realiseerimiseks vajalikud. Haldusakti õiguslik

alus oli registreeringul ära näidatud. Samuti on selge, et kinnistusraamatu järgsel

metsaomanikul on registreeringu alusel õigus teha lageraiet. Ühestki õigusaktist ei tulene nõuet

loendada haldusaktis kõik õigusaktid, millega kavandatud tegevus on kooskõlas. Kaebusest ei

selgu, milliste õigusaktidega on kavandatav raie vastuolus ning kuidas väidetav menetlusviga

kaebaja subjektiivseid õigusi rikub. Isegi kui kohus leiab, et metsateatise automatiseeritud

menetlus oli õigusvastane ja registreering on kaalutlusveaga, ei saaks registreeringut tühistada,

kuna kavandatav raie vastab õigusaktide nõuetele ning metsateatis tuleks ikkagi registreerida

(HMS § 58).

2) Vastustaja ei nõustu kaebajaga selles, et registreering on õigusvastane, kuna annab

kolmandale isikule õiguse metsa raiuda ebaõigetes piirides. KeA nõustub Tallinna Halduskohtu

09.07.2021 kohtumääruse p-s 13 ning Tallinna Ringkonnakohtu 10.08.2021 kohtumääruses

p-s 22 tooduga.

Registreering ei anna reservatsioonideta õigust raiete teostamiseks. Nii nagu registreeringu

adressaadil tuleb arvestada looduskaitse seaduse (LKS) § 55 lg 61 p 1 ja 2 toodud piirangutega,

tuleb käesoleval juhul arvestada ka käimasolevat piirivaidlust (vt RKHKo 3-3-1-35-13, p 19).

Seega, vaatamata sellele, et registreering on kehtiv ja õiguspärane, tuleb käimasoleva

piirivaidluse tõttu kolmandal isikul raietest hoiduda.

7. Kolmas isik AS Baltwood palub jätta kaebuse rahuldamata, kaebaja menetluskulud tema

enda kanda ja mõista kolmanda isiku kantud menetluskulud kaebajalt kolmanda isiku kasuks

välja.

4(8)

1) Vaidlusaluse metsateatise esitas AS Baltwood tema ainuomandis oleval Andrese kinnistul

kavandatud raiete kohta. Kaebaja väide maakatastrisse kantud Uussärje ja Andrese kinnistute

piiride ebaõigsuse kohta on oletuslik ja tõendamata.

Uussärje ja Andrese kinnistute vahelise piiri kindlaksmääramise menetluses ei ole tuvastatud,

et maakatastrisse kantud kinnistute piirid on ebaõiged ja/või ei vasta maastikul märgitud

piiridele. Sh ei saa seda järeldada maakatastrisse katastripidaja poolt tehtud märkusest, et

Andrese kinnistu pindala on ebaõige ning on vajadus teha kindlaks piiride asukoht. Tulenevalt

MaaKatS § 9 lg-test 23 ja 24 tehakse sellised märkused katastrisse mh juhul, kui

naaberkatastriüksuste piiriandmed on vastuolulised. Piiriandmete vastuolulisus ei tähenda aga

veel iseenesest maakatastrisse kantud piiride ebaõigsust. Pooleliolev piiride kindlaksmääramise

menetlus ei puuduta ainult Uussärje ja Andrese kinnistute vahelist piiri, vaid ka Andrese

kinnistu ja Raja kinnistu (mille omanik on samuti AS Baltwood) vahelist piiri, mida kinnitab

Maa-ameti 13.01.2020 akt. Teisisõnu – maakatastri järgse Andrese kinnistu pindala ebaõigsus

võib tuleneda ka Andrese ja Raja kinnistute vahelise piiri ebaõigsusest.

Kaebusest järelduvalt soovib kaebaja tõendada oma väidet maakatastrisse kantud Andrese ja

Uussärje kinnistute piiride ebaõigsuse kohta maamõõtja Lembit Lutsu poolt koostatud

piiriprotokolliga. Esiteks on kaebaja eksitavalt väitnud, et nimetatud piiriprotokoll on koostatud

2020. a – tegelikult on see koostatud 2018. a. Teiseks, nähtuvalt Maa-ameti poolt 13.01.2020

koostatud aktist Uussärje katastriüksuse mõõdistamise kontrollimise kohta ei arvestanud

maamõõtja kaebaja viidatud piiriprotokolli koostamisel ja kinnistute ülemõõdistamisel kõikide

alusandmetega. Maamõõtja L. Luts (kes oli varasemalt esindanud kaebaja huve) lähtus eelkõige

kaebaja avaldustest piirimärkide asukoha kohta (arvestamata seejuures varasemates

piiriprotokollides märgitut) ning määras selle tulemusena piirid selliselt, et kaebajale kuuluva

Uussärje kinnistu pindala oleks suurenenud võrreldes maakatastrisse kantuga ca 1,2 – 1,4 ha

võrra AS-le Baltwood kuuluvate Andrese ja Raja kinnistute arvel. Maa-ameti 13.01.2020 aktis

anti maamõõtjale ka juhised katastriüksuse piiride kindlakstegemiseks, mille järgimisel

väheneks Uussärje kinnistu pindala võrreldes maakatastrisse kantuga ca 0,2 ha võrra (mitte ei

suureneks ca 1,2 – 1,4 ha võrra AS-le Baltwood kuuluvate kinnistute pindala arvel, nagu see

oleks kaebaja viidatud piiriprotokolli järgi).

Olukorras, kus maakatastrisse kantud piiride ebaõigsust ei ole siduvalt üheski menetluses (sh

haldusmenetluses) kindlaks tehtud, tuleb lähtuda sellest, et katastrisse kantud piirid on õiged.

Ka Riigikohus on leidnud, et piirivaidluses eeldatakse katastrikannete õigsust (lahend nr 3-2-1-

67-12, p 25).

2) Kavandatud raie on kooskõlas õigusaktidega. Vaidlusaluse metsateatise alusel kavandatava

raie registreerimine vastustaja poolt annab AS-le Baltwood õiguse raie tegemiseks üksnes

temale endale kuuluval kinnistul. Metsateatises on küll näidatud eraldis, mille piires on raie

tegemine lubatud, kuid puudub vaidlus, et kõnealune eraldis jääb kinnistusraamatu ja

maakatastri järgi AS-le Baltwood kuuluva Andrese kinnistu piiridesse.

MS § 41 lg-st 81 järelduvalt saab vastustaja keelduda metsateatise registreerimisest üksnes

juhul, kui kavandatud raie ei vasta õigusaktide nõuetele. Kaebaja ei ole viidanud ühelegi

õigusaktile, milles kehtestatud nõuetele vaidlusaluse metsateatise järgi lubatav raie ei vastaks.

Asjaolu, et kaebaja arvates on registrisse kantud kinnistute piirid ebaõiged ning et seetõttu võib

raie ulatuda tema kinnisasjale, ei ole õigusaktide kohaselt raie registreerimisest keeldumise

aluseks. Kinnistute (tegelike) piiride kindlakstegemine ega kinnistuomanike piirivaidluste

lahendamine ei ole vastustaja pädevuses ning seda ka mitte metsateatise registreerimise

menetluses. AS Baltwood ei nõustu seejuures Tallinna Ringkonnakohtu 10.08.2021 määruses

(p 20) esitatud seisukohaga, mille kohaselt tuleneb MS § 41 lg-st 81 vastustajale kohustus

5(8)

kontrollida metsateatise registreerimise menetluses kavandatud raie vastavust õigusaktidele ka

omandiõigust puudutavas osas. Selline MS § 41 lg 81 tõlgendus on põhjendamatult lai, kuna

vastustaja ei saa metsateatise registreerimise menetluses hakata tuvastama kõikvõimalikke

omandiõiguslikke suhteid. See ei tähenda mõistagi seda, et raiet saaks teha metsateatise alusel

ilma kinnisasja omaniku nõusolekuta. Seega isegi kui lähtuda kaebaja väitest, et maakatastri

järgne Uussärje ja Andrese kinnistute piir on ebaõige, näidates Andrese kinnistu koosseisu

kuuluvana tegelikult Uussärje kinnistu alla kuuluvat maad (millise väitega AS Baltwood ei

nõustu), ei saa vaidlusalune metsateatis rikkuda kaebaja omandiõigust, kuna metsateatise

registreering ei anna iseenesest õigust teostada raiet võõral kinnisasjal.

Samas on vaidlusaluse metsateatise registreering õiguspärane ka juhul, kui vastustajal on

kohustus kontrollida metsateatise registreerimise menetluses kavandatud raie vastavust

õigusaktidele ka omandiõigust puudutavas osas. HKMS § 158 lg 2 järgi hindab kohus

haldusakti õiguspärasust selle andmise aja seisuga, seega praeguses asjas 17.05.2021 seisuga.

AS Baltwood esitas metsateatise üksnes temale kuuluva Andrese kinnistu kohta ning vastustaja

sai selle registreerimise menetluses lähtuda maakatastrisse kantud kinnistute piiride õigsusest.

Sisuliselt samale seisukohale asus ka Tallinna Ringkonnakohus 10.08.2021 määruses (p 22).

3) Kuigi see ei mõjuta kaebuse lahendamist, peab AS Baltwood siiski vajalikuks märkida, et ta

ei nõustu vastustaja esitatud seisukohaga, mille kohaselt tuleb AS-l Baltwood vaatamata

vaidlusaluse metsateatise registreeringu kehtivusele ja õiguspärasusele hoiduda metsateatise

järgi lubatavatest raietest kuni piirivaidluse lahendamiseni. Selline seisukoht ei põhine seadusel

ning muudab metsateatise registreeringu sisuliselt toimetuks. Lisaks ei arvesta vastustaja selline

seisukoht asjaolu, et isegi lähtudes kaebaja väidetest Uussärje ja Andrese kinnistute vahelise

piiri asukoha kohta jääb vaidlusaluses metsateatises näidatud eraldis suuremas osas AS-le

Baltwood kuuluva Andrese kinnistu piiridesse (millele on viidanud ka Tallinna

Ringkonnakohus 10.08.2021 määruse p-s 23), st raiete tegemine eraldise selles osas ei saa

kaebaja omandiõigust kuidagi kahjustada.

4) AS Baltwood jagab vastustaja seisukohta, et kaebuse väited vaidlusaluse metsateatise

registreeringu põhjendamispuuduste kohta on alusetud. AS Baltwood nõustub selles küsimuses

nii vastustaja seisukohtadega kui Tallinna Halduskohtu 09.07.2021 määruses (p 13.2) esitatud

põhjendustega. Täiendavalt viitab AS Baltwood HMS § 56 lg-le 4, mille kohaselt ei pea

haldusakti põhjenduses näitama selle andmise faktilist alust, kui haldusakti adressaadi taotlus

rahuldati ja kolmanda isiku õigusi ega vabadusi ei piirata. Praegusel juhul on tegemist sellise

olukorraga – raie registreeriti AS-i Baltwood esitatud metsateatise alusel ning see ei puuduta

ühegi kolmanda isiku (sh kaebaja) õigusi, kuna annab õiguse raie tegemiseks üksnes AS-le

Baltwood kuuluval Andrese kinnistul.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus leiab, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata.

9. Vaidlust ei ole, et kaebajale kuuluva Uussärje kinnistuga piirnev Andrese kinnistu kuulub

kinnistusraamatu andmetel AS-le Baltwood. Vaidlus puudub ka asjaolus, et Andrese kinnistu

kaardiserveri väljavõttele on märgitud 22.08.2019 katastripidaja märkus, et pindala on ebaõige

ning on vajadus teha kindlaks piirde asukoht (MaaKatS § 9 lg-d 23 ja 24). Ka ei vaielda asjas

selle üle, et Andrese ja Uussärje kinnistute ühise piiri asukoha kindlaksmääramiseks oli

vaidlusaluse KeA registreeringu tegemise ajal käimas haldusmenetlus ja see ei ole lõppenud.

Kaebaja on seisukohal, et registriandmed ei vasta looduses leitud piiripunktide asukohtadele

ning KeA oleks pidanud enne metsateatise aktsepteerimist ootama ära käimasoleva piiri

asukoha kindlaksmääramise menetluse tulemuse (st peatama piirivaidluse lõpliku

6(8)

lahendamiseni metsateatise registreerimise menetluse) või piiri asukoha maastikul ise kindlaks

tegema. Kaebuse kohaselt rikub vaidlusalune metsateatis kaebaja omandiõigust, sest võimaldab

osaliselt teostada lageraiet väidetavalt talle kuuluval kinnistul ilma tema nõusolekuta. Ühtlasi

heidab kaebaja vastustajale ette põhjendamiskohustuse ja ärakuulamisõiguse rikkumist.

10. Tallinna Ringkonnakohus on käesolevas asjas 10.08.2021 tehtud määruses analüüsinud

kaebuses esitatud väiteid ning kokkuvõttes leidnud, et need ei anna alust pidada vaidlusalust

metsateatist õigusvastaseks ega kaebaja omandiõigust rikkuvaks. Kaebaja ei ole täiendavalt

esitanud uusi väiteid, mis annaks alust asuda teistsugusele seisukohale.

11. MS § 41 lg 1 p 1 järgi tuleb raiet kavandaval isikul esitada KeA-le metsateatis. KeA

kontrollib teatise alusel kavandatud raiete vastavust õigusaktide nõuetele ja metsa

iseloomustavatele andmetele (MS § 41 lg 7). Kui raie nõuetele ei vasta, on ametil õigus

keelduda teatise registreerimisest, põhjendades keeldumist kirjalikult (MS § 41 lg 8). Kui raie

vastab nõuetele, registreerib KeA selle metsaregistris (MS § 41 lg 8¹).

Tallinna Ringkonnakohus on 10.08.2021 määruses asunud kohtupraktikale tuginedes (nt Tartu

Ringkonnakohtu 29.09.2015 otsus nr 3-14-50824, p 14) seisukohale, et KeA-l on kohustus

kontrollida, et metsateatis vastaks õigusaktides sätestatud nõuetele muu hulgas omandiõiguse

küsimust puudutavas osas. KeA-l puudub õigus väljastada metsateatist kinnistu osale, mille

omanik ei ole seda taotlenud või raie tegemiseks nõusolekut andnud. Kuigi KeA ei pea raieloa

taotluse esitamisel igakordselt hakkama välja selgitama kõikvõimalikke omandiõiguse suhteid,

tuleb seda siiski teha juhul, kui sellele viitavad haldusmenetluse aluseks olevad asjaolud (vt

punktid 19 ja 20). Siinkohal on ringkonnakohus välja toonud (määruse punkt 21), et Andrese

kinnistu kinnistusraamatu väljavõtte I jagu sisaldab viidet, et katastripidaja märkeid tuleb

vaadata maakatastrist ning viidatud lingile vajutades nähtub, et Andrese kinnistu kaardiserveri

väljavõttele on märgitud 22.08.2019 katastripidaja märkus, et pindala on ebaõige ning on

vajadus teha kindlaks piirde asukoht (MaaKatS § 9 lg-d 23 ja 24). Halduskohus on siiski

arvamusel, et omandiõiguse rikkumine KeA-le kättesaadava teabe põhjal peab olema selge,

mitte vaieldav.

Samas, ringkonnakohus on leidnud, et eeltoodu ei anna praegusel juhul põhjust pidada KeA

17.05.2021 väljastatud metsateatist õigusvastaseks (vt määruse punkt 22). Haldusakti

õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2 ls 2). Vaidlus

puudub, et haldusakti andmise ajal oli Andrese kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse kantud

sisse AS Baltwood ning sellest tulenevalt vastas väljastatud metsateatis omanikukande osas

õigusaktides sätestatud nõudele (AÕS § 68 ja MS § 41 lg 1). Omaniku kannet ei muuda

seejuures ebaõigeks ainuüksi Andrese kinnistu kaardiserveri väljavõttele märgitud

katastripidaja märkus, et pindala on ebaõige ning on vajadus teha kindlaks piiride asukoht.

Vaidlust ei ole, et Andrese ning Uussärje kinnistute vahelise piiri kindlakstegemise menetlus ei

ole lõppenud – seega ei ole võimalik üheselt väita, et vaidlustatud metsateatis hõlmab osaliselt

ka kaebajale kuuluvat kinnistut. Ka ei välistanud registris olevast omaniku kandest lähtumist

asjaolu, et Riigikohtu seisukoha järgi ei ole kinnistusraamatu kanne kinnisasja piiride osas

määrav. Kaebaja ja kolmanda isiku kinnisasjade vahelise piiri asukoht ja selle tulemusel

kujunev kinnisasjade pindala (sh registriandmete vastavus tegelikule (looduses eksisteerivale)

olukorrale), tulebki praegusel juhul välja selgitada käimasolevas haldusmenetluses (vt ka

Tallinna Ringkonnakohtu 10.08.2021 määrus käesolevas asjas, p 22; Riigikohtu 12.06.2012

otsus nr 3-2-1-67-12, p 25).

12. Tallinna Ringkonnakohus on märkinud sedagi, et kuigi asjaolude ebaselguse korral oleks

KeA-l olnud iseenesest võimalik metsateatise menetlus peatada kuni piirivaidluse lõppemiseni,

ei ole menetluse peatamata jätmist KeA-le põhjust ette heita (vt punkt 22). Keskkonnaministri

7(8)

11.08.2017 määruse nr 28 ,,Metsateatisel esitatavate andmete loetelu ning metsateatiste

esitamise, menetlemise ja registreerimise kord ning tähtajad“ § 2 lg-d 3 ja 4 viitavad sellele, et

metsateatise menetluse eesmärgiks on selle kiire ja efektiivne toimetamine, võttes seejuures

arvesse ka seda, et metsateatise kehtivust on piiratud ühe aastaga (MS § 41 lg 13). Seega

menetluse peatamine piirivaidluse lahendamise ajaks ei oleks tõenäoliselt kooskõlas

metsateatise menetluse eesmärgiga. Niisamuti ei saa KeA-le ette heita tema enda poolt looduses

kinnistute tegelike piiride mittetuvastamist – kohus märkis juba 09.07.2021 määruses

käesolevas asjas, et KeA pädevusse ei kuulu maakorraldustoimingute tegemine. Seadus ei näe

ette ning metsateatise menetluse eesmärgiga ei oleks kooskõlas, et KeA peaks metsateatise

(elektroonilises) menetluses kinnistute piiripunktide asukohti looduses tuvastama ning

võimalikke piirivaidlusi lahendama.

13. Seega võis KeA lähtuda metsateatise väljastamise ajal kehtinud registriandmetest ja

metsateatise aktsepteerida. Enne piirivaidluse lahendamist ei ole võimalik väita, et vaidlustatud

metsateatis hõlmab osaliselt ka kaebajale kuuluvat kinnistut ja kaebaja omandiõigust on seeläbi

rikutud. Igal juhul tuleb kolmandal isikul metsaraie teostamisel arvestada sellega, et raieluba ei

anna õigust teise isiku kinnisomandil raie teostamiseks ega omandi kahjustamiseks. Kaebaja

omandi kahjustamise vältimiseks peab kolmas isik vajadusel hoiduma raieloa piirivaidlust

puudutavas kinnistu piirialas realiseerimisest ning ootama ära käimasoleva piirivaidluse

tulemuse. Vastasel korral peab kolmas isik arvestama tema vastu esitatavate tsiviilõiguslike

nõuete, sh kahju hüvitamise kohustusega (vt ka ringkonnakohtu määruse punkt 23).

14. Arvestades eeltoodut ei too haldusakti õigusvastasust praegusel juhul kaasa ka kaebaja

väited põhjendamiskohustuse rikkumise ja tema ärakuulamata jätmise kohta. Haldusakti

tühistamiseks ei anna alust pelgalt võimalikud põhjendamispuudused, kui haldusakt ise kaebaja

subjektiivseid õigusi ei riku. Metsateatiste menetluse formaat üldjuhul ärakuulamist ette ei näe.

Seega on ekslik kaebaja arusaam, justkui haldusakt tuleks tühistada juba ainuüksi

põhjendamispuuduste tõttu. Kohus on 09.07.2021 määruses käesolevas asjas muu hulgas

märkinud, et kaevatavas haldusaktis on toodud selle andmise õiguslik alus ja vaidlustamisviide

(minimaalsed põhjendused) ning osundanud vastustajagi poolt viidatud HMS §-le 58, mille

kohaselt vorminõuete rikkumise tagajärjena kaasneb haldusakti kehtetuks tunnistamine üksnes

juhul, kui rikkumine mõjutas otsustamist. Kuna kaebaja on saanud kohtusse pöörduda, ei saa

ka väita, et vähene haldusakti põhjendamine oleks takistanud kaebeõiguse teostamist.

15. Kokkuvõttes puudub alus KeA poolt 17.05.2021 väljastatud metsateatise nr 50000502592

registreeringu tühistamiseks. Kaebus jääb rahuldamata.

Menetluskulud

16. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja

menetluskulud jäävad viidatud sättest tulenevalt tema enda kanda. Vastustaja pole

menetluskulude väljamõistmise taotlust ega kuludokumente esitanud ning vastustaja

võimalikud menetluskulud jäävad vastustaja enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

17. HKMS § 108 lg 8 alusel hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool

samade reeglite järgi nagu poolele. Kolmas isik palub mõista kaebajalt AS Baltwood kasuks

välja õigusabikulud kokku 935 eurot (koos käibemaksuga). Kohtule on esitatud menetluskulude

nimekiri ja kuludokumendid (31.08.2021 arve nr 2108004 ja 08.10.2021 arve nr 2110001),

mille kohaselt on õigusabi osutatud 6 tunni ja 14 minuti ulatuses tunnitasuga 150 eurot (koos

käibemaksuga).

Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6).

Vajalike ja põhjendatud menetluskulude suuruse hindamisel tuleb eelkõige arvestada kaebuse

8(8)

koostamiseks läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ning asja keerukust (nt Riigikohtu

03.05.2017 otsus nr 3-3-1-80-16, p 35). Õigusabikulude suurus tervikuna ei tohi olla asja

iseloomu ja tähtsust arvestades ülepaisutatud (vt Tallinna Ringkonnakohtu 21.06.2018 otsus

asjas nr 3-18-752, p 19). Kohtu hinnangul ei ole õigustatud esindaja kulu täies ulatuses kaebajalt

väljamõistmine. Kolmas isik analüüsis materjale ja esitas oma peamised vastuväited kaebusele

juba 02.08.2021 menetlusdokumendis kaebaja määruskaebusele vastates (3 h 04 min) ja seega

ei saa pidada põhjendatuks täiendavalt ligilähedases mahus 26.08.2021 vastuse koostamisele

aja kulutamist (2 h 54 min). Arvestades seejuures, et käesolev vaidlus ei ole keerukas ega

mahukas ja asjas ei ole toimunud ka istungit, peab kohus põhjendatuks mõista kaebajalt

kolmanda isiku kasuks välja menetluskulu kokku 750 eurot (koos käibemaksuga).

(allkirjastatud digitaalselt)