1-21-4683/26 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. oktoober 2021, Tallinna kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-4683 (kohtueelses menetluses 21231700729) Kohtunik Grete Vahtra Kohtuistungi sekretär Q.O Seppo Prokurör Tõlk Natalia Miilvee Marianna Sidorok, Anne Aguraiuja Kriminaalasi Q.O süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 5 järgi üldmenetluses Süüdistatav Q.O, isikukood XXX, xxxx kodakonik, elukoht xxxx, xxxx, emakeel xxxx Xxxx , töökoht , kriminaalkorras karistamata Tõkendid Q.O suhtes tõkendit kohaldatud ei ole Kaitsja Gregori Palm

(määratud korras)

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 3051, § 306, § 309 lg 3, § , § 311 § 31 ja § 313 maakohus 310 lg 1 , 2 otsustas:

1. Süüdi tunnistada Q.O KarS § 199 lg 2 p 5 järgi kvalifitseeritavas kuriteos ja karistuseks mõista temale rahaline karistus päevamäära, arvestades päevamäära 150 suuruseks 14,30 eurot, so 2145 eurot.

2. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud rahaline karistus täitmisele pööramata tingimusel, et Q.O ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

3. katseaja kulgemist alates KarS § 78 p 1 alusel arvestada Q.O-le määratud kohtuotsuse kuulutamisest, so 11.10.2021.

1-21-4683 2 24 /

4. Q.O-lt

välja mõista riigituludesse KrMS § 180 lg 1 kohaselt menetluskuluna KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjale määratud tasu ning KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 1 468,92 eurot 179 lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 876 eurot.

5. menetluskulud tasuda alates kohtuotsuse KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb Q.O-l jõustumisest ositi 12 kuu jooksul, so iga kuu vähemalt 195,41 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS- Luminor Bank is või EE401700017002872300 AS-is. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Q.O menetluskulud kriminaalasjas nr 1-21- ber 99921700041064. 4683“ ja viitenum Viitenumbri märkimine on kohustuslik.

6. KrMS § 159 lg 3 kohaselt kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbriga tehakse avalikult teatavaks ka kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e- toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Tsiviilhagi

KrMS lg 1 alusel rahuldada kannatanu Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti esitatud § 310 tsiviilhagi varalise kahju nõudes 279 eurot täielikult ning VÕS § 132 lg 1, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista Q.O-lt Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kasuks 279 eurot, mis tuleb tasuda Tallinna Linnakantselei Xxxx AS arveldusarvele nr xxxx märkides selgitusena „Q.O, 1 4683, tsiviilhagi hüvitamine”. -21-

Asitõendid

Kolm - plaati ja kaks DVD - plaati (heli- ja videosalvestustega), mis asuvad kriminaalasja CD toimiku juures, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde.

Edasikaebe kord

Kohtuotsus on kuulutatud resolutiivosana. Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada apellatsiooni korras, on kohustatud sellest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus tervikotsuse, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis 02. november 2021. Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu kättesaadavaks tegemisest.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada ka kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulud. Seejärel koostab kohus ainult menetluskulude osas põhistusi sisaldava kohtulahendi, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis 02. november 2021. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil menetluskulude osas põhistusi sisaldav kohtulahend oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

1-21-4683 3 24 /

SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK

Süüdistus

Q.O-le esitati süüdistus selles võttis 05.04.2021 kella 17.44 paiku Tallinnas , et tema Õismäe tee 16 ja Õismäe tee 24 vahelisel alal võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil oma tööülesandeid täitva Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti töötaja käest A. J. avalikult, kuid vägivalda kasutamata ära viimasel käes oleva mobiiltelefoni Samsung Galaxy A51, millise ametitelefoniga oli A. J. fotografeerimas parkimise keelumärgi alla pargitud sõidukit Seat Arona riikliku registreerimismärgiga , misjärel lahkus Q.O xxxx

varastatud mobiiltelefoniga sündmuskohalt eelnimetatud sõidukiga, tekitades Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametile varalist kahju 279 eurot.

Oma tahtliku tegevusega pani Q.O toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata, so karistusseadustiku (KarS)

§ 199 lg 2 p 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtumenetluse käik ja poolte seisukohad

Harju Maakohtu 21. juuli 2021 kohtu Q.O kohtu alla määrusega anti KarS § 199 lg 2 p 5 Tallinna järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Samuti võeti menetlusse kannatanu Munitsipaalpolitsei Ameti esindaja V. E.i esitatud tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 279 eurot. Kriminaalasja arutati etluses 07. september 2021 kuni 09. september 2021 üldmen toimunud kohtuistungitel.

Prokurör taotles Q.O süüditunnistamist KarS § 199 lg 2 p 5 alusel. Prokurör oli seisukohal, et Q.O süü on kriminaalmenetlus s kogutud tõenditega tõendatud. e

Prokuröri hinnangul o õendi allikana Q.O ütlused ebausaldusväärsed ning li t objektiivselt tuvastatud asjaoludest kõrvale kaldumiste rohkus peaks tingima tema ütluse kõrvale jätmise täies ulatuses. prokurör, et Q.O poolt ära võ Lisaks leidis etud mobiiltelefoni väärtus varguse toimepanemise hetkel ületas kahtekümmend miinimumpäevamäära ning puuduvad ka muud asjaolud, mis õigustaks

Q.O suhtes õigusvastasust välistava asjaoluna KarS § 31 lg 1 kohaldamist. Prokuröri hinnangul tuleb karist Q.O on varem kriminaalkorras karistamata isikuks, use määramisel arvestada, et ta on soliidses eas ning tal on üldiselt välja kujunenud nii iseloom kui käitumismustrid. Prokuröri hinnangul on väga vähetõenäoline, et Q.O kordaks kuriteo toimepanemist lähemas tulevikus. Seega on uute kuritegude toimepanemise risk minimaalne ning eripreventiivseid eesmärke ei ole täita. Eelöeldut arvestades, tuleb Q.O karistada kergema karistusliigiga, so rahalise karistusega. Arvestades Q.O süüd, peab prokuröri

hinnangul süüdistatavale määratud karistuse suurus lähenema sanktsiooni keskmäärale, kuivõrd puuduvad asjaolud, mis tingiksid ülikarmi riigipoolset reageeringut. Prokurör taotles Q.O karistamist rahalise karistusega 200 päevamäära ulatuses.

Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti esindaja palus tsiviilhagi rahuldada täielikult.

07.09.2021 toimunud kohtuistungil ei tunnistanud Q.O end temale esitatud süüdistuses süüdi. Q.O keeldus kohtumenetluses ütluste andmistest ning

kaitsja avaldas Q.O kohtueelses menetluses antud ütlused. Q.O selgitas viimases sõnas, et tema auto ei olnud valesti pargitud ning tal ei olnud õrna aimugi, mida teeb marodööri moodi inimene tema auto juures. Kui süüdistatav oma koduaknast märkas talle tundmatut isikut auto juures, reageeris ta sellele, paludes nii eesti-, vene-, saksa ja inglise keeles isikul auto juurest

1-21-4683 4 24 /

eemalduda. Kuivõrd auto juures tegutsenud isik ei reageerinud, tormas Q.O alla. Q.O

hinnangul oli ta tõenäoliselt selleks ajaks juba viidud afektilaadsesse seisundisse. Ta võttis isikult ära mingi relvalaadse asja ära ning lahkus sündmuskohalt. Q.O jaoks tundus tegemist olevat odava hiina mänguasjaga moodi oleva asjaga mille ta viskas hiljem auto aknast välja. Q.O taotl enda kannatanuks tunnistamist. es

Kaitsja vaidles prokuröri seisukohtadele vastu süüdistusaktis Q.O-le ning leidis, et etteheidetav tegu ei ole aset leidnud. Kaitsja hinnangul ei ole KarS § 199 lg 2 p 5 sätestatud süüteokoosseisu objektiivsed asjaolud täidetud, kuivõrd Q.O-l puudus soov asi enda kasuks pöörata. Kuivõrd Q.O viskas ära võetud telefoni ära, ei saa seda tegevust mobiil nimetada vara enda kasuks pööramist. Kuna Q.O-l ei olnud omastamissoovi, siis ei saa teda varguses ka süüdi mõista. Kaitsja hinnangul välistab varguse objektiivse koosseisu

täidetuse veel lisaks KarS § 31. Käesolevas kriminaalasjas on Q.O andnud ütlusi, et tema hinnangul sooviti tema autot , seega oli Q.O varastada või kahjustada hädaseisundis kaitsja, et Q.O tegu tuleb ümber kvalifitseerida . Viimasena leidis väärteoks KarS § 218 lg 1 järgi. Kaitsja hinnangul välistab kuriteokoosseisu ära võetud

mobiiltelefoni väärtus, mis süüt oli alla 20 miinimumpäevamäära, so eo toimepanemise hetkel 200 eurot. Kaitsja on kohtule esitanud tõendeid, mis ilmestavad seda, et vähekasutatud mobiiltelefoni Samsung Galaxy A51 väärtus kasutatud asjade turul jääb alla 200 euro. Kuigi kannatanu on esitanud omapoolse tõendi asja väärtuse kohta ning lisanud ühe omapoolse tõendi, et asja väärtus on 220 olemasoleva tõendikogumi -240 eurot, ei saa kaitsja hinnangul pinnalt ilma igasuguse kahtluseta väita, et igal juhul jääb asja väärtus üle 200 euro. Seetõttu palub kaitsja rakendada

in dubio pro reo- põhimõtet. Lisaks toonitas kaitsja, et kahjunõue sisaldab ka käibemaksu. Karistuse valikul nõustu kaitsja prokuröri seisukohaga, et kõne alla s ei tule raskemaliigiline karistus. Süü hindamisel tuleb arvesse võtta, et Q.O isiklik olukord tol hetkel ei olnud kerge, mida saab arvestada kergendava asjaoluna KarS-i tähenduses. Kaitsja palub Q.O-le mõista rahaline karistus tingimuslikult, kuivõrd Q.O rahaline olukord ei ole selline, et tuleks kõik kulud sisse kasseerida.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus käsitleb esmalt esitatud süüdistust KarS § järgi Seejärel Q.O-le

199 lg 2 p 5 (I).

lahendab kohus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti poolt esitatud tsiviilhagi ( ) ja peatub II Q.O-le ). muud kohtuotsuse mõistetaval karistusel (III Pärast seda lahendab kohus tegemisel tõusetunud küsimused (IV ). I

Süüdistus KarS § järgi 199 lg 2 p 5

KarS § järgi on kuriteoga karistatav võõra vallasasja äravõtmine 199 selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Objektiivsest küljest kujutab vargus võõra vallasasja äravõtmist.

Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) i ole ette § 61 kohaselt ühelgi tõendil e kindlaksmääratud jõudu ja kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Tõendite hindamisel kohus põhimõttest, et ütluste tõelevastavuse juhindub otsustamisel tuleb lähtuda eelkõige tuvastatud faktidest ning aset leidnud sündmustest. Oluline on ka hinnata ütlustes väljendatud asjaolude "elulist usutavust" ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus. Kohus hindab kõiki tõendeid kogumis ning tõendite tõendamisväärtus selgub kohtuotsuse põhjendavas osas. Objektiivne koosseis

1-21-4683 5 24 /

Kohus leiab, et kriminaalas

pandi jas puudub vaidlus selle üle, kas süüdistuses kirjeldatud tegu toime Kohus loeb kohtuistungil Q.O poolt ning süüdistuses märgitud ajal ja kohas. avaldatud ja uuritud tõendite põhjal tuvastatuks järgmised asjaolud. 05. aprillil 2021 enne kella 17.44 viibisid Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti inspektorid A. J. ja A. K. (kellest viimane viibis sõidukis) Tallinnas Õismäe tee 24 ja 16 asuvate hoonete vahelisel alal, mis oli jagatud nii sõiduteeks, sõidukitele ettenähtud parkimiskohtadeks, kui ka kõnniteeks. Järgnevalt, kui tunnistaja A. J. alustas väärteomenetluses toimingute tegemist valesti pargitud sõidukite pildistamise ja mobiiltelefonis oleva väärteomenetluse läbiviimiseks vajaliku rakenduse kasutamise näol, väljus kell Tallinn Õismäe tee 16 asuvast kortermajast Q.O. 17.44.55 Kortermajast väljudes liikus Q.O kiirel sammul , lähenedes A. J. suunas A. J. selja le tagant. es temani, Q.O Jõud võttis äkilise liigutusega viimase käest mobiiltelefoni (kohtumenetluses tuvastatud kui mobiiltelefon Samsung Galaxy A51) ning liikus koos äravõetud mobiiltelefoniga koheselt tema kasutuses olevasse sõiduautosse Seat Arona (riikliku r xxxx Q.O egistreerimismärgiga ). Järgnevalt käivitas sõiduauto mootori, lülitas sisse suunatule ning alustas sõidukiga liikumist. seisis kuni sõiduki liikuma hakkamiseni A. J. sõiduki ees, üritades sõiduauto liikumist takistada. Q.O lahkus koos mobiiltelefoniga sündmuskohalt kell 17.45.

Seda, et Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti inspektorid A. J. ja A. K.i viibisid 05.04.2021 kella 17. seal 44 ajal Tallinnas Õismäe tee 16 ja 24 hoonete vahelisel alal ning teostasid ametiülesandeid on ühekülgselt tõendamist leidnud Õismäe tee 16, Tallinn nii asuva korteriühistus Taara videovalvesüsteemi kaamerate videosalvestisega (CD plaat salvestusega ümbrikus toimiku lõpus), kuid ka Õismäe tee 24, Tallinn asuva Haabersti Päevakeskuse videovalvesüsteemi turvakaamera videosalvest sega (CD plaat salvestusega ümbrikus toimiku i lõpus), mille kohta on koostatud ka 16.04.2021 ja 14.04.2021 asitõendi vaatlusprotokollid. 16.04.2021 koostatud asitõendi vaatlusprotokollis Õismäe tee 16, (tlk 28-37) on vaadeldud Tallinn videovalvesüsteemi kaamerate videosalvestusi (salvestus 16-1 Parkla 20210405173642), millest on tuvastatav, et 05.04.2021 kell 17.44.55 väljub kortermajast meesterahvas, kelle kohus on tuvastanud Q.O-na . Q.O liigub parkivate sõidukite suunas sõiduteele. Seejärel on tuvastatav heledama sõiduki liikumine mööda

sõiduteed. Salvestuse 16-1 Parkla 20210405173642 vaatlusel on tuvastatav, et 17.36.53 teeb tumedates riietes ja neoonvestiga isik liiklusmärgi juures pildistamise liigutusi, misjärel liigub heledama sõiduki juurde ning jääb selle ette seisma. Kohus on tuvastanud selle isikuna A. J.. Kell 17.44.55 väljub kortermajast meesterahvas, kelle kohus on tuvastanud Q.O-na , ning liigub kiirel sammul tema poole seljaga seisva A. J. suunas. Jõudes 17.45.03 A. J. kõrvale haarab Q.O midagi A. J. käest ning liigub kiirel sammul edasi sõiduki suunas, mille ees A. J.

seisab. Q.O istub sõidukisse ning sõiduk hakkab koheselt liikuma tehes järske jõnksatusi. astub sõiduki eest kõrvale ning sõiduk sõidab minema. Salvestus A. J. elt 16-1 Trepikoda 20210405170259 on tuvastatav Q.O väljumas trepikojast 17.44.55 ning siseneb uuesti 17.58.37. Videosalvestuselt on tuvastatav, et Q.O sisenedes trepikotta jääb treppide ees korra seisma ning vaatleb käes olevat eset, mis sarnaneb mobiiltelefonile. Q.O sisenemist 05.04.2021 kell 17.57.24 kinnitab Õismäe tee 16 Tallinn kortermajja ka i KÜ Taara kaaskir koos Tallinnas Õismäe tee 16 elumaja fonoluku 05.04.2021 läbipääsu väljavõttega (tlk 23-27).

14.04.2021 koostatud asitõendi vaatlusprotokollis Õismäe tee 24, (tlk 39-44) on vaadeldud Tallinn asuva Haabersti Päevakeskuse videovalvesüsteemi turvakaamera videosalvestust (salvestus Channel1_main, ajaerinevus +13 minutit), millest on tuvastatav, et erinevate sõidukite parkimine hoovis, kuid ka hoovi väljasõidutee vasakul ja paremal küljel. Paremal küljel on tuvastatav kuldset tooni sõiduauto. peatub kortermaja ees valget värvi Kell

17.48.09 ja siniste detailidega ja kirjetega sõiduk, millest väljub tumedates riietes ja neoonkollase vestiga

1-21-4683 6 24 /

isik. Kohus on tuvastanud isikuna A. J.. Kell hoiab A. J. ja 17.50.20 midagi paremas käes suunab seda eset erinevatest asukohtade poole. Vahepeal liigub A. J. parkivatele autodele lähemale ning vaatleb neid. Kell paremal pool seisva sõiduki ette ning 17.55.00 liigub A. J. uurib sõidukit ja enda käes olevat eset. Kell läheneb kiirelt liikudes 17.57.13 A. J. selja tagant meesterahvas, kelle kohus on tuvastanud Q.O-na , teeb hüppe õhku, haarab käest A. J. ning liigub koheselt paremal pool parkivasse kuldsesse sõidukisse. Sõiduk hakkab liikuma A. J. suunas, kui A. J. seisab auto ees. Sõiduk jõnksutab ning A. J. astub kõrvale ning A. J. vasakule poole ja sõiduk paremale poole. Samuti on sündmuse lõpposa tuvastatav ka Tallinna

Munitsipaalpolitsei Ameti vaneminspektor A. J. vormikaamera 05.04.2021 audio- videosalvestiselt koos aktiga (tlk 46-48, CD plaat salvestusega ümbrikus toimiku lõpus), millest nähtub, et 05.04.2021 kell 17.44.03 seisab kuldne sõiduk, mille roolis istub meesterahvas, kes on tuvastatav Q.O-na . Q.O käivitab sõiduki, lülitab sisse parempoolse suunatule ja teeb kahel korral sõidukiga järske jõnksatusi. Sõiduki numbrimärgina on tuvastatav xxxx. Seejärel sõidab Q.O aeglaselt edasi üritades keerata paremale. Samal ajal ütleb A. J. xxxx : „ See on ebanormaalne, sellepärast siin on , üks mees võtab meie telefoni ja sõidab ära, minu käest ta võtab telefoni.“. Samal ajal liigub sõid ki eest taha ning lõpuks astub A. J. u sõiduki eest kõrvale. Seejärel sõidab Q.O sõidukiga paremale. Videosalvestustest

nähtuva sündmuse asukoht on visuaalselt tuvastatav ka interneti otsingumootori google.ee ( kaardi - Google maps) Õismäe tee 24 tänavavaadete väljatrükist (tlk 51 56). Samuti nähtub väljatrükist Õismäe tee Tallinn maja asukoht ja viide parkimise keelualale, kuid ka Haabersti Sotsiaalkeskuse asukohale. xxxx Sõiduki registreerimisnumbriga liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt on Q.O selle sõiduki kasutaja (tlk 49).

Videosalvestustest nähtuvat kinnitavad ka 05.04.2021 Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti vaneminspekto A. J.

- , mille rina töötanud kohtus antud ütlused (tlk 84 pöördel 85 pöördel) kohaselt said nad 17.00 paiku väljakutse Õismäe tee 24, kuna kaks autot olid pargitud keelualas. Sellel päeval oli tema paarimees ning nad sõitsid Mupo sõidukiga, mis on sini A. K. -valge värvilised. parkis nende sõiduki Õismäe tee 16 juurde äärekivi juurde sündmuskohast A. K. umbes viie kuni kümne meetri kaugusele. Kuna oli tavaline väljakutse, mis on seotud parkimisega, siis Kazakov jäi autosse ja tema väljus autost. Õues kedagi ei olnud. Ta läks Õismäe tee 24 juurde, kus on parkimise keeluala märk ning seal seisis kaks autot. Tal oli seljas tööriietus, mis on sinine ning sellel peal neoonkollane helkurvest. Taga on vestil silt kirjega korrakaitseük Keelualal seisid Mercedes ja Seat, üks oli hall ja teine võib sus. -olla sama halli värvi, roosa või lilla. Maja 24 juures on parkimis keelumärk ja seal on muru, selle kõrval oli pargitud Mercedes. Umbes kaks meetrit eemal oli pargitud Seat. Mõlemad autod olid pargitud Õisme tee 16 poole. Nagu tavaliselt ta võttis töötelefoni. Töötelefon on Samsung Galaxy A51 koos läbipaistva korpusega. Neil on oma programm, mille avavad ja hakkavad autosid pildistama, mis on rikkumisega seotud. Ta tegi üldise pildi, kus oli näha märk aadressiga,

seejärel pildistas autot eest, tagant ja küljelt. Ta seisis Seatist umbes poole meetri kaugusel, et ta oleks mugav pildistada. Need pildid lähevad väärteomenetluse registrisse, kus need registreeritakse ja alustatakse väärteomenetlus. Need on rikkumise tõendid. Kui ta pildistamise lõpetab, siis ta peab vajutama nuppu õpeta ja siis alustatakse väärteomenetlust. Ta ei jõudnud l

seda nuppu vajutada, sest telefon haarati käest. Ta seisis seljaga Õismäe tee 16 poole, telefon oli paremas käes ning vasakuga kirjutas juba aadressi. Kui ta kirjutas, siis jooksis tagant kiirelt mees juurde, haaras telefoni, istus Seati ja hakkas liikuma. Kõik käis nii kiiresti. Kuna see oli nii ootamatu, siis ta arvas, et see on mingi nali, et annab telefoni tagasi. Aga ei andnud, vaid hakkas liikuma ja ta tuli eest ära, sest see oli temale ohtlik. 08.04.2021 koostatud äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt (tlk 62-65) on A. J. ära tundnud fototabelist Q.O , kes 05.04.2021 Õismäe tee 24 Tallinn maja juures võttis temalt mobiiltelefoni Samsung Galaxy A51.

Samuti andis kohtus ütlusi A. J. paarimes A. K. (tlk 86-87), kes kinnitas, et ta oli inspektorina

1-21-4683 7 24 /

05.04.2021 koos A. J. Ametis ga tööl Tallinna Munitsipaalpolitsei . Tema juhtis sellele päeval autot Toyota, mis on sini-valget värvi ja igal pool on kirjas korrakaitseüksus. Samuti kinnitas A. K., et nad olid korrakaitseüksuse vormis, mis on tumesinine ning millel on embleemid ning nimi ja helkurvest. Nad sõitsid Õismäe tee 24 juurde väljakutsele, kuna parkimise keelualas oli kaks sõidukit. Ta jättis sõiduki umbes 20-30 meetri kaugusele selliselt, et valesti pargitud sõidukid jäid tema sõidukist taha poole. A. J. läks fotosid tegema, et vormistada trahvi teha. Ta nägi sõiduki küljepeeglist, et mees tuli väga kiiresti A. juurde. A. seisis auto juures ning ta ei näinud täpselt meest, kuid mees läks kiiresti autosse ja hakkas liikuma. Kui ta autost välja tuli, siis ta nägi, et A ja tahtis sõiduki Seat läks kapoti . seisis auto ees xxxx liikumist takistada. A. vastu ja siis juba eemale. A. K. kinnitas, et telefoni äravõtmise hetke ta ei näinud. A. ütles talle, et mees haaras telefoni ja sõitis minema.

Asjaolu, et A. J. ja A. K. olid liikunud aadressile Tallinn, Õismäe tee 24 seoses ametiülesannete täitmisega kinnitab veelgi Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti poolt väljastatud registreeritud väljakutse teave koos Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti abitelefonile laekunud kõnesalvesti mida on vaadeldud 03.06.2021 asitõendi vaatlusprotokollis sega, (tlk 21-22, CD plaat salvestusega ümbrikus toimiku lõpus Asitõendi vaatlusprotokollist ja helisalvest ). iselt on tuvastatav, et 05.04.2021 kell 16.49.49 on telefoninumbrilt xxxx helistanud meesterahvas Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametisse ning andnud teada, et Õismäe tee 24 on pargitud parkimise keelualas autod aga suure autoga on vaja ligi pääseda Samuti on kohtus ütlusi . andnud Õismäe tee 24 ehitustööde objektil 05.04.2021 kella 16.45 ajal viibinud T. O., kes kinnitas, et 05.04.2021 õhtul oli tellitud ehituskonteineri tühjendus, kuid auto ei pääsenud ligi, sest kolm autot olid keelualal. Autodeks olid Audi, Seat ja Mercedes. Ta helistas oma numbrilt 5660 1176 mu

nitsipaalinfoliinile ja palus auto omanikega ühendust võtta (tlk 104 ja pöördel). Kuriteosündmuse toimepanemise kellaaega ja kohta tõendab täiendavalt Häirekeskuse ka hädaabinumbrile 112 tehtud kõnesalvest (CD plaat salvestusega ümbrikus toimiku lõpus) ised

ja 16.04.2021 vaatlusprotokoll (tlk 58- 61) 05.04.2021 kell 17.52.12 teatab , millest nähtuvalt A. J., kes on helistanud abonentnumbrilt xxxx,

töötelefoni vargusest Õismäe tee 24 ees.

Q.O keeldus kohtuistungil ütluste andmisest ning kaitsja taotlusel avaldas kohus tema kohtueelses menetluses antud ütlused. Q.O on kahtlustatavana KarS § 199 lg 2 p 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise üle kuulatud 14.04.2021 (tlk 112-114). Q.O varguse toimepanemist ei ole tunnis ei saa aru, tanud ning on andnud ütlusi selle kohta, et ta miks teda varguses kahtlustatakse, kuid tal ei ole tahtlust vargust toime panna. Q.O ütluste kohaselt 05.04.2021 õhtusel ajal umbes kell 17.15 läks ta oma eakale ja dementsele emale toitu soojendama ja ravimeid andma. Ema elab temaga samal aadressil. Ta tahtis hakata kodunt väljuma, kui vaatas hetkeks köögiaknast välja ja nägi, et keegi askeldab tema auto kallal. Tal oli seljas neoonvest, mis oli kollast värvi ning ta arvas, et tegemist on ehitustöölisega, kes võib olla pärit kas Valgevenest või Moldaaviast. See isik vahepeal kummardas tema auto juurde ja vahepeal pildistas autot. Ta arvas, et ta võib tahta autot varastada. Ta arvas, et päeval pildistab ja öösel tullakse sellele järele. Tema sõiduk on Seat Arona registreerimisnumbriga xxxx ja selle tähekombinatsiooni ta ei mäleta. Tegemist on beeži tooni sõidukiga ja auto oli pargitud Õismäe tee 16 maja esimese trepikoja ette. Seal on parkimiskohad , kuhu ta parkis, on /…/. Koht loogiline jätk parkimiskohtadele. Ta hüüdis oma korteri köögiaknast, mis on kuuendal korrusel, selle seda viies erinevas le neoonvestis isikule, et mida ta teeb, palun mingu minema. Hüüdis keeles, kuid isik ei reageerinud. Ta ei saanud aru, kas tegemist on naisterahva või meesterahvaga, kuid ta pidas teda meheks. Kuna ta ei reageerinud, siis ta läks õue ja lükkas selle isiku oma autost eemale. Sel hetkel ta pildistas tema autot mobiiltelefoniga ja tema afektiseisundis haaras tema käest telefoni. Ta oli ärritunud tema pildistamisest. Tal oli raske tööpäev selja taga, samuti peab hooldama oma eakat ema, ta on üleväsinud. Tal ei olnud plaanis seda telefoni varastada, ta tahtis vaid, et see ehitustööline lõpetaks tema auto pildistamise. Ka õues ta ei saanud aru, kes pildistab ma autot, ta arvas, et see oli ehitustööline. Ta ei mäleta, et te

1-21-4683 8 24 /

ta oleks midagi öelnud või see isik temale. Edasi istus ta koos võõra telefoniga oma autosse Seat Arona ja see ehitustööline jäi tema auto ette vasakusse nurka seisma, jäädes takistama tema sõitu. Ta proovis ehitustöölisest mööda saada oma autoga, keerates paremale ja ehitustööline tõmbus kõrvale. Ta sai temast mööda sõita ja liikus kodumaja eest minema. Ühel hetkel ta rahunes, sai aru, et see pole tema vara ja visaks Tal ei läbi autoakna selle kuhugi põõsasse. tulnud pähe viia see mobiiltelefon politseisse, et tagastataks omanikule. Ta viskas selle telefoni kuhugi Mustamäele Tallinna Tehnikaülikooli juurde põõsasse haljasalale. /…/ Ta ei saanud ehitustöölise puhul üldse aru, et tegemist on munitsipaalpolitseiametnikuga, ta ei tutvustanud end. Ta riietusest nägi ainult neoonkollast vesti. Ta ei ole süvenenud, millega Mupo tegeleb, kuid on aru saanud, et nad ei tee oma tööd korralikult. Mupo peab maske jagama ja aitama vaktsineerida, mitte tegelema sõidukite pildistamisega. Pigem ikka kahtlustasin, et tegemist on mingi kurjategijaga./…/ tema sõidukil oli ka invaliidimärk, sest tal olid selja- ja kaelaprobleemid, aga kas tol päeval see oli nähtaval kohal, ei mäleta. Seega vaatamata sellele, et Q.O ennast süüdi ei tunnista, on ta oma ütlustega kinnitanud, et ta haaras mobiiltelefoni ja lahkus. Kuigi prokuröri hinnangul ei ole Q.O ütlused usaldusväärsed ja tuleb kõrvale jätta, siis kohtu hinnangul ei ole Q.O Q.O ütlused oma käitumise põhjenduse osas ning antud vaid soovist vältida võimalikku eluliselt usutavad vastutust. Samas on Q.O ütlused haakuvad sündmuse toimumise koha, aja ja viisi osas teiste kohtus vahetult uuritud tõenditega.

Vara väärtus

Kuivõrd sündmuse aja, koha ja viisi osas kriminaalasjas vaidlust ei ole, siis on kohtu hinnangul p s õhivaidlus selle , kas Q.O tegu on kvalifitseeritav kuriteo (KarS § 199 lg 2 p 5) või väärteona (KarS § 218 lg 1). Tulenevalt KarS § 218 eeldab teo kvalifitseerimine KarS § 199 lg 1 järgi seda, et teo objektiks oleva vallasasja rahaline väärtus varguse toimepanemise ajal ületaks kahtekümmend miinimumpäevamäära või et asja rahaline väärtus ei oleks valdaja erilise huvi tõttu rahaliselt hinnatav. Siinkohal selgitab kohus, et KarS § 199 puhul ei ole alati

vaja kindlaks teha varastatu täpset väärtust. Selleks, et süüdistatav rahaliselt hinnatava asja varguses süüdi tunnistada, piisab sellest, kui on tõsikindlalt tuvastatud, et varastatu rahaline väärtus teo toimepanemise ajal ületas 20 miinimumpäevamäära (Riigikohtu lahend asjas nr 3- 1-1-65-05 p 5, nr 3-1-1- -09 p 24 ja nr 3-1-1-83- 61 10 p 26). Seega on vaja järgnevalt kindlaks teha, kas Q.O poolt

ära võetud mobiiltelefoni väärtus ületas teo toimepanemise hetkel 20 miin

imumpäevamäära, ehk 200 eurot.

Vallasasja ( ) 49 lg 50 lg tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS § 1 ja § 2) kui eseme (TsÜS § 48) rahalist väärtust hinnatakse TsÜS § 65 kohaselt üldjuhul selle turuhinna alusel.

Ka varastatud vallasasja väärtuse kui varguse koosseisutunnuse kindlakstegemisel tuleb eelkõige lähtuda asja harilikust väärtusest ehk turuhinnast (kohalikust keskmisest müügihinnast) ja ainult erandjuhtudel (mälestusesemete jms puhul) võib asja väärtuse tuvastamisel lähtuda valdaja erilisest huvist (Riigikohtu lahend asjas nr 3-1-1-69-12 p 7). Viimati nimetatud juhul peab olema tõendatud asja eriline väärtus valdajale, valdaja eriline suhe sellesse asjasse. Kuivõrd käesoleva kriminaalasja puhul rääkida varguse objekti puhul (mobiiltelef ei saa on Samsung Galaxy A51, IMEI koodiga xxxx

, ) mälestusesemest või erilise väärtusega vallasasjast kuivõrd tegemist oli tavapärase töövahendiga, tuleb kannatanule kuuluva vallasasja väärtuse tuvastamisel tugineda seega keskmisest turuhinnast. selle harilikust väärtusest ehk

Mobiiltelefoni on kohtule esitatud Telia Eesti AS arve nr väärtuse tõendamiseks MA02704184/07.12.2020 (tlk 15) ja maksekorraldus nr SIR29029 (tlk 16). Eelnimetatud tõendite alusel on tuvastatav, et varguse objektiks olnud mobiiltelefon Samsung Galaxy A51 soetati 07. detsembril 2020 Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti poolt 279 euro eest. Asja väärtuse iseloomustamiseks on prokuratuur esitanud veel kuvatõmmise veebilehelt

1-21-4683 9 24 /

www.hind.ee, (tlk 70 -73). mis koondab turul tegutsevate nutiseadmete müüjate pakkumisi Kuvatõmmisest nähtuvalt ulatub mobiiltelefoni Samsung Galaxy A51 väärtu

s uuena kuriteo toimepanemise hetkel alates 267,12 eurost kuni 439,70 euroni. inna Nähtuvalt Tall Munitsipaalpolitsei Ameti 24.08.2021 taotlusest nr 1.2/2754-10, on kannatanu pöördunud 24.08.2021 ametliku Samsungi hoolduspartneri äriühingu MTTC Eesti OÜ poole saamaks hinnangut, milline võiks olla Samsung A51 turuhind seisuga 05. aprill 2021 (tlk 117-122). Hinnangu saamiseks edastas Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet päringu, mille aluseks olid Telia Eesti AS- (tlk 124-128) ajavahemikus 01.01.2021 kuni i poolt saadud kõneeristused 30.04.2021, millest nähtuvalt oli mobiiltelefoni kasutatud kokku 2 tundi 14 minutit ja 51 sekundit ning saadetud kolm P lühisõnumit. äringu vastuse kohaselt võib MTTC Eesti OÜ hinnangul varastatud mobiiltelefoni väärtus jääda hinnavahemikku 220-240 eurot, arvestades, et mobiilseade oli sisuliselt uueväärne ning kasutatud alla nelja tunni. Samuti võttis MTTC

Eesti OÜ arvesse, et tegemist oli garantiilise seadmega, mida saab uus kasutaja rahulikult kasutada ning probleemide tekkimisel kasutada tootja poolset tasuta remonti.

Vastukaaluks prokuratuuri tõenditele on kaitsja esitanud mobiiltelefoni väärtuse tuvastamiseks erinevate müügikuulutuste kuvatõmmised, millest nähtuvalt jääb mobiiltelefoni Samsung Galaxy A51 väärtus vahemikku 89 eurot kuni 199 eurot (tlk 98-109). Nii nähtub oksjoniportaali www.osta.ee veebilehelt teostatud pakkumise ku müügi vatõmmisest, et kasutatud mobiiltelefoni Samsung Galaxy A51, millel on ekraani alumisel paremal nurgal defekt, on hinnaks 189 eurot (müügikuulutuse kuupäeva ei ole võimalik tuvastada). Veebilehe www.okidoki.ee müügipakkumistest teostatud kuvatõmmistest nähtub, et kasutatud mobiiltelefoni Samsung Galaxy A51 müüakse nii 155 (müügikuulutuse kuupäevaks euro 02.07.2021) kui ka 199 euro eest 05.07.2021). Veebilehe (müügikuulutuse kuupäevaks www.kuldnebors.ee

kuvatõmmistest nähtub, et sarnast kasutatud mobiiltelefoni müüakse ühel juhul 176 euroga ning teise kuulutuse kohaselt 199 (müügikuulutuse kuupäevaks 04.07.2021) euroga . Samuti on kaitsja esitanud (müügikuulutuse kuupäevaks 03.07.2021) elektroonikaseadmete jaemüügiga tegeleva äriühingu .ee väljatrüki, millest

www.euronics nähtuvalt on Samsung Galaxy A51 seadme tagasiostu väärtuse 128GB A515F ks seisuga 07.09.2021 87 eurot (tlk 190-192).

Kohus nõustub kaitsja seisukohaga, et arvestamata ei saa jätta asjaolu, et kannatanu poolt mobiiltelefoni soetamise ning sündmuse toimumise vahele jääb sisuliselt neli kuud ning seega, ei saa rääkida, et tegemist oleks olnud uue mobiiltelefoniga. Kohus nõustub kaitsja seisukohaga ka selles ulatuses, et süüteo toimepanemise hetkeks oli mobiiltelefoni väärtus langenud võrreldes selle ostuhinnaga, kuivõrd on üldteada, et ajaga esemete väärtus langeb, seda eelkõige elektroonika seadmete puhul. Küll aga ei nõustu kohus kaitsja argumentidega, mis puudutab vara Siinkohal peab kohus vajalikuks selgitada, et olukorras, kus poolte lõplikku väärtust. dokumentaalsed tõendid erinevad teineteisest oluliselt, peab kohus tuginema kas ühe või teise poole esitatud tõendile ja põhjendama, miks tuleb eseme väärtuse määramisel võtta aluseks just see tõend ning miks ei saa arvestada teistel dokumentaalsetel tõenditel märgitud väärtusi (Riigikohtu lahend asjas nr 3-2-1-77-07 p 14).

TsÜS § 65 järgi on asja väärtus selle harilik turuväärtus, mitte poolte esitatud tõenditest nähtuv keskmine turuväärtus. poolte esitatud dokumentaalsetel tõenditel on märgitud Seega kui vallasasja erinevad turuhinnad, siis ei saa kohus määrata vallasasja väärtust kindlaks poolte esitatud dokumentaalsest tõendist nähtuvate turuhindade ligikaudse keskmisena. Mis puudutab internetis leiduvate müügiplatvormide müügi vara väärtuse kuulutustesse, millele kaitsja tuvastami

sel põhiliselt tugineb, siis kohus nõustub, et taolised pakkumised võivad anda turuhinna määramiseks olulise indikatsiooni, kuid kohalikku keskmist turuhinda ei saa samastada mittesiduvate müügipakkumistega. Samuti ei saa selliste müügipakkumiste korral

t Eseme uvastada uueväärse mobiiltelefoni keskmist turuhinda kuriteo toimepanemise hetkel.

1-21-4683 10 24 /

kohalik keskmine turuhind ei pruugi olla see, millega õnnestus kellelgi konkreetsel isikul lähiminevikus analoogne ese võõrandada, sest vastava tehingu asjaolud võisid olla sellised, mis muutsid konkreetse tehingu hinna turuhinnast erinevaks – näiteks nö kiirmüük või kiire vajadus esemest vabanemiseks. Kohalik keskmine müügihind ei ole ega saa olla sama, mis kiirmüügihind (sh täitemenetluses kujunev hind), kuivõrd keskmise müügihinna määramisel tuleb aluseks võtta see, milliseks võiks hind kujuneda olukorras, kus tavaline käibesosaleja üritaks vastavat eset võõrandada ning teeks selleks mõistlikke pingutusi. äiteks ei saa isiku N enda poolt tema raamatupidamises näidatud hinda lugeda eseme väärtuseks, sest see on isiku hinnang eseme väärtusele, kuid see ei tarvitse anda adekvaatselt edasi kohalikku keskmist müügihinda. Nii on ka Riigikohus lahendis 3-2-1-77-08 p 13 sedastanud, et juhul, kui varalise nõude seisukohast lähtu ine eseme väärtus, ei ole määrav valt on olul mitte see, millise hinnaga see müüdi, vaid mis oli konkreetne väärtus määrava ajahetke seisuga (vt Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne Kohus nõustub kohtuistungil . 2010, lk 212-213). väljendatud kaitsja seisukohaga, et on tavapärane kohtupraktika, et vallasasja väärtuse tuvastamisel tuginetakse sarnastele müügipakkumistele (näiteks on kohtupraktikas peetud kasutatud auto väärtuse tõendamisel sarnaste autode müügipakkumisi ja müügiarveid põhimõtteliselt arvestatavateks tõenditeks , kuid siinkohal on oluline rõhutada, et vallasasja ) väärtusele hinnangu andmisel on oluline arvestada konkreetse eseme seisundit, mh selle väärtust vähendavaid või suurendavaid asjaolusid. Sealhulgas on vaidlusaluse asja väärtuse määramisel võimalik lähtuda asja soetamise hinnast, kui see ei ole ilmselgelt ebaõige. Kohtumenetluse käigus ei ole seatud kahtluse alla mobiiltelefoni soetamisväärtust.

Kohus peab vajalikuks juhtida tähelepanu ka asjaolule, rahaliselt hinnatava asja varguse ulatuse kindlakstegemisel tuleb lähtuda rangelt varastatu väärtusest teo toimepanemise ajal (Riigikohtu lahend asjas nr 3-1-1-90-15, p 16). Kuivõrd varastatu väärtus tuleb määrata võimalikult täpselt süüteo toimepanemine aja seisuga, tuleb ka tõendite hindamisel arvestada seda, kas ja kui täpselt kajastavad tõendid varastatu väärtust omandi kaotamise aja seisuga. Nimetatud asjaolu on veelgi olulisem vallasasjade puhul, mille väärtus võib aja jooksul kiirelt langeda või olla tundlik majandu

se tsüklilisest toimimisest.

Kohtus vahetult uuritud tõenditest nähtuvalt oli varguse objektiks olnud mobiiltelefoni kasutatud nelja kuu jooksul helistamiseks kokku 2 tundi 14 minutit ja 51 sekundit ning saadetud selle aja jooksul 3 lühisõnumit. Lisaks on kannatanu esindaja kirjeldanud, et telefon ei olnud nelja kuu jooksul igapäevaselt kasutuses, vaid seisis originaalkarbis täiendavate programmide installeerimise ootel. Nimetatud asjaolu on kinnitanud kohtuistungil ka tunnistaja A. J., kelle ütluste kohaselt vahetati Tallinna Munitsipaalpolitseis patrullide poolt kasutatavad telefonid veebruaris uute Samsung Galaxy A51 vastu (tl ) k 85 pöördel . Arvestamata ei saa ka jätta, et varastatud mobiiltelefonil oli kehtiv garantii, mis tähendab, et seadme kasutaja oleks saanud probleemide tekkimisel kasutada tootja poolset tasuta remonti või asendamist uuega. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et Q.O poolt ära võetud mobiiltelefon uueväärne. Nimetatut kinnitab ka mille on kujundanud asjatundja ning MTTC Eesti OÜ poolne hinnang (tlk 117), antud konkreetselt süüteo toimepanemise aja seisuga. Seega tuleb kohtu hinnangul mobiiltelefoni väärtuse hindamisel aluseks võtta kasutatama ehk uute telefonide keskmist turuhinda. Kohu hinnangul ei saa uueväärse telefoni väärtuse hindamisel võtta aluseks avalikes müügiportaalides müügis olevate kasutatud telefonide keskmist müügihinda, kuivõrd tegemist on isikute enda poolt kujundatud hinnaga, mis on tõenäoliselt sõltunud erinevatest soovidest, sealhulgas, soovist ese kiirelt maha müüa arvestamata näiteks mobiiltelefoni tegelikku väärtust. Kohtu hinnangul ei määra ka Euronics´i tagasiostuhind mobiiltelefoni väärtust, kuivõrd veebilehe kuvatõmmisest on üheselt tuvastatav, et nimetatud hind on kujundatud vana seadme väärtusest: „Kui soovid osta uut seadet aga vana ära visata ei raatsi, siis too see parem meile.“

(tlk 190).

1-21-4683 11 24 /

Kohtus esitatud ja vahetult uuritud veebileh www.hind.ee (tlk 73) , et e kuvatõmmisest nähtub 09.04.2021, so vaid neli päeva kuriteosündmusest hiljem, oli mobiiltelefoni Samsung Galaxy A51 minimaalne müügihind 245,24 eurot. Kohtu hinnangul ei saa kaitsja poolt esitatud internetiportaalides arvestada, nimetatud on valdavalt leiduvaid müügikuulutusi kuivõrd suunatud kiirmüügi tehingutele ning ei kajasta uue mobiiltelefoni keskmist müügihinda

ehk tegelikku turuväärtust kuriteo toimepanemise hetkel. Seega leiab kohus, et Q.O poolt ära võetud mobiiltelefoni väärtus teo toimepanemise hetkel ületas 20 miinimumpäevamäära, ehk 200 eurot. Kohtu hinnangul annab MTTC Eesti OÜ hinnang parema perspektiivi objektiivse väärtuse leidmiseks, kuivõrd on arvesse võetud täpselt süüteo toimepanemise aega ning ühtlasi konkreetselt nii vara väärtust suurendavaid kui ka vähendavaid omadusi.

Kuivõrd kaitsja tõstatas küsimuse põhimõtte kohtuvaidlustes ka in dubio pro reo- kohaldamise võimalikkuse kohta, peab kohus vajalikuks ka seda teemat käsitleda. KrMS § 7 lg 3 sätestab

õigusriikliku karistusõiguse põhimõt mille järgi tuleb kriminaalmenetluses kõrvaldamata t e, kahtlus isiku süüdiolekus tõlgendada tema kasuks. Kuid mitte igasugune süüdistusversiooni kummutada püüdev kaitseversioon ei saa evida sellise kahtluse kvaliteeti, mis võiks olla hõlmatud in dubio pro reo-põhimõttest (Riigikohtu lahend asjas nr 3 10 p 8). Samuti käib -1-1-8- nimetatud põhimõte ainult faktiliste asjaolude kohta.

Kaitsja hinnangul ei ole võimalik varguse objekti väärtust tõsikindlalt tuvastada, kuivõrd

kaitsjal ja prokuröril on konkureerivad arvamused objektiivse tunnuse realiseeritavuses. Täpsemalt ei ole kaitsja hinnangul olemasoleva tõendikogumi pinnalt võimalik ilma igasuguse kahtluseta väita, et igal juhul jääb varastatud asja väärtus üle 200 euro. Kuivõrd kohus on eelnevalt põhjendanud, millistel alustel on võimalik tõsikindlalt tuvastada mobiiltelefoni väärtuseks enam kui 200 eurot, siis ei ole kohtu hinnangul võimalik rääkida ka kõrvaldamata kahtluse olemasolust. Arvestades, et kriminaalmenetluse eesmärgiks on mineviku sündmuste faktiliste asjaolude väljaselgitamine ning sealjuures õige karistusõigusliku kvalifikatsiooni andmine, on ilmselge, et varastatu väärtuse tuvastamisel tuginetakse üldjuhul kaudsetele tõenditele. süüdistusfunktsiooni kandja kohtule tõendid, mis Prokuratuur, kui , peab esitama kinnitavad süüdistuse aluseks olevaid asjaolusid. Prokurör esitas kohtule vara väärtuse tõendamiseks tõendid, mida kohus on ka eelnevalt analüüsinud. Kaitsja ei ole kordagi seadnud kahtluse alla eelnimetatud Q.O süüstava tõendiallika usaldusväärsust. Ainuüksi te te konkureerivad arvamused objektiivse koosseisu tunnuse osas ei ole aluseks - in dubio pro reo p kohaldamiseks. Eesti kohtumenetluses kehtivat õhimõtte e võistleva menetluse ja süüdistuse põhimõtted loovad konkureerivate arvamuste konflikti. Kohus peab alati tegema konkreetsest tõenduslikust baasist lähtudes kindla õigusliku otsuse. Kohus ei ole seotud poolte seisukohtadega õiguse kohaldamisel. Võistlev menetlus ja süüdistuspõhimõte ei tohi piirata kohtu otsustamisvabadusi seaduse õigel kohaldamisel, kuid ei saa anda ka kohtule õigust loobuda sellest. Kui kõigi, nii otseste kui kaudsete tõendite kogumi tervikhinnangu tulemine pole õnnestunud kõrvaldada kahtlusi süüdistatava isiku süüs, siis tuleb pöörduda in dubio pro reo- -1-1- 12- põhimõtte poole (Riigikohtu lahend asjas nr 3 07, p 8). Kuivõrd käesolevas kriminaalasjas on kohtul võimalik tõendite kogumist lähtudes anda tõsikindlalt hinnang varastatud vallasasja väärtusele, mis süüteo toimepanemise hetkel ületas 200 miinimumpäevamäära, ei ole vajalik ka eelnimetatud printsiibi poole pöörduda.

Eeltoodut kokku

võttes on kohtu hinnangul tõendamist leidnud, et Q.O võttis 05.04.2021 kella 17.44 paiku Tallinnas Õismäe tee 16 ja Õismäe tee 24 vahelisel alal tööülesandeid täitva Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti töötaja käest mobiiltelefoni A. J. Samsung Galaxy A51, millise ametitelefoniga oli A. J. fotografeerimas parkimise keelumärgi alla pargitud sõidukit Seat Arona riikliku registreerimismärgiga , misjärel lahkus Q.O xxxx mobiiltelefoniga sündmuskohalt eelnimetatud sõidukiga. käest haaratud telefon oli A. J. Q.O jaoks võõras ehk see telefon ei olnud tema omandis, samuti oli telefon enne Q.O

1-21-4683 12 24 /

Q.O tegevust A. J. A. J. valduses. Q.O võttis telefoni, möödus st istus sõidukisse ja lahkus. Seega läks mobiiltelefoni valdus üle A. J.lt Q.O-le ning A. J.l puudus võimalus kasutada mobiiltelefonis peituvaid kasutamisvõimalusi. A. J. üritas Q.O takistada, kuid astus siiski sõiduki eest ära. Õiguskirjanduses selgitatakse, et valdus on kehtestatud, asi on ära võetud ja varguse objektiivne koosseis täidetud, kui hõivaja on saavutanud selle üle võimu (Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2021, lk 646-650). Q.O kehtestas mobiil ng lahkudes koos telefonile uue valduse haarates telefoni enda kätte ni telefoniga. Eeltooduga on tuvastamist leidnud objektiivse koosseisu asjaoludena võõra vallasasja äravõtmine.

Kuigi prokuratuur on esitanud kohtule tõendina ka Tallinna Transpordiameti vastus päringule Q.O-le väljastatud liikumispuudega või pimedat inimest teenindava parkimiskaardi väljastamise ja kehtivuse aja kohta (tlk 67 69), siis kohus nõustudes kaitsja seisukohaga leiab, - et nimetatud tõend ei ole asjakohane ning selle tõendi alusel ei ole võimalik tuvasta ühtegi süüdistuses märgitud faktilist asjaolu. Samuti ei ole prokuratuur välja toonud, millist tähtsust asjaolu nimetatud tõend tõendab. Seega jätab kohus KrMS § 3051 lg 3 nimetatud tõendi tõendikogumist välja.

Subjektiivne koosseis

Vargus eeldab tahtlust kooseisu asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega ning isik teab või vähemalt möönab, et tegemist on vallasasjaga, mis on tema jaoks võõras ja on kellegi valduses. Lisaks eeltoodule, tuleb subjektiivsest küljest

tuvastada veel ebaseadusliku omastamise eesmärk, mis näitab subjektiivse koosseisu tunnusena kavatsetust asja ebaseadusliku omastamise suhtes. Kuigi süüteokoosseisu sees eristatakse selle objektiivset ja subjektiivset külge, moodustavad need siiski ühe terviku. Subjektiivseid tunnuseid tuleb uurida rangelt objektiivsetele tunnustele vastavate asjaolude valguses. Isiku tahtlust mõjutavad vaid sellised asjaolud, mida isik teadis või ei teadnud vahetult teo ajal, mitte aga enne või pärast tegu ilmnenud asjaolusid. Seega tuleb tahtlust tuvastada rangelt teo toimepanemise aja seisuga.

Kohus on seisukohal, et Q.O pani 05.04.2021 aset leidnud varguse toime kavatsetusega KarS § 16 lg 2 mõttes, mille kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Isik on tegutsenud kavatsetult alati, kui koosseisupärase tagajärje põhjustamine on tema käitumise eesmärk, siht.

Nähtuvalt Õismäe tee 16, Tallinn asuva korteriühistus Taara videovalvesüsteemi kaamerate,

kuid ka Õismäe tee 24, Tallinn asuva Haabersti Päevakeskuse videovalvesüsteemi turvakaamera videosalvestistest, mis on vaadeldud 14.04.2021 ja 16.04.2021 asitõendite vaatlusprotokollides, kui ka A. J. vormikaamera videosalvestisest, tegutses Q.O sündmuskohal sihikindlalt. Õismäe tee 16 kortermajast väljudes suundus Q.O kiirel sammul koheselt Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti inspektori A. J. suunas ning temani jõudes haaras Q.O A. J. käest mobiiltelefoni ning istus seejärel koheselt sõiduautosse. Sõiduautosse istudes sõitis Q.O kiirelt sündmuskohalt ära.

Q.O on /.../ kohtueelses menetluses antud ütlustes selgitanud, et ta läks õue ja lükkas isiku oma autost eemale. Sel hetkel ta pildistas tema autot mobiiltelefoniga ja tema afektiseisundis haaras tema käest telefoni. Ta oli ärritunud tema pildistamisest. Tal oli raske tööpäev selja taga, samuti peab hooldama oma eakat ema, ta on üleväsinud. Tal ei olnud plaanis

1-21-4683 13 24 /

seda telefoni varastada, ta tahtis vaid, et see ehitustööline lõpetaks tema auto pildistamise/../. Edasi istus ta koos võõra telefoniga oma autosse Seat Aronasse ja see ehitustööline jäi tema auto ette vasakusse nurka seisma, jäädes takistama tema sõitu. Ta proovis ehitustöölisest mööda saada oma autoga, keerates paremale ja ehitustööline tõmbus kõrvale. Ta sai temast mööda sõita ja liikus kodumaja eest minema. Ühel hetkel ta rahunes, sai ta aru, et see pole tema vara ja visaks läbi autoakna selle kuhugi põõsasse (tlk 112-114).

Kohus peab vajalikuks märkida, et kuigi Q.O annab sündmuse aja, koha ja asjaolude osas teiste kohtus avaldatud ja vahetult uuritud tõenditega haakuvaid ütlusi, siis oma käitumise põhjenduste osas on kohtu hinnangul Q.O andnud ennast õigustavaid ja eluliselt mitteusutavaid ütlusi soovist vähendada oma vastutust juhtunu osas. Kohtu hinnangul puudub igasugune mõistlik põhjendus, kuidas hoiab telefoni äravõtmine ära sõiduki vargust. mobiil Lisaks on tunnistaja A. J.

andnud kohtus ütlusi (tlk 85), et ta nägi meesterahvast, kui ta haaras telefoni, seisis tema ees ja istus autosse ning vaatas tema poole. Meesterahval oli lõbus ilme nagu saaks mängida, võttis telefoni naerul näoga. Kohus nõustub kaitsjaga selles, et

õiguskirjanduses on märgitud, et tegu ei ole vargusega, kui asi saadakse lihtsalt enda kätte, vaid tuvastatud peab ka olema selle asja väärtuse enda kasuks pööramine. Kaitseversioon omastamissoovi puudumisest tugineb süüdistatava Q.O ütlustele, mille kohaselt viskas Q.O peale sündmuskohalt lahkumist varastatud mobiiltelefoni autost välja. Q.O on andnud ütlusi, et talle ei meeldi enda käes hoida võõraid asju ning tal pole kunagi olnud võõra vara omastamise soovi. Samas ei nõustu kohus sellega, et vaid pelgalt sellise Q.O selgituse põhjal saaks jõuda järelduseni, et puudub enda kasuks pööramise tahe. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et Q.O haaras A. J. käes oleva mobiiltelefoni ning võttis selle enda kätte, pani autosse ning lahkus koos sellega. Seega läks mobiiltelefoni valdus üle A. J.lt Q.O-le ning A. J.l puudus võimalus kasutada mobiiltelefonis peituvaid kasutamisvõimalusi. Kuigi Q.O on andnud ütlusi, et temal puudus omastamistahe, siis kohtu hinnangul on omastamistahe tuletatav konkludenstelt ehk Q.O käitumisest sündmuskohal, millest on üheselt välja loetav omastamistahte manifitseerimine (vt nt Riigikohus lahendis 3-1-1-35-10 p 7.2). Lisaks on kohtu hinnangul oluline viidata siinkohal tunnistaja

ise fikseerimiseks ning A. J. ütlustele, mille kohaselt kasutati mobiiltelefoni rikkum väärteomenetluse alustamiseks (tlk 85). Arvestades sellega, et mobiiltelefoni äravõtmise hetkel pildistas A. J. teha just Q.O poolt kasutatavat sõidukit, siis saab järeldada, et Q.O soovis saada enda valduses

se asja, millega jäädvustati tema rikkumine.

Asja enda kasuks pööramine tähendab asja või selles kehastunud väärtuse üleminekut valdajale, millega tal tekib omanikusarnane seisund (Riigikohtu lahend asjas nr 3-1-1-109-12 p 3.4). Enda või kolmanda isiku kasuks pööramist kujutab endast tegu, mille põhjal saab järeldada, et teo toimepanija soovib edaspidi kas ise võõra asja või vara omanikuna käituda või tahab ta lasta seda teha kolmandal isikul. Seega peab isik mingil objektiivselt avalduval moel omastamistahte manifesteerima (Riigikohtu lahend asjas nr 3-1-1-23-14 p 21 ja 3-1-1- -13 p 14.). A. J.lt 92 mobiiltelefoni äravõtmist, autosse istumist, sündmuskohalt lahkumist ning kannatanu kestvalt mobiiltelefonist ilmajätmist saab pidada omastamistahte manifesteerimiseks, kuivõrd jäi A. J. ilma töövahendina kasutatavast mobiiltelefonist ning Q.O lahkus sündmuskohalt koos ära võetud mobiiltelefoniga. Kaitseversioon, mille kohaselt süüdistatav Q.O viskas

varguse järgselt mobiiltelefoni auto aknast välja, on kohtu hinnangul seevastu vaadeldav järeltahtlusena. Juhul kui Q.O tõepoolest hiljem (s peale sündmuskohast lahkumist) t viskas mobiiltelefoni ära, ei muuda see teo toimepanemise ajal kehtinud tahtlust. Hiljem kujunenud tahtlus on toimepanijal pärast koosseisupärase teo sooritamist tekkinud psüühiline suhtumine, mis pole enam vaadeldav tahtlusena teo toimepanekuks (Riigikohtu lahend asjas 3- 1-1-34-12, p 12.2) ning mida ei saa arvestada subjektiivse koosseisu tuvastamisel.

Seega leiab kohus, et nii videosalvestistest nähtav sihikindel tegutsemine annavad tunnistust

1-21-4683 14 24 /

selle , et Q.O tegutses A. J.

st lt telefoni ära võttes eesmärgipäraselt ja sihikindlalt ehk ta pani teo toime kavatsetult.

Kvalifikatsioon avalik vargus –

Kui isikut märgatakse varguse toimepanemise ajal ja ta üritab sellest hoolimata asja hõivamist jätkata, kasvab vargus üle avalikuks varguseks või selle katseks. Kohtus vahetult uuritud tõenditest on üheselt tuvastatav, et Q.O tegevust märgati teiste isikute poolt, kuivõrd Q.O võttis mobiiltelefoni otse A. J. käest. Seega märgati Q.O tegevust varguse toimepanemisel vahetult. Nähtuvalt 14.04.2021 ja 16.04.2021 asitõendite vaatlusprotokollidest, kui ka A. J. vormikaamera videosalvestisest, üritas Q.O peale mobiiltelefoni enda kätte saamist, tema poolt tekitatud omavaldust võõrale varale säilitada, põgenedes võõra vallasasjaga sündmuskohalt. Et Q.O pani varguse toime avalikult kinnitab veelgi tunnistaja A. J. tegevus, kes üritas Q.O põgenemist sündmuskohalt takistada viimase auto ees seistes.

Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et Q.O tegu vastab varguse objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele. Seega on kohtu hinnangul tõendamist leidnud, et Q.O on toime pannud 199 lg 2 p 5 KarS § järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Õigusvastasust välistavad asjaolud

Kaitsja hinnangul sai Q.O sündmuskohal olevast olukorrast valesti aru ning arvas, et tema vara võidakse varastada või kahjustada ning ta oli hädaseisundis. Kaitseversiooni kohaselt lähtus Q.O teadmisest, et ta „desarmeeris“ Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti inspektori mobiiltelefonist, millega viimane tegi süüdistatava autost pilti. Seega välistab kaitsja hinnangul varguse subjektiivse koosseisu täidetuse KarS § 31 sätestatud lubatavuseksimuse institutsioon (isik arvab ekslikult, et viibib olukorras, mis koosseisupärast tegu õigustaks).

KarS § 27 kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja

mille õigusvastasus ei ole välistatud KarS i, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või - rahvusvahelise tavaga.

KarS § 29 sätestab, et tegu ei ole õigusvastane, kui isik paneb selle toime, et kõrvaldada vahetut või vahetult eesseisvat ohtu enda või teise isiku õigushüvedele, tema valitud vahend on ohu kõrvaldamiseks vajalik ning kaitstav huvi on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb hädaseisundi kontrollimisel eristada hädaolukorda (so ohtu õigushüvele) ja koosseisupärast tegu (so päästmistoimingut), mida oli vaja ohu kõrvaldamiseks või vähendamiseks. Oht on olukord, kus on põhjust tõsiselt karta

õigushüve kahjustumist, ning päästmistoiming on tegu, millega täidetakse mõne õigusrikkumise koosseis, kuid mis on ohu kõrvaldamiseks või vähendamiseks objektiivselt vajalik ja mis subjektiivselt on kantud päästmistahtest. Hädaseisundi korral on õigushüve päästmistoiming õigustatud üksnes siis, kui hüve päästmiseks ei olnud muud võimalust. Hädaseisundit aga ei ole, kui isikul oli võimalus abi kutsuda. Ohu kõrvaldamiseks valitud vahend peab olema ka sobiv ja kahjustatud hüve jaoks säästvaim. Lisaks peab kaitstav huvi olema kahjustatud huvist ilmselt olulisem (vt nt Riigikohtu lahend asjas nr 3-1-1-18-17 p 7, nr 3-1-1-60-16 p 9).

Seega on vajalik Q.O käitumise hindamisel tuvastada esiteks, kas 05.04.2021 kella 17.44 paiku oli Õismäe tee 16 maja ees hädaolukord. Kohtu hinnangul saab sellele vastata eitavalt. Oht on olukord, kus on põhjust tõsiselt karta kahju tekkimist õigushüvele ning sellist ohtu saab tuvastada objektiivse vaatleja poolt. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti inspektor A. J., kes kandis selgelt eristatavat vormiriitust, seisis

1-21-4683 15 24 /

Q.O auto ees ning fikseeris telefoniga pildistades valesti pargitud sõidukeid. Asjaolu, et A. J. seisis ja lihtsalt pildistas, on kinnitust leidnud nii videosalvesti ( selt nähtuvaga Õismäe tee 16, Tallinn asuva korteriühistus Taara videovalvesüsteemi kaamerate videosalvestus), kuid ka A. J. ja A. K.i ütlustega. Kohtu hinnangul ei ole võimalik kohtus uuritud tõenditest tuvastada A. J. poolt Q.O õigushüve (sõiduauto) kahjustamas ega muul moel ohustamas. Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti põhimääruse § 6 lg 1 p 2 kohaselt on ameti ülesandeks

väärteomenetluse seadustikust tulenevate kohtuvälise menetleja ülesannete täitmine ja väärteomenetluses osalemine linnavalitsuse volituse § , samuti ka 6 lg 1 p 2 kohaselt korrakaitseorgani ülesannete täitmine korrakaitseseaduse, alkoholiseaduse, tubakaseaduse, kaubandustegevuse seaduse, pakendiseaduse, jäätmeseaduse, liiklusseaduse, ühistranspordiseaduse, ehitusseadustiku, looduskaitseseaduse, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse, reklaamiseaduse ja muude õigusaktide alusel ning seadustes sätestatud riikliku järelevalve üld- ja erimeetmete kohaldamine. Seega teostas A. J. Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti t ülesannetes lähtuvalt väärteomenetlust liikus sõiduauto vahetuses seda puudutamata , ta ning mobiiltelefoniga vaid pilte tehes. Sellest tulenevalt ei ole võimalik tuvastada vahetut või vahetult eesseisvat ohtu Q.O kasutuses olevale autole ehk hädaseisundi olemasolu ehk kohtu hinnangul ei ole võimalik kohtu poolt tuvastatud asjaoludest lähtuvalt jaatada hädaseisundi olemasolu, mistõttu ei esine ka Q.O osas õigusvastasust välistavat asjaolu.

Kaitseversiooni kohaselt Q.O teadmisest, et ta lähtus „desarmeeris“ Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti inspektori mobiiltelefonist, millega viimane tegi Q.O autost pilti. Seega välistab kaitsja hinnangul varguse subjektiivse koosseisu see, et Q.O arvas ekslikult, et viibib olukorras, mis Siinkohal õigustaks tema poolt mobiiltelefoni äravõtmist. peab kohus vajalikuks täpsustada, et lubatavuseksimuse korral ei ole tõepoolest isiku tegu suunatud tagajärjeebaõiguse põhjustamisele (kaitsja viide subjektiivse koosseisu täidetusele). Kuid sellest olenemata, puudutab eksimus sisuliselt ikkagi teo faktilisi asjaolusid, mille õigusjärelmid ilmnevad küll alles õigusvastasuse tasandil.

KarS § 31 lg 1 kohaselt ei ole tahtlik tegu õigusvastane, kui isik seda toime pannes kujutab endale ekslikult ette asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse. KarS § 31 lg 1 kohaldamiseks tuleb järelikult tuvastada, et isiku poolt ettekujutatud asjaolude tegelikkusele vastavuse korral esineks isiku käitumises mõni õigusvastasust välistav asjaolu. Oluline on toonitada, et nõutav on reaalne eksimus – konkreetsetel asjaoludel põhinev arusaam, et on vaja kaitsta või päästa õigushüve. Selline eksimus puudub, kui esines üksnes kartus, et võib

realiseeruda määratlemata oht (Riigikohtu lahend asjas nr 3-1-1-25-13 p 7).

Seega tuleb kontrollida, kas Q.O poolt ekslikult ettekujutatud asjaolude kogumist tuleneb hädaolukord, ehk kas Q.O ettekujutuse kohaselt oli tegemist vahetu või vahetult eesseisva ohuga tema varale (KarS § 29). Kaitsja hinnangul Q.O arvas ekslikult, et tema kasutuses olevat sõiduautot tahetakse varastada või kahjustada. Seega kujutas Q.O endale ekslikult ette asjaolusid, mis nende tegelikkusele vastavuse korral looksid hädaseisundi KarS § 31 lg 1 ja § 29 lg 1 mõttes. Ettekujutatava asjaolu valguses asus Q.O teostama päästetoimingut. Q.O läks õue ja haaras koheselt A. J. mobiiltelefoni lt ning istus autosse ja sõitis minema.

Q.O on kohtueelses menetluses kirjeldanud sündmuskohas toimunud tegevust järgmiselt: //Tahtsin just hakata kodunt väljuma, kuid vaatasin hetkeks veel köögiaknast välja ja nägin, et keegi askeldab minu auto kallal. Tal oli seljas neoonvest, mis oli kollast värvi ja arvasin, et tegemist on ehitustöölisega, kes võis olla pärit kas Valgevenest või Moldaaviast (olen meie maja ümber näinud võõrtööjõudu, ehitustöölisi, kuna käib meie maja fassaadi renoveerimine). See isik vahepeal kummardas minu auto juurde ja vahepeal pildistas mu autot,

1-21-4683 16 24 /

arvasin, et ta võib tahta minu autot varastada. Arvasin, et päeval ta pildistab autot ja öösel tullakse sellele järele. Hüüdsin oma korteri köögiaknast, mis on 6. korrusel, sellele neoonvestis isikule, et mida ta teeb, palun mingu minema. Hüüdsin seda viies erinevas keeles, kuid isik ei reageerinud. Ma ei saanud aru, kas tegemist on naise või mehega, nii ülevalt ma ei näinud ka, aga pidasin teda meheks. Kuna ta ei reageerinud, siis ma läksin majast õue ja lükkasin selle isiku autost eemale. Sel hetkel ta just pildistas minu autot mobiiltelefoniga ja ma afektiseisundis haarasin tema käest telefoni, olin ärritunud tema pildistamisest. Mul oli ka raske tööpäev selja taga, samuti pean hooldama oma eakat ema, olen üleväsinud. Mul ei olnud plaanis seda telefoni varastada, tahtsin vaid, et see ehitustööline lõpetaks mu auto pildistamise. Ka õues ei saanud ma aru, kes pildistab minu autot, arvasin endiselt, et ehitustööline, sest ta oli seljaga minu poole. Ma ei mäleta, et oleksin talle midagi öelnud või tema mulle.// (tlk 112-114).

Kuigi Q.O avaldas kohtumenetluse alguses, et desarmeeris marodööri (tlk 84) ning oma viimases sõnas selgitas ta, et tal ei olnud õrna aimugi, mida teeb marodööri moodi inimene tema auto juures (tlk 143 pöördel 144 pöördel), siis kohtumenetluse käigus ei ole avaldatud ega - uuritud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et Q.O 05.04.2021 kella 17.44 paiku vaadates oma kodu aknast, arvas, et tegemist on marodööriga ning ta desarmeeris marodööri. Kaitsja esitas selliste väidete kinnitamiseks Lääne-Tallinna Keskhaigla 11.06.2021 vastus nr 2-2/81-1 Põhja Ringkonnaprokuratuurile (tlk 74 75), millest nähtub, et Q.O-l on 6.10.2020 - seisuga diagnoositud düstüümia. Vastusest nähtub muuhulgas, et Q.O-l on varasemalt diagnoositud ka mõõduka raskusastmega depressiooni. Samuti esitas kaitsja Q.O 18.04.2021 kir Kaitsepolitseile koos Kaitsepolitsei 21.04.2021 vastuskirjaga, milles Q.O ja märgib, et on magalarajoonides märganud provokaatorite tegevuse intensiivistumist ning ka Q.O 06.04.2021 kell 16.39 saadetud kir Politsei- ja Piirivalveametile, milles ta ja märkis, et keegi politseimundrit kandev isik on samal päeval käinud tema korteris. Kohtu hinnangul aga ei ole võimalik Q.O diagnoositud düstüümia või Kaitsepolitseiameti ja Politsei- ja Piirivalveametile saadetud kirjadest tuvastada asjaolu, et Q.O tajus just 05.04.2021 kella 17.44 paiku asjaolusid teisiti ning tegutses eksimuses. Q.O on kohtueelses menetluses andnud ütlusi, et pidas enda kasutuses oleva sõiduauto juures viibivat isikut ehitustööliseks, mitte marodööriks. Asjaolu, et Q.O on viimases sõnas põhjendab oma tegu marodööride kartusega, ei anna alust hinnata ümber kohtus avaldatud ja uuritud tõendeid. Kohtu hinnangul ei ole süüdistava viimane sõna ütlus, millele saaks tugineda kohtuotsuse tegemisel. Lisaks rõhutab kohus, et kuigi Q.O annab sündmuse aja, koha ja asjaolude osas teiste kohtus avaldatud ja vahetult uuritud tõenditega haakuvaid ütlusi, siis oma käitumise põhjenduste osas on kohtu hinnangul Q.O andnud ennast õigustavaid ja eluliselt mitteusutavaid ütlusi soovist vähendada oma vastutust juhtunu osas.

Kohtu hinnangul on kohtus avaldatud ja vahetult uuritud tõenditest üheselt tuvastatav, et

sõiduautode juures liikuv A. J. riietus vastab politseiametniku vormiriietusele,

mitte ehitustöölise l oli seljas selgelt eristatav ametivorm, mis oli sinist värvi ning riietusele. A. J. mida kattis helkurvest koos kirjetega korrakaitseüksus. Kohtu hinnangul viitaksid ohuolukorrale, ehk käesoleval juhul varguse või kahjustamise soovile võõra inimese poolt näiteks sõiduauto sisu lähivaatlus või katsumine, kuid mitte pildistamine. Kuigi kaitsja on rõhutanud, et Q.O ei näinud nii kaugelt isiku täpsemat riietust, siis kohtu hinnangul pidi ta sellest aru saama kortermaja trepikojast väljudes ning liikudes A. J. juurde. Kohus peab siinkohal vajalikuks märkida, et ka Õismäe tee 16 korteriühistu turvakaamerate videosalvestisel on Q.O kasutuses oleva sõiduki juures toimuvat näha kaugelt, kuid siiski on võimalik üheselt järeldada, et tegemist on õiguskaitseorgani töötajaga. märkis Nagu kohus eelpool juba , tuleb hädaseisundi tingimuste kontrollimisel esmalt tuvastada vahetu või vahetult eesseisva ohu olemasolu. Oht tuvastatakse prognoosina objektiivse vaatleja poolt. Oht loetakse tuvastatuks, kui tegija ja vaatleja hinnangud langevad kokku. Kui jätta kriminaalasjas tuvastatud faktilised asjaolud kõrvale ning toetuda ainuüksi süüdistatava Q.O ütlustele, on ka sel juhul

1-21-4683 17 24 /

meelevaldne hinnata Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti inspektori tegevust auto pildistamise näol ohuks Q.O varale kui õigushüvele. Kirjeldatud situatsiooni analüüsides ei ole võimalik jaatada hädaolukorra olemasolu, kuivõrd objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei saa hinnata auto kõrval seismist ja sõidukist pildi tegemist vahetuks ohuks kellegi õigushüvele veel enam korrakaitseüksuse töötajat ehitustööliseks. Isegi kui jaatada vahetu ohu olemasolu Q.O varale, siis peab KarS § 29 järgi kaitstav huvi olema kahjustatud huvist ka ilmselt olulisem. Huvide kaalumisel arvestatakse KarS § 29 teise lause järgi eriti õigushüvede olulisust, õigushüve ähvardanud ohu suurust ja päästmistoimingu ohtlikkust. Selline proportsionaalsuse nõude kohaldamine on erinevalt hädakaitsest vajalik hädaseisundi korral eeskätt seetõttu, et hädaseisundi kui õigusinstituudi abil legitimeeritakse reegeljuhtumil käitumist, kus koosseisupärase teoga kahjustatakse asjasse puutumatu kolmanda isiku õigushüve (vt Riigikohtu lahend asjas nr 3-1-1-60-16 p 13, nr 3-1-1-95-06, p 11), kellel lasub seejuures üldisel solidaarsuspõhimõttel rajanev talumiskohustus. On arusaadav, et kui isik ise ei pane toime õigusvastast rünnet, peab tema talumiskohustuse jaatamiseks eksisteerima kaitstava huvi ilmne ülekaalukus, võrreldes kahjustatava huviga. Q.O ütluste kohaselt arvas ta, et autot tahetakse varastada ning kuna tal ei õnnestunud selle isikuga kontakti saada, läks ta õue ja lükkas seda isikut autost eemale. Kuna see isik pildistas tema autot mobiiltelefoniga, siis ta afektiseisundis haaras tema käest mobiiltelefoni, sest oli ärritunud tema pildistamisest. Kohtu hinnangul ei saa siinkohal jaatada, et arvatav vargus, mis võis Q.O hinnangul ees oodata, mobiiltelefoni haaramist annaks õiguse hinnata teise isiku käest ja selle jäädavat äravõtmist õigustatuks. Samuti ei õigusta kohtu hinnangul Q.O käitumist ehk päästetoimingut ka Q.O jaoks võõra isiku käest mobiiltelefoni haaramine ja sellega minema sõitmine, kuivõrd kohtu hinnangul oli Q.O-l enda poolt ette kujutatud olukorra lahendamiseks võimalik kutsuda abi, sh helistada politseisse. Seda aga Q.O ei teinud. kohtu hinnangul Seega välistab abi saamise võimalus selle, et Q.O nö päästetoiming ehk auto varguse või kahjustamise ärahoidmiseks sobiv ja kõige säästvam vah iigikohtu lahend asjas nr 3-1-1-81-12, p 17-2; nr end ning tal ei olnud muud võimalust (R 3-1-1-60-16, p 9). Kuna ka Q.O ettekujutatud asjaolud ei välistaks teo õigusvastasust, siis kohtu hinnangul KarS 31 lg 1 ei kohaldu. §

Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et tuvastatud asjaolude valguses ei ole Q.O põhjendused oma käitumise osas usaldusväärsed ega veena kohut, mis puudutavad

hädaseisundis olemist või eksimust.

Süüd välistavad asjaolud

KarS § 32 lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub seaduses sätestatud süüd välistav asjaolu.

Kuivõrd kohtumenetluses ei ole tõstatatud kahtlusi süüvõimega, leiab seoses Q.O kohus, et Q.O on süüvõimeline ning puuduvad süüd välistavad asjaolud.

Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et on täielikult tõendatud Q.O poolt KarS § 199 lg 2 p 5 järgi süüdi mõista KarS § kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine ning Q.O tuleb 199 lg 2 p 5 järgi.

II

Tsiviilhagi

1-21-4683 18 24 /

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 25 sätestab igaühe õiguse talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele.

KrMS § 310 lg 1 kohaselt juhul, kui kohus teeb süüdimõistva otsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata.

Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet on esitanud 22.04.2021 tsiviilhagi Q.O vastu var summas 279 eurot. alise kahju nõudes 08.09.2021 kohtuistungil jäi Tallinn Munitsipaalpolitsei Ameti esindaja esitatud tsiviilhagi juurde. Kohtuvaidlustes kaitsja tsiviilhagis d nõutu summaga ei nõustunud ning leidis, et kannatanule tuleb hüvitada kasutatud mobiiltelefoni maksumus.

Kohus on tuvastanud, et kannatanu ja Q.O vahel puudub lepinguline suhe, seega on esitatud kahjunõude näol on tegemist lepinguvälise kahjunõude olukorraga.

Võlaõigusseadus (VÕS) § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Riigikohus on selgitanud, et kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneval süül põhineva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja üldjuhul tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud, et kostja on põhjustanud õigusvastaselt kahju, siis vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab süü puudumise (Riigikohtu lahend asjas nr 3-2-1-101-16, p 15). Kannatanu Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti vargustegu), millega nõue tugineb samadele asjaoludel ( sisustati Q.O-le etteheidetavat kuriteokoosseisu KarS § järgi. Kohus 199 lg 2 p 5 on eelnevalt kohtuotsuses tuvastanud, et Q.O 199 lg 2 p 5 kooseisule pani toime KarS § vastava õigusvastase ja süülise teo.

Seega tuleb kohtul järgnevalt tuvastada, kas Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti poolt esitatud tsiviilhagis märgitud varaline kahju on seotud Q.O poolt pandud teoga ning nende vahel esineb põhjuslik seos. VÕS § 127 lg 4 näeb ette, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

K nditest ohtumenetluses kogutud tõe nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine seotud Q.O poolt kavatsetult toime pandud süüteoga. Kohus on kohtuotsuses eelnevalt tuvastanud, et Q.O pani toime KarS § 199 lg 2 p 5 kooseisule vastava õigusvastase ja süülise teo, mille tagajärjel tekitas ta Tallinna Munitsipaalpolitsei

Ametile varastatud mobiiltelefoni näol varalise kahju. Seega on varaline kahju tekkinud Q.O õigusvastase käitumise tõttu, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega V

ÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes.

Kui tekitatud kahju ja süüdistatava teo vahel esineb põhjuslik seos, siis peab kohus tuvastama, kui suur on kannatanul tekkinud kahju ehk kohus peab lähtuma VÕS § 127 lg 1 märgitud põhimõttest, mille kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (vt nt Riigikohtu lahend asjas nr 3-2-1-39-15 p 11). VÕS § 132 lg 1 aluse nõuda asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju annab hüvitamist ning sellise hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli

1-21-4683 19 24 /

hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt

vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada.

Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti poolt hagiavalduse lisana on esitatud Telia Eesti AS arve nr MA02704184/07.12.2020 ja maksekorraldus nr SIR29029 (tlk 15, 16). Eelnimetatud tõendite alusel on tuvastatav, et varguse objektiks olnud mobiiltelefon Samsung Galaxy A51 soetati 07. detsembril 2020 Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti poolt 279 euro eest. Telia Eesti AS arvelt on tuvastatav, et müüja vastutus on 24 kuud. 08.09.2021 toimunud kohtuistungil esitas kannatanu esindaja hagi tõendamiseks kohtule varastatud mobiiltelefoni Samsung A51 nelja kuu kõneeristuste väljavõtted , millest nähtub (tlk 93-96) mobiiltelefoni kasutusaeg. Telia Eesti AS-i poolt saadud kõneeristustest nähtuvalt on ajavahemikus 01.01.2021 kuni 03.04.2021 mobiiltelefoni kasutatud kokku 2 tundi 14 minutit ja 51 sekundit ning saadetud kolm lühisõnumit.

Samuti esitas kannatanu esindaja 24.08.2021 taotluse nr 1.2/2754-10 ametliku Samsungi hoolduspartneri äriühingu MTTC Eesti OÜ le saamaks hinnangut, milline võiks olla Samsung - A51 turuhind seisuga 05. aprill 2021 (tlk 117-122). MTTC Eesti OÜ hinnangu (tlk 97) kohaselt võib MTTC Eesti OÜ hinnangul varastatud mobiiltelefoni väärtus jääda hinnavahemikku 220- 240 eurot, arvestades, et mobiilseade oli sisuliselt uueväärne ning kasutatud alla nelja tunni. Samuti võttis MTTC Eesti OÜ arvesse, et tegemist oli kindlasti garantiilise seadmega, mida saab uus kasutaja rahulikult kasutada ning probleemide tekkimisel kasutada tootja poolset tasuta remonti. Arvestades, et mobiiltelefoni kasutusaeg oli sedavõrd lühike, on kannatanu esindaja hinnangul võimalik saada samaväärne telefon. Kohtumenetluses leidis kannatanu esindaja, et kuivõrd tegemist oli sisuliselt kasutamata telefoniga, jä mobiil äb kanntanu esindaja tsiviilhagis summa juurde. märgitud

Kuigi kaitsja vaidles vastu kannatanu poolt esitatud siis on kohtu täiendavatele tõenditele, hinnangul selliste tõendite esitamine lubatav.

Esiteks tuleb tõdeda, et kannatanu varalise kahju hüvitamisele suunatud põhinõude suurus on 279

6 ja TsMS eurot. Sellist nõuet on kohus KrMS § 38¹ lg § 405 kohaselt õigustatud menetlema oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid, sh võib sellise nõude lahendamisel kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid. Teiseks ei ole kohtumenetluse pooled seadnud kahtluse alla seda, et kannatanu poolt esitatud arve kajastab adekvaatselt mobiiltelefoni hankimiseks vajalikku kulu.

Üldmenetluses saab täiendavaid tõendeid esitada kohtumenetluse käigus. KrMS § 296¹ lg 1

kohaselt tsiviilhagi või avalik õigusliku nõudeavalduse lahendamiseks menetlusosaline lisaks - esitada ka selliseid tõendeid, mis ei ole olulised süüküsimuse lahendamiseks. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt peab tõendi esitamisel menetlusosaline põhjendama, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada. Lõike 4 kohaselt tuleb esitada kohtu määratud tähtajal. Kannatanu esindaja taotles lisatõendite vastuvõtmist 08.09.2021 kohtuistungil, kuivõrd eelistungil sai teata mobiiltelefoni vaks asjaolu, et vaidlusaluseks küsimuseks on kannatanu väärtus. Kuivõrd eelistungil veel kannatanul nimetatud tõendeid ei olnud ning nende esitamist kannatanu ei taotlenud, siis puudus ka võimalus esitada taotluse täiendavate tõendite esitamiseks. Seega peab kohus põhjendatuks täiendavate tõendite esitamist kannatanu esindaja poolt.

Kaitsja nõustus, et telefon oli väga vähe kasutatud, uueväärne, kuid eeltoodud argumendid ei ole põhjuseks saada uus telefon. Kaitsja on esitanud varastatud mobiiltelefoni väärtuse

1-21-4683 20 24 /

tuvastamiseks erinevate müügikuulutuste kuvatõmmised, millest nähtuvalt jääb mobiiltelefoni Samsung Galaxy A51 väärtus kasutatud asjade turul vahemikku 89 eurot kuni 199 eurot (tlk 98-109). Nii nähtub oksjoniportaali www.osta.ee veebilehelt teostatud müügipakkumise kuvatõmmisest, et kasutatud mobiiltelefoni Samsung Galaxy A51, millel on ekraani alumisel paremal nurgal defekt, on hinnaks 189 eurot (müügikuulutuse kuupäeva ei ole võimalik tuvastada). Veebilehe www.okidoki.ee müügipakkumistest teostatud kuvatõmmistest nähtub, et kasutatud mobiiltelefoni Samsung Galaxy A51 müüakse nii 155 euro (müügikuulutuse kuupäevaks 02.07.2021) kui ka 199 euro eest (müügikuulutuse kuupäevaks 05.07.2021). Veebilehe www.kuldnebors.ee kuvatõmmistest nähtub, et sarnast kasutatud mobiiltelefoni müüakse ühel juhul 176 euroga (müügikuulutuse kuupäevaks 04.07.2021) ning teise kuulutuse kohaselt 199 euroga (müügikuulutuse kuupäevaks 03.07.2021). Samuti on kaitsja esitanud elektroonikaseadmete jaemüügiga tegeleva äriühingu www.euronics.ee väljatrüki, millest nähtuvalt on Samsung Galaxy A51 128GB A515F seadme tagasiostu väärtuseks seisuga 07.09.2021 87 eurot (tlk 190-192).

VÕS § 132 lg 1 kohaselt peab kahjuhüvitis olema nii suur, et kannatanul oleks kahju hüvitamise ajal võimalik soetada samaväärne asi. Kohtul tuleb kahjuhüvitise suurust kindlaks määrates lähtuda samaväärse asja soetamise kuludest võimalikult kohtuotsuse tegemise aja seisuga (Riigikohtu lahend asjas nr 1-19-6307/59 p 63). Seega on kahju hüvitamise sätete alusel kannatanul õigus nõuda süüdistatavalt rahasummat, mille eest ta saaks kohtuotsuse tegemise ajal soetada varastatud mobiiltelefoniga samaväärse mobiiltelefoni. Üksnes juhul kui uue samaväärse asja soetamine ei ole võimalik, tuleb VÕS § 132 lg 2 järgi hävinud või kaotsiläinud asja väärtus hüvitada. Kui mobiiltelefoni väärtus võis kuriteo toimepanemise hetkel olla võrreldes uue samaväärse asja väärtusega oluliselt vähenenud, tuleb kahjuhüvitamise kindlaksmääramisel arvestada ka VÕS § 132 lg 1 teises lauses sätestatuga, st tuleb hinnata, kas

asja väärtus oli hävimise ajaks, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, mis annaks aluse hävinud asja väärtuse vähenemist hüvitise määramisel mõistlikult arvestada.

Lisaks peab kohus märkima, et varguse ulatus ja kannatanu tsiviilhagis esitatud kahjuhüvitisnõue ei pea ilmtingimata kattuma. Rahaliselt hinnatava asja varguse ulatuse kindlakstegemisel tuleb lähtuda varastatu väärtusest teo toimepanemise ajal. Seevastu selle, milline on asja kaotsimineku korral kannatanu võimaliku kahjuhüvitisnõude (VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5) ulatus, määrab VÕS § 132 lg 1 tulenevalt ära asja turuhind (taassoetamiskulu) kohtuotsuse tegemise ajal (Riigikohtu lahend asjas nr 3-1-1-69-12, p 14).

TsÜS § 65 kohaselt loetakse eseme harilikuks väärtuseks selle kohalik keskmine müügihind

(turuhind). Seega tuleb hinnata, mida saab lugeda keskmiseks turuhinnaks. Kohtu hinnangul saab keskmist turuhinda määratleda arvestades sarnases seisukorras oleva mobiiltelefoni Samsung Galaxy A51 keskmist müügihinda ehk millise hüvitise alusel oleks kannatanult võimalik soetada endale uus samaväärne mobiiltelefon Samsung Galaxy A51.

Kohus on eelnevalt Q.O süüküsimuse otsustamisel tuvastanud, et kannatanu mobiiltelefon oli kuriteo toimepanemise hetkel uueväärne. Tegemist oli mobiiltelefoniga, mida oli kasutatud vähesel määral vaid tööülesannete täitmiseks. Kohtu hinnangul on üldteada asjaolu, et töövahendite kasutamine eeldab kõrgendatud MTTC Eesti OÜ hoolt. Samuti on hinnangul varastatud mobiiltelefoni väärtus jääda hinnavahemikku 220 05.04.2021 -240 eurot, arvestades, et mobiilseade oli sisuliselt uueväärne ning kasutatud alla nelja tunni. Samuti võttis

MTTC Eesti OÜ arvesse, et tegemist oli kindlasti garantiilise seadmega, mida saab uus kasutaja rahulikult kasutada ning probleemide tekkimisel kasutada tootja poolset tasuta remonti. Seega ei olnud kannatanu mobiiltelefoni väärtus oluliselt vähenenud.

1-21-4683 21 24 /

Kohtu hinnangul ei ole kaitsja poolt esitatud tõendid tsiviilhagi hüvitamiseks asjakohased, kuivõrd siinkohal tuleb tähelepanu pöörata taaskord VÕS § 127 lg 1 ja § 130 lg 1 märgitud põhimõtetele. Q.O tegevuse läbi jäeti Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet kestvalt ilma mobiiltelefonist, mis oli soetatud uuena 279 euro eest ning mis varguse toimepanemisel hetkel vastas uueväärse telefoni väärtusele. Asjaolu, et varastatud telefoni oli kasutatud mobiil , e anna i alust järelduseks, et kannatanule makstav hüvitis peab olema seotud kiirmüügi turul müüdavate kasutatud mobiiltelefonide väärtustega võrdsel tasemel. Nimetatud kuulutused kajastavad mobiiltelefonide müügihinda, mille on kujundanud asja omanik lähtudes erinevatest indikatsioonidest, nt soovist kiirelt raha teenida. Kaitsja poolt esitatud müügikuulutuste näol on tegemist eraisikute enda poolt kujundatud müügihindadega, mis ei ole seotud mobiiltelefoni tegeliku turuväärtusega. Sellisel viisil asetaks kohus kannatanu oluliselt halvemasse olukorda, kus ta oli enne varguse toimepanemist, mis ei ole aga kooskõlas VÕS § 127 lg 1 märgitud eesmärgiga. Samuti peab kohus rõhutama, et VÕS § 130 lg 2 kohaselt kuulub hüvitamisele hävinud või kaotsiläinud asja väärtus, kui uue samaväärse asja soetamine ei ole võimalik.

KrMS § 60 lg 3 näeb ette kohtu õiguse tugineda tõendatuks tunnistatud asjaolude kõrval 1 ja ka üldtuntud asjaoludele, mille kohta saab usaldusväärset teavet kriminaalmenetlusvälistest allikatest. Kohtumenetluses esitatud tõendite kohaselt on jätkuvalt võimalik mobiiltelefoni Samsung Galaxy A51 soetada (tlk 70-73). K est, mis on tehtud seisuga 07.09.2021 uvatõmmis veebilehelt www.hind.ee ning mis koondab turul tegutsevate nutiseadmete müüjate pakkumisi, nähtub, et mobiiltelefoni Samsung Galaxy A51 on võimalik soetada uuena alates 267,12 eurost kuni 439,70 euroni. Seega arvestades asjaoluga, et mobiiltelefon oli uueväärne ning kasutatud väga vähe ja lühikest aega, on Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kahjunõue 279 eurot mõistlik ning põhjendatud ning see vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele (vt nt Riigikohtu lahend asjas nr 2-17-18470 p 12, nr 3-2-1-39-15 p 12).

Mis puudutab kaitsja

viidet sellele, et kahju hüvitamise nõue aluseks olevad tõendid sisalavad ka käibemaksu ning käibemaksu ulatuses ei ole nõue põhjendatud,

ei ole kohtu hinnangul asjakohane. Kaitsja ei ole nimetatud seisukoha tõendamiseks esitanud kohtule ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet on käibemaksukohustuslane, millest tulenevalt oleks Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametil õigus arvata tekkinud kuludelt maha sisendkäibemaks. Teiseks leiab kohus, et kooskõlas VÕS § 127 lg 1 sätestatuga tuleb kahju hüvitamisel tagada kahjustatud isikule kahju tekkimisele eelneva olukorraga võimalikult sarnane olukord ka maksuõiguslikust aspektist. Seega ei ole põhjendatud maha arvata kannatanu poolt makstud käibemaksu, mille tagasinõude õigus kannatanul puudub (vt nt ka Riigikohtu lahend asjas nr 3-2-1-133-12 p 24).

Seega rahuldab kohus KrMS 310 lg 1 ja § VÕS § 132 lg 1, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 279 eurot kahjuhüvitise nõue summas täielikult ning kohtu hinnangul on põhjendatud kasuks välja Q.O-lt Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti mõista varaline kahju kokku summas 279 eurot, mis on piisav uue samaväärse mobiiltelefoni soetamiseks.

IV Karistus

Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 alusel isiku süü suurusest ja võtab arvesse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kuna KarS § 199 lg 2 p 5 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse ning KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole

1-21-4683 22 24 /

võimalik saavutada kergema karistusega, hindab kohus esmalt, kas Q.O-le saab nende kuritegude toimepanemise eest mõista kergemaliigilise karistuse ehk rahalise karistuse.

Arvestades asjaolu, et Q.O ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud, siis leiab kohus, et Q.O on võimalik karistada kergemaliigilise karistuse, so rahalise karistusega. Andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes (Riigikohtu lahend asjas nr 3-1-1-18-11, p 8.1). Hinnates Q.O süü suurust, tuleb kohtu hinnangul arvesse võtta kõigepealt varastatu väärtust. Nagu kohus on eelnevalt tuvastanud, saab varastatud mobiiltelefoni väärtuseks lugeda kuni 279 eurot. Arvestades, et varastatu väärtus ületab vähesel määral 20 miinimumpäevamäära, mis on kaalukeeleks süüteo kvalifitseerimisel kuriteona, saab pidada Q.O süüd väikseks. Subjektiivselt koosseisult on Q.O tegu toime pandud tahtluse raskeimas vormis, so kavatsetult. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et Q.O süü jääb sanktsiooni keskmäära lähedale. Kuigi Q.O on tunnistanud mobiiltelefoni äravõtmist, siis kohtu hinnangul Q.O puhul ei esine karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid KarS § 57 ja § 58 mõttes.

Lisaks eeltoodule arvestab kohus karistuse määra valikul ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kuivõrd Q.O ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud, siis on kohtu hinnangul võimalik teda mõjutada hoiduma uute süütegude toimepanemisest ka süü suurusele vastavast väiksema karistuse määraga. Seega eripreventsioon vähendab süüdistatavale mõistetava karistuse määra. Üldpreventiivseid eesmärke ehk õiguskorra kaitsmise huvisid hinnates on kohus seisukohal, et praegusel juhul ei ole põhjust Q.O karistada suuremas määras, kui on tema süü suurus ega suuremas määras võrreldes sellega, milline karistusmäär avaldaks isikule piisavat eripreventiivset mõju. Isiku süü suurust mõjutavaid asjaolusid arvestades leiab kohus, et Q.O

süü jääb sanktsiooni keskmäära , mistõttu mõistab kohus talle karistuseks alla rahalise karistuse 150 Arvestad päevamäära. es, et Q.O keskmise päevasissetuleku suurus on 14,3 eurot (tlk 115-116), kujuneb rahalise karistuse suuruseks (päevamäärade arvu ja päevamäära suuruse korrutis) 2145 eurot.

Kohus nõustub kaitsjaga selles, et Q.O puhul võib jätta temale mõistetud rahalise karistuse täielikult tingimisi uivõrd Q.O-l kohaldamata, k puuduvad kehtivad kriminaalkaristused da ka , samuti tuleb Q.O-l tasuda nii menetluskulud ning hüvita kannatanule tekitatud varaline kahju. Kohtu hinnangul ei esine antud juhul ka muid põhjendusi, miks tuleks Q.O suhtes kohaldada raskemat ja koormavamat tingimisi karistuse kandmise viisi. Neid asjaolusid arvestades leiab kohus, et Q.O-le tuleb KarS § 73 lg 3 alusel kohaldada 1 aasta pikkust katseaega.

Seega jätab kohus KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel Q.O-le mõistetud 150 päevamäära suuruse rahalise karistuse täielikult täitmisele pööramata tingimusel, et Q.O ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva kohtulahendi kuulutamisest 11.10.2021.

V

Muud küsimused

Menetluskulud

1-21-4683 23 24 /

KrMS § 173 lg 1 p 1 kohaselt on kriminaalmenetluse kuludeks KrMS § 180 lg menetluskulud. 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

Kriminaalasjas on menetluskuluks esmalt KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt määratud kaitsjale määratud tasu. Kohtueelses menetluses on Q.O-le määratud kaitsjale Gregori Palmile määratud õigusabi osutamise eest tasu 237,60 eurot (tlk 76-78) ning kohtumenetluses 1231,32 eurot (tlk 137-140). Seega on kriminaalasjas määratud kaitsjale tasu kokku summas 1468,92 eurot.

Kriminaalmenetluse kuluks on KrMS § 175 lg 1 p 9 mõttes ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KarS § 4 lg 3 kohaselt on KarS § järgi kvalifitseeritav kuritegu 199 lg 2 p 5 teise astme kuritegu. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Sundraha väljamõistmisel lähtutakse kohtuotsuse tegemise ajal kehtivast kuupalga alammäärast. Vabariigi Valitsuse 19.detsembri 2019 määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates 01. jaanuarist 2020 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 584 eurot. Seega tuleb KrMS § 179 lg 1 p 2 ja § 175 lg 1 p 9 alusel Q.O-l tasuda ka sundraha summas 876 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb Q.O-l luskulud kokku hüvitada menet summa 2344,92 eurot.

KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Kohus leiab, et vaatamata asjaolule, et Q.O-l on olemas töökoht ja sissetulek, siis on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuivõrd Q.O-l tuleb hüvitada ka tsiviilhagi, siis on kohtu hinnangul tema jaoks menetluskulude tasumine ühe kuu jooksul äärmiselt koormav ning sellega võib kaasneda oht, et Q.O-l ei ole võimalik täies ulatuses menetluskulusid hüvitada. Juhul, kui menetluskulud jäävad määratud tähtaja jooksul tasumata, võivad kaasneda ka täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see Q.O majanduslikku olukorda. Seega otsustab kohus Q.O suhtes menetluskulud ajatada 12 kuu peale ning Q.O-l tuleb alt 195,41 alates kohtuotsuse jõustumisest tasuda menetluskulusid iga kuu vähem eurot.

Kohus selgitab, et süüdimõistetutel on mõjuvate põhjuste olemasolu korral kohtulahendi täitmise staadiumis, so pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist, õigus KrMS § 423 ja § 424 alusel taotleda kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra.

Asitõendid

Kriminaaltoimikus on kolm CD-plaati, millel on Häirekeskuse 05.04.2021 kõnesalvestis, Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti vormikaamera 05.04.2021 videosalvestis ning Tallinnas Õismäe tee 24 asuva Haabersti Päevakeskuse 05.04.2021 turvakaamera videosalvestis. Samuti on kriminaaltoimikus 2 DVD-plaati, millel on Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti abitelefoni 05.04.2021 kõnesalvestis ja Tallinnas Õismäe tee 16 asuva KÜ Taara 05.04.2021 turvakaamerate videosalvestis. Kuivõrd tegemist on teabekandjatega, millel on tõendamiseset puudutav oluline tõendusteave, tuleb teabekandjad jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.

1-21-4683 24 24 /

(allkirjastatud digitaalselt)

Grete Vahtra