1-08-10444/38 · 1-08-10444/38 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 03.09.2010, Tartu Kohtumaja Asja number 1-08-10444 Kohtukoosseis Kohtunik Peet Teidearu Istungisekretär Jane Oidsalu

Prokurör Jane Pajus Kaitja Vandeadvokaadi vanemabi Eve Laine Kriminaalasja täitemenetlus

Süüdimõistetu G.U vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsutamine elektroonilise valve kohaldamisega Süüdimõistetu

G.U ; viibimiskoht: Tartu Vangla; (ik: xxx kannab Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja 01.12.2008. a otsusega

kriminaalasjas 1-08-10444 temale mõistetud liitkaristust – 3 aastat 4 kuud ja 27 päeva vangistust; karistuse kestus: 27.10.2008 – 24.03.2012) RESOLUTSIOON Juhidudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432 lg 3, kohus

Määras :

Jätta süüdimõistetu G.U vabastamata temale Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja

01.12.2008. a otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega.

Välja mõista KrMS § 180 alusel G.U-lt riigituludesse määratud kaitsjale makstud tasu 1200 (üks tuhat kakssada) krooni.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele 10220034800017 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või

333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime.

Määruse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud ühe kuu

jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtulahend sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui

kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu

Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Asjaolud Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja 01.12.2008. a otsusega tunnistati G.U süüdi KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 ja § 266 lg 2 p 1,3 järgi ning liitkaristusesk mõisteti 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka G.U eelvangistuses viibitud aeg ja kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 1 aasta 11 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel loeti G.U-le mõistetud karistus kaetuks Tartu Maakohtu 06.10.2008. a otsusega G.U-le mõistetud karistusega, s.o 3 aastat 4 kuud ja 27 päeva vangistust ning liitkaristuseks mõisteti

G.U-le 3 aastat 4 kuud ja 27 päeva vangistust, mille kandmise aega arvestati alates 27.10.2008. a. Kohtuotsus jõustus 08.12.2008. a. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanemise võimalused on G.U KarS § 76 lg 2 p 2 alusel 05.02.2011. a ja KarS § 76 lg 2 p 1 alusel 10.07.2010. a.

Poolte seisukohad G.U soovib vabaneda katseajaga tingimisi ennetähtaegselt KarS § 76 lg 2 p 1 alusel ning

on nõus elektroonilise valve kohaldamisega. Kinnipeetav on enda sõnul käesolevaks ajaks mõistnud kuritegeliku elu pahupoolt, on õppinud hindama vabaduses elamise, perekonna ja

seadusekuulekuse olulisust. Vangistuse algusperioodil toime pandud distsiplinaarrikkumisi põhjendab kinnipeetav kohanemisraskustega, kuid nende möödumisel on enda sõnul käitunud korralikult. Vabanemisel soovib jätkata hariduse omandamist, mida vangistuse ajal ei saanud

teha väidetavalt seetõttu, et jäi avalduse esitamisega liiga hiljaks. Vangistuses on läbinud sotsiaalprogrammi, mis aitas kaasa suhtlemisoskuste parandamisele ning enesekehtestamisele.

Tartu Vangla ei toeta G.U tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist

elektroonilise valve kohaldamisega. Vangla iseloomustuse kohaselt on G.U vabastamisel ohustatud terve ühiskond, eelkõige materiaalsest küljest. Riskifaktoriteks on

kinnipeetava puhul materiaalsete vahendite puudumine, tegevusetus, narkootiliste ainete tarvitamine ja suhtlemine narkosõltlastega. Kuna kinnipeetav ei tunnista ise oma sõltuvust ja

sellega kaasnevaid probleeme ning mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on

kõrge, siis ei pea vangla G.U ennetähtaegset vabastamist ja kriminaalhooldusele allutamist otstarbekaks. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt oleks G.U tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ennatlik. G.U on pikaajaline kriminaalne taust ja ta

on korduvalt olnud kriminaalhooldusel, kuid katseaegade kulgu jälgides võib täheldada, et

G.U ei omanud piisavat sisemist motivatsiooni käitumise muutumiseks ja eesmärkide täitmiseks, ta ei ole harjunud oma tegevuse eest vastutust võtma ega hinnanud temale antud

võimalust katseaja osas. Käesoleva vangistuse jooksul on G.U neljal korral distsiplinaarkorras karistatud, misllest nähtuvad raskused reeglite ja distsipliini järgimisega.

Riskifaktoriteks on kindla töö ja tegevuse puudumine ning tulenevalt madalast

haridustasemest ja tööharjumuse puudumisest on kaheldav ka vabanemise järgselt töö

leidmine. Samuti on ohufaktoriteks kriminaalse käitumisega sõprade võimalik mõju ning alkoholi ja narkootikumide tarvitamise kogemus.

Prokurör ei toeta G.U katseajaga tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise

valve kohaldamisega. Prokuröri arvates on kinnipeetaval olemas küll suhted lähedastega ja

elektroonilise valve kohaldamiseks vastav elukoht, kuid isik ei ole siiski ennetähtaegseks

vabanemiseks valmis. Kinnipeetavat on viiel korral kriminaalkorras karistatud, ta on olnud

korduvalt kriminaalhooldusel, mis ei ole andnud tulemusi ning tema uue kuriteo toimepanemise riski on hinnatud vastavate spetsialistide poolt kõrgeks. G.U kaitsja sõnul tuleks kinnipeetav ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega

vabastada, kuna isik ei ole üle aasta distsiplinaarrikkumisi toime pannud, ta on vanglas esimest korda ning oskab nüüdseks oma eluviisi tagantjärele hinnata, mistõttu on alust uskuda

ka seda, et edaspidi jätkab ta seadusekuulekat elu. Vabanemise järgselt on kinnipeetaval olemas kindel elukoht ja sissetulek ning ta on valmis õpinguid jätkama. Samuti allutatakse kinnipeetav ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilise valve ja kriminaalhoolduse alla, mis annaks isiku üle suurema kontrolli ning kohustaks teda elama väga rangete reeglite järgi.

Kohtu seisukoht ja põhjendid

KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga vangistusest ennetähtaegse vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuulanud ära kohtuistungil menetlusosaliste seisukohad ja tutvunud kinnipeetava

isikliku toimikuga, leiab, et süüdimõistetu G.U katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole käesoleval ajal põhjendatud ning G.U tuleb jätta vabastamata. Täidetud on formaalsed eeldused G.U katseajaga tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega – G.U on ära kandnud vähemalt

poole talle mõistetud karistusajast, nõustub elektroonilise valve kohaldamisega ning on täidetud tingimused valveseadme paigaldamiseks kinnipeetava vabastamisjärgsesse elukohta. G.U on korduvalt kriminaalkorras karistatud isik, kes kannab käesolevat vanglakaristust esimese astme kuriteo eest, ta on korduvalt olnud kriminaalhooldusel, kuid on siiski jätkanud

kuritegude toimepanemist. Käesolev vanglakaristus on G.U-le esimene reaalne vanglakaristus ning vangistuse jooksul on talle määratud neli distsiplinaarkaristust, mida isik ise oma põhjendanud vanglaeluga kohanemisraskustega. Nimetatud distsiplinaarkaristused on kinnipeetavale määratud üks veebruaris, üks mais ja kaks juunis 2009. a ning isik asus

karistust kandma oktoobris 2008. a, seega arvestades ajavahemikku karistuse kandmisele

asumise ja distsiplinaarkaristuste määramise vahel, ei pea kohus veenvaks argumenti, et nimetatud rikkumised on toime pandud kohanemisraskuste tõttu. Kohus nendib siiski, et positiivne on viimase aasta jooksul distsplinaarrikkumiste puudumine, kuid siiski leiab kohus,

et selle põhjal oleks ennatlik teha järeldusi kinnipeetava käitumise muutumise kohta.

Arvestades G.U poolt toimepandud kuritegude iseloomu, tema madalat haridustaset, varasema tööharjumuse puudumist ning seda, et varasemate katseaegade põhjal on ilmnenud vähene motivatsioon ja pingutusvalmidus eesmärkide täitmiseks, leiab kohus, et G.U vabastamine oleks temale ebasoodne ning kujutaks käesoleval ajal liigset riski uute süütegude

toimepanemiseks. Kohus leiab, et vanglas on G.U paremad võimalused selleks, et omandada põhiharidust, kuna seal on isikule kehtestatud püsivamad elamisreeglid ning samuti

on eeldatavasti vähem segavaid faktoreid, mis mõjutaksid haridust mitte omandama.

Vabastamise järgselt oleks kohtu arvates liigseks riskifaktoriks ka G.U kriminaalse

taustaga sõprusringkonna olemasolu, varasem kogemus alkoholi ja narkootikumide

tarvitamisega, kinnipeetava kalduvus enda olukorda ja probleeme ebaadekvaatselt hinnata, neis ümbruskonda süüdistada ning ebaefektiivsete probleemilahendusmeetodite rakendamine.

Positiivseks võib pidada seda, et G.U on läbinud ühe sotsiaalprogrammi, mis peaks

arendama suhtelemisoskust ja enesekehtestamist, tal on säilinud kontakt oma lähedastega,

vabanemise järgselt on olemas kindel elukoht ning enda sõnul soovib kinnipeetav haridust omandada ning oma käitumist ja eluviisi muuta. Paraku leiab aga kohus, et nimetatud asjaolud

ei ole käesolevaks ajaks piisavad, et tagada kindlus sellest, et kinnipeetavale mõistetud

karistus on käesolevaks ajaks täitnud oma eesmärgi ning kinnipeetav on oma käitumist ja eluviisi lõplikult seadusekuulekuse suunas muutnud.

Arvestades G.U iseloomustavaid materjale, eelnevat elukäiku ja edasise õiguskuuleka toimetulemise võimalusi vabaduses, leiab kohus, et käesoleval ajal ei ole põhjendatud G.U

vabastamine tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega temale mõistetud karistuse kandmisest, mistõttu tuleb ta jätta vabastamata.

KrMS § 180 alusel tuleb G.U-lt riigituludesse välja mõista määratud kaitsjale vandeadvokaadi vanemaabi Eve Lainele makstud tasu 1200 krooni.

Peet Teidearu Kohtunik