2-21-15109/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtuasja number

2-21-15109

Kohtunik

Kairi Piirisild

Kohtujurist

Eva-Liis Tuul

Määruse tegemise aeg ja koht 01. november 2021 Tallinn

Tsiviilasi

R.

K. avaldus

pankroti

väljakuulutamiseks

ja

kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja

(võlgnik):

R.

K. (isikukood

xxxxxxxxxxx)

Ajutine pankrotihaldur Ene Ahas

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamise otsustamine

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada R. K. avaldus pankroti väljakuulutamiseks.

2. Kuulutada välja R. K pankrot 01. novembril 2021 kell 12.00.

3. Nimetada R. K. pankrotihalduriks Ene Ahas.

4. Kohustas R. K. ilmuma 17.11.2021 kell 14.55 Harju Maakohtusse Tallinna

kohtumajja, Lubja 4, Tallinn, kohtusaali nr 2020 võlgniku vande andmiseks. Kohus

hoiatab, et kui võlgnik oma kohustusi ei täida, on kohtul õigus teda trahvida,

kohaldada sundtoomist või aresti.

5. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 17.11.2021 kell 15.00 Harju

Maakohtu Tallinna kohtumajas, Lubja 4, Tallinn, kohtusaal nr 2020.

6. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne

pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude

tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast (nimetatud kohustus on ka

võlausaldajal, kes esitas pankrotiavalduse). Nõudest teatamiseks tuleb esitada

haldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta

(nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see,

kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud

tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja

(taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle kohtule; nõude

esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni halduri poolt võlausaldajate

nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise tähtaega ei

ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral

rahuldatakse

pärast

õigeaegselt

esitatud

tunnustatud

nõuete

rahuldamist.

Pankrotivõlgnikule

võlgnetavate

kohustuste

täitmist

võib

pärast

pankroti

väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

7. Pankrotihalduril on õigus esitada Maksu- ja Tolliametile R. K. tuludeklaratsioon.

8. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

9. Jätta menetluskulud R. K. kanda.

10. Määrata ajutise pankrotihalduri Ene Ahase tasuks 534,60 eurot (käibemaksuga).

11. Hüvitada ajutisele pankrotihaldurile Ene Ahasele ajutise pankrotihalduri tasu 534,60

eurot riigi vahenditest ja kanda see Advokaadibüroo Pormeister OÜ arvelduskontole

XXXXXXXXXXXXX.

12. Teha käesoleva määruse resolutiivosa teatavaks ametlikus väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest Tallinna

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse

tähtaegse esitamise nõudest.

Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik,

pankrotiavalduse esitaja, pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi tasunud isik ja

ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15

päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. R. K. esitas 24.09.2021 Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks ja

kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt on avaldaja püsivalt

maksejõuetu ja ei suuda oma kohustusi tavapäraselt täita. Avaldajal on kohustusi kokku 29 780

eurot ja vara puudub. Igakuine brutotöötasu on 1380 eurot.

2. Kohus võttis 04.10.2021 määrusega võlgniku avalduse menetlusse ja nimetas võlgniku

ajutiseks pankrotihalduriks Ene Ahase. Kohus menetles pankrotiavaldust kirjalikus menetluses.

3. Ajutine haldur esitas 20.10.2021 kohtule aruande, mille kohaselt võlgnik on alaliselt

maksejõuetu. Haldurile teadaolevalt võlgnikul vara puudub ja tema igakuine bruto sissetulek

on ligikaudu 1380 eurot. Töötasu täpne suurus varieerub olenevalt töömahust. Rahaliste

vahendite jääk pangas on kokku 1,56 eurot. Kohustusi on võlgnikul kogusummas 31 467,72

eurot. Võlgnikule laekus AS Pensionikeskuselt 02.09.2021 pensioni väljamakse 6253,48 eurot

ja 28.09.2021 655,04 eurot. R. K. kandis 02.09.2021 M. A. arveldusarvele kokku 7200 eurot.

Seega esineb rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalik alus.

4. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik makseraskustesse sattunud endast

tulenevatel põhjustel, milleks on sõltuvusprobleemid, ebaõigete finantsotsuste tegemine ja

ülejõukäivate finantskohustuste võtmine. Isik on võetud laenude arvelt tagasi maksnud

varasemaid laene.

Makseraskused muutusid alaliseks hiljemalt pool aastat tagasi. Puuduvad andmed, et isik oleks

seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

5. Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik

on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine. Kohus leiab, et asjas kogutud andmete kohaselt on kindlaks tehtud, et võlgniku

majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja R. K. on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku

maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgnikul puudub vara, mille arvelt võlausaldajate

nõudeid täielikult rahuldada, kuid mida on teadaolevalt vähemalt 31 467,72 eurot. Kohus

arvestab seejuures PankrS § 31 lg-s 4 sätestatuga, mille kohaselt võlgniku pankrotiavalduse

lahendamisel tuleb maksejõuetust eeldada.

6. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda.

PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise

tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt

tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on

vähetõenäoline. PankrS § 171 lg 11 kohaselt kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud

alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse,

kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine PankrS § 171 lg 2 sätestatud aluseid. Võlgnik esitas

koos pankrotiavaldusega avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kohtule

ei ole praeguses menetlusstaadiumis teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS § 171 lg-le 2

tingiksid pankroti välja kuulutamata jätmise.

7. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et R. K. pankrot tuleb välja kuulutada. Kohus

kuulutab pankroti välja 01.11.2021 kell 10.00. Pankroti väljakuulutamisega algab

pankrotimenetlus. Pankrotimenetluse käigus tuleb halduril anda täpsem hinnang vara

tagasivõitmise võimaluste ja maksejõuetuse põhjuste kohta.

8. Ajutine pankrotihaldur Ene Ahas andis nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku

pankrotihalduriks. Kohus nimetab pankrotihalduriks Ene Ahase. Võlausaldajate esimene

üldkoosolek toimub 17.11.2021 kell 15.00 Harju Maakohtus. Võlgnikul tuleb ilmuda Harju

Maakohtusse samal päeval kell 14.55 võlgniku vande andmiseks enne võlausaldajate esimest

üldkoosolekut (PankrS § 86 lg 1). Halduril tuleb eelnevalt kooskõlastada ja vormistada

võlgnikuga kirjalikult andmed, mille kohta võlgnik vande annab.

9. Kohus selgitab, et võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet,

mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning

majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti

väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga (PankrS §

85 lg 1). Võlgnik peab osutama haldurile abi tema ülesannete täitmisel ning on kohustatud

olema kohtu korraldusel kättesaadav, et täita oma teabe andmise ja pankrotimenetlusest osavõtu

kohustust (PankrS § 87 lg-te 1 ja 2). Kohus võib kohtu korralduse täitmata jätmise korral või

seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võlgnikku trahvida või tema suhtes

kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida

teabe andmise kohustust (PankrS § 89 lg 1 p 1).

10. Karistusseadustiku (KarS) § 385 sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku, juriidilisest

isikust võlgniku juhtorgani või seda asendava organi liikme poolt pankroti- või täitemenetluses

või ajutise halduri ees võlgniku vara olulises ulatuses varjamise või selle või muude

võlausaldajale tähtsate asjaolude kohta ebaõigete andmete esitamise eest, kui andmetes

kajastatakse vara olulises ulatuses, karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase

vangistusega.

11. PankrS § 91 lg 1 kohaselt ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti

väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku

juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist.

12. Antud juhul puudub võlgnikul kinnisvara ja seosed äriühingutega, mistõttu puudub

vajadus määruse kinnistusosakonnale ja äriregistrile saatmiseks.

Ajutise halduri tasu kindlaksmääramine

13. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning

ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3

kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab

kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu

ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust

ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud

kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse

arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri

tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed

reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos PankrS § 22 lõikes 5

nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata.

Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja

tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule

töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise

halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Lõike

6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole,

mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus

rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.

14. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse §

171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise

halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi

vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui

on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne

alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).

15. PankrS § 23 lg 51 sätestab, et PankrS § 23 lg 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava

ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest

vastutav minister määrusega. Kooskõlas Justiitsministri 01.01.2021 määruse nr 2 „Ajutise

halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ §-ga 1, kui ajutise

halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu § 2 sätestatud

tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise

täiseuroni. Viidatud määruse § 2 lg 1 kohaselt kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu

hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta.

16. Seega on tasu suuruse arvutamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, mis riigi

vahenditest hüvitamise korral arvutatakse Justiitsministri kehtestatud tasumäära alusel ning mis

ei või ületada kuupalga alammäära.

17. Ajutine haldur palub määrata halduri tasu büroole, mille kaudu ta tegutseb. Aruande

kohaselt kulus ajutisel pankrotihalduril oma ülesannete täitmiseks 6,75 tundi, sh 4,25 tundi

teabenõuete esitamine vara koosseisu ja tagasivõitmise/tagasinõudmise võimaluste ja

maksejõuetuse põhjuste selgitamine ja vastuste analüüs, suhtlus võlgnikuga, võlausaldajatega,

pangaga ning 2,5 tundi ajutise halduri aruande koostamine. Töötasu arvestamisel lähtus haldur

tunnitasu määrast 66 eurot (lisandub käibemaks) ja palub määrata ajutise halduri tasuks 534,60

eurot (käibemaksuga). Kulud on arvestatud tasu sisse.

18. Ajutise halduri tasu hüvitamise küsimuse lahendamisel lähtub kohus asjaolust, et ülal

toodu põhjal võib esineda PankrS § 29 lg 1 ja 2 nimetatud alus pankrotimenetluse raugemiseks,

mille korral võlgnikul vara puudumise tõttu võib kohus ajutise halduri tasu määrata riigi

vahenditest. Kuna PankrS § 171 lg 11 järgi tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada ja arvestades,

et PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

leiab kohus, et pankrotivara puudumise tõttu tuleb tasu ja kulutused hüvitada riigi vahenditest.

19. Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu suurus on 6,75 tunni eest (alustatud

pooltunde 14 × 33) 462 eurot, s.o 554,40 eurot koos käibemaksuga. Riigi vahenditest ei hüvitata

ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui ühekordne kuupalga alammäär ehk 584

eurot, s.o 700,80 eurot koos käibemaksuga. Kuna ajutine haldur palub tasu ja kulutuste

hüvitamist summas 534,60 eurot (käibemaksuga), tuleb see täies ulatuses hüvitada riigi

vahenditest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kairi Piirisild kohtunik