4-21-3414/3 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedHARJU MAAKOHUS TALLINNA KOHTUMAJA
Legislator headnote
AI generated4-21-3414/3 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: HARJU MAAKOHUS TALLINNA KOHTUMAJA
Full text
HARJU MAAKOHUS TALLINNA KOHTUMAJA
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 01.11.2021.a Tallinnas Väärteoasja number 4-21-3414 Kohtukoosseis kohtunik Kristina Väliste Väärteoasi Alar Ehasalu (isikukood: 36006230350) kaebus Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri teabebüroo liiklusmenetlustalituse 24.05.2021.a trahviteatele nr 223021106477
RESOLUTSIOON Jätta kaebuse esitaja Alar Ehasalu kaebus Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri teabebüroo liiklusmenetlustalituse 24.05.2021.a trahviteatele nr 223021106477 läbi vaatamata ning tagastada kaebus Alar Ehasalule.
Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada kaebuse määruskaebe korras 15 päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebus esitatakse Harju Maakohtule.
Määruse motiivid:
Harju Maakohtule on 25.08.2021.a esitatud kaebus Alar Ehasalu poolt. Kaebuses vaidlustatakse Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri teabebüroo liiklusmenetlustalituse 24.05.2021.a trahviteadet nr 223021106477. Kaebusest ja kaebaja e-kirjast nähtuvalt ei nõustu kaebuse esitaja määratud trahviga ning palub see täies ulatuses tühistada, kuivõrd asjas kogutud tõenditest ei nähtu rikkumist.
Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, märgib, et esmalt kontrollib kohus kaebuse lubatavust väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-dest 114 ja 115 lähtuvalt. Vastavalt VTMS § 114 lg-le 1 on menetlusosalises õigus kaebuse esitamiseks kas kiirmenetluse (VTMS § 55 lg 2) või üldmenetluse (VTMS § 73 lg 1) korras tehtud kohtuvälise menetleja otsuste peale. VTMS § 114 lg 2 aga välistab otsesõnu õiguse kaevata kohtule VTMS § 54 korras tehtud hoiatamisotsuse peale või § 542 kohaselt tehtud trahviteate peale. Seega puudub kaebuse esitajal õigus trahviteate vaidlustamiseks kohtus.
Lähtudes VTMS §-st 545 on aga ettenähtud eraldi vaidlustamiskord, mis võimaldab trahviteadet vaidlustada kohtuvälise menetleja juures. Selle tarbeks on trahviteatele teisele poolele lisatud osaliselt eeltäidetud andmetega kaebuse blankett. Asja materjalidest nähtuvalt on A. Ehasalu ka kasutanud võimalust trahviteadet vaidlustada. Samas nähtub, et see jäeti läbi vaatamata PPA Ida prefektuuri teabebüroo liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja määrusega (tl 6). Seega oli Alar Ehasalul faktilisel võimalik trahviteadet vaidlustada. Juhul, kui isik ei nõustu kohtuvälise menetleja tegevusega asja lahendamisel (sh menetleja määrusega), saanuks ta aga esitada kaebuse kohtuvälise menetleja tegevuse peale (asutuse juhile). Seda võimalust kaebusest nähtuvalt tehtud ei ole. Samas, arvestades kaebuses väljatoodud asjaolusid (kaebetähtaja ennistamise taotlus) ja senist kohtupraktikat (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus asjas nr 3-1-1-43-12, p 36), on sellise kaebuse esitamine kohtuvälise menelteja juhile veel võimalik.
Eelnevat arvestades leiab kohus, et trahviteate vaidlustamine väärteokaebusena ei ole võimalik ning kohus jätab Alar Ehasalu kaebuse läbi vaatamata.
Kohus juhindub VTMS § 48, § 114 lg 1, § 117 lg 1 p 1, § 118 lg 2 p 2.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristina Väliste kohtunik