3-21-1553/10 · Riigikohtu erikogu

R I I G I K O H U S

ERIKOGU

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-21-1553 Määruse kuupäev 1. november 2021 Kohtukoosseis Eesistuja Villu Kõve, liikmed Viive Ligi, Heiki Loot, Tambet Tampuu ja Urmas Volens Kohtuasi X riigi õigusabi taotlus Menetluse alus Riigikohtus Tartu Halduskohtu 8. septembri 2021. a määrus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Lõpetada asjas menetlus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla kinnipeetav X (avaldaja) esitas 28. aprillil 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles märkis, et 24. maist 2019 kuni 2. veebruarini 2021 manustati talle vanglavälise arsti määratud mittesobivat ravimit, mis sisaldas toimeainet amiodaroon, ning soovis tekitatud tervisekahju eest kompensatsiooni. Kaebus registreeriti haldusasjana nr 3-21-924. Tartu Halduskohus tagastas 4. mai 2021. a määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lõike 1 punkti 1 alusel, leides, et tegemist on eraõigusliku vaidlusega, mis tuleb lahendada maakohtus.

2. Avaldaja esitas Tartu Halduskohtu 4. mai 2021. a määruse peale määruskaebuse, milles ta ühtlasi taotles riigi õigusabi. Tartu Ringkonnakohus tagastas 18. mai 2021. a määrusega avaldaja määruskaebuse HKMS § 207 lõike 2 alusel, leides, et määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguse kaitseks on ilmselgelt vähene. Riigi õigusabi taotluse jättis ringkonnakohus läbi vaatamata põhjusel, et pole halduskohtumenetlust, mille raames saaks isikut esindada.

3. Avaldaja esitas Tartu Ringkonnakohtu 18. mai 2021. a määruse peale määruskaebuse Riigikohtule. Riigikohtu halduskolleegium võttis määruskaebuse 26. oktoobri 2021. a määrusega menetlusse.

4. 7. mail 2021 esitas avaldaja Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles ta nõudis halduskohtule esitatud kaebusega samadel põhjustel hüvitist. Ta palus määrata endale ka riigi õigusabi. Avaldus registreeriti tsiviilasjana nr 2-21-7300. Tartu Maakohus jättis 14. juuni 2021. a määrusega riigi õigusabi taotluse rahuldamata riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lõike 1 punktide 1 ja 6 alusel. Maakohtu hinnangul nähtub riigi õigusabi taotlusest, et avaldaja on ise võimeline hagiavalduse aluseks olevaid asjaolusid kirjeldama ja kostja nimetama. Samuti ei ole avaldaja selgitanud, millist kahju ravim talle tekitas.

5. Avaldaja esitas maakohtu 14. juuni 2021. a määruse peale määruskaebuse, mille Tartu Ringkonnakohus jättis 30. juuni 2021. a määrusega rahuldamata. Ringkonnakohus märkis, et

3-21-1553

2(3) tulenevalt Riigikohtu üldkogu 28. juuni 2021. a määrusest nr 3-21-30/19 on kõiki kinnipeetavatele vanglas tervishoiuteenuse osutamisega seotud vaidlusi pädev lahendama halduskohus, mistõttu RÕS § 10 lõike 2 järgi on halduskohtu pädevuses ka vastavate riigi õigusabi taotluste lahendamine.

6. Tartu Maakohus jättis 1. juuli 2021. a määrusega hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lõike 1 punkti 1 alusel menetlusse võtmata. Maakohus leidis Riigikohtu üldkogu 28. juuni 2021. a määrusele nr 3-21-30/19 viidates, et ei ole asjas pädev kohus.

7. Seepeale esitas avaldaja 7. juulil 2021 Tartu Halduskohtule riigi õigusabi taotluse, mille kohaselt soovib ta esitada hagi polikliiniku vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks. Avalduse kohaselt pole ta võimeline ise oma õigusi kaitsma. Seejuures viitas ta Riigikohtu üldkogu 28. juuni 2021. a muudatusele praktikas, mille tõttu ei tule ta iseseisvalt kuidagi toime. Avaldus registreeriti haldusasjana nr 3-21-1553.

8. Tartu Halduskohus keeldus 8. septembri 2021. a määrusega riigi õigusabi taotlust menetlusse võtmast ja edastas asja Riigikohtule riigi õigusabi taotluse lahendamiseks pädeva kohtu määramiseks. Halduskohtu hinnangul on vaidlus tekkinud eraõiguslikus suhtes ning riigi õigusabi taotluse peab lahendama maakohus, sest Riigikohtu seisukohad määruses nr 3-21-30/19 puudutavad üksnes kinnipeetavatele tervishoiuteenuse osutamist vanglas. Kui osutub vajalikuks saata kinnipeetav ravile väljaspoole vanglat, osutab seal tegutsev arst tervishoiuteenust küll vanglaga sõlmitud lepingu alusel, kuid arsti ja kinnipeetavast patsiendi vahel tekkivas eraõiguslikus suhtes.

ERIKOGU SEISUKOHT

9. Avaldaja on pöördunud asjaga kahel korral halduskohtu ja ühel korral maakohtu poole. Ühelgi juhul pole kohtud pidanud end pädevaks asja lahendama. Seejuures jättis maakohus asjas nr 2-21-7300 haldusasja nr 3-21-924 olemasolu tähelepanuta. Halduskohus viitas küll praeguses asjas haldusasjale nr 3-21-924, kuid jättis tähelepanuta, et kaebuse tagastamise määrus ei ole jõustunud. Ka ringkonnakohtule esitatud riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata jätmise määrus pole jõustunud.

10. Kuigi praeguses asjas esitas avaldaja üksnes riigi õigusabi taotluse, ei oleks ka riigi õigusabi korras määratud advokaadil õigust esitada uut kaebust sama nõudega samal alusel (HKMS § 43 lõike 1 punkt 3). See oleks HKMS § 43 lõike 2 järgi lubatav üksnes siis, kui haldusasjas nr 3-21-924 oleks kaebuse tagastamise määrus jõustunud. Taotlus riigi õigusabi saamiseks haldusasjas menetlusosalisena esitatakse kohtule, kes asja menetleb (RÕS § 10 lõige 1).

11. Kuigi eeltoodust tulenevalt pidi halduskohus praeguses asjas kokkuvõttes keelduma riigi õigusabi taotluse menetlemisest, on asi saadetud Riigikohtule pädeva kohtu määramiseks alusetult, sest veel pole selge, kas halduskohtu määrus kaebuse tagastamise kohta asjas nr 3-21-924 jõustub. Riigikohtu halduskolleegium võttis selles asjas 26. oktoobril 2021 avaldaja määruskaebuse menetlusse. Kui nimetatud halduskohtu määrus määruskaebemenetluses tühistatakse, puudub vajadus pädeva kohtu määramiseks. Sellisel juhul lahendatakse haldusasjas nr 3-21-924 ka avaldaja ringkonnakohtule esitatud riigi õigusabi taotlus.

12. Eeltoodust tulenevalt leiab erikogu, et praeguses asjas esitatud riigi õigusabi taotlus ei kuulu lahendamisele ei tsiviilega halduskohtumenetluses. Seega lõpetab erikogu HKMS § 121 lõike 3 ja TsMS § 711 lõike 5 alusel menetluse.

13. Erikogu peab vajalikuks selgitada, et Riigikohtu üldkogu leidis 28. juuni 2021. a määruse nr 3-21-30/19 punktis 30, et ühes kohtuharus määratud advokaadil pole keelatud riigi õigusabi korras

3-21-1553

3(3) pöörduda teise kohtuharusse. Järelikult võib kohus riigi õigusabi taotluse lahendamisest pädevuse puudumise tõttu keelduda üksnes siis, kui on selge, et isikul saab olla üksnes teises kohtus lahendatav nõue. Riigi õigusabi andmine võibki olla vajalik otsustamaks, millises menetluses ja kelle vastu on isikul võimalik oma nõue maksma panna.

(allkirjastatud digitaalselt)