3-20-1459/20 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. oktoober 2021, Tallinn

Haldusasja number

3-20-1459

Haldusasi

MoneyPipe

OÜ

kaebus

Politsei-

ja

Piirivalveameti

07.07.2020

otsuse

nr

3.4-9/1551-1

õigusvastasuse

tuvastamiseks ja vastustajalt kahju hüvitise 3300 eurot

väljamõistmiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – MoneyPipe OÜ, volitatud esindaja vandeadvokaat

Kristo Kallas

Vastustaja

–

Rahapesu

Andmebüroo

(Politsei-

ja

Piirivalveameti rahapesu andmebüroo õigusjärglane),

volitatud esindaja Eneli Nõmm

Asja läbivaatamine

27.10.2021 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta MoneyPipe OÜ kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29.11.2021 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

menetlusosalisele

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui

14 päeva (HKMS § 184).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti rahapesu andmebüroo (alates 01.01.2021 Rahapesu

Andmebüroo; vastustaja) väljastas 23.10.2019 BIGcredit OÜ-le (alates 26.05.2020 MoneyPipe

OÜ; kaebaja) virtuaalvääringu raha vastu vahetamise teenuse tegevusloa nr FVR001159 ja

virtuaalvääringu rahakotiteenuse tegevusloa nr FRK001046.

2. Vastustaja saatis 05.03.2020 kaebajale majandustegevuse registri (MTR) kaudu teavituse

rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) muudatuste jõustumise

3-20-1459

2(9)

kohta alates 10.03.2020. Tegevusluba omavad ettevõtjad on kohustatud oma tegevuse ja

tegevust reguleerivad sisemised dokumendid viima seaduse nõuetega kooskõlla hiljemalt

01.07.2020, esitades selleks vastavasisulise taotluse kas MTR-is või notari vahendusel. Kui

ettevõtja ette nähtud tähtaja jooksul oma tegevust seadusega kooskõlla ei vii ja dokumente ei

esita, tunnistab vastustaja ettevõtja tegevusloa kehtetuks.

3. Vastustaja saatis 15.06.2020 kaebajale MTR-i kaudu meeldetuletuse 10.03.2020 jõustunud

RahaPTS-i muudatuste kohta.

4. Vastustaja tunnistas 07.07.2020 otsusega nr 3.4-9/1551-1 kaebaja tegevusload

nr FVR001159 ja FRK001046 ning lubadega seotud MTR-i andmed RahaPTS § 1182 lg 2 alusel

alates 07.07.2020 kehtetuks. Kaebaja ei olnud 07.07.2020 seisuga esitanud MTR kaudu või

notari vahendusel tegevusloa muutmise taotlust koos täiendavate dokumentidega, mistõttu ei

olnud vastustajal võimalik hinnata, kas isik oli viinud end vastavusse RahaPTS § 1182 lg-s 1

sätestatuga. Vastustajal puudus võimalus hinnata tegevusloa omaniku vastavust uutele

kontrollieseme asjaoludele. Seega ei ole tagatud rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide

maandamine kõrgendatud nõuetega finantssektoris, mille tõkestamiseks on seadusandja ette

näinud, et selliste ettevõtete tegevusluba tuleb kehtetuks tunnistada.

5. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 07.07.2020 otsuse

tühistamiseks.

6. Vastustaja väljastas 29.12.2020 otsusega nr 20201229-412501 kaebajale virtuaalvääringu

teenuse tegevusloa nr FVT0004151.

7. Kaebaja muutis 05.03.2021 avalduses kaebuse nõudeid, taotledes vastustaja 07.07.2020

otsuse õigusvastasuse tuvastamist ja vastustajalt kahju hüvitise 3300 eurot väljamõistmist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

8. Kaebaja kokkuvõtlikud seisukohad:

8.1. Kaebaja on 2019. a loodud finantsteenuste osutamise ettevõte, mis on aktiivses arengu- ja

arendusfaasis, töötades välja uuenduslikku elektroonilist platvormi krüptovaluutadega erinevate

tehingute tegemiseks. Kaebaja soovib avada lähitulevikus operatsioonikonto klientidele

kuuluvate valuutade hoidmiseks, mille eelduseks on vastavate tegevuslubade olemasolu.

Tegevuslubade tühistamise tõttu ei ole kaebajal võimalik enda poolt arendatavat teenust

pakkuma hakata.

8.2. Kaebaja alustas koheselt pärast vastustaja 05.03.2020 teavituse kättesaamist arvelduskonto

avamiseks krediidiasutustele taotluste koostamisega. 13.03.2020 kehtestati Eesti Vabariigis

eriolukord, mille tulemusel oli erinevate asutustega suhtlemine raskendatud (lubatud vaid

kaugsuhtlus) ja tavapärasest aeganõudvam. Krediidiasutused ei vastanud kaebaja taotlustele või

olid vastused negatiivsed, mistõttu ei olnud kaebajal võimalik pangakontot 01.07.2020 avada ja

osakapitali sissemakse tegemise teel suurendada. Sellele vaatamata võttis kaebaja ainuosanik

17.06.2020 vastu otsuse, millega suurendas kaebaja osakapitali 12 000 euroni, et kaebaja poolt

oleks kõik formaalsused täidetud ja osakapitali saaks suurendada kohe pärast pangakonto

avamist. Kaebaja sai alles 28.07.2020 avada pangas Bilderlings Pay Limited pangakonto ja

tasuda kontole osakapitali suurendamiseks täiendavalt 9492 eurot. Seega täitis kaebaja

RahaPTS § 72 lg-s 6 sätestatud nõude 28.07.2020. Kuna kaebaja tegi osakapitali sissemakse

1 https://mtr.mkm.ee/taotluse_tulemus/547784?backurl=%40juriidiline_isik_show%3Fid%3D266515.

3-20-1459

3(9)

esimesel võimalusel pärast arvelduskonto avamist ning tegi sissemakse osas Tartu Maakohtu

registriosakonnale ka 06.08.2020 avalduse, vastab kaebaja seaduses sätestatud nõuetele.

8.3. Vastustaja otsus on õigusvastane. Vastustaja ei ole enne otsuse andmist uurinud, kas

kaebaja on osakapitali nõude täitnud või miks see viibib ja millal nõue täidetakse. Vastustaja ei

ole teostanud kaalumist, mistõttu on otsus ebaproportsionaalne. Vastustaja ei ole arvestanud

asjaoluga, et kaebajal ei olnud võimalik arvelduskontot avada vääramatu jõu tõttu (eriolukorra

kehtestamine). Kaebajale tulnuks anda mõistlik tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Kaebaja on

reaalselt tegutsev ettevõte. Tal on investorid, kes rahastavad tema majandustegevust, et kaebajal

oleks võimalik pakkuda tarbijatele veelgi paremat makselahendust. Seega ei ole vastustaja otsus

eesmärgipärane. Vastustaja oli maailmas kehtivast olukorrast (viiruse levik) teadlik, seega on

otsus koostatud pahatahtlikult. Isegi kui tegevuslubade omamine kaebaja poolt omanuks mingit

ohtu, oleks saanud rakendada kaebaja suhtes vähem kahjustavad meetmeid, nt tegevuslubade

peatamist. Vastustaja ei ole kaebajat ära kuulanud.

8.4. Tuvastamiskaebuse rahuldamine on kaebaja jaoks oluline kahju hüvitamise seisukohalt ja

preventiivsel eesmärgil. Samuti võimaldab see saada menetluskulude eest hüvitist.

8.5. Tegevuslubade tühistamine ei võimaldanud kaebajal oma majanduslikke eesmärke ellu viia

ja põhjustas kaebajale jooksvalt kahju. Vältimaks äritegevuse täielikku lõppemist, taotles

kaebaja 23.11.2020 vastustajalt uue tegevusloa. Vastustaja keeldus kaebajat riigilõivu

tasumisest vabastamast ja kaebaja tasus riigilõivu 3300 eurot. Tegemist on ebaõige

haldusmenetluse tõttu tekkinud kahjuga, mis tuleb kaebajale hüvitada.

9. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:

9.1. Kaebaja ei esitanud 07.07.2020 seisuga tegevuslubade muutmise taotlust või ajutist

majandustegevusest loobumise teadet. Samuti ei esitanud ta dokumente, mis tõendanuks, et ta

on teinud toiminguid enda uute nõuetega vastavusse viimiseks. Ka kaebusest ei tulene, et

kaebaja oleks RahaPTS § 1182 lg-s 2 sätestatud kohustust täitnud. Kaebaja kinnitas, et viis end

vastavusse 06.08.2020. Lisaks nähtub kaebusest, et kaebaja ei olnud tegevuslubade kehtetuks

tunnistamise hetkeks asunud teenust pakkuma. Seega olnuks vastustajal RahaPTS § 75 p 3 järgi

kohustus kaebaja tegevusload kehtetuks tunnistada. Kaebajal tuli tegevuslubade väljastamisel

23.10.2019 asuda teenust pakkuma 6 kuu jooksul, s.o hiljemalt 23.04.2020.

9.2. Ettevõtlusvabaduse piirangud tulenevad majandustegevuse seadustiku üldosa seadusest ja

RahaPTS-ist. Virtuaalvääringu teenuse tegevusloa omamiseks peab ettevõtja vastama

kontrollieseme asjaoludele. Ettevõtjatele anti tähtaeg 01.07.2020, et oma tegevus muudetud

nõuetega kooskõlla viia. Tegemist oli seaduses sätestatud kohustusliku tähtajaga. Kuna kaebaja

ei vastanud selleks tähtajaks nõuetele, oli tema tegevuslubade kehtetuks tunnistamine seaduslik.

Kaebajal oli võimalik taotleda uus tegevusluba. Kaebajale ei ole tekkinud kahju. Ettevõtlusega

kaasneb risk ja seaduses sätestatud nõuete tähtaegse täitmata jätmise korral tuleb tegevusloaga

reguleeritud valdkonnas arvestada, et tegevusluba võidakse kehtetuks tunnistada. Selline

tagajärg oli kaebajale ette nähtav.

9.3. Otsus on õiguspärane. See on antud pädeva haldusorgani poolt kehtiva õiguse alusel ja

sellega kooskõlas. Kaebaja ei pöördunud oma probleemiga vastustaja poole. Vastustajal puudub

õigus seaduses sätestatud tähtaegu muuta. Kui kaebaja soovinuks täiendavat tähtaega, tulnuks

tal esitada puudustega tegevusloa muutmise taotlus ja põhistada tõenditega, miks tal puudus

võimalus seaduses sätestatud tähtaegu järgida. Sel juhul saanuks vastustaja hinnata, kas isikul

esineb alus puuduste hilisemaks kõrvaldamiseks. Lisaks oli kaebajal võimalik esitada

tegevusloast ajutise loobumise avaldus. Seega tulenes tegevuslubade kehtetuks tunnistamine

kaebaja enda tegevusetusest. Vastustaja oli kohaldanud uurimispõhimõtet. See piirdus vastavalt

3-20-1459

4(9)

RahaPTS § 1182 lg-le 2 kontrollimisega, kas kaebaja oli esitanud enda vastavust kinnitavad

dokumendid ja tegevusloa muutmise taotluse või mitte. Otsus tehti kaebaja poolt seaduses

sätestatud kohustuse täitmata jätmise tõttu ja otsus on tehtud imperatiivse nõude täitmiseks, et

tagada finantssektoriga võrdsustatud tegevusvaldkonnas usaldusväärsus ja läbipaistvus. Vastav

nõue on kõrgendatud hoolsusega rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise sektoris

oluline, sest sektoris tegutsevad ettevõtted, nende tegevus sisuliselt ja nende tegevust

peegeldavad registriandmed peavad igal ajahetkel vastama seaduses sätestatud nõuetele ning

seadusest tulenevad kohustused tuleb täita õigeaegselt.

9.4. Otsus on proportsionaalne. Seaduse muudatus kuulutati välja 19.12.2019 ja avaldati

31.12.2019. Tekst jõustus 10.03.2020 ja muutus enne 10.03.2020 tegevusluba omava ettevõtjat

suhtes kohustuslikuks 01.07.2020. Kõrgendatud hoolsusega rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamise sektoris on pandud tegevusloaga isikutele kohustus olla teadlik seaduses sätestatud

nõuetest (RahaPTS § 17 lg-d 1 ja 7). Kaebajal oli võimalik täiendavate nõuetega arvestada juba

2019. a lõpust. Sätete jõustumisest alates oli kaebajal aega veel 3,5 kuud, et end uute

kontrollieseme asjaoludega vastavusse viia. Kaebajal oli nii enne eriolukorra kehtestamist kui

ka pärast seda aega, et end seaduses sätestatud nõuetega vastavusse viia. Vastustaja tegevusload

omavad kuritegusid ennetavat funktsiooni ning Eesti majandussüsteemi läbipaistvust ja

usaldusväärsust tagavat funktsiooni. Seega ei ole seaduses sätestatud nõuetele mittevastava

ettevõtte tegevuse jätkamine kooskõlas seaduse eesmärgi ja põhimõtetega. Vastustajal puudusid

muud seaduses sätestatud alused, et seaduse eesmärki ja kaebaja poolsest tegevusetusest

tulenevat riski maandada. Tegevuslubade kehtetuks tunnistamise eesmärk on tagada rahapesu

ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemi toimimine ja Eesti majandussüsteemi

usaldusväärsus ja läbipaistvus, mis on proportsionaalne avaliku suure huvi aspektist võrreldes

üksikisiku õigusega ettevõtlusvabaduse teostamiseks.

9.5. Haldusakt on kaalutlusvigadeta. Tegemist ei olnud kaalutlusõigust andva, vaid imperatiivse

normiga. Konkreetsel juhul ei ole küsimus vaid isiku poolses üksikjuhtumis esinevas

käitumises, vaid tegemist on isiku süsteemi rikkuva tegevusega, mis ei ole sobiv ja kohane

rahapesu ja terrorismi rahastamise sektorisse ning millest tulenevate rahapesu (sh seonduvad

eelkuriteod) ja terrorismi rahastamise riskide, ohtude ja haavatavuse ära hoidmiseks on seaduses

sätestatud alus tegevusloa kehtetuks tunnustamise kohustusega.

9.6. Ärakuulamispõhimõte ei ole ülimuslik ja selle põhimõtte kohaldamise kohustusest esineb

erisusi. Praegusel juhul sätestas erisuse RahaPTS § 1182 lg 2. Kohustusi rikkunud isikute

tegevusload tuli kehtetuks tunnistada. Kui kaebaja oleks esitanud tegevusloa muutmise taotluse

või muul viisil viidanud, et tal on soov täita seaduses sätestatud kohustust, oleks vastustaja

saanud küsida kaebajalt täiendavaid andmeid ja põhjendusi, miks ei ole võimalik seaduses

sätestatud tähtajaks kohustusi täita.

9.7. Vastustajal puudus võimalus tegevuslubade kehtetuks tunnistamise asemel kaebaja

tegevusluba peatada. RahaPTS § 1182 lg 2 imperatiivsus välistab vastustaja õiguse kaaluda

muid alternatiive.

9.8. Kaebaja preventiivne huvi jääb ebaselgeks. Tegevuslubadega seonduvad otsused ei ole

üldjuhul üksteisega seotud, sest haldusorgan peab iga otsuse tegemisel lähtuma konkreetse

otsuse tegemise aluseks olevatest faktilistest asjaoludest ja konkreetset tegevust reguleerivatest

õigusaktidest. Samuti on vastustaja väljastanud kaebajale uue tegevusloa.

9.9. Vastustaja tegevus oli õiguspärane, mistõttu puudub kaebajal alus nõuda kahju hüvitamist.

Uue riigilõivu tasumine oli tingitud kaebaja enda tegemata jätmisest.

3-20-1459

5(9)

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Vastustaja tunnistas kaebaja tegevusload kehtetuks RahaPTS § 1182 lg 2 alusel, sest

kaebaja jättis RahaPTS § 1182 lg-tes 1 ja 2 sätestatud kohustused tähtaegselt täitmata.

11. RahaPTS § 1182 lg 1 järgi on selle seaduse alusel tegevusloa saanud ettevõtja kohustatud

oma tegevuse ja dokumendid viima selle seaduse 11.12.2019 vastu võetud redaktsiooni § 70

lg 3 p-des 9–11 ning § 72 lg 1 p-des 11, 4, 5 ja 6 sätestatud nõuetega kooskõlla hiljemalt

01.07.2020.

RahaPTS § 1182 lg 2 sätestab, et kui ettevõtja sama paragrahvi lg-s 1 ette nähtud tähtaja jooksul

oma tegevust seadusega kooskõlla ei vii ja dokumente ei esita, tunnistab vastustaja ettevõtja

tegevusloa kehtetuks.

Mõlemad normid kehtestati 11.12.2019 vastu võetud rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamise seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seadusega. Viidatud seadus avaldati

30.12.2019 ja jõustus 10.03.2020.

12. Asjaoludest nähtuvalt jättis kaebaja tähtaegselt täitmata RahaPTS § 72 lg 1 p-des 5 ja 6

sätestatud nõuded, mille järgi tulnuks tal kui virtuaalvääringu teenuse tegevusluba omaval isikul

avada krediidiasutuses, e-raha asutuses või makseasutuses maksekonto ning maksta täies

ulatuses rahaliselt sisse osakapital vähemalt summas 12 000 eurot. Samuti jättis kaebaja

täitmata RahaPTS § 1182 lg-s 2 sätestatud dokumentide esitamise kohustuse.

13. Kaebaja leidis, et vaidlusalune otsus on õigusvastane, sest vastustaja ei ole teostanud

uurimist ega kaalumist ning kaebajat ei ole ära kuulatud.

14. RahaPTS § 1 lg 3 järgi kohaldatakse selles seaduses ette nähtud haldusmenetlusele

haldusmenetluse seaduse (HMS) sätteid, arvestades selle seaduse erisusi. Seega tuleb

vaidlusaluse otsuse õiguspärasuse hindamisel arvestada lisaks HMS-is toodule ka RahaPTS-is

kui eriseaduses toodud erinorme.

15. HMS § 54 järgi on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt

andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta

ning vastab vorminõuetele.

16. Kaebaja ei ole vaidlustanud vastustaja pädevust vaidlusalust akti anda ega heitnud ette

otsuse mittevastavust vorminõuetele.

17. Kohus leiab erinevalt kaebajast, et vaidlusalune otsus on kooskõlas selle andmise ajal

kehtinud õigusega ja selles ei esine kaalutlusvigu. RahaPTS § 1182 lg 1 seadis virtuaalvääringu

teenuse tegevusluba omavatele ettevõtjatele selge kohustuse viia oma tegevus ja dokumendid

vastavusse uute nõuetega ning selleks anti konkreetne tähtaeg. RahaPTS § 1182 lg 2 sätestas

viidatud kohustuse täitmata jätmise juhuks konkreetse sanktsiooni. Kohtu hinnangul on viidatud

normid imperatiivsed ega anna vastustajale õigust kaalumist teostada (HMS § 4 lg 1).

Vastustajale ei ole antud õigust viidatud normis toodud tähtaega pikendada või jätta teatud

juhtudel tegevusluba kehtetuks tunnistamata, kuigi tegevusloa omanik ei vasta seaduses

sätestatud nõuetele. Kaebaja ei ole viidanud ühelegi normile, kust vastustajale selline õigust ja

kohustus tuleneb. Seega ei ole oluline, mis põhjusel jättis kaebaja RahaPTS § 1182 lg-s 1

sätestatud kohustuse täitmata. Vastustajal puudus kohustus neid põhjusi kaebajalt uurida. Nende

asjaolude uurimine olnuks asjakohatu. Vastustajal oli vaid kohustus välja selgitada, kas kaebaja

oli oma kohustuse tähtajaks täitnud ja esitanud vastustajale sellekohased dokumendid. Vaidluse

all ei ole, et kaebaja neid kohustusi ei täitnud, seega ei ole vastustaja uurimiskohustust rikkunud.

Samuti ei ole vastustaja rikkunud kaalumiskohustust, sest vastustajal puudus antud asjaoludel

3-20-1459

6(9)

võimalus kaaluda kaebaja osas teistsuguse otsuse tegemist (nt tegevusloa kehtivuse peatamist).

RahaPTS § 1182 lg-s 1 sätestatud kohustuse tähtaegse täitmata jätmise tõttu tuli vastustajal

RahaPTS § 1182 lg 2 alusel kaebaja virtuaalvääringu teenuse tegevusload kehtetuks tunnistada.

18. Vastustaja otsust ei muuda õigusvastaseks asjaolu, et kaebaja täitis seaduses sätestatud

nõuded augustiks 2020. Viidatud sätte järgi tuli nõuded täita hiljemalt 01.07.2020. Vastustajal

tuli otsuse tegemisel lähtuda otsuse tegemise ajal eksisteerinud olukorras. Hilisem nõuete

täitmine andis kaebajale õiguse esitada vastustajale uus tegevusloa taotlus, nagu kaebaja

praegusel juhul ka tegi, kuid ei mõjuta vaidlusaluse otsuse õiguspärasust.

19. Vastustaja ei ole rikkunud kaebaja ärakuulamise kohustust. Praegusel juhul puudus vajadus

kaebajalt lisaandmete saamiseks (HMS § 40 lg 3 p 2). Asjaolu, et kaebaja ei olnud tähtaegselt

vastustajat teavitanud enda tegevuse ja dokumentide vastavusse viimisest, oli vastustajale niigi

teada. Isegi kui heita vastustajale ette seda, et ta ei küsinud kaebajapoolsele dokumentide

esitamise kohustusele vaatamata kaebajalt täiendavalt üle, kas ta on enda tegevuse ja

dokumendid nõuetega kooskõlla viinud, ei saanud selline tegemata jätmine praeguse asja

lahendust mõjutada (HMS § 58), sest vaidluse all ei ole, et kaebaja ei täitnud oma kohustusi

tähtaegselt, mistõttu tuli vastustajal tema virtuaalvääringu teenuse tegevusload RahaPTS § 1182

lg 2 alusel kehtetuks tunnistada. Kaebaja ei ole esitanud kohtumenetluses põhjendusi, mis

saanuks vastustaja otsust sisuliselt mõjutada, kui teda oleks enne otsuse tegemist ära kuulatud.

Kaebajale pidi RahaPTS § 1182 lg-st 2 olema arusaadav, milline tagajärg teda nõuete tähtaegse

täitmata jätmise korral ees ootab, seega ei saanud vastustaja otsus olla talle üllatuslik.

20. Lisaks sellele, et vastustajal puudus kaebaja tegevuslubade kehtetuks tunnistamisel

kaalumise õigus, ei ole tulemus ka üldisemalt kaebaja suhtes ebaproportsionaalne.

21. Eesti

Vabariigi

põhiseaduse

§-s

sätestatud

ettevõtlusvabadus

on

lihtsa

seadusreservatsiooniga põhiõigus, mida võib piirata mis tahes põhjusel, mis ei ole

põhiseadusega vastuolus (vt nt Riigikohtu 17.12.2019 otsus asjas nr 5-19-40, p 53). Rahapesu

ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu

8 SE seletuskirja2 järgi (lk-d 1-2) on virtuaalvääringute teenusepakkujate näol tegemist kõrge

riskiga valdkonnas teenuse pakkumisega. Loamenetluse puuduste ja virtuaalvääringu

tegevusloa regulatsiooni ebapiisavuse ning liialt madala turule sisenemise lävendi tõttu on

tõusnud hüppeliselt virtuaalvaluuta teenusepakkujatega seotud rahapesu ja terrorismi

rahastamise ning muude kuritegude toimepanemise riskid ja sellest tõusetuv kahju Eesti

mainele. Nende teenusepakkujatega seotud riskide maandamiseks võetavad meetmed

võimaldaksid nende tegevusvaldkondade üle kontrolli taastada ja hoida turult eemal ettevõtted,

kes Eestis reaalselt ei tegutse ning kelle üle ei ole võimalik Eestis järelevalvet teostada. Kohtu

hinnangul on viidatud eesmärgid legaalsed ja õigustavad virtuaalvääringu teenuse osutajate

suhtes täiendavate piirangute kehtestamist. Kaebaja ei ole iseenesest maksekonto avamise ja

osakapitali

suuruse

nõuete

proportsionaalsusele

vastu

vaielnud,

vaid

peab

ebaproportsionaalseks tema tegevuslubade kehtetuks tunnistamist, sest tal puudus väidetavalt

võimalus enda tegevust ja dokumente seaduses toodud tähtajaks vastavusse viia.

22. Kohus viitas eespool, et RahaPTS-i muudeti 11.12.2019 vastu võetud seadusega, mis

avaldati 30.12.2019 ja jõustus 10.03.2020. Tegevusloa omajatele seatud kohustused tuli täita

hiljemalt 01.07.2020. Kohus leiab, et neid kuupäevi arvestades oli kaebajal piisavalt aega, et

enda tegevus ja dokumendid muudetud nõuetega vastavusse viia. Ettevõtja peab olema kursis

tema tegevusvaldkonda reguleerivate normidega ja nende muudatustega ning täitma neid ka

ilma haldusorgani poolse meelde tuletamiseta. Seega oli kaebajal juba alates 30.12.2019

võimalik asuda endale maksekontot avama ja osakapitali suurendama. Kuuekuuline periood on

2 Kättesaadav https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/24832445-95e0-4ffc-adbe-ec44d87d5eb1.

3-20-1459

7(9)

ilmselgelt piisav, et viidatud nõudeid täita. See, et kaebaja jättis nende toimingute tegemise

viimasele hetkele, sõltus kaebajast endast ja on ette heidetav vaid talle endale. Kaebaja sai ette

näha, et nõuete täitmisel võib tekkida viivitusi, mistõttu pidanuks ta sellega oma tegevuse

planeerimisel arvestama. Samuti pidi kaebajale olema ette nähtav, et kui ta uusi nõudeid

tähtajaks ei täida, siis tunnistatakse tema tegevusload kehtetuks. Järelikult oli tal võimalik selle

tagajärjega arvestada.

23. Kaebaja ei ole tõendanud ega usutavalt põhistanud, et eriolukorra väljakuulutamine 2020. a

kevadel takistas kaebajal enda tegevust ja dokumente uute nõuetega vastavusse viia. Eriolukord

kuulutati välja 12.03.2020 ja lõpetati 18.05.2020, mis tähendab, et eriolukord kestis 2 kuud.

Kaebajal oli võimalik viia oma tegevus ja dokumendid uute nõuetega vastavusse 6-kuulise

perioodi jooksul. Seega puudusid kaebajal eriolukorrast tulenevad takistused 4-kuulise perioodi

jooksul. Kaebaja ei ole selgitanud, kuidas eriolukorra kehtimine talle takistusi seadis.

Teadaolevalt oli krediidiasutustega võimalik suhelda lisaks ka sidevahendite abil. Asjaoludest

nähtuvalt keeldusid krediidiasutused kaebajale kontot avamast põhjusel, et tegemist on

virtuaalvääringu valdkonnas tegutseva ettevõtjaga, mitte põhjusel, et eriolukorras tulenevad

piirangud ei võimalda kaebajaga suhelda. Kaebaja ei ole tõendanud ja kohtu jaoks ei ole ka

eluliselt usutav, et krediidiasutused oleksid viivitanud kaebaja konto avamise taotluse

menetlemisega mitu kuud. Pigem on usutav ja seda kinnitab ka kaebaja enda esitatud Coop

Pank AS-i vastus, et kaebaja pöördus konto avamise taotlusega krediidiasutuste poole alles

maikuus. Seega peab kohus kaebaja viited eriolukorrast tulenevatele piirangutele ja vääramatule

jõule otsituteks, mis ei takistanud kaebajal talle seatud kohustusi tähtaegselt täita. Kaebaja on

ise viivitanud nõuete täitma asumisega ega ole arvestanud tekkida võivate viivitustega.

24. Lisaks sellele, et kaebajal oli endal kohustus olla kursis tema valdkonda reguleerivate

õigusaktide ja nende muutmisega, nähtub vastustaja esitatud tõendist, et ka vastustaja saatis

kaebajale MTR-i kaudu 05.03.2020 ja 15.06.2020 e-posti aadressile info@wasp.ee

meeldetuletused RahaPTS-i muudatuste jõustumise ja sellega tegevusloa omajatele seatud

kohustuste kohta. Seega oli kaebajal võimalik uutest nõuetest teada saada hiljemalt 2020. a

märtsist. Kaebaja poolt kohtule edastatud krediidiasutuste vastused pärinevad 2020. a mai

lõpust ja juuni algusest. Tõendatud ei ole kaebaja väide, et ta asus RahaPTS-ist tulenevaid

nõudeid täitma kohe vastustaja teavituse saamisest. Seega on kaebaja ise viivitanud nõuete

täitma asumisel. Kaebaja enda tegemata jätmine ei põhjenda RahaPTS § 1182 lg-s 2 ette nähtud

tagajärje ebaproportsionaalsust. Kui kaebaja oleks asunud nõudeid täitma juba varem (ja see oli

reaalselt võimalik), olnuks tal suure tõenäosusega võimalik nõuded tähtaegselt täita ja

vastustajal puudunuks põhjus tema tegevuslubasid kehtetuks tunnistada.

25. Kaebaja juhtis kohtuistungil tähelepanu asjaolule, et vastustaja ei saatnud teavitusi kaebaja

poolt kasutatavale e-posti aadressile. Tema väitel oli e-posti aadress info@wasp.ee äriühingu

asutanud isiku e-posti aadress, mitte kaebaja oma. See väide ei ole praeguses asjas asjakohane

põhjusel, et kaebajal oli ka ilma vastustaja poolse teavituseta kohustus olla kursis tema

tegevusvaldkonda reguleerivate õigusaktidega ja neid järgida. Kaebaja ei ole väitnud, et ta ei

oleks olnud RahaPTS-i muudatustest ja sellest tulenevatest kohustustest teadlik. Kaebaja on

vastupidi väitnud, et püüdis neid nõudeid 2020. a kevadel ja suvel täita.

26. Samas peab kohus vajalikuks juhtida kaebaja tähelepanu asjaolule, et e-posti aadress

info@wasp.ee oli kaebaja äriregistrijärgseks aadressiks kuni 26.05.2020. Seega tuleb vastustaja

05.03.2020 teade lugeda kaebajale kättetoimetatuks (HMS § 27 lg 2 p 3) olenemata sellest, kas

kaebaja teatega tutvus või mitte. Äriühing peab hoolitsema oma äriregistrijärgse e-posti aadressi

toimimise eest ja kannab sellele aadressile saadetud kirjade kättesaamise riski. Kui äriühing

äriregistrijärgset e-posti aadressi ei kasuta, tuleb tal oma andmed äriregistris ära muuta.

Äriregistrist nähtub, et 2020. a mai lõpus vahetus nii kaebaja osanik kui ka juhatuse liige. Alates

3-20-1459

8(9)

22.05.2020 on kaebaja osanikuks senise Wasp Consult OÜ asemel Vitali Pavlov, alates

26.05.2020 on kaebaja juhatuse liikmeks senise Hannes Rosina asemel Vitali Pavlov ja alates

26.05.2020 on kaebaja äriregistrijärgseks e-posti aadressiks info@moneypipe.com. Muutus ka

kaebaja ärinimi, senise BIGcredit OÜ asemel oli alates 26.05.2020 kaebaja uueks ärinimeks

MoneyPipe OÜ. Vastustaja edastas oma teise teavituse 15.06.2020 kaebajale e-posti aadressile,

mis ei olnud enam tema äriregistrijärgseks e-posti aadressiks. Järelikult ei saa lugeda teist

teavitust kaebajale kättetoimetatuks. Eeltoodu aga ei mõjuta asjaolu, et vastustaja esimene

teavitus tuleb lugeda kaebajale kättetoimetatuks.

27. Samuti tuleb tähele panna, et ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste üleminekuga lähevad

omandajale üle kõik üleandja ettevõttega seotud kohustused (võlaõigusseaduse § 182 lg 2). See

tähendab, et kaebaja osa võõrandamisel uuele omanikule ei muutunud kaebaja kohustused.

Kaebajal oli juba alates 10.03.2020 kohustus viia oma tegevus ja dokumendid RahaPTS-i

muudetud nõuetega kooskõlla hiljemalt 01.07.2020 ning see ei muutunud kaebaja osaniku

muutumisel. Eelmisel osanikul oli kohustus teavitada uut osanikku kaebajal lasuvatest

kohustustest ning kaebaja uuel osanikul ja juhatuse liikmel oli kohustus viia end kurssi kaebajal

lasuvate kohustustega. Seega ei tulnud vastustajal kaebajat osaniku muutumise tõttu uuesti

temal lasuvatest kohustustest teavitada. See, et kaebaja eelmine osanik ei asunud kaebaja

tegevust ja dokumente nõuetega kooskõlla viima ja uuel osanikul oli selleks vähem aega, on

kaebaja enda risk. Selle asjaolu eest ei vastuta vastustaja. Kaebaja juriidilise isikuna on iseseisev

õigussubjekt temal lasuvate õiguste ja kohustustega ning osanike või juhatuse liikmete vahetus

tema õiguste ja kohustuste järjepidevust ei mõjuta.

28. Lisaks tuleb arvestada asjaoluga, et kaebajal oli võimalik esitada vastustajale pärast nõuete

täitmist uus tegevusloa taotlus ja vastustaja on kaebajale uue tegevusloa väljastanud, seega ei

ole kaebaja ettevõtlusvabadust ebaproportsionaalselt piiratud.

29. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vastustaja 07.07.2020 otsus kaebaja tegevuslubade

kehtetuks tunnistamise osas on õiguspärane. Kaebus tuvastamisnõudes tuleb jätta rahuldamata.

30. Kaebaja taotles lisaks kahju hüvitamist. Kaebaja peab talle tekkinud kahjuks uue

tegevusloa taotluse esitamisel tasutud riigilõivu summas 3300 eurot. Kaebaja leidis, et kui

vastustaja ei oleks tema tegevuslubasid õigusvastaselt kehtetuks tunnistanud, puudunuks

kaebajal vajadus uut tegevusluba taotleda ja sellelt riigilõivu tasuda.

31. Riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja

õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju

hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse

§-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.

32. Kohus leidis eespool, et vastustaja 07.07.2020 otsus on õiguspärane. Seega puudub

vastustaja õigusvastane tegevus, kahju hüvitamise nõude eeldus on täitmata ja kahju hüvitist ei

ole võimalik välja mõista. Riigilõivu tasumise nõue oli põhjendatud, sest kaebaja taotles

vastustajalt virtuaalvääringu tegevusloa väljastamist ja sellise taotluse esitamisel tuleb

riigilõivuseaduse § 269 p 2 järgi tasuda riigilõivu 3300 eurot. Tegemist ei ole kaebajale tekitatud

kahjuga, vaid lõivuga tema taotluse läbivaatamise eest. Lõivu eesmärk on katta osaliselt

haldusmenetluse kulusid, mida kaebaja taotluse läbivaatamise tekitab. Tegevusloa taotlemine

oli kaebaja otsus ja kaebajal oli viidatud lõivuga tegevusloa taotlemisel võimalik arvestada.

Eelmiste tegevuslubade kehtetuks tunnistamise põhjustas kaebaja ise seaduses sätestatud nõuete

tähtaegse täitmata jätmisega, seega ei toonu uue lõivu tasumise vajadust kaasa vastustaja

õigusvastane tegevus.

3-20-1459

9(9)

33. Eeltoodud põhjendustel jääb kaebus terves ulatuses, s.o nii tuvastamis- kui ka

hüvitamisnõudes rahuldamata.

34. Kaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud kaebaja kanda (HKMS § 108

lg 1). Vastustaja ei ole taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt ega ole esitanud

kohtule tähtaegselt enda menetluskulu dokumente, seepärast jäävad tema võimalikud

menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/