2-20-16369/34 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(18)

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Ulvi Loonurm, Neve Uudelt

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.10.2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-16369

Tsiviilasi

X hagi Y OÜ vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise

tühisuse tuvastamise, TLS § 107 lg 2 alusel töölepingu

lõpetamise, diskrimineerimise tuvastamise ja TLS § 109 lg

1 alusel hüvitise väljamõistmise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 07.mai 2021.a otsus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

X 22.juuni 2021.a vastuapellatsioonkaebus 3300 eurot

Y OÜ 07.juuni 2021.a apellatsioonkaebus 9900 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Menetlusosalised ja nende

esindajad

X 22.juuni 2021.a vastuapellatsioonkaebus

Y OÜ 07.juuni 2021.a apellatsioonkaebus

Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja ja vastuapellant):

X (isikukood XXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline

esindaja Sirli-Kristi Käpa (e-post:XXX)

Kostja (apellatsioonimenetluses apellant ja vastustaja): Y OÜ

(registrikood

XXXXXXX,

aadress

XXX),

lepinguline

esindaja vandeadvokaat Siret Saks (e-post:XXX)

Istungi toimumise aeg

01.10.2021

RESOLUTSIOON:

1. Harju Maakohtu 07.mai 2021 otsus tühistada osaliselt, osas, milles maakohus

mõistis lõppjäreldusena välja kostjalt hageja kasuks hüvitise 6 600 eurot

ületavas osas, samuti menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise

osas. Tühistatud osas teha uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja

hüvitis 6 600 eurot ning anda uus menetluskulude jaotus. Muus osas jätta otsus

muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu põhjendusi.

2. Y OÜ apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. X vastuapellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

4. Kehtiv kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine:

2(18)

4.1.Hagi rahuldada osaliselt.

4.2.Tuvastada, et X ja Y OÜ vahel 25.01.2017 sõlmitud töölepingu erakorraline

ülesütlemine tööandja poolt TLS § 89 lg 1 alusel on tühine.

4.3.Lõpetada X ja Y OÜ vahel 25.01.2017 sõlmitud tööleping TLS § 107 lg 2 alusel

alates 26.06.2020.

4.4.Välja mõista Y OÜ-lt X kasuks TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis kahe kuu keskmise

töötasu ulatuses summas 6 600 eurot bruto.

Menetluskulude jaotus

4.5. Hageja menetluskulud maakohtus tuleb jätta 70 % ulatuses kostja kanda, kostja

menetluskulud maakohtus 30 % ulatuses hageja kanda, ülejäänud poolte

menetluskulud maakohtus nende endi kanda. Apellatsioonkaebuse menetlemisega

seotud hageja menetluskulud jätta 70 % ulatuses kostja kanda, kostja

menetluskulud apellatsioonkaebuse menetlemisega seoses 30 % ulatuses hageja

kanda, ülejäänud poolte menetluskulud nende endi kanda. Vastuapellatsioonkaebuse

menetlemisega seotud poolte menetluskulud jäävad hageja kanda.

5. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte

pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses

Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise

esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt

määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb.

Menetluse eelnev käik ja hagiavalduse asjaolud

1. Hageja X esitas 26.07.2020 töövaidluskomisjonile (edaspidi TVK) avalduse, milles

taotles: 1) tuvastada töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus, 2) lõpetada tööleping

töölepingu seaduse (TLS) § 107 lg 2 alusel; 3) tuvastada tema sooline diskrimineerimine

tööandja poolt ning mõista välja tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitis kokku

6923,85 eurot; 4) mõista tööandjalt välja hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel kolme kuu

keskmine töötasu kokku 9900 eurot (bruto). TVK jättis X avalduse rahuldamata (tl 9-13).

2. Hageja esitas Harju Maakohtusse hagiavalduse kostja vastu, milles on esitanud järgmised

nõuded: 1) tuvastada tööandjapoolse töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus; 2)

lõpetada hageja ja kostja vahel 25.01.2017 sõlmitud tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates

26.06.2020; 3) mõista kostjalt hageja kasuks välja TLS § 109 lg 1 alusel 9900 eurot

(bruto) ning suurendada hüvitist TLS § 109 lg 1 teise lausel alusel, võttes arvesse

töölepingu ülesütlemise asjaolusid ning mõlema poole huve (tl 1-7; 60-65).

3. Hagi kohaselt sõlmisid hageja ja kostja töölepingu 25.01.2017, mille alusel asus hageja

3(18)

kostja juurde tööle juriidilise osakonna direktori ametikohale. Hageja töötasu oli pärast

katseaega 3300 eurot bruto. 20.09.2018 jäi hageja rasedus- ja sünnituspuhkusele ning

seejärel lapsehoolduspuhkusele. C, kes oli ka hageja asendaja, sai juriidilise osakonna

juhataja tähtajalise töölepingu alusel kuni hageja tööle naasmiseni. Hageja pöördus 2020

märtsis korduvalt kostja poole sooviga kokku leppida tööle naasmise kuupäev. Hageja

kohtus 02.06.2020 kostja uue tegevjuhi Y ja personalijuht G-ga 02.06.2020. Kohtumisel

ütles Y hagejale, et ta ei soovi hageja naasmist tööle, kuna ta soovib, et C jätkaks

juriidilise osakonna direktorina. Hageja esitas kostjale 08.06.2020 TLS § 62 lg 2 alusel

avalduse lapsehoolduspuhkuse lõpetamiseks ning tööle naasmiseks alates 26.06.2020. Kui

hageja 26.06.2020 tööle saabus, andis kostja personalijuht G hagejale tööandjapoolse

töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse, millega lõpetas töölepingu koondamise

tõttu. Kostja personalijuht ütles, et juriidilise osakonna juhataja ametikoht likvideeriti ning

kahest osakonnas töötanud juristist üks viidi üle teise osakonda. C sai kostja juriidiline

nõustaja samal päeval, kui toimus hageja ja kostja esindaja Y kohtumine ehk 02.06.2020

(tl 1-7).

4. Hageja palub kohtul tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus, kuna kostja ei ole hageja

koondamisel lähtunud TLS § 89 nõuetest. Kostja on rikkunud TLS § 89 lg 5 kohustust.

Kostja pidi juriidilise osakonna juhi ametikoha likvideerimise vajaduse selgumisel ning

koondamist ette valmistades määratlema koondatavate isikute ringi. Kuna kostja koondas

õigusosakonna direktori ametikoha, tuli tööandjal koondatavate ringi määratlemisel

aluseks võtta töötajad, kellel on sarnased tööülesanded. Kostja poolt on tõendamata, et

struktuurimuudatused juriidilise osakonna likvideerimiseks algasid juba märtsis 2020 ning

tegelikkuses alates 26.06.2020 juriidiline osakond likvideeritud (tl 1-7; 80-83).

5. Hageja leiab, et kostja on hagejat diskrimineerinud perekondlike kohustuste täitmise tõttu,

kohelnud hagejat halvemini tema rasedus- ja sünnituspuhkusele mineku ning

lapsehoolduspuhkusel oleku tõttu ning nimetatud asjaoludest tingituna otsustanud hageja

töösuhte lõpetada. 02.06.2020 kohtumisel teatas kostja tegevjuht hagejale, et ei soovi

temaga töösuhet jätkata, kuna kostja tegevjuhil ja hagejal puudub tööalane koostöö.

Samuti soovitas kostja tegevjuht hagejale otsida uus töökoht või saada uus laps, et lükata

ebasoodne olukord hageja naasmise osas tulevikku, mis on hageja suhtes otseselt

diskrimineeriv. Kostja ei ole tõendanud ega selgitanud, milliseid jõupingutusi on kostja

teinud, et säilitada alla 3-aastast last kasvatava isiku töökoht (tl 1-7; 80-83).

Kostja vastus

6. Kostja palub jätta hageja nõuded täies ulatuses rahuldamata (tl 49-54, 72-75). Alates

03.03.2020 toimus kostja kui tööandja struktuuris detsentraliseerimine, mille tulemina

toimusid struktuurimuudatused. Hageja ametikohaga seotud struktuurimuudatused said

lõplikult sõnastatud 02.06.2020. Hagejale pakuti ka teist (juristi) ametikohta, millest

hageja keeldus. Hagejale tasuti koondamishüvitis summas 6600 eurot. Tööandja on

tõendanud struktuurimuudatuse toimumise ning juriidilise osakonna direktori ametikoha

likvideerimise. Seega on kostja tõendanud koondamise situatsiooni olemasolu hageja

ametikoha osas ning tööandjal oli õigus tööleping erakorraliselt üles öelda TLS § 89 lg 1

4(18)

kohaselt. Hageja oli ainuke, kes juriidilise osakonna direktorina töötas. Seega ei olnud

tööandjal võimalust töötajat kellegagi võrrelda. C ei ole hagejaga võrreldav isik, kuna C

kui nõuniku ja hageja tööülesanded erinevad määral, mis ei anna alust väita, et tegemist

oleks sarnaste tööülesannete ringiga. On tõendamata hageja väited, et ametijuhenditest

tulenevad kohustused on identsed hageja ja nõuniku puhul. Hageja väited eelisõiguse

olemasolu kohta ei ole tõendatud. Tööandjal puudus vajadus hagejat C või kellegi teisega

võrrelda. Negatiivsete tagajärgede vältimiseks ning töölepinguseadusest tulenevate

kohustuste vältimiseks pakkus tööandja hagejale sarnase sisu ja palgatasemega

ametikohta. Tööandja ei planeerinud hagejaga töösuhte lõpetamist, vaid üritas teha endast

kõik oleneva, et struktuurimuudatuste tõttu säilitada samas suurusjärgus ning sarnaste

ülesannetega olev ametikoht väikelast kastavavale lapsevanemale. Töötaja pakutavaga ei

soostunud. Kostja leiab, et töösuhtes on järgitud võrdse kohtlemise põhimõtteid.

Diskrimineerimise fakt ei ole tõendatud ega põhjendatud. Kostja ei ole rikkunud keeldu

lõpetada tööleping alla kolmeaastast last kasvatava isikuga TLS § 92 lg 3 alusel. Samuti ei

ole kahjuhüvitis põhjendatud, kuna koondamine oli õiguspärane. Juhul, kui kohus leiab, et

hageja kasuks tuleb mingi rahaline hüvitis välja mõista, siis tuleb hüvitiselt maha lahutada

tööandja poolt töötajale tasutud koondamishüvitis (1 kuu etteteatamine ja 1 kuu

koondamisehüvitis) summas 6600 eurot (bruto). Lisaks on hageja taotlenud TLS § 109 lg

1 kohase hüvitise suurendamist soolise diskrimineerimisega tekitatud varalise ja

mittevaralise kahju eest. Töötaja taotlus esmalt hüvitise väljamõistmiseks ning ka hüvitise

suurendamiseks ei ole põhjendatud, sest mis tahes soolist diskrimineerimist hageja poolt

väidetud viisil ei ole toimunud. Tööandja on selgitanud ja tõendanud, et koondamise

aluseks olevad struktuurimuudatused on toimunud. Hageja suhtes puudus alus eelisõiguse

rakendamiseks, kuivõrd hagejaga võrreldavaid töötajaid ei olnud. Kostja taotleb poolte

vahel 25.01.2017 sõlmitud töölepingu lõpetamist alates 26.06.2020 (tl 49-54, 72-75).

Maakohtu otsus

7. Maakohus rahuldas hagi. Tuvastas X ja Y OÜ vahel 25.01.2017 sõlmitud töölepingu

tööandja poolt erakorralise ülesütlemise tühisuse TLS § 89 lg 1 ja TLS § 89 lg 5 alusel.

Lõpetas X ja Y OÜ vahel 25.01.2017 sõlmitud töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates

26.06.2020. Mõistis välja Y OÜ-lt X kasuks TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise viie kuu

keskmise töötasu ulatuses summas 16 500 eurot bruto, millest arvestatakse maha tööandja

poolt hagejale TLS § 100 lg 1 ja lg 5 alusel makstud hüvitis summas 6600 eurot, mõistis

X kasuks hüvitise summas 9 900 eurot bruto.

8. Otsuse põhjenduste kohaselt on tõendatud, et kostja kui äriühingu tegevuses toimusid

ajavahemikus 2020 märtsist kuni 02.06.2020 struktuurimuudatused. Kostja on enda

02.02.2021 vastuse punktis 3.11 ja 3.12 märkinud, et tööandja restruktureerimise

tulemusena kaotati ära juriidilise osakonna direktori ametikoht, mitte terve juriidiline

osakond. Juriidilise osakonna teatud koosseisu säilimist kinnitab kostja sõnul ka asjaolu,

et hagejale esitati juristi tööpakkumine (tl 49-54). Seega kuni 2020 märtsini oli kostja

struktuuris eraldi osakonnana juriidiline osakond, mida juhtis juriidilise osakonna direktor.

Hageja ametikohaks oli juriidilise osakonna direktori ametikoht (tl 15-20). Hageja täitis

5(18)

juriidilise osakonna direktori ametit kuni 20.09.2018, mil ta jäi rasedus- ja

sünnituspuhkusele ning lapsehoolduspuhkusele. Peale kostja struktuurimuudatust

juriidiline osakond eksisteeris edasi, kuid selles ei olnud enam direktori ametikohta.

9. Puudub vaidlus selles, et hageja puhkuse ajal täitis juriidilise osakonna direktori

ametiülesandeid ajutiselt kostja töötaja C (vt 31.03.2021 kohtuisungi protokoll, 00:08:13;

tl 93 pöördel). Puudub vaidlus ka selles, et hageja esitas 08.06.2020 kostjale TLS § 62 lg 2

alusel avalduse lapsehoolduspuhkuse katkestamiseks ning tööle naasmiseks alates

26.06.2020. Kostja oli teadlik hageja kavatsusest peale lapsehoolduspuhkust tööle naasta

2020. aastal juba alates 2020 jaanuarist (TVK toimiku lk 9-10). Näiteks kirjutas hageja

kostja juhatuse liikmele Y-le 14.01.2020 e-kirja, milles teatas soovist tööle naasta 1.

septembril 2020 (TVK toimiku lk 10), millele Y vastas 15.01.2020, et hageja võtaks

temaga tuleviku plaanide rääkimisega seoses uuesti ühendust 2020 mais (TVKS toimiku

lk 9). Hageja kirjutas Y-le taas e-kirjad 05.05.2020 (TVK toimiku lk 21) ning 11.05.2020

(TVK toimiku lk 21). Hageja sai tööandja esindaja Y-ga kokku 02.06.2020 (TVK toimiku

lk 11). Hagiavalduse kohaselt ütles kostja tegevjuht Y 02.06.2020 kohtumisel hagejale, et

kuna temal puudub hagejaga tööalane kogemus (Y sai kostja tegevjuhiks ajal, kui hageja

oli lapsehoolduspuhusel), ei soovi tema hageja naasmist tööle ning soovib jätkata

töötamist hageja asendaja C-ga; Y arvates ei olnud hagejal mõistlik eeldada, et pärast nii

pikka eemalolekut saab ta oma ametikohale naasta (tl 1 pöördel, punkt 5). Kostja ei ole

selles osas hageja väidetele vastu vaielnud. Peale kostja struktuurimuudatust juriidiline

osakond eksisteeris edasi, kuid selles ei olnud enam direktori ametikohta.

10. Hageja esimene tööpäev peale lapsehoolduspuhkuselt naasmist kostja juures oli

26.06.2020. Tööandja poolt esitati hagejale koosoleku kutse osalemaks 26.06.2020 kell

09.00 algaval koosolekul (tl 23). 26.06.2020 kell 09.00 alanud koosolekul esitas tööandja

personalijuht hagejale töölepingu ülesütlemiseavalduse koondamise tõttu. Nimetatud

avalduses on märgitud, et Y OÜ struktuuris viidi läbi muudatused, mille kohaselt

likvideeriti juriidilise osakonna direktori ametikoht ning juriidilise osakonna direktori

töökohustused jagati ümber. Töö ümberkorraldamine ja juriidilise osakonna direktori

ametikoha likvideerimine toob kaasa hageja töölepingu lõpetamise koondamise tõttu ning

hageja

viimane

töölepingujärgne

tööpäev

on

26.06.2020

(tl

24-25).

Samas

ülesütlemisavalduses teatas kostja hagejale, et samaväärset tööd ei ole kostjal hagejale

pakkuda, kuid on pakkuda juristi ametikoht, kuid kostja juhib hageja tähelepanu sellele, et

ametikoha vahetumisel muutub ka töötasu vastavalt pakutavale ametikohale (tl 24-25).

Käesolevas asjas on tõendiks muu hulgas 26.06.2020 kostja personalijuhi G ja hageja

kohtumise helisalvestis (mille hageja poolt koostatud stenogramm on tl 29).

11. Töölepingu muudatustest ja ametijuhendist nähtuvalt muutis kostja 02.06.2020 C

töölepingut ning C jätkas alates 02.06.2020 kostja juures tööd nõuniku ametikohal (tl 26-

28). Nõuniku ametijuhendist tulenevalt oli nõuniku haridusnõueteks minimaalselt

juriidiline või ärijuhtimise kõrgharidus, vähemalt bakalaureuse kraad ärijuhtimises või

õigusteaduses ja nimetatute praktilise rakendamise oskus (tl 27 pöördel).

12. Võrreldes juriidilise osakonna direktori (hageja) ja nõuniku (C) ametijuhendeid, siis

6(18)

nendest leidub väga palju põhimõtteliselt sarnaseid tööülesandeid isegi vaatamata sellele,

et on kasutatud erinevat sõnakasutust, siis paljud tööülesande oma sisult on jäänud samaks

(tl 15-20; 26-28; hageja poolt koostatud võrdlustabel tl 30-31). Seega leiab kohus, et

hageja töökoha eesmärk ega töö sisu struktuurimuudatuste järel ära ei kadunud ega

muutunud. Kui hageja ametinimetus oleks muutunud õigusosakonna direktori ametikohast

nõuniku ametikohaks, siis see poleks kaasa toonud olulisi muutusi hageja tööülesannete,

töölepingu tingimustes ega töökorralduses. Sisuliselt jätkas endise ametinimetusega

juriidilise osakonna direktori ametiülesandeid juriidiline nõunik C (nagu kostja

personalijuht seda ametikohta nimetas enda 26.06.2020 kohtumisel hagejaga). Juriidilise

osakonna direktor allus ametijuhendi järgi otse ettevõtte juhile, nagu allus ka nõunik alates

02.06.2020. Selles osas samuti mitte mingeid erinevusi ei esine.

13. Kui kostja koondas õigusosakonna direktori ametikoha (nagu ka teiste osakondade

direktorite ametikohad), siis tulnuks kostjal koondatavate töötajate ringi määratlemisel

võtta aluseks töötajad, kellel on sarnased tööülesanded. Koondamissituatsioonis on

tööandja kohustatud tuvastama, kas tööandjal on koondatava isikuga võrreldavaid

töötajad, kelleks on sarnase tööülesannetega töötajad, mitte sarnaste ametinimetustega

töötajad. Kohtu hinnangul oli hagejaga võrreldav töötaja kuni 02.06.2020 hageja

ametikoha asendaja ning alates 02.06.2020 juriidiline nõustaja C, kellelt nõuti

ametijuhendi järgi muu hulgas juriidilist kõrgharidust ja kes tegeles juriidilise

nõustamisega. Kostja jättis koondamissituatsioonis hageja ja C kui sarnaste

tööülesannetega isikud omavahel võrdlemata, mistõttu ei ole kostja järginud TLS § 89

lõikest 5 tulenevat kohustust. Äriühingu struktuurimuudatuste käigus ei saa jätta

tähelepanuta TLS § 89 lg 5 kohustusi. Seaduseandja mõte ei ole olnud see, et alla 3-aastast

last kasvatava töötaja ametinimetust ära muutes ja uut ametikohta luues oleks

struktuurimuudatuste varjus võimalik kõrvale hiilida tööandja kohustusest järgida TLS §

89 lg 5 nõudeid. Kui tööandja sellist õigust jaatada, siis kaotaks TLS § 89 lg 5 täielikult

oma mõtte ja tähenduse. Miski ei takista tööandjal sageli ja korduvalt teha

struktuurimuudatusi ja iseenesest oleks ka võimalik, et peale seda, kui nö ebasobiv

inimene on koondatud, teostatakse taas struktuurimuudatus ning struktuur võib jätkuda

samas vormis, nagu oli enne töötaja koondamist. Seejuures pole endisel töötajal enamasti

mingil viisil sellisele infole ligipääsu ning seeläbi puuduks ka võimalus oma seadusega

tagatud õiguste kaitseks. Oluline ja vajalik on siiski lähtuda töötajate tööülesannetest,

mitte ametinimetustest.

14. Sellest tulenevalt leiab kohus, et hageja koondamine on tühine TLS § 89 lg 1 sätestatud

aluse puudumise tõttu, kuna hageja koondamiseks puudus igasugune alus ja vajadus.

Kostja töömaht ei vähenenud viisil, et hageja tööülesanded oleksid ära kadunud Samuti ei

olnud kostja struktuurimuudatused sellised, et hageja töösuhte jätkamine oleks muutunud

võimatuks. Lisaks eeltoodule on kostja rikkunud ka TLS § 89 lg 5 kohustust, kui kostja

otsustas just hageja koondada.

15. Seega on kostja 26.06.2020 erakorraline töölepingu ülesütlemine tühine nii TLS § 89 lg 1

kui ka TLS § 89 lg 5 alusel.

7(18)

16. Kohus on eelpool tuvastanud, et tööandja ütles hagejaga töölepingu erakorraliselt üles

ebaseaduslikult, so ilma seadusliku aluseta, rikkudes TLS § 89 lg 1 ja lg 5 nõudeid. Seega

esineb faktiline asjaolu, mille põhjal võib eeldada, et on toimunud otsene või kaudne

diskrimineerimine ning tuleb kohaldada tõendamiskohustuse regulatsiooni. Käesolevas

asjas on tuvastatud, et kostja eelistas hageja asemele tööle jätta C, kellega kostja juhatuse

liikmel Y-l oli hea koostöö. Hageja lapsehoolduspuhkusel viibimise tõttu ei olnud Y ja

hageja koos kunagi töötanud, kuna Y sai kostja tegevjuhiks ajal, mil hageja viibis

lapsehoolduspuhkusel. Kohtu arvates on tõendatud, et kostja on hagejat diskrimineerinud

vaid seetõttu, et hageja täitis perekondlikke kohustusi, olles esmalt rasedus- ja

sünnituspuhkusel ning seejärel lapsehoolduspuhkusel, mistõttu ei saanud kostja juhatuse

liikmel tekkida hagejaga nö head ja usaldusväärsed tööalased suhted. Seda kinnitab muu

hulgas ka 26.06.2020 kostja personalijuhi G poolt öeldu, et hageja on pikalt töölt eemal

olnud (salvestise aeg 02:43); et hageja nagunii ei oleks enam tulemas kostja juurde tööle,

kuna hagejal on elukoht hoopis mujal (salvestise aeg alates 05:46 kuni 05:54). Kohtu

hinnangul pole kostja eelistanud juriidilise nõustaja ametikoha täitmisel C hagejale mitte

seetõttu, et C tööalased oskused kuidagi ületaksid hageja oskusi ega ka mitte seetõttu, et

nõuniku ametikoht vajas pakiliselt kiiresti täitmist, et kostjal polnud aega isegi hagejaga

arutada selle ametikoha pakkumist hagejale, vaid kostja eelistas C vaid seetõttu, et tema ei

viibinud töölt eemal seoses perekondlike kohustuste täitmisega ja lapsevanemaks

olemisega, nagu seda tegi kõnealusel perioodil hageja. Kohus leiab, et C hagejale

eelistamisega on kostja toime pannud hageja diskrimineerimise lapsevanemaks olemise ja

perekondlike kohustuste täitmise tõttu.

17. TLS § 107 lg 2 järgi tühiselt üles öeldud töölepingu võib lõpetada kohus mh töötaja

taotlusel. Nimetatud sätte kohaselt tuleb tööleping lõpetada alates ajast, kui see oleks

lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Vähemalt üldjuhul tähendab see, et kohus saab

lepingu lõpetada ajast, mil leping lõppenuks etteteatamistähtaja järgimise korral

(Riigikohtu 10. oktoobri 2012. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-82-12, p 16 teine lõik). Nii

hageja kui kostja on palunud, et kohus lõpetaks hageja töölepingu 26.06.2020. Kuivõrd

kostjapoolne töölepingu erakorraline ülesütlemine oli tühine, siis kohus lõpetab X ja Y

OÜ vahel 25.01.2017 sõlmitud töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates 26.06.2020.

18. Hageja palub, et kohus mõistaks kostjal välja nii varalise kui mittevaralise kahju. Varaline

kahju moodustab saamata jäänud töötasust summas 6923,85 eurot. Samuti palub hageja

kohtul välja mõista mittevaralise kahju kohtu äranägemisel TsMS § 366 alusel (tl 1-7).

19. Hageja lähtub vastava nõude esitamisel sellest, et tema keskmine töötasu suurus oli 3300

eurot (bruto) kuus ning seega tema kolme kuu keskmine töötasu oli 9900 eurot (bruto) (tl

1-7). Kostja ei ole sellele väitele vastu vaielnud (tl 49-54). Kohus saab TLS § 109 lg 1

teise lause alusel kaaluda, kas nõutava hüvitise suurust peaks muutma. Mõlemal poolel on

võimalus tuua esile ja tõendada asjaolud, millega kohus sealjuures võiks arvestada. TLS §

109 lg-s 1 sätestatud hüvitis hõlmab erinevaid kahju liike ning selle hüvitise koosseisus

tuleb hüvitada tekkinud varaline kahju. Olukorras, kus tööandaja lõpetab töötajaga

töölepingu ebaseaduslikult, tuleb mittevaralise kahju eest maksta hüvitis. Hüvitise suurus

8(18)

sõltub töölepingu ebaseadusliku lõpetamise asjaoludest (Riigikohtu 21.11.2018 otsus

tsiviilasjas nr 2-16-708/54, p 24).

20. Kui kohus tuvastab, et kostja on võrdse kohtlemise põhimõtet hageja töölepingu

erakorralise ülesütlemisega rikkunud, siis VõrdKS § 2 lg 3 ei tähenda kahju hüvitamise

iseseisvat alust. See tähendab, et selleks, et töötaja saaks VõrdKS § 1 lg-s 1 nimetamata

tunnuste alusel VõrdKS § 24 lg-te 1 ja 2 järgi nõuda tööandjalt kahju hüvitamist, peab

võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine kujutama endast töölepingu rikkumist, mis peab

olema töötaja kahju põhjuseks (VÕS § 127 lg 4) ning mittevabandatav (VÕS § 103),

töötaja kahju peab olema hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga

(VÕS § 127 lg 2) ning see kahju peab olema olnud tööandjale lepingu sõlmimise ajal

ettenähtav (VÕS § 137 lg 3).

21. Kohus peab hüvitise suuruse kindlakstegemisel arvestama ka sellega, et hagejale tekitatud

otsene varaline kahju on kujunenud alates töölepingu ebaseadusliku lõpetamise hetkest

26.06.2020 saamata jäänud töötasust, millest on maha arvatud töötukindlustushüvitis, mis

alates 04.06.2020 kuni 11.10.2020 on kalendripäevas 53.43 eurot (tl 34). Hageja sõlmis

uue töölepingu alates 07.09.2020, seega tuleb lugeda viimaseks päevaks, mil hageja

kandis kostjaga sõlmitud töölepingu ebaseadusliku lõpetamise tõttu otsest varalist kahju

06.09.2020 (tl 35). Töötukassa andmetel oli hageja keskmine ühe kalendripäeva töötasu

144,4 eurot, on hageja otsene varaline kahju 6923,85 eurot (144,4-53,43=90,97x 65 +

7x144,4) eurot.

22. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja keskmiseks töötasu suuruseks on 3300 eurot

bruto. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 5 x 3300 eurot, so 16 500 eurot

bruto. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et kostja on hagejale tasunud 6600 eurot,

mida kostja ise käsitleb nn vallandamishüvitisena (tl 76). Kostja on selgitanud, et on

tasunud hagejale koondamishüvitise ühe kuu keskmise töötasu hüvitise ulatuses (3300

eurot; TLS § 100 lg 1) ning ühe kuu hüvitise johtuvalt etteteatamise tähtajast (30 päeva;

TLS § 100 lg 5) (tl 49-54, p 3.32, 3.33).

23. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi täies ulatuses ning mõistab kostjalt hageja

kasuks välja hüvitisena 9900 eurot bruto.

24. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 ja 2 jäävad käesolevas asjas kõik menetluskulud kostja Y OÜ

kanda. Hageja esindaja on esitanud hageja menetluskulude lõpliku nimekirja 06.04.2021

(tl 100-102), kokku summas 4400 eurot (ilma käibemaksuta, käibemaks ei lisandu), mille

moodustab riigilõiv 550 eurot ja hageja esindaja õigusabikulu 35 tunni eest kokku 3850

eurot. Hageja esindaja tunnihind on 110 eurot tund (ilma käibemaksuta).

Kostja apellatsioonkaebus

25. Kostja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus ja teha uus otsus, millega

hagi jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on kohus kinnitanud

struktuurimuutust. Kohtuotsuse põhjendustest ei selgu, miks ja millistele tõenditele

9(18)

tuginedes on kohus jõudnud seisukohale, et koondamine ei olnud õiguspärane. Juriidilise

osakonna direktori ja juriidilise nõuniku tööülesanded sarnasteks. Esmalt märgib

Tööandja, et juriidilise nõustaja ametikohta tema struktuuris ei ole, ega olnud ka

02.06.2020.a struktuurimuudatuste järgselt – C on nõunik, mitte juriidiline nõustaja nagu

kohus on järeldanud. Lisaks ei nähtu kohtuotsusest tööülesannete sisulist analüüsi (mis

oleks pidanud koondamise õiguspärasuse/õigusvastasuse tuvastamisele eelnema), mistõttu

ei ole koondamise õigusvastasuse põhjendused kooskõlas seaduses sätestatud nõuetega

kohtuotsusele;

26. Koondamise

õiguspärasuse

hindamisel

on

üheks

tuumküsimuseks

see,

kas

struktuurimuutustele tuginedes on jagatud Töötaja tööülesanded ümber selliselt, et

kokkulepitud tingimustel töö pakkumine Töötajale Tööandja poolt ei olnud võimalik.

Teiseks tuumküsimuseks on see, kas Töötajat sai üleüldse kellegagi võrrelda, mis oleks

tinginud TLS § 89 lg-st 5 tuleneva eelisõiguse tööle jäämiseks. Nimetatud küsimustele

vastamiseks tulnuks kohtul esmalt välja selgitada ülesannete ümber jagamise fakt (või

selle puudumine) ehk struktuurimuudatus kui selline ning seejärel tulnuks kohtul hinnata,

kas Tööandjal tekkis kohustus Töötajat kellegagi võrrelda (ametiülesannete võrdlemine).

27. Vaidlus puudub selle üle, et Tööandja on tõendanud muudatused ettevõtte struktuuris,

mille tagajärjel kaotati ettevõtte struktuurist juriidilise direktori ametikoht. Kohus ei ole ka

kohtuotsuse punktides 21 jj tuvastanud vastupidist. Kohus on kohtuotsuse punktis 17 ja 24

viidanud, et „Samuti ei olnud Kostja struktuurimuudatused sellised, et…“. Seega on

struktuurimuudatuste toimumine Tööandja poolt tõendatud ning kohtu poolt ka

kohtuotsuses tuvastatud.

28. Tööandja rõhutab, et sellist ametikohta nagu juriidilise osakonna nõunik Tööandja

struktuuris ei ole. Tööandja struktuuris on nõuniku ametikoht, mis allub otseselt

tegevdirektorile (vt 16.03.2021.a menetlusdokumendi lisas 3 olev tõlge). Nõunik kuulub

otse tegevjuhi alluvusse, tal ei ole otseseid alluvaid, asendajaid ja ka ta ise ei pea kedagi

asendama (v.a siis poolte kokkuleppel). Struktuurimuudatusena hakkasid ka tollel hetkel

olemas olnud 2 juristi alluma otse tegevjuhile. Muudatus ei puudutanud ainult Töötaja

ametikohta vaid ka endises juriidilises osakonnas olnud juriste.

29. Kohus on leidnud, et juriidilise osakonna direktori ja juriidilise osakonna1 nõuniku

ametijuhendeid

võrreldes

leidub

nendes

väga

palju

põhimõtteliselt

sarnaseid

tööülesandeid, vaatamata erinevale sõnakasutusele (kohtuotsuse punkt 22). Eelnevale

rajaneb ka kohtu järeldus selle kohta, et koondamine oli õigusvastane, sest sisuliselt

hakkas juriidilise osakonna nõunik täitma juriidilise osakonna direktori ülesandeid.

30. Diskrimineerimise nõue saab tõusetuda ainuüksi sellisel juhul, kui Tööandja oleks

rikkunud koondamisel seaduses sätestatud nõudeid kuid ka sellisel juhul ei ole

põhjendatud väita, et igatahes oleks diskrimineerimine esinenud. Kohus oleks pidanud

diskrimineerimise tuvastama ja välja tooma aluse – kohus seda teinud ei ole. Kohtu

järeldused (kohtuotsuse punktis 30), millele tuginedes on loetud diskrimineerimine

toimunuks, on hüpoteetilised, oletuslikud ning ei tugine asjas esitatud tõenditele. Seega on

10(18)

diskrimineerimise tuvastamisel kohus rikkunud TsMS § 442 lg-st 8 tulenevat kohtuotsuse

põhjendamiskohustust.

31. Kohtu järeldused hüvitise suuruse määramisel ei ole põhjendatud. Ainuüksi asjaolust, et

kohus on otsustanud suurendada hüvitist, ei ole piisav, et kohtuotsusest nähtuks järelduste

õigsus või kohtu siseveendumuse kujunemine. Määratud hüvitis on ebaproportsionaalselt

suur. Tööandja leiab, et kohtuotsusest ei nähtu see, miks on põhjendatud 5 kuulise hüvitise

välja mõistmine. Samuti ei nähtu, et kohus oleks üleüldse arvestanud Tööandja poolt

hüvitise suurusesse puutuvate väidetega.

32. Pealegi on Tööandja üritanud vähendada võimalikku tekkivat kahju Töötajale, sest:

-Tööandja on pakkunud Töötajale kolme kuu hüvitist töölepingu kokkuleppel lõpetamisel,

millisest on Töötaja keeldunud.

-Tööandja on pakkunud Töötajale sama palgatasemega juristi ametikohta. Töötaja on selgelt

väljendanud soovimatust tööle naasta, sj ei ole Töötaja isegi kaalunud pakutavat juristi

ametikohta. Töötaja ei tundnud huvi juristi ametiülesannete ega töötasu vastu. Töötaja sooviks

oli võimalikult suure lahkumishüvitise saamine struktuurimuudatuste fakti olukorras, mitte

seadusekohase lahenduse saavutamine.

-Tööandja on tasunud Töötajale 6600 eurot (bruto) hüvitisena koondamise eest (vt

02.02.2021.a Lisa 1 – väljavõte tasutud summadest.

-Töötaja asus tööle uuele ametikohale veidi enam kui kaks kuud pärast töölepingu lõpetamist.

33. Teiseks, ei ole Töötaja kahju hüvitise suurus põhjendatud kohtu poolt määratud ulatuses

järgmistel põhjendustel:

(i) Töötaja käitus ebaviisakalt ning agressiivselt Tööandja töötajaga (Lea Kimber).

(ii) Töötukassa on tasunud Töötajale 3472,95 eurot (bruto) töötuskindlustushüvitist.

(iii) Arvestades seda, et Töötaja nõue on 9900 eurot (bruto) ning töötaja on saanud Tööandjalt

ning Töötukassalt kokku 10 072,95 eurot, ei ole põhjendatud mis tahes hüvitise välja

mõistmine isegi juhul, kui kohus peaks tuvastama selle, et töösuhte lõpetamine ei toimunud

õiguspäraselt.

34. Kohus on suurendanud TLS § 109 lg 1 kohast hüvitist soolise diskrimineerimisega

tekitatud varalise ja mittevaralise kahju eest. Tööandja leiab, et Töötaja taotlus esmalt

hüvitise väljamõistmiseks ning ka hüvitise suurendamiseks ei ole põhjendatud, sest mis

tahes soolist diskrimineerimist Töötaja poolt väidetud viisil ei ole toimunud.

Hageja vastuapellatsioonkaebus

35. Hageja vaidlustab maakohtu otsuse resolutsiooni punkti 4 selles osas, millega kohus

arvestas TLS § 109 lg 1 hüvitiselt maha TLS § 100 lg 5 alusel tasutud hüvitise ning palub

teha otsus, millega muuta maakohtu otsuse resolutsiooni punkti 4 selliselt, et TLS § 109 lg

1 sätestatud hüvitisest tasaarvestatakse vaid § 100 lg 1 alusel tasutud hüvitis. Seega mõista

Y OÜ-lt välja X kasuks hüvitis brutosummas 13 200 eurot. Muus osas palub hageja jätta

maakohtu otsuse muutmata.

11(18)

36. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt otsustas kohus kohtuotsuse resolutsiooni

punkti 4 kohaselt mõista Y OÜ-lt X kasuks TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise viie kuu

keskmise töötasu ulatuses summas 16 500 eurot bruto, millest arvestatakse maha tööandja

poolt hagejale TLS § 100 lg 1 ja lg 5 alusel makstud hüvitis summas 6600 eurot.

Vastustaja ei nõustu maakohtu otsusega selles osas, milles maakohus otsustas TLS § 109

lg 1 sätestatud hüvitiselt maha arvestada TLS § 100 lg 5 sätestatud hüvitise ehk hüvitise

töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatatud aja eest. Vastustaja põhjendab oma

seisukohta alljärgnevalt: Vastustaja selgitas 25.03.2021 vastuses maakohtule (p 2.14), et

kohtu poolt TLS § 109 lg 1 alusel määratavalt hüvitiselt ei tohiks maha arvutada

töölepingu ülesülemisest vähem etteteatatud aja eest makstud hüvitist, kuivõrd tegemist on

hüvitisega, mis tuleks tööandjal tasuda ka juhul, kui kohus lõpetab töölepingu TLS § 107

lg 2 alusel. Vastupidisel tõlgendusel oleks tööandjal võimalik teoreetiliselt pika töösuhte

kestvusega töötajatega töösuhteid lõpetades läbi TLS § 109 lg 1 ja TLS § 100 lg 5

hüvitiste tasaarvestuse jõuda hüvitiste maksmisel nö nullseisu, mis ei saa olla seaduse

mõte ja eesmärk. Vastustaja on seisukohal, et tegemist on kahe eraldiseisva hüvitise

liigiga, mida ei ole võimalik tasaarveldada, kuivõrd tööandja peab alati töösuhte

ülesütlemisest kas ette teatama või hüvitama vähem etteteatatud aja.

37. Antud vaidluse puhul puudub poolte vahel vaidlus, et Apellant jättis Vastustaja töölepingu

ülesütlemisel kohaldamata TLS § 97 lg 2 p 2 sätestatud etteteatamis tähtaja, kuid hüvitas

Vastustajale vastavalt TLS § 100 lg 5 vähem etteteatatud aja. TLS § 100 lg 5 alusel

tasutud hüvitise kohtu poolt tasaarvestamine TLS § 109 lg 1 sätestatud hüvitisega viib

olukorrani, justkui Apellant ei öelnud töösuhte ülesütlemisest nõutud aja võrra ette ega ka

hüvitanud Vastustajale vähem etteteatatud aega.

38. Kui kohus leiab, et Apellant ei pidanudki TLS § 100 lg 5 sätestatud hüvitist Vastustajale

tasuma (kuna hüvitis tasaarvestatakse), oleks Apellant pidanud töösuhte ülesütlemisest

Vastustajale 1 kuu ette teatama. Seega oleks käesoleva vaidluse puhul pidanud Vastustaja

töösuhe lõppema 1 kuu hiljem ehk 26.07.2020. Selline tõlgendus tooks omakorda kaasa

suurema puhkuse hüvitise ning potentsiaalse puhkusehüvitise nõude Vastustaja poolt

Apellandi vastu TLS § 35 ning TLS § 71 alusel. Eelnevast tulenevalt leiab Vastustaja, et

kohtuotsuse reolutsiooni punktis 4 on kohus materiaalõigust vääralt kohaldanud ning

palub ringkonnakohtul resolutsiooni punkti 4 muuta selliselt, et TLS § 109 lg 1 sätestatud

hüvitisest võetakse maha ainult § 100 lg 1 sätestatud hüvitis ja mitte TLS § 100 lg 5

sätestatud hüvitis. Seega mõista Y OÜ-lt välja X kasuks hüvitis brutosummas 13 200

eurot.

Vastused apellatsioonkaebustele

39. Pooled vaidlesid esitatud apellatsioonkaebustele vastu ja palusid jätta need rahuldamata

ning menetluskulud jätta teise poole kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

40. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb

12(18)

tühistada osaliselt, osas, milles maakohus mõistis lõppjäreldusena välja kostjalt hageja

kasuks hüvitise 6 600 eurot ületavas osas, samuti menetluskulude jaotuse ja rahalise

kindlaksmääramise osas. Tühistatud osas teha uus otsus, millega mõista kostjalt hageja

kasuks välja hüvitis 6 600 eurot ning anda uus menetluskulude jaotus. Muus osas jätta

otsus muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb

rahuldada osaliselt ja vastuapellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

41. Asja materjalidest nähtub:

-

Poolte vahel oli sõlmitud 25.01.2017 tööleping, mille järgi töötas hageja kostja juures

juriidilise osakonna direktorina (tl 15-20). Hageja täitis juriidilise osakonna direktori

töökohustusi kuni 20.09.2018, mil ta jäi rasedus- ja sünnituspuhkusele ning

lapsehoolduspuhkusele.

-

Pooled ei vaidle selle üle, et hageja puhkusel viibimise ajaks sõlmiti C-ga tähtajaline

tööleping, st ajutiselt äraoleva hageja asendamiseks.

-

Kostja kui äriühingu tegevuses toimusid ajavahemikus 2020 märtsist kuni 02.06.2020

struktuurimuudatused. Äriregistri andmetel lõppesid 25.03.2020 nelja kostja juhatuse

liikme volitused ning juhatuse liikmena jätkas vaid Y (tl 111-114).

-

Kostja on avaldanud, et restruktureerimise tulemusena kaotati ära juriidilise osakonna

direktori ametikoht, mitte terve juriidiline osakond. Kuni 2020 märtsini oli kostja

struktuuris eraldi osakonnana juriidiline osakond, mida juhtis juriidilise osakonna

direktor. Peale kostja struktuurimuudatust juriidiline osakond eksisteeris edasi, kuid

selles ei olnud enam direktori ametikohta vaid nõuniku ametikoht.

-

Kostja oli teadlik hageja kavatsusest peale lapsehoolduspuhkust tööle naasta 2020.

aastal juba alates 2020 jaanuarist (TVK toimiku lk 9-10). Hageja saatis kostja juhatuse

liikmele Yl-e 14.01.2020 e-kirja, milles teatas soovist tööle naasta 1. septembril 2020

(TVK toimiku lk 10), millele Y vastas 15.01.2020, et hageja võtaks temaga tuleviku

plaanide rääkimisega seoses uuesti ühendust 2020 mais (TVKS toimiku lk 9). Hageja

kirjutas Y-le taas e-kirjad 05.05.2020 (TVK toimiku lk 21) ning 11.05.2020 (TVK

toimiku lk 21).

-

Hageja sai tööandja esindaja Y-ga kokku 02.06.2020 (TVK toimiku lk 11).

-

Töölepingu muudatustest ja ametijuhendist nähtuvalt muutis kostja 02.06.2020 C

töölepingut ning C jätkas alates 02.06.2020 kostja juures tööd nõuniku ametikohal (tl

26-28), tema tööleping muudeti tähtajatuks.

-

Hageja esitas 08.06.2020 kostjale TLS § 62 lg 2 alusel avalduse lapsehoolduspuhkuse

katkestamiseks ning tööle naasmiseks alates 26.06.2020.

-

Tööandja poolt esitati hagejale koosoleku kutse osalemaks 26.06.2020 kell 09.00

algaval koosolekul (tl 23).

13(18)

-

26.06.2020 kell 09.00 alanud koosolekul esitas tööandja personalijuht hagejale

töölepingu ülesütlemiseavalduse koondamise tõttu. Nimetatud avalduses on märgitud,

et Y OÜ struktuuris viidi läbi muudatused, mille kohaselt likvideeriti juriidilise

osakonna direktori ametikoht ning juriidilise osakonna direktori töökohustused jagati

ümber. Töö ümberkorraldamine ja juriidilise osakonna direktori ametikoha

likvideerimine toob kaasa hageja töölepingu lõpetamise koondamise tõttu ning hageja

viimane

töölepingujärgne

tööpäev

on

26.06.2020

(tl

24-25).

Samas

ülesütlemisavalduses teatas kostja hagejale, et samaväärset tööd ei ole kostjal hagejale

pakkuda, kuid on pakkuda juristi ametikoht, kuid kostja juhib hageja tähelepanu

sellele, et ametikoha vahetumisel muutub ka töötasu vastavalt pakutavale ametikohale

(tl 24-25).

-

Hageja pakutud juristi kohta vastu ei võtnud.

-

Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja keskmiseks ühe kuu töötasu suuruseks

oli 3300 eurot bruto.

-

Kostja tasus hagejale 6600 eurot (bruto) st koondamishüvitise ühe kuu keskmise

töötasu hüvitise ulatuses 3300 eurot vastavalt TLS § 100 lg-le 1 ning ühe kuu hüvitise

vähem töölepingu lõpetamisest etteteatamise eest vastavalt TLS § 100 lg-le 5 (tl 49-

54, p 3.32, 3.33).

-

Kostja sai Töötukassalt töötuskindlustushüvitist 3 472,95 eurot (bruto).

-

Kostja asus uue tööandja juures tööle 07.09.2020.

42. Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled jätkuvalt selle üle, kas töölepingu erakorraline

ülesütlemine on kehtiv ning kas ja millises ulatuses kostjal on kohustus maksta hagejale

hüvitist. Vastates apellatsioonkaebuse, vastuapellatsioonkaebuse ja neile esitatud vastuste

väidetele käsitleb kolleegium esmalt töölepingu lõpetamise kehtivusega seonduvat ning

seejärel sellest tulenevat hüvitisenõudeid.

43. Ringkonnakohus leiab, et maakohus kohaldas õigesti töölepingu erakorralise ülesütlemise

tühisuse tuvastamise nõude lahendamisel materiaalõiguse norme ega rikkunud oluliselt

menetlusõiguse norme asjaolude tuvastamisel ega tõendite hindamisel. Nõustuda ei saa

kostja apellatsioonkaebuse väidetega, et maakohus ei ole olulises osas põhjendanud oma

lõppjäreldusena

esitatud

seisukohta,

et

hageja

koondamiseks

alus

puudus.

Maakohus analüüsis töösuhte lõpetamise asjaolusid ja esitatud tõendeid (vt maakohtu

otsuse

p-d 15-25)

viidates

kohaldatud

materiaalõigusnormidele.

Kostja

apellatsioonkaebuse väited kordavad olulises osas tema maakohtus esitatud väiteid,

millele on maakohus oma otsuses juba hinnangu andnud. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu põhjendustega, et töölepingu ülesütlemine on tühine ning ei korda neid

TsMS § 654 lg 6 alusel. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus

järgmist.

44. Vaidlus puudus selle üle, et kostja esitatud tõendist struktuurimuudatuste kohta nähtub, et

14(18)

enne kui nimetatu toimus, moodustasid juriidilise osakonna kollektiivi juriidilise

osakonna direktor ja kaks juristi, peale nn struktuurimuudatust moodustasid juriidilise

osakonna kollektiivi nõunik ja kaks juristi. Erinevus struktuurimuudatuses toimus seega

selles,

et

juriidilise

osakonna

direktori

asemel

loodi

nõuniku

ametikoht.

Apellatsioonkaebuses toob kostja esile erinevused juriidilise osakonna direktori ja

nõuniku tööülesannetes, kuid ringkonnakohtu arvates leidis maakohus põhjendatult,

võrreldes juriidilise osakonna direktori ja nõuniku ametijuhendeid, et seal sisalduvad

põhimõtteliselt sarnased tööülesanded ning kuigi ülesannete kirjeldamisel on kasutatud

erinevat sõnakasutust on sisult tööülesanded jäänud samaks. Kostja kordab

apellatsioonkaebuses maakohtus avaldatut, et nõuniku tööülesanneteks olid ka sellised

kohustused, mis juriidilise osakonna direktori ametijuhendis puudusid. Ringkonnakohus

leiab, et erinevates ametijuhendites tööülesandeid võrreldes ei saa lähtuda pelgalt

sõnakasutusest,

vaid

analüüsida

tuleb

seda

kas

ja

millised

tööülesanded

kadusid/lisandusid. Juriidilise osakonna direktori ametijuhendi järgi oli töötaja ülesandeks

nõustada ettevõtet kõikvõimalikes juriidilistes küsimustes nii ettevõtte siseselt kui ka

kolmandate isikute ees. Samas nähtub ametijuhendist, et juriidilise osakonna direktori

kohustused olid palju laiahaardelisemad kui üksnes juriidiline nõustamine dokumentide

koostamisel/kontrollimisel ja esindamine. Nii nähtub juriidilise osakonna direktori

ametijuhendist, et tema kohustuseks oli ka koos vahetu juhiga välja töötada tegevuskava

ettevõtte strateegiliste suundade realiseerimiseks ning tagada kehtestatud tegevuskava

elluviimine, kohustus algatada ja töötada välja investeerimisprojektide aastaplaane, mh

vastutada kinnitatud investeerimisplaanide elluviimise eest, osaleda ja pakkuda lahendusi

ettevõtte

riskijuhtimisplaanide

ettevalmistamisel

ning

vastutada

ettevõtte

riskijuhtimisplaanide elluviimise eest. Kuigi nõuniku ametikoha eesmärgina on

ametijuhendis märgitud, et nõunik on ettevõtte juhi, osakonna juhtide ja strateegiliste

partnerite

nõustaja,

ettevõtte

kriisikomisjoni

alaline

liige

ning

ettevõtte

korruptsioonivastase tegevuse koordineerija, on ringkonnakohus seisukohal, et erinevaid

ametijuhendeid võrreldes ei ole viidatud ametikohtade tööülesannete tegelik sisu ja

vastutusala muutumine veenvalt tõendatud. Mõlemast ametijuhendist nähtub, et töötaja

ülesandeks oli nii ettevõtte juhi, kui selle kaudu ka kogu ettevõtte erinevate osakondade

juriidilistes küsimustes nõustamine ning kontroll, selle üle, et juhiseid järgitakse, samuti

ettevõtte kasuks juriidiliste küsimuste lahendamine kolmandate isikutega.

45. TLS § 89 lg 1 järgi võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte

jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö

ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). Kuna asjas ei

leidnud tõendamist, et hagejaga töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutus

võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise

juhul, siis tuvastas maakohus põhjendatult, et hageja suhtes töölepingu ülesütlemine on

tühine.

Koondamissituatsiooni

ringkonnakohtu

arvates

ei

esinenud,

sest

struktuurimuudatust sisuliselt ei toimunud, nn struktuurimuudatusega muudeti vaid ühe

ametikoha nimetus teiseks. Selle on tuvastanud ka maakohus, avaldades seisukoha, et

sisuliselt jätkas endise ametinimetusega juriidilise osakonna direktori ametiülesandeid

nõunik. Asjaolu, et peale seda, kui hageja soovis tööle naasta, muutis kostja hagejat

15(18)

tähtajalise töölepinguga asendanud töötaja töölepingu tähtajaliseks, ei andnud alust hageja

koondamiseks.

46. TLS § 89 lg 4 järgi peab tööandja töölepingu ülesütlemisel arvestama võrdse kohtlemise

põhimõtet. TLS § 89 lg 5 kohaselt on töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu, välja

arvatud TLS § 89 lg-s 2 nimetatud juhtudel, tööle jäämise eelisõigus töötajate esindajal ja

töötajal, kes kasvatab alla kolmeaastast last. Maakohus asus seisukohale, et tulenevalt

TLS § 89 lg-st 5 oleks pidanud kostja hageja koondamise situatsiooni tekkimisel eelistama

hagejat tööle jätmisel teistele juriidilise osakonna töötajatele. Maakohus osutas, et

äriühingu struktuurmuudatuste käigus ei saa jätta tähelepanuta TLS § 89 lg 5 kohustusi.

Seadusandja mõte ei ole olnud see, et alla 3-aastast last kasvatava töötaja ametinimetust

ära muutes ja uut ametikohta luues oleks struktuurimuudatuse varjus võimalik kõrvale

hiilida tööandja kohustusest järgida TLS § 89 lg 5 nõudeid. Ringkonnakohus osutab, et

kuna asjas leidis tõendamist, et hageja suhtes koondamissituatsioon puudus, st juriidilisest

osakonnast kaotati nn struktuurimuudatustele viidates juriidilise osakonna direktori

ametikoht, kuid selle asemel loodi uus nõuniku ametikoht, kes jätkas sisuliselt samade

ülesannete täitmist, ei ole võimalik ja puudub vajadus tuvastada, kas tööandja täitis

seadusest tulenevat kohustust võrrelda koondatava isikuga sarnaseid tööülesandeid

täitvaid

töötajaid.

Põhimõtteliselt

on

maakohtu

otsus

õige

selles,

et

koondamissituatsioonis tulnuks hagejat ja C, kui sarnaste tööülesannetega isikut võrrelda,

kuna aga koondamissituatsiooni hageja suhtes ei olnud, siis puudus vajadus töötajate

võrdlemiseks.

47. Maakohus tuvastas, et C hagejale eelistamisega on kostja toime pannud hageja

diskrimineerimise lapsevanemaks olemise ja perekondlike kohustuste täitmise tõttu.

Ringkonnakohus leiab, et asjas ei ole tõendatud see, et hagejat diskrimineeriti seetõttu, et

ta oli lapsevanem ja täitis oma perekondlikke kohustusi. Asjast nähtub ringkonnakohtu

arvates, et kostja tegevjuht eelistas hageja tööle naasmisel jätkata koostööd töötajaga,

kellega tal oli tööalane kogemus, kuid asjast ei nähtu, et teise töötaja eelistamine toimus

seetõttu, et hagejal oli laps ja sellega seotud perekondlikud kohustused. See, et kostja

soovis hagejaga töösuhte lõpetada nähtub kostja enda väidetest, et ta pakkus töölepingu

lõpetamist kokkuleppel ja 3 kuu suurust töötasu hüvitist. See, et hageja asemel sooviti

jätkata koostööd C-ga, nähtub kostja personalijuhi avaldatust, et otsustatud on C-ga

koostöö jätkumine ning temaga on seda arutatud. Seega, teise töötaja eelistamine ja

selleks nn struktuurimuudatuse tegemine, kuigi hagejal oli seaduse järgi õigus naasta oma

ametikohale, tõendab hageja diskrimineerimist. Seda ei ole aga ringkonnakohtu arvates

vaja eraldiseisvalt tuvastada, sest koondamise tõttu töölepingu ennetähtaegsel lõpetamisel,

selleks aluste puudumisel, kusjuures koondamise eesmärgiks on tegelikult vabaneda

senisest töötajast, et töökohustusi täitma võtta teine töötaja, diskrimineeritakse töötajat

alati.

48. Hagiavalduses palus hageja välja mõista kostjalt hüvitise brutosummas 9 900 eurot ja

suurendada hüvitist veelgi võttes arvesse töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema

poole huve. Hageja tõi esile, et varaline kahju moodustab saamata jäänud töötasust

16(18)

summas 6923,85 eurot. Mittevaralise kahju palub hageja kohtul välja mõista hüvitis kohtu

äranägemisel TsMS § 366 alusel. Maakohus leidis, et kuna töötukassa andmetel oli hageja

keskmine ühe kalendripäeva töötasu 144,4 eurot, kuid töötuskindlustushüvitist sai 53,43

eurot kalendripäeva eest on hageja otsene varaline kahju 6923,85 eurot (144,4-

53,43=90,97x 65 + 7x144,4) eurot. Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et TLS § 109 lg 1

järgi tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kolme kuu keskmise töötasu ulatuses ning

arvestades seda, et kostjapoolne töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine, kostja on

hagejat diskrimineerinud lapsevanemaks olemise ja perekondlike kohustuste täitmise

tõttu ning hagejale on tekkinud varaline kahju suurendab kohus hüvitist veel kahe kuu

töötasu võrra, ehk mõistab välja kokku viie kuu keskmise töötasu suuruse hüvitise.

49. Hageja vaidlustab maakohtu otsuse, kuna leiab, et maakohus oleks pidanud TLS § 109

lg 1 alusel mõistma talle välja suurema hüvitise, sest kostjalt välja mõistetud summat ei

olnud alust vähendada kostja poolt tasutud töölepingu lõpetamisest vähem ette teatatud aja

tõttu makstud summa võrra. Kostja leiab, et kuna töölepingu ülesütlemine ei olnud

tühine, siis hüvitise väljamõistmiseks alust polnud, alternatiivselt hüvitise arvutamisel

oleks maakohus pidanud arvestama ka Töötukassa makstud töötuskindlustushüvitisega

ning töölepingu lõpetamise asjaoludega, mistõttu puudub kostjal hagejale kohustus

hüvitist tasuda.

50. TLS § 109 lg 1 esimene lause sätestab, et kui töövaidlusorgan lõpetab töölepingu

TLS § 107 lg-s 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu

keskmise töötasu ulatuses. Samas sätestab TLS § 109 lg 1 teine lause, et töövaidlusorgan

võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema

poole huve. Seega on seadusandja TLS § 109 lg 2 teise lausega jätnud töövaidlusorganile

kaalumisruumi töötajale tööandjalt väljamõistetava hüvitise suuruse määramisel.

TLS § 109 lg-s 1 ettenähtud hüvitisnõue on lepingu rikkumisest tulenev kahju hüvitamise

nõue, mille puhul kohaldatakse TLS § 1 lg-st 3 tulenevalt VÕS-i 7. peatüki sätteid. Seega

hõlmab TLS § 109 lg-s 1 sätestatud hüvitis erinevaid kahju liike ning selle hüvitise

koosseisus tuleb hüvitada tekkinud varaline kahju (saamata jäänud tulu), tulevikus tekkiv

varaline kahju (saamata jääv tulu) ning tekkinud mittevaraline kahju. TLS § 109 lg 1

esimeses lauses sätestatud hüvitise maksmise kohustus on TLS § 107 lg 2 kohaldamise

eelduseks. See tähendab, et kui töövaidlusorgan lõpetab töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel,

peab ta omal algatusel mõistma tööandjalt töötaja kasuks välja TLS § 109 lg 1 esimese

lause alusel kolme kuu keskmise töötasu suuruse hüvitise, välja arvatud, kui töötaja

avaldab, et ta ei soovi hüvitist. Käesolevas asjas soovis hageja hüvitist. Töövaidlusorgan

peab TLS § 109 lg 1 teist lauset kohaldama töötaja kasuks juhul, kui töötaja esitatud

asjaolud ja tõendid annavad selleks alust ning töötaja peab selle sätte kohaldamist

vajalikuks.

51. Ringkonnakohus leiab, arvestades asjas hagejale tekkinud varalist kahju saamata jäänud

töötasu näol, töötajale makstud töötuskindlustushüvitist, töölepingu lõpetamise asjaolusid,

eelkõige seda, et hageja koondati, kuigi koondamissituatsiooni ei olnud ning selleks, et

hagejaga töösuhet mitte jätkata lõi kostja näiliselt olukorra nagu oleks toimunud

17(18)

struktuurimuudatus, mis ei võimalda hagejale enam tööd pakkuda, et maakohtu otsustus

selle kohta, et kolme kuu keskmise töötasu suurune hüvitis töölepingu lõpetamise

ebaseaduslikkuse tõttu, arvestades TLS § 109 lg 1 esimest lauset oleks põhjendatud.

Ringkonnakohus arvestab nimetatud seisukohta väljendades ka sellega, et kostja

käitumine tekitas hagejale mittevaralise kahju, sest kohustus mitte lõpetada töölepingut

ebaseaduslikult on suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning kostja kui tööandja pidi

aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju. Ringkonnakohus

leiab samas, et hüvitise väljamõistmisel tuleb arvestada TLS § 109 lg 1 teise lausega,

seega sellega, et kostja tasus hagejale koondamishüvitise 3300 eurot vastavalt TLS § 100

lg-le 1. Nõustuda tuleb samas vastuapellatsioonkaebuses väljendatuga, et kostja poolt

hagejale tasutud ühe kuu töötasu hüvitist vähem töölepingu lõpetamisest etteteatamise eest

vastavalt TLS § 100 lg-le 5 hüvitisest maha arvata ei saa, sest hagejaga lõpetati tööleping

etteteatamise tähtaega arvestamata. TLS § 100 lg 5 alusel tasutud hüvitise tasaarvestamine

TLS § 109 lg-s 1 sätestatud väljamõistetava hüvitisega viiks olukorrani, et kuigi tööandja

ei öelnud töösuhte ülesütlemisest nõutud aja võrra ette, ei hüvita ta sel juhul ka vähem

etteteatatud aega. See ei ole aga seaduse mõtteks töölepingu ebaseadusliku lõpetamise

tõttu töötajale hüvitise suuruse kindlaksmääramisel.

52. Kokkuvõtvalt on ringkonnakohus seisukohal, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista

hüvitis kahe kuu töötasu ulatuses brutosummana. Kostja väited, et hüvitise vähendamine

on põhjendatud, kuna hageja keeldus töölepingut lõpetamast kokkuleppel või keeldus

ametikohast, mis oma vastutusalalt erines tunduvalt senisest, st ei nõustunud sisuliselt

tööandja survega töölepingu lõpetamiseks või teise ametikoha vastuvõtmiseks, selleks

aluste puudumisel, ei anna alust hüvitise vähendamiseks. Töötaja ebaviisakas käitumine,

mis annaks aluse hüvitise vähendamiseks, on tõendamata.

Menetluskulude jaotus

53. Kuna lõpptulemusena tuleb hagi rahuldada osaliselt siis arvestades vaidluse asjaolusid

ning hagi rahuldatud ja rahuldamata jäänud nõudeid leiab ringkonnakohus, et hageja

menetluskulud maakohtus tuleb jätta 70 % ulatuses kostja kanda, kostja menetluskulud

maakohtus 30 % ulatuses hageja kanda, ülejäänud poolte menetluskulud maakohtus nende

endi kanda. Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, siis arvestades kaebuse

asjaolusid ning kaebuse rahuldamise ulatust, tuleb apellatsioonkaebuse menetlemisega

seotud hageja menetluskulud jätta 70 % ulatuses kostja kanda, kostja menetluskulud

apellatsioonkaebuse menetlemisega seoses 30 % ulatuses hageja kanda, ülejäänud poolte

menetluskulud nende endi kanda. Kuna vastuapellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis

vastuapellatsioonkaebuse menetlemisega seotud poolte menetluskulud jäävad hageja

kanda. Nii maakohtus kui ka ringkonnakohtus kantud menetluskulud määrab rahaliselt

kindlaks maakohus juhindudes TsMS § 177 lg 1 p-ist 2.

/allkirjastatud digitaalselt/

18(18)

Tühistatud osaliselt Riigikohtu 15.06.2022 otsusega

RESOLUTSIOON

1. Jätta muutmata Tallinna Ringkonnakohtu 29. oktoobri 2021. a otsuse

resolutsioon tsiviilasjas nr 2-20-16369 osas, milles ringkonnakohus jättis

Harju Maakohtu 7. mai 2021. a otsuse muutmata, s.o töölepingu

erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja töölepingu alates

26. juunist 2020 lõpetamise osas, kuid muuta selles osas ringkonnakohtu

otsuse õiguslikke põhjendusi.

2. Tühistada

Tallinna

Ringkonnakohtu

29. oktoobri

2021. a

otsus

tsiviilasjas nr 2-20-16369 osas, milles ringkonnakohus tühistas Harju

Maakohtu 7. mai 2021. a otsuse, s.o kahjuhüvitise väljamõistmise ning

menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramise osas,

ning saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale

ringkonnakohtule.

3. Rahuldada

kassatsioonkaebus

osaliselt

ja

vastukassatsioonkaebus

täielikult.

4. Tagastada kaebustelt tasutud kautsjonid.