2-20-145817/11 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. oktoober 2021, Pärnu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-145817

Tsiviilasi

AS

STV

hagi

R.

T. vastu

võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

303,79 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS STV (registrikood: 10059388; asukoht:

AValge tn 6-4, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, Harju

maakond) lepinguline esindaja Alla Žulinskaja (e-

post jurist@julianus.ee)

Kostja: R. T. (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht

registris: xxx; tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata,

menetlusdokumendid

kätte

toimetatud

avalikult

[teadaanne number 1820309])

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista R. T.lt AS-i STV kasuks 03.04.2012 R. T. ja AS STV vahel sõlmitud

liitumislepingust nr 443636 ja seadme kasutamise lepingust nr 443636 tulenev

võlgnevus kokku 286,59 eurot (millest 215,01€ põhivõlgnevus; 71,58€ põhivõlalt

perioodi 26.01.2017 kuni 25.03.2021 eest sissenõutavaks muutunud viivis).

3. Välja mõista R. T.lt AS-i STV kasuks sissenõutavaks muutunud viivis arvestatuna

võla põhiosalt (s.o 215,01) alates 26.03.2021 kuni otsuse tegemiseni, so kuni 28.10.2021

summas 10,23 eurot.

4. Välja mõista R. T.lt AS-i STV kasuks viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 215,01

eurot) alates 29.10.2021 kuni põhivõla täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras (so otsuse tegemise seisuga 8% aastas).

5. Menetluskulud jätta R. T. kanda.

6. Määrata AS-i STV põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 235 eurot

(maksekäsu kiirmenetluses ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv kokku 75€ ja 160€ hageja

lepingulise esindaja tasu), mis mõista R. T.lt AS-i STV kasuks välja.

Tsiviilasi nr 2-20-145817

2 (5)

7. Väljamõistetud menetluskuludelt on R. T. kohustatud tasuma AS-le STV viivist VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni.

8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

9. Toimetada R. T.le tagaseljaotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded

kaudu (TsMS § 317 lg 1 p 1, lg-d 3 - 5).

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30

päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2). Kohtuotsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15

päeva möödumisel otsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast

(TsMS § 317 lg 5). Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule

viimiseks vajalik (TsMS § 416 lg 2), sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon

tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT:

EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X)

Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-

s, märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi.

Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS §

442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-

2-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11).

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD

1. AS STV esitas 28.12.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult

430,02 euro saamiseks. Kohus tegi 04.01.2021 võlgnikule makseettepaneku, mida ei

õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Kohus lõpetas 03.03.2021

maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

Tsiviilasi nr 2-20-145817

3 (5)

2. Pärnu Maakohus jättis 04.03.2021 hagiavalduse käiguta, kohustades hagejat esitama oma

nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis; tasuma täiendavalt riigilõivu

vastavalt hagi esitamise viisile ja esitama kohtule riigilõivu tasumist kontrollida võimaldavad

andmed; teatada kohtule kostja andmed, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte

toimetada.

3. AS STV esitas 26.03.2021 hagiavalduse R. T. vastu põhivõlgnevuse 215,01 euro,

sissenõutavaks muutunud viivise 71,58 euro ja viiviste väljamõistmiseks alates 26.03.2021 kuni

põhinõude 215,01 euro täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses. Samuti palus hageja välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv 75 eurot ning hageja

õigusabikulud 240,00 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt palub hageja mõista kostjalt välja

viivis menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.

Hagiavalduse kohaselt 03.04.2012 sõlmisid hageja ja kostja liitumislepingu nr 443636 ja

seadme kasutamise lepingu nr 443636, mille alusel AS STV kohustus pakkuma kostjale

telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste ja kauba eest vastavalt

esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt AS-ile STV tasuma. Kostja ei tasunud talle

ajavahemikul 01.09.2016 kuni 01.01.2017 esitatud arveid (nr 24396778, 24495268, 24593580.

24691826, 24789595). Hageja soovib tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja

hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta.

4. Pärnu Maakohus võttis 14.04.2021 hagiavalduse menetlusse. Kostjale toimetati

hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte avalikult, avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded

(teadaande number 1820309). Avalikult kättetoimetatuks loetakse dokument 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Selles asjas

avaldati hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse väljavõte 24.09.2021. Seega dokumendid

loetakse kostjale kättetoimetatuks 10.10.2021 ning kostjale vastamiseks määratud 14-päevane

tähtaeg lõppes 25.10.2021 kell 24:00. Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

5 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus

lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu

määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid

asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse

lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

6. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel

subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise

otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja

on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14).

Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui

tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17).

7. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt

omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded kohtu hinnangul põhjendatud. Hagiavalduses

kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue sideteenuse lepingutest elektroonilise

side seaduses (ESS) §-s 91 sätestatud ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 alusel. Kostja ei ole

kohaselt täitnud AS-ga STV 03.04.2012 sõlmitud liitumislepingust ja seadme kasutamise

lepingust tulenevaid rahalisi kohustusi. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele

täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS

§ 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte

olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise

Tsiviilasi nr 2-20-145817

4 (5)

mõiste, mille kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine

või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui

võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1

kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab hageja nõude põhivõlgnevuse summas 215,01 euro

väljamõistmiseks kostjalt.

8. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb

tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hageja ei ole hagis

esitanud asjaolusid, milliste alusel peaks või saaks kohus asuda seisukohale, et tegemist ei olnud

tarbijalepinguga. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste

rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 esimene

lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki

seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui

seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt tarbijalt ei või

võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1

sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis),

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks

loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti

aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär,

loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui

kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta

kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane

intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud

teisiti. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava intressimäära

alusel avaldatud intressimäär perioodil 18.07.2017 kuni käesoleva otsuse koostamiseni on

0,00%.

TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on viivisenõude esitanud

selliselt, et kuni hagi esitamiseni nõuab hageja viivist kindla summana ja alates hagi esitamisest

protsendina. Hageja nõuab kostjalt viivist, mis on arvestatud põhivõlgnevuselt 215,01 eurot

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ajavahemiku eest 26.01.2017 kuni 25.03.2021

summas 71,58 eurot ning alates 26.03.2021 VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

kuni põhinõude 215,01 euro täieliku tasumiseni. Kohus rahuldab hageja nõude sissenõutavaks

muutnud viivise väljamõistmiseks kostjalt perioodi eest 26.01.2017 kuni 25.03.2021 summas

71,58 eurot.

9. Tulenevalt TsMS § 367 mõistab kohus viivise alates 26.03.2021 kuni otsuse tegemiseni, so

28.10.2021 välja kindla summana, so 10,23 eurot (215,01€ x 8% / 365 kp x 217 kp perioodi

eest 26.03.2021-28.10.2021) ning alates 29.10.2021 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

10. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud

ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon

ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

Tsiviilasi nr 2-20-145817

5 (5)

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses.

Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 75 eurot,

kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.

11. Hageja taotleb lisaks riigilõivule lepingulise esindaja kulude hüvitamist summas 240 eurot.

Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja ja arve kohaselt on hageja poolt esindajale

makstud tasu 240,00 eurot (ilma käibemaksuta) ning Julianus Inkasso OÜ osutab teenust 120

eur/h ilma käibemaksuta.

Riigikohus on 06.05.2015 lahendi p-s 14 asjas 3-2-1-4-15 korranud oma varasemat seisukohta,

et kohus teeb kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta,

hinnates eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust (vt ka Riigikohtu 11. veebruari 2015. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11). Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu

kokku 2 tundi. Kohus leiab, et hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 120 eurot/tunnis on

põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites pidanud põhjendatuks advokaadi

tunnitasuks 120 eurot nii koos käibemaksuga (vt Riigikohtu 1. oktoobri 2013. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) kui ka ilma (vt Riigikohtu 2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr

3-2-1-93-13; 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25; 09. detsembri

2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13, p. 14; 01. juuni 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-

1-39-16, p. 13) ja ka 130,00 eurot, millele lisandub käibemaks (02. mai 2017. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-134-16, p. 55) ja ka 140,61 eurot, millele lisandub käibemaks (21. juuni 2017. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-64-17, p. 12), kuid kohus võttis siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu

on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid

kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole.

Senises kohtupraktikas on juristide osutatud õigusteenuse hinnad üldjuhul vahemikus 60-100

eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on

pigem erandlikud. Neil kaalutlustel peab kohus põhjendatud tasumääraks 80 eurot/tund,

mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud hüvitamisele kokku 160 eurot (2h x 80€).

Lepingulise esindaja arve on esitatud ilma käibemaksuta.

12. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

Kohtunik