2-20-3820/82 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.10.2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-3820

Kohtuasi

X, Y ja C hagi Q vastu elatise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12.04.2021 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X, Y ja C apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

X nõude puhul 2628 eurot

Y nõude puhul 2628 eurot

C nõude puhul 2628 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hagejad X (isikukood XXXXXXXXXXX), Y (isikukood

XXXXXXXXXXX), C (isikukood XXXXXXXXXXX),

seaduslik esindaja W (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Kaili-Helina Kolts

Kostja Q (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 12.04.2021 otsus muutmata.

2. Keelduda X, Y ja C poolt 13.10.2021 esitatud uue tõendi (Harju Maakohtu

07.05.2021 määrus tsiviilasjas nr 2-20-9198) vastuvõtmisest.

3. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

4. Menetluskulud apellatsiooniastmes jätta menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

2-20-3820

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja I), Y (hageja II) ja C (hageja III, koos hagejad, lapsed) esitasid oma ema W kaudu

10.03.2020 Harju Maakohtule hagi Q (kostja, isa) vastu elatise väljamõistmiseks. Hagejad

paluvad igale hagejale välja mõista igakuise elatise alates hagiavalduse esitamisest kuni iga

hageja täisealiseks saamiseni 292 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt

kehtestatud kuupalga alammäära, kandes elatise iga kuu 10. kuupäevaks laste ema

arvelduskontole.

2. Hagiavalduses esiletoodu kohaselt lõppesid vanemate abielulised suhted detsembris 2019,

mil kostja kolis pere juurest eraldi elama. Alates sellest ajast on pooltel erimeelsused lastega

seotud kulutuste katmise osas ning kostja on viimastel kuudel tasunud lastele kokku elatist vaid

ca 200 eurot kuus. Laste ema kasvatab lapsi üksinda. Pere elab üürimajas Tallinnas. Hagejate

kasvatamisega kaasnevad igakuised vältimatud kulutused, mis on kokku 1783 eurot kuus.

Kostja vastuväited

3. Kostja palus jätta hagi rahuldamata.

4. Hagiavalduse väide, et hagejate ema kasvatab lapsi üksi, on ebaõige. Nii vanemate kooselu

ajal kui ka pärast kooselu lõppemist on kostja laste kasvatamisest osa võtnud ja laste eest

hoolitsenud. Kostja soovib seda ka edaspidi teha. Kooselu lõppedes leppisid hagejate ema ja

kostja kokku, et hagejate II ja III kasvatamises osalevad vanemad võrdselt. Alates jaanuarist

2020 on hagejatel II ja III olnud vahelduv elukoht. Pojad on elanud nädala kaupa vaheldumisi

ema ja isa juures. Selline elukorraldus on neil ka täna. Hageja I elukohaks on käimasoleva

kooliaasta tõttu ema elukoht. Kostja juures on hageja I viibinud üle nädala nädalavahetustel.

Samuti on ta viibinud kostja juures pikemalt koolivaheaegadel. Vaidlust ei saa olla selles, et

ajal, mil lapsed on kostja juures, kannab laste igapäevavajadustega seotud kulud kostja. Samuti

on kostja ostnud lastele riideid, raamatuid, nuputamismänge ja lastele mõeldud mööbliesemeid

(nari, kirjutuslaud, madratsid) kostja elukohta. Lisaks hagejate vahetule ülalpidamisele on

kostja alates vanemate kooselu lõppemisest teinud igakuiselt laste ema arveldusarvele makseid

laste ülalpidamiseks. Kooselu lõppedes leppisid kostja ja hagejate ema kokku, et kostja poolt

tasutava elatise summa määramisel lähtutakse vanemate, sh kostja, poolt laste ülalpidamiseks

tehtavatest kuludest, võttes muuhulgas arvesse riiklikke toetusi (hetkel 520 eurot kuus), mis

laekuvad laste ema arveldusarvele. Vanemad pidid vaatama ühiselt läbi kulud lastele ja

arvutama välja, kas ja kui palju tasumisele kuulub. 14.01.2020 saadetud sõnumiga andis

hagejate ema kostjale teada, et pool laste 2020. aasta jaanuari kuludest on 292,85 eurot. 2020.

aasta veebruari kulude arvestust hagejate ema kostjale enam ei saatnud. Kuna alates 2020. aasta

veebruarist ei ole laste ema enam nõustunud andma kostjale infot laste kulude kohta, siis on

kostja lähtunud elatise tasumisel talle teadaolevast infost laste tavapäraste kulude suuruse

kohta.

2-20-3820

Maakohtu otsus

5. Maakohus jättis 12.04.2021 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda.

6. Maakohus analüüsis põhjalikult iga hageja igakuiseid vajadusi ja leidis, et arvestades tehtud

kulutusi ja hagejate tavalist elulaadi, on iga hageja vajaduste suurus ühes kuus 484,77 eurot.

7. Kuivõrd pooled olid eriarvamusel selles, millal on hagejad kostjaga viibinud, pidas

maakohus vajalikuks tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste

rahuldamiseks. Maakohus tuvastas, et keskmiselt on kostja andnud vahetult ülalpidamist

hagejale I 167,53 eurot, hagejale II 166,22 eurot ja hagejale III 165,72 eurot ühes kuus ning

rahas ülalpidamist igale hagejale 111,55 eurot ühes kuus. Seega on kostja andnud hagejatele

ülalpidamist järgmiselt: hagejale I 279,08 eurot, hagejale II 277,77 eurot ja hagejale III 277,27

eurot.

8. Kostja tõi esile, et hagejate kulud on olulises osas kaetud riiklike toetustega. Vaidlus puudub,

et hagejate ema saab lastega seotud toetusi 520 eurot kuus, mille lisandub peretoetus 38,36

eurot. Kuna kohus tuvastas, et hagejate vajadused on miinimummäärast väiksemad, kuulub

hagejatele tasutav elatisesumma vähendamisele riikliku lapsetoetuse võrra iga hageja osas

186,12 eurot. Kohus märkis, et elatisest tuleb maha arvata pool lapsetoetusest, s.o 93,06 eurot

iga hageja osas.

9. Maakohtu hinnangul ei võimaldanud poolte esile toodud asjaolud võtta arvesse elatise

suuruse kindlaksmääramisel mastaabisäästu.

10. Pooltel oli vaidlus ka selle üle, kas vanemad peavad kandma oma alaealise lapse

ülalpidamiskulud võrdselt. Maakohus tuvastas, et laste ema sissetulek ühes kuus on 2198,46

eurot, millele lisandub tulumaksu tagastus 979,23 eurot, mis seondub hagejate seadusliku

esindaja poolt 2019 tasutud hagejate koolituskuludega 2518 eurot. Maakohus tuvastas, et kostja

sissetulek on 3408,70 eurot kuus ja 2020 sai kostja tulemustasu 3366,29 eurot.

11. Maakohus selgitas, et põhimõte, et vanemad peavad erineva sissetuleku ja varalise seisundi

korral osalema lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise proportsioonile,

kohaldub olukorras, kus üks vanematest saab miinimumile lähedast või sellest väiksemat palka.

Kohus leidis, et praegusel juhul puudub alus perekonnaseaduse (PKS) § 105 lg-st 3 tuleneva

ülalpidamiskohustuse proportsioonist kõrvalekaldumiseks. Mõlema vanema sissetulekud on

piisavad, et täita hagejate ülalpidamiskohustust võrdsetes osades.

12. Eeltoodu alusel leidis maakohus, et kostja peaks tasuma hagejale I elatist 242,39 eurot, kuid

arvestades asjaolu, et kostja on ülalpidamiskohustust täitnud 279,08 euro ulatuses ja elatisest

kuulub maha arvestamisele pool lapsetoetusest, s.o 93,06 eurot, saab lugeda, et kostja on

ülalpidamiskohustuse täitnud. Hagejatele II ja III peaks kostja tasuma elatist kummalegi 242,39

eurot, kuid arvestades asjaolu, et kostja on ülalpidamiskohustust täitnud mõlema osas 277,77

euro ulatuses ja elatisest kuulub maha arvestamisele pool lapsetoetusest, s.o 93,06 eurot, saab

lugeda, et kostja on ülalpidamiskohustuse täitnud. Seega kostja oma laste ees

ülalpidamiskohustuse täitnud ja hagejate nõuded ei ole põhjendatud.

Apellatsioonkaebus

13. Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada ja teha uue

otsuse, millega hagi rahuldada. Menetluskulud paluvad hagejad jätta kostja kanda.

2-20-3820

14. Hagejad on seisukohal, et maakohus jättis põhjendamatult elatise välja mõistmata. PKS

§ 102 ei võimalda jätta elatist välja mõistmata. Kohus peab alla miinimummäära elatise

väljamõistmiseks kaaluma lapse ja vanema huve, samuti tuleb arvestada, millised on lapse

vajadused ning kohustatud vanema sissetulek ja varaline seisund. Kohtupraktika kohaselt

peavad vanemad võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral andma lapsele võrdsetes

osades ülalpidamist, kuid vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb

kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi

proportsioonile. Seega peavad vanemad eelduslikult pidama last ülal võrdsetes osades, samas

erineva varalise seisundi korral võib vanemate ülalpidamiskohustuse ulatus olla erinev.

Maakohtus leidis tõendamist, et kostja sissetulekud on 50% suuremad hagejate ema

sissetulekutest, kuid selle fakti tuvastamisest hoolimata pidas kohus üllatuslikult õiglaseks, et

vanemad täidaksid ülalpidamiskohustust võrdselt.

Vastustaja seisukoht

15. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hagejate kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

16. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi jätta muutmata ja apellatsioonkaebus

rahuldamata.

17. 13.10.2021 esitasid hagejad ringkonnakohtule uue tõendina Harju Maakohtu 07.05.2021

määruse tsiviilasjas nr 2-20-9198, millega määrati kindlaks hagejate ja kostja suhtluskord.

Kohtumäärus on edasi kaevatud ja ei ole jõustunud. Ringkonnakohus leiab, et uue tõendi

vastuvõtmisest tuleb keelduda. Tegemist ei ole asjakohase tõendiga, kuna jõustumata

kohtumäärus suhtluskorra kohta ei ole aluseks elatise suuruse üle otsustamisel (TsMS § 238 lg

1).

18. TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks

esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused

vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava

ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.

Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus vaidluse lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude

tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse

põhjendustega ja järgib neid, mistõttu neid käesolevas otsuses TsMS § 654 lg 6 järgi ei korrata.

19. Apellatsioonkaebuses heidavad hagejad ette, et maakohus kohaldas vääralt materiaalõiguse

normi. Hagejad on seisukohal, et vanemate ülalpidamiskohustuse ulatus peaks olema erinevas

proportsioonis tulenevalt maakohtu poolt tuvastatud vanemate sissetuleku suurusest. Sisuliselt

vaidlevad apellatsiooniastmes pooled seega PKS § 105 lg 3 kohaldamise üle.

20. Ringkonnakohus hagejate apellatsioonkaebuses viidatud materiaalõiguse ebaõiget

kohaldamist maakohtu lahendi põhjal ei tuvastanud. Ringkonnakohtu arvates on maakohus

asjas esile toodud asjaolusid seostanud õigete materiaalõiguse normidega, samuti kohaldanud

neid õigesti. Maakohus on esitatud järeldusi otsuses nõuetekohaselt (TsMS § 436, § 442 lg 8)

põhjendanud.

2-20-3820

21. Apellatsioonkaebuses ei ole hagejad teinud etteheiteid maakohtu poolt tuvastatud asjaolude

osas, kuid hagejad rõhutavad, et kohus peab elatise väljamõistmisel kaaluma lapse ja vanema

huve, samuti arvestama, millised on lapse vajadused ning kohustatud vanema sissetulek ja

varaline seisund. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on kõiki neid aspekte lahendi tegemisel

arvestanud, sh hinnanud põhjalikult laste vajadusi, tuvastanud vanemate tehtud kulutused

lastele ning tuvastanud vanemate sissetulekud, et hinnata nende võimet ülalpidamiskohustust

täita.

22. Maakohus selgitas õigesti, et PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast

ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse

kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning

ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid.

23. Samuti on ringkonnakohus maakohtuga ühte meelt, et põhimõte, mille kohaselt vanemad

peavad erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osalema lapse ülalpidamises vastavalt

vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile, kohaldub olukorras, kus üks

vanematest saab miinimumile lähedast või sellest väiksemat palka ja elatise tasumine teise

vanemaga võrdselt ei tagaks talle endale ülalpidamiskulude katmist miinimumulatuses.

Eeltoodu on aluseks PKS § 102 lg 2 järgi elatise vähendamiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud

miinimummäära, kuna elatise tasumine võib kahjustada elatist tasuva vanema enese tavalist

ülalpidamist.

24. Maakohtu tuvastatud asjaoludel ei saa asuda seiskohale, et hagejate ema ei ole võimeline

hagejatele ülalpidamist andma võrdselt kostjaga. Hagejad ei ole tõendanud, et laste

ülalpidamiskohustuse täitmisel kahjustuks laste ema enese tavaline ülalpidamine. Hagejad ei

ole sellele ka apellatsioonkaebuses tuginenud.

25. Põhjendatud on kostja apellatsioonkaebuse vastuse seisukoht, et vanemate sissetulekute

erinevus ei saa automaatselt kaasa tuua seda, et suuremat sissetulekut teeniv lapsevanem kannab

ka suuremat ülalpidamiskohustust. Sellist lähenemist elatise vaidluste senises kohtupraktikas ei

ole toetatud.

26. Seega puudub praegusel juhul alus PKS § 105 lg-st 3 tuleneva ülalpidamiskohustuse

proportsioonist kõrvalekaldumiseks, kuna mõlema vanema sissetulekud on piisavad, et täita

hagejate ülalpidamiskohustust võrdsetes osades.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

27. Kuigi apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel peaksid menetluskulud TsMS § 165 lg 1 ja

§ 171 lg 1 järgi jääma võrdsetes osades hagejate (apellantide) kanda, on kostja 19.10.2021

menetlusdokumendis teatanud, et ta ei soovi menetluskulusid ja palub jätta need

menetlusosaliste endi kanda. Ringkonnakohus leiab, et kostja taotlust arvestades tuleb

menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

28. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)