2-20-17851/22 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Otsuse kuupäev

29. oktoober 2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-17851

Tsiviilasi

Kai 1 OÜ hagi AS-i YIT Eesti vastu dokumentidega

tutvumiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 10. mai 2021 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Kai 1 OÜ apellatsioonkaebus

Asja hind ringkonnakohtus

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant): Kai 1 OÜ (registrikood 12428513),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Raude

Kostja (vastustaja): AS YIT Eesti (registrikood 10093801),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Arvisto

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 10. mai 2021 otsuse resolutsioon jätta muutmata, aga täiendada ja

muuta selle põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendava osa punktidele 8.2.2,

8.2.3 ja 8.4.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta hageja kanda.

4. Rahuldada kostja AS-i YIT Eesti taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaks-

määramiseks osaliselt. Määrata kostja põhjendatud ja vajalike menetluskulude

suuruseks apellatsioonimenetluses 720 eurot ja mõista see summa hagejalt Kai 1

OÜ-lt kostja AS-i YIT Eesti kasuks välja. Hagejal tuleb väljamõistetud menetlus-

kulu summalt tasuda kostjale alates otsuse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

2 (7)

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. Kai 1 OÜ (hageja) esitas 3. detsembril 2020 Harju Maakohtule hagi AS-i YIT Eesti

(kostja) vastu nõudega kohustada kostjat esitama viie tööpäeva jooksul alates otsuse jõustu-

misest hagejale tutvumiseks kõik alltöövõtjate õiendid (teostatud tööde aktid), alltöövõtjate

arved, alltöövõtulepingud ja mis seonduvad 17. oktoobri 2014 projektijuhtimise lepingu

nr T42KAI/14 (edaspidi: leping) alusel nõrkvoolutööde teostamise ja traforuumi ehitamisega.

Hageja palus määrata kindlaks otsuse täitmise kord ja kohustada kostjat:

(a) saatma dokumendid vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis e-posti

aadressile „XXX“ või

(b) esitama dokumendid tutvumiseks kostja asukohas ja lubama hagejal teha tutvumiseks

esitatavatest dokumentidest koopiaid;

(c) andma vabatahtliku täitmise tähtaja möödumisel kohtutäiturile nõusolek kostja

valduses olevatesse ruumidesse siseneda ja need kohtuotsuse täitmiseks läbi otsida.

Hageja peamised väited on järgmised:

-

poolte sõlmitud lepingu p 3.1 järgi pidi kostja tegema Kai tn 1 ärihoone ehitamiseks

vajalikud ehitustööd, tellima kasutuslubade hankimiseks vajaliku dokumentatsiooni

koostamise ja tagama professionaalse projektijuhtimise. Lepingu järgi kuulusid kostja

tööde hulka ka nõrkvoolutööd ja traforuumi ehitamine;

-

hageja palus kostjal esitada nõrkvoolutööde teostamise ja traforuumi ehitamisega

seotud alltöövõtjate dokumente, aga kostja neid ei esitanud;

-

lepingu p 7.3.5 järgi on hagejal õigus tutvuda kostja kuludokumentidega,

kontrollimaks, et teostatud tööde aktis kajastatud kulud vastavad lepingule;

-

hageja soovitud dokumendid on koostatud pooltevahelise lepingu täitmiseks ning need

kajastavad hageja tellitud töid ja talle kuuluva hoone ehitamist. Soovitud dokumendid

on koostatud hageja huvides. Hageja õigustatud huvi soovitud dokumentidega tutvuda

tuleneb ainuüksi lepingu p-st 7.3.5, aga lisaks ka võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 1015;

-

soovitud dokumendid võimaldavad hagejal saada teada, kes ja kuidas lepingu

täitmiseks hagejale kuuluvas hoones nõrkvoolutöid teinud ja traforuumi ehitanud.

Samuti võimaldavad need hinnata, kas hagejal võib olla seoses nõrkvoolutöödega või

traforuumi ehitusega alus kellegi vastu nõuet esitada või vajadus täiendavaid töid

teostada või tellida. Järelikult on hagejal õigustatud huvi dokumentidega tutvuda;

-

lepingu p-de 8.1.1 ja 16.7.2.3 ning tüüpvormi p-de 8.1, 8.1.1 ja 9.3.1 järgi on kostja

seoses nõrkvoolutööde teostamise ja traforuumi ehitamisega sõlminud alltöövõtu-

lepingud ning saanud õiendid ja arved. Raamatupidamise seaduse (RPS) § 4 p 5 ning

§ 12 lg-te 1 ja 2, samuti aga käibemaksuseaduse (KMS) § 36 lg 1 p 1 ja maksu-

korralduse seaduse (MKS) § 58 peavad nimetatud dokumendid kostjal alles olema.

2. Kostja vaidles hagile vastu, tema vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised:

-

nõue ei ole selge, kostjalt ei ole võimalik nõuda trafoga seotud dokumente, sest kostja

ei ole seda paigaldanud;

-

hageja esitas nõude alltöövõtulepingute ja arvete saamiseks esmakordselt alles kohtus.

Kohtuväliselt nõudis hageja alltöövõtjate akte, mis kajastavad ärihoones tehtud

nõrkvoolutöid ja traforuumiga seotud töid. Hageja ei ole arusaadavalt selgitanud, milles

seisneb tema huvi selle teabe vastu;

3 (7)

-

hagejal ei ole õigust nõuda dokumente lepingu p 7.3.5 alusel, see annab õiguse vaid

kuludokumentidega tutvumiseks viie tööpäeva jooksul, mis on möödunud;

-

täidetud ei ole VÕS § 1015 eeldused hagejale dokumentide esitamiseks. Nõutavad

dokumendid ei ole koostatud hageja huvides ega kajasta hageja ja kostja vahelist

õigussuhet või selle ettevalmistamist;

-

kostja andis ehitamise lõppedes kõik hoonega, selle ehitamisega ja kasutamisega

seonduvad asjakohased dokumendid hagejale üle ja pole kunagi väidetud, et mingid

vajalikud dokumendid oleks jäänud üle andmata;

-

hagejal ei ole õigustatud huvi dokumentidega tutvumiseks. Hagejal puudub vajadus

tuvastada tööde lõpptegijat. Hageja suhtes tegi töö kostja. Hageja taotletud teabe

väljaandmine kahjustab kostja huve, sest ta nõuab teavet kostja ja kolmandate isikute

vahel sõlmitud lepingute sisu ja täitmise kohta, mis on ärisaladus;

-

kostjal ei ole hageja soovitavaid alltöövõtulepinguid, sest need ei ole raamatupidamise

algdokumendid ja õigusaktidest ei tulene nende säilitamise kohustust;

-

kohtutäituri kaasamine on selgelt ebavajalik, sest nii ei ole võimalik soovitavat

tulemust saavutada. Kohtutäituril ei ole õigust siseneda andmebaasidesse, arvutitesse

jms, vaid üksnes vaadata üle ruumid ja territoorium.

MAAKOHTU OTSUS

3. Maakohus jättis 10. mai 2021 otsusega (vaidlustatud otsus) hagi rahuldamata.

Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel

hageja kanda ja määras need kindlaks rahaliselt.

3.1. Maakohus tuvastas, et pooled sõlmisid lepingu, milles leppisid mh kokku järgmist:

-

p 4.1 kohaselt oli kostja (töövõtja) ülesanne projektdokumentatsiooni teostamiseks

tööprojekti koostamine;

-

p 5.3 järgi pidi lõplik valmidus olema saavutatud 12. jaanuariks 2016;

-

p 7.3.1 nägi ette, et hageja (tellija) tasub projekteerimis- ja ehitustööde eest töövõtjale

tellija aktsepteeritud tööde aktide alusel koostatud arvete alusel;

-

p 7.3.4 kohaselt tellija kinnitab akti kättesaamist edastades asjakohase e-kirja või andes

allkirja aktile. Tellija on kohustatud kinnitama akti viie tööpäeva jooksul akti

saamisest;

-

p 7.3.5. kohaselt on tellijal õigus tutvuda töövõtja kuludokumentidega, kontrollimaks,

et teostatud tööde aktis kajastatud kulud vastavad lepingu nõuetele. Tellijal on kohustus

tagada piisav personal ja vahendid tutvumaks dokumentidega akti aktsepteerimiseks

kehtiva tähtaja jooksul töövõtja põhikontoris.

3.2. Kohus nõustus kostjaga, et hageja ei nõudnud alltöövõtulepinguid ja arveid kohtuväliselt

ning samuti ei ole täidetud VÕS § 1015 eeldused hagejale dokumentide esitamiseks.

3.3. Hagejal puudub õigustatud huvi kostja ja alltöövõtjate lepingute, alltöövõtjate aktide ja

arvete suhtes. Poolte õigussuhe rajaneb lepingul, millest ei tulene hageja õigust sekkuda kostja

ja alltöövõtjate õigussuhetesse. Hageja ei põhistanud, millise õiguslikku kaitset vääriva huvi

kaitseks ta dokumente vajab. Soovitud dokumendid ei ole koostatud hageja huvides ega kajasta

poolte õigussuhet. Hageja võimalikul nõudel alltöövõtjate vastu puudub perspektiiv, sest kõik

hageja õigused ja kohustused tulenevad lepingust, st õigussuhtest kostjaga.

3.4. Alusetud on hageja etteheited kostjale seoses dokumentide säilitamisega. Ehitise

valmimisest on möödas neli aastat ja kostjal pole kohustust säilitada kõiki lepinguid. Hageja

tutvumishuvi ei ole kaalukam kostja huvist keelduda tutvumise võimaldamisest. Hagi on

tõendamata ja õiguslikult põhjendamatu, mistõttu jääb rahuldamata.

4 (7)

3.5. Maakohus rahuldas kostja taotluse kulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Kulunime-

kirjas kajastatud õigusabitasu vastab asja keerukusele, kulu on põhjendatud ja vajalik. Kostja

esindaja osutas teenust 28 t 51 min tunnihinnaga 96 eurot, mis ei ületa mõistlikku hinda.

Eeltoodust tulenevalt on kostja põhjendatud menetluskulud summas 2769,60 eurot. Kohus

rahuldas TsMS § 177 lg 4 alusel kostja taotluse hüvitatavalt kulult viivise saamiseks.

POOLTE SEISUKOHAD

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja hagi

rahuldada. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda.

Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised:

-

esiteks rikkus kohus oluliselt TsMS § 442 lg 8 ja kohaldas ebaõigesti VÕS § 1015,

leides et dokumendid pole koostatud hageja huvides ja hagejal pole dokumentide

tutvumiseks õigustatud huvi. Kohus ei hinnanud otsuse põhjenduses hageja väiteid

õigustatud huvi kohta;

-

teiseks leidis kohus ekslikult, et dokumendid ei pea olema kostja valduses. Hageja

selgitas, et RPS § 4 p 5 ning § 12 lg-te 1 ja 2, aga ka KMS § 36 lg 1 p 1 ja MKS § 58

järgi peavad dokumendid kostjal alles olema. Järelikult peavad dokumendid olema

kostja valduses.

5. Kostja vaidleb kaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, aga muudab ja täiendab

selle põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 2¹). Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja hageja kannab

menetluskulud ringkonnakohtus.

7. TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel

lähtuda maakohtu tuvastatud asjaoludest lepingu (dtl 15 jj) sõlmimise, täitmise ja poolte

kohtueelse suhtluse kohta.

8. Ringkonnakohus sisuliselt nõustub maakohtu põhjendustega, aga täiendab neid ja vastab

kaebusele järgmiselt.

8.1. Hagiavalduses ja maakohtu menetluses tugines hageja oma nõuetes kahele alusele.

Esiteks leidis ta, et õigus nõuda dokumentidega tutvumist tuleneb lepingu p-st 7.3.5, teiseks

andvat nõudealuse ka VÕS § 1015. Apellatsioonkaebuses käsitleb hageja ainult VÕS § 1015

kohaldamisega seonduvat. TsMS § 631 lg 1 ning § 633 lg 2 p 3 ja lg 3 järgi tähendab see, et

ringkonnakohus peab üksnes kontrollima, kas maakohus kohaldas VÕS § 1015 õigesti, kui

jättis sel alusel esitatud nõude rahuldamata.

Maakohus märkis vaidlustatud otsuse p-s 23 asjakohaselt dokumentide eesmärgi- ja

sisunõuded, mis on VÕS § 1015 kohaldamise eeldused – nii nagu neid käsitleti Riigikohtu

17. jaanuari 2011 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-108-10, p 12 teises lõigus. Nõude rahuldamiseks

tuleb esmalt kontrollida, kas on täidetud vähemalt üks kolmest alternatiivsest tingimusest, mis

on sõnastatud kõnealuse sätte teises pooles: kas nõutud dokumendid on koostatud hageja

huvides, kas need kajastavad tema ja kostja (kui väidetava dokumendi valdaja) vahelist

õigussuhet või nendevahelise tehingu ettevalmistamist (edaspidi: eeltingimused).

Kui vähemalt üks eeltingimus on täidetud, siis tuleb hinnata hageja õigustatud huvi ja lõpuks

seda, kas nõutud dokumendid on või peavad olema kostja valduses.

8.2. Esimese apellatsiooniväite raames heidab hageja kaebuse p-des 7 ja 8 maakohtule ette

nelja väite käsitlemata jätmist, mis hageja loetles kaebuse p 7 alapunktides a–d. Vastavalt

eelmises p-s 8.1 märgitule tuleb alustada kontrolli küsimusest, kas nende väidete põhjal saab

tuvastada vähemalt ühe eeltingimuse.

5 (7)

8.2.1. Alapunktid a ja b käsitlevad nõutud dokumentide sisu aspektist küsimusi, kes ja kuidas

täitis alltöövõtulepinguid, kas vastavad lepingudokumendid koostati tüüpvormil ja kas kostja

nõudis alltöövõtjatelt dokumente. Selles osas on piisav maakohtu põhjendus vaidlustatud otsuse

p-s 24. Maakohus sedastas õigesti, et hagejal võib olla lepingulisi nõudeid temaga lepingu

sõlminud kosja vastu, mitte aga kostjaga lepingu sõlminud alltöövõtjate vastu. Siinjuures

nõustub ringkonnakohus maakohtu tuvastatuga, et lepingust ei tulene hageja õigust sekkuda

kostja ja alltöövõtjate vahelistesse õigussuhetesse, mh ei saa seda järeldada lepingu p-st 3.1 ega

lepingu lisa 1 (pakkumuse) tekstiosast, milles viidatakse poolte koostööle. Nii põhjendas

maakohus asjakohaselt, et hageja ei ole kõnealuste väidete osas põhistanud ega tõendanud

eeltingimusi: kostja ja alltöövõtjate vaheliste õigussuhete vormistamise ega täitmise aspektist

ei ole nõutud dokumendid koostatud hageja huvides, need ei kajasta tema ja kostja (kui

väidetava dokumendi valdaja) vahelist õigussuhet ega nendevahelise tehingu ettevalmistamist.

8.2.2. Alapunktis c (ja hageja 23. veebruari 2021 arvamuse p-s 12) märgitud väitele, et nõutud

dokumendid kajastavad, kuidas kujunes lepingu täitmisega seotud otsekulu ning kes ja milliseid

töid hageja poolt tasutud otsekulu eest teostas, vastas maakohus osaliselt. Sarnaselt eelmise

p 8.2.1 põhjendustega on töö teostaja isiku osas maakohtu põhjendus piisav. Kontrollimata jäi

aga hageja väide nn otsekulu suuruse kujunemise osas. Selle puuduse saab ringkonnakohus

kõrvaldada.

Kostja ei vaidlustanud hageja kõnealuse väite aluseks võetud asjaolu, et hagejalt kostjale

makstav tasu sõltus alltöövõtulepingute kaudu tekkinud ehitamise ja projekteerimise kulust (nn

otsekulust, vt nt lepingu p 6.3.3.1). Nii mõjutab alltöövõtu korras tellitud tööde maksumus

vähemalt kaudselt hageja kohustusi. Nende tööde maksumuse saab eeldatavasti tuvastada

alltöövõtulepingute, aktide ja arvete põhjal. Järelikult on kõnealuses osas täidetud eeltingimus,

et nõutud dokumendid kajastavad osaliselt hageja ja kostja vahelist õigussuhet (vrd Riigikohtu

17. jaanuari 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-10, p 13 kolmas lõik).

Järgmiseks tuleb hinnata hagejal õigustatud huvi nõutud dokumentidega tutvumiseks selleks,

et kontrollida hageja lepingulise kohustuse suurust. Ringkonnakohus leiab, et hageja on

niisugusel tutvumishuvil rajaneva õiguse poolte lepingulise kokkuleppe tõttu kaotanud.

Kuigi hageja seda kaebuses nii ei käsitle, siis tuleneb kostja kuludokumentidega tutvumise

õigus selgelt lepingu p-st 7.3.5, mille esimese lausega nähti ette hageja õigus tutvuda kostja

kuludokumentidega, kontrollimaks, et teostatud tööde aktis kajastatud kulud vastavad lepingu

nõuetele. Õige on aga kostja vastuväide, et sama lepingupunkti teises lauses nähti ette nende

dokumentidega tutvumise tähtaeg ja kord. Poolte kokkuleppe järgi sai (koostoimes lepingu

p-ga 7.3.4) hageja kuludokumentidega tutvumise õigust teostada viie tööpäeva jooksul alates

akti saamisest ja tutvumise kohaks lepiti kostja põhikontor. Hageja ei tugine sellele, et ta oleks

nõudnud kostjalt praegu nõutavaid ja otsekulu kajastavaid dokumente selle tähtaja jooksul.

Ringkonnakohus on seisukohal, et VÕS § 1015 ei anna lepingupoolele õigust tutvuda lepingu

täitmise raames koostatud dokumentidega lepingus kokku lepitust pikema tähtaja jooksul.

Õiguskirjanduses on samuti leitud, et VÕS § 1015 kohaldub lepingupoolte suhtes vaid juhul,

kui leping ei reguleeri dokumendi ettenäitamist teisiti (P. Varul jt. Võlaõigusseadus IV.

Kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2020, § 1015, p 4.4).

Eelnevast tuleneb, et kuigi tuleb jaatada hageja tutvumishuvi nõutud dokumentidega osas,

milles need kajastavad lepingus nimetatud nn otsekulu kujunemist, kaotas ta tutvumise õiguse,

sest ei esitanud nõuet lepingu p-des 7.3.4 ja 7.3.5 ette nähtud viie tööpäeva jooksul.

8.2.3. Alapunktis d (ja hagiavalduse p-s 8) kajastatud väitele, et hagejal on huvi selgitada

välja, kas tal võib olla alust seoses nõrkvoolutöödega ja traforuumi ehitusega kellegi vastu nõuet

esitada või vajadus täiendavaid töid teostada või tellida, jättis maakohus sisuliselt vastamata.

Ka selle puuduse saab ringkonnakohus kõrvaldada.

6 (7)

Põhjendatud on hageja arusaam, et ehitusdokumentatsioon on koostatud ehitise omaniku ja

eeldatavasti ka ehitustöö põhitellija, st käesoleval juhul hageja huvides. Kui hageja nõuaks

kostjalt ehitusdokumentatsiooni, siis oleks täidetud eeltingimus, et nõutud dokumendid on

koostatud hageja huvides.

Ringkonnakohus ei nõustu aga hagejaga selles, nagu oleks nõutavad alltöövõtulepingud, aktid

ja arved ehitusdokumentatsioon.

Maakohus tuvastas, et lõplik valmidus pidi olema saavutatud 12. jaanuariks 2016, mida saab

koostoimes poolte väidetega käsitleda ka lepingu täitmise tähtajana. Sel ajal kehtis juba

ehitusseadustik (EhS) ja selle § 15 lg 5 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri

4. septembri 2015 määrus nr 115 „Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide

säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja

esitamisele esitatavad nõuded“ (edaspidi: määrus nr 115).

EhS § 15 lg 2 sätestab, et ehitamist kajastavad dokumendid (ehitusdokumendid) peavad

võimaldama saada ehitise kasutamiseks ning selle kontrollimiseks asjakohast teavet ehitisest ja

ehitamisest, sh ehitamisel kasutatud ehitustoodetest ja -materjalidest. Ehitusdokumentidest

peab olema võimalik tuvastada ehitamise eest vastutanud isik. Peamised ehitusdokumendid

loetleti EhS § 15 lg-s 3 ja määruse nr 115 §-des 5–11. Neist sätetest ei tulene, et

alltöövõtulepingud, nende alusel teostatud töö peatellijale üle andmise aktid ja alltöövõtjate

arved kuuluks ehitusdokumentatsiooni hulka. Samas on eelkõige määruse nr 115 §-des 7 ja 8

ehituspäevikule ja kaetud töö aktile kehtestatud nõuetest arusaadav, et teave tegelikult tehtud

töö ja selle tegija kohta pidi kajastuma just neis ehitusdokumentides. Hageja ei tugine väitele,

nagu olnuks viidatud dokumentatsioon puudulik.

Eelnevast tuleneb, et käesolevas asjas nõutavaid dokumente pole alust käsitleda osana

ehitusdokumentatsioonist. Järelikult ei ole need koostatud hageja huvides. Sarnaselt eespool

märgituga ei ole kõnealuses aspektis kajastatud sisu ja eesmärk sellised, mis vastaks mõne teise

eeltingimuse tunnustele.

8.2.4. Vahekokkuvõttena saab märkida, et kaebuse esimene väide pole sisuliselt põhjendatud

osas, milles hageja heitis ette tema väidete osaliselt käsitlemata jätmist. Kuigi maakohus jättis

kaks väidet käsitlemata, siis põhjendas ringkonnakohus eelnevas, et ka nende väidete põhjal ei

saa hagi VÕS § 1015 alusel rahuldada.

8.3. Esimene apellatsiooniväide on ülejäänud osas suunatud sellele nagu oleks maakohus

eksinud VÕS § 1015 kohaldamisel. Võttes arvesse ringkonnakohtu seniseid põhjendusi, on

maakohtu lõppjäreldus õige. Sätte eeltingimustest oli täidetud ainult see, et alltöövõtulepingud,

aktid ja arved olid kaudselt koostatud hageja huvides osas, milles need võimaldavad kontrollida

hageja lepingulise kohustuse suurust. Aga selles osas välistas lepinguline kokkulepe

dokumentidega tutvumise tähtaja ja korra osas praeguse nõude rahuldamise. Järelikult

tervikuna ei ole VÕS § 1015 kaks esimest tingimust (eeltingimused ja õigustatud huvi) täidetud.

8.4. Teine apellatsiooniväide kritiseerib vaidlustatud otsuse p-s 25 sisalduvat sedastust, et

ehitamisest möödunud enam kui nelja aasta tõttu ei tarvitse dokumendid olla enam kostja

valduses. Eelkõige nähtub maakohtu põhjendusest, et hageja ei tõendanud vastupidist.

Ringkonnakohus muudab selles osas maakohtu põhjendusi. Nimelt annab VÕS § 1015

dokumendiga tutvumise õiguse, kui täidetud on selle sätte teises pooles märgitud kolm

eeltingimust. Eelmiste alapunktide kohaselt ei ole need eeltingimused käesoleval juhul täidetud.

Seetõttu pole vaja kontrollida, kas nõutud dokumendid on kostja valduses.

9. Kokkuvõttes ei anna kumbki apellatsiooniväide alust vaidlustatud otsuse resolutsiooni

muuta ja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS

§ 171 lg 1 alusel hageja kanda. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib

ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse.

7 (7)

10. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need TsMS §-de 174 ja 175 sätete järgi rahaliselt

kindlaks määrata kostja kulunimekirja alusel. Kostja taotles 888 euro hüvitamist, mis on tasu

9 t 15 min õigusteenuse eest tasumääraga 96 eurot/t (käibemaksu ei lisandu). Hageja ei esitanud

kulude osas vastuväiteid. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja esindaja vajalik ja põhjendatud

ajakulu 7 t 30 min (sh 15 min tutvumine maakohtu otsusega, 30 min tutvumine kaebusega ja

kliendisuhtlus, 15 min tutvumine kaebuse menetlusse võtmise määrusega, 5 t 25 min

apellatsioonivastuse koostamine ja esitamine ning 1 t 5 min tutvumine kohtumäärusega ja

kulunimekirja koostamine). Põhjendatud ei ole toimingud 1 t ulatuses, mis tehti veel maakohtu

menetluses ja seonduvad poolte läbirääkimistega enne kaebuse esitamist. Samuti ei nõustu

ringkonnakohus kostja esindaja ajakuluga seoses kaebuse menetlusse võtmisega, vaid selles

osas on 1 t asemel põhjendatud 15 min. Ringkonnakohus võtab arvesse, et vaidluse ulatus

apellatsioonimenetluses oli sisuliselt sama nagu maakohtus ning pooled ei esitanud uusi väiteid

ega tõendeid. Esindaja tunnitasu määr on kohane. Kostja kinnitas, et ei ole

käibemaksukohustuslane. Neil kaalutlustel tuleb hagejal kostjale hüvitada apellatsiooni-

menetluse kuluna 720 eurot (= 7 t 30 min × 96). Rahuldamata jääb kostja taotlus 168 euro

(= 888 – 720) hüvitamiseks. Vastavalt kostja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus

otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab hageja tasuma viivist.

(allkirjastatud digitaalselt)